3-24-2782/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2782

Haldusasi

X. X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt (s.o enammakstud toiduraha ning huvitegevuse kulusid

puudutavas osas) ning mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis

342,20 eurot ja viivis 34,23 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 11,87 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

5. Avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi ning kaebaja lapse sünniaeg

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

1(10)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae vallas elav X. X (kaebaja) taotles 18.09.2020 oma xx.xx.xxxx sündinud lapsele alates

14.03.2022 kohta munitsipaallasteaias (kaebuse lisa 3).

2. Kuivõrd Rae vald ei taganud kaebaja lapsele soovitud ajaks kohta elukohajärgses

munitsipaallasteaias, otsis kaebaja oma lapsele kohta eralastehoius ning alates 07.02.2022

hakkas kaebaja laps käima Pisi-Peetri Lastehoius.

Lasteaiakoha sai kaebaja laps 21.08.2023.

3. Kaebaja esitas 22.08.2024 Rae vallale taotluse (kaebuse lisa 1) 576,63 euro suuruse varalise

kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud eralastehoius suuremad kui nad

oleksid olnud juhul, kui RAE VALD oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud.

Taotluses nõudis kaebaja enammakstud toiduraha, enammakstud tulumaksu ning

huvitegevusega seotud kulude hüvitamist.

4. Rae vald jättis 16.09.2024 vastuskirjaga nr 10-1.1/1014-1 (kaebuse lisa 2) taotluse

rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 576,63 euro

suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Lisaks nõuab kaebaja seadusjärgse viivise väljamõistmist.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja nõuab Rae vallalt kokku 576,63 euro suuruse varalise kahju (s.o enammakstud

toiduraha 94,20 eurot, huvitegevuse kulud 248 eurot ning saamata jäänud tulumaksutagastus

234,43) hüvitamist. Ühtlasi nõuab kaebaja kahjusummalt seadusjärgset viivist alates

22.08.2024.

7. Kaebaja on Rae valla elanik olnud alates 11.11.2019. Kaebaja xx.xx.xxxx sündinud laps on

olnud Rae valla elanike registris alates xx.xx.xxxx ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates

18.09.2020.

8. Vastustaja esitatud avalduses märkis kaebaja, et ta soovib lapsele kohta elukohajärgses

(Järveküla teeninduspiirkonna) lasteaias alates 14.03.2022. Kuivõrd kaebajale ei olnud 2022.

aasta alguseks veel teada, kas vald suudab soovitud ajaks lasteaiakohta pakkuda, hakkas kaebaja

ise otsima lapsele kohta erahoius. Pisi-Peetri OÜ erahoius oli vaba kohta pakkuda alates

07.02.2022. Lapse sujuvaks harjutamiseks sai kokku lepitud, et laps käib lastehoius vahemikus

07.02.2022 – xx.xx.xxxx (s.o kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx) lapsevanema

rahastusel. Alates xx.xx.xxxx tasub kaebaja lapsehoiuteenuse eest 80 eurot kuus.

9. Erahoiu, vastustaja ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega vastustaja hakkas lasteaia

kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.

2(10)

10. Kuivõrd erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid kaebajal sellest

tulenevalt lisakulud. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul

lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta

igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistungide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu

hinna sees ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa

kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

11. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal xx.xx.xxxx, mil kaebaja laps sai 1,5-

aastaseks. Laps sai koha alles 21.08.2023 ehk 1 aasta ja 7 kuud hiljem (kohapakkumine tehti

vastustaja poolt 25.04.2023 ja kaebaja aktsepteeris selle samal päeval).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub vastavalt koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018

määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“.

Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Arvestust

lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle

peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks

algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel

vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.

14. Kaebaja on esitanud lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 18.09.2020 sooviga saada

lasteaiakoht 14.03.2022 Peetri teeniduspiirkonna Sõnajala Lasteaeda ning teise eelistusena

Järveküla lasteaeda. Laps võeti vastustaja poolt lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoha

pakkumise tegi Rae vald 21.04.2023 Järveküla Lasteaia Päikesekiirte rühma kohakasutuse

algusega 21.08.2023.

15. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid kaebaja, Pisi-

Peetri Päevahoid (Pisi-Peetri OÜ) ja Rae vald 22.03.2022 KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3 ning

Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise

tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks.

16. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse

eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil

munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu - 436 eurot

kuus, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald . Vastavalt lepingu punktile 4.4

esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning

lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale

ehk Pisi-Peetri Päevahoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei

näinud ette lapsele lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus kaebaja ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses.

17. Kaebaja nõuab vastustajalt lapse muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamist

summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, s.o summas 248

eurot perioodi märts 2022 kuni juuni 2023 eest. Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta,

milliseid konkreetseid tegevusi viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid, millises mahus

need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas) ning tõendeid selle

kohta, et muusika- ja liikumistunnid oleksid munitsipaallasteaias kohatasu sees ja samas mahus,

3(10)

mis lastehoius. Pisi-Peetri OÜ poolt väljastatud lapsehoiuteenuste arvetel pole tegevusi lahti

kirjutatud ning viidatud on vaid huvialaste tegevuste tüki hinnale, mis ka kuude lõikes

varieerub. Nii on näiteks märts 2023 arvel nr 131930 märgitud huvialaste tegevuste tüki hinnaks

20 eurot ja veebruar 2023 arvel nr 131915 10 eurot (kaebuse lisad). Kuna muusika- ja

liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata, pole

vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning nimetatud nõue tuleks jätta

rahuldamata.

18. Kaebaja nõuab vastustajalt ka lapse Pisi-Peetri lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil

märts 2022 kuni juuni 2023 summas 94,20 eurot.

19. Kaebajaga sõlmitud lepingu punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma

lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajale toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem

lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus. Arvestades asjaolu, et

kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia

põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud

lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust

tasuda kaebaja lapse eralasteasutuse enammakstud toiduraha.

Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet kaebaja lapse eest enammakstud

toiduraha hüvitamiseks.

20. Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma

alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust

tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni

1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1).

Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju kaebaja poolt enammakstud

tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis

tuleb tal tõendada, et 2022. ja 2023. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse

mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt

tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka

alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt.

21. Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist alates 22.08.2024. Kaebaja ei ole märkinud

millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud

nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik selle arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta

kujundada.

22. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju

hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi

aluseid vastutuse piiramiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1, 3 ja 5).

Antud juhul pole kahju hüvitamiseks ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae

valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4(10)

23. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja hüvitis 342,20 eurot ja viivis 34,23 eurot.

24. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae

vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta

teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.

25. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole

sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku

võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise

sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

26. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju

hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi

aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu

hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg

3).

27. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib

vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise-

kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates

01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.

28. Tallinna Ringkonnakohus on KELS § 10 lg 1 osas märkinud, et nimetatud säte annab isikule

õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita

pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja

(s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka

Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva

nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui

kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal

hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna

Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9).

29. Kaebaja esitas vallale taotluse 18.09.2020 sooviga saada oma lapse lasteaiakoht alates

14.03.2022 (kaebuse lisa 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapsele soovitud ajaks

munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias sai kaebaja

03.01.2020 sündinud laps alles 21.08.2023.

Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat, oli kaebaja jätnud vastustajale mõistliku aja

kohapakkumise tegemiseks. Jättes soovitud ajaks kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata, oli

vastustaja õigusvastases viivituses.

30. Kuivõrd kaebajale ei olnud 2022. aasta alguseks veel teada, kas vald suudab soovitud ajaks

lasteaiakohta pakkuda, hakkas kaebaja ise otsima lapsele kohta erahoius. Pisi-Peetri OÜ

erahoius oli vaba kohta pakkuda alates 07.02.2022. Kaebaja selgitas, et lapse sujuvaks

harjutamiseks hakkas laps käima erahoius juba enne 1,5 aastaseks saamist. Seetõttu sai

erahoiuga kokku lepitud, et laps käib lastehoius vahemikus 07.02.2022 – xx.xx.xxxx (s.o kuni

5(10)

lapse 1,5-aastaseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx) lapsevanema rahastusel. Alates xx.xx.xxxx tasub

kaebaja lapsehoiuteenuse eest 80 eurot kuus.

31. Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja

kolmepoolse lepingu. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse

tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu

seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele

vastustaja tagas lasteaiakoha (vt ka nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas nr 3-22-

1789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2643, p 27). Lepingu

sõlmimine eralastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud

annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli

jätnud oma kohustuse täitmata. Seetõttu ei saa kolmepoolse lepingu sõlmimist tõlgendada kui

nõusolekut asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).

32. Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud

kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1

esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

33. Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse tasu ja

saamata jäänud tulumaksutagastuse osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja

tegevuse vahel.

Toiduraha

34. Kaebaja on välja toonud (vt ka kaebuse lisa 5), et ajavahemikul märts 2023 kuni juuni 2023

(k.a) tasus ta erahoius toiduraha 94,20 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud

munitsipaallasteaias. Kaebaja esitatud tabelist nähtuvalt on ta enammakstud summa arvutamisel

lähtunud sellest, et munitsipaallasteasutuses oli toidupäeva maksumuseks vastavalt 2 eurot

(ajavahemikul märts 2022 kuni juuni 2022) või 2,40 eurot (ajavahemikul august 2022 kuni juuni

2023).

35. Vastustaja 28.05.2025 menetlusdokumendist ning esitatud tõenditest nähtub, et Järveküla

lasteaias oli alates 28.03.2019 kuni 30.10.2022 toidupäeva maksumuseks 2 eurot ning alles

alates 01.11.2022 (ning mitte alates 2022. a augustist nagu nähtub kaebaja esitatud tabelist) 2,40

eurot.

36. Kahjuarvestuse tabeli ning lisatud tõendite kohaselt on kaebaja tasunud 198 päeva eest

toiduraha kokku 551 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil munitsipaallasteaias käinud,

pidanuks kaebaja tasuma toiduraha (kaebaja arvestuse järgi) 94,20 eurot vähem.

Kohus ei saa mõista isikule välja suuremat hüvitist, kui ta on ise nõudnud, kuna vastasel korral

ületaks ta nõude piire (HKMS § 41 lg 1 teine lause). Seega lähtub kohus enammakstud

toiduraha osas kaebaja arvutuskäigust.

37. Kohtu hinnangul pidi kaebaja kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse

osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid

kaebaja kulutused toidule olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning

kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada

munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 94,20 eurot.

Huvitegevus

6(10)

38. Kulude arvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud vaidlusalusel perioodil huvitegevuse

eest kokku 248 eurot.

39. Kaebusele lisatud lapsehoiuteenuse osutamise lepingust (kaebuse lisa 4) järeldub, et

kohatasule lisanduva huvialaste tegevuste tasu sisaldab muusika- ja liikumistundi ning käelisi ja

kunstilisi tegevusi (vrd viidatud lepingu p 2.3.2.). Kaebaja leiab, et tegemist on kuludega, mida

munitsipaallasteaias ei nõuta.

40. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebajate vabatahtliku kulutusega („Tasu huvitegevuse

eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka“, vt vastustaja

16.09.2024 vastuskiri, kaebuse lisa 2), mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole.

41. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse

õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse

29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe-

ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka

mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg

2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada

õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse

arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud

ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.

42. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega

KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega

õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias

toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava

valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6

ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.

43. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks

samasugust (või võimalikult sarnast) teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus

muusika-, liikumis ja kunstitunnid on õppekava osaks. Kaebaja esitatud lepingus märgitut

arvestades leiab kohus, et Pisi-Peetri Lastehoius pakutavad huvialased tegevused on sisuliselt

võrreldavad muusika- ja liikumistunni ning kunstitunniga munitsipaallasteaias.

44. Kohus rõhutab, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei

olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega soovides oma lapsele pakkuda tegevust,

mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust

kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ka huvitegevuse tasu osas

esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju osas.

45. Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajatel hüvitada ka vaidlusalusel perioodil

huvitegevuse eest tasutud 248 eurot.

Saamata jäänud tulumaksutagastus

46. Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2022 ja

2023 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 234,43 eurot.

47. Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse

koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks

7(10)

täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia

munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu

17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa

määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2 ning kaebuse lisa 12). Seega oleks kaebaja pidanud

vaidlusalusel perioodil tasuma munitsipaallasteaias kokku 1040 eurot ning tal olnuks (juhul, kui

muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.

48. Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel

perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär

on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt

võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200

eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud

mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata

kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem kui seda on

varem kinni peetud.

49. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vaatamata

sellele, et tulumaksutagastust tõendavate dokumentide puudumisele viitas vastuses kaebusele ka

vastustaja ning vajadust esitada tuludeklaratsiooni arvutuskäigud rõhutas ka kohus (11.06.2025

ning 12.06.2025 telefonivestlused kaebaja ning kohtujuristi vahel), ei ole kaebaja esitanud

ühtegi tõendit, mis võimaldaks kontrollida, kas kaebaja puhul olid tulumaksutagastuse

tingimused täidetud.

Seetõttu ei ole selles osas hüvitamisnõude rahuldamine võimalik ning kaebus jääb

tulumaksutagastust puudutava nõude osas rahuldamata.

50. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb osaliselt, s.o enammakstud

toiduraha ning huvitegevuse kulusid puudutavas osas, rahuldada.

51. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust

piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju

ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga

kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud

kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel

vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates

oli kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel

olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees

KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda

polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju

ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti

puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise

mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

52. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS

§-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes

suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks

8(10)

sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).

53. Kaebaja nõuab viivist alates 22.08.2024 ning on viidanud seadusjärgsele määrale. Kohus

järeldab sellest, et kaebaja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Arvestades nimetatud sättes viidatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb

viivisenõuet arvestada eraldi kolme perioodi kohta:

22.08.2024 – 31.12.2024: kokku 132 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25%1 ja

viivisemäär kokku 12,25%;

01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%2 ja

viivisemäär kokku 11,15%;

01.07.2025 – 02.07.2025: kokku 2 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%3 ja

viivisemäär kokku 10,15%;

54. Hüvitise suurust arvestades on 2024. aastal tekkinud viivis 15,12 eurot ning 2025. aastal

kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis (18,92+0,19=) 19,11 eurot.

Kokku on viivis seega 34,23 eurot4.

55. Kuivõrd kaebaja on viivist nõudnud alates 22.08.2024, kuid ei ole täpsustanud

lõppkuupäeva, järeldab kohus, et ta on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva

eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada

nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus

vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

Kokkuvõtvalt mõistab kohus kahjuhüvitisena välja 342,20 eurot. Sellele lisandub viivis 34,23

eurot (s.o kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

56. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada

ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

57. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja on kaebuselt tasunud 20 eurot riigilõivu ning kohus rahuldas kaebuse põhinõude

59,34% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11,87 eurot (s.o 59,34%

20-st). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

58. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2274697

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Eesti%20Pank/pangandus-vaartpaberid/intress/

2025/7/1/2473917

Vt ka: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

9(10)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

10(10)