3-24-2737/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2737

Haldusasi

X. Xi kaebus Rae valla vastu valla tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis

1169,65 eurot ja viivis 113,87 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 35,09 eurot.

4. Otsuse jõustumisel asendada kaebaja nimi, kaebaja lapse sünniaeg ning kaebaja

töökoha aadress tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

1(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae vallas elav X. X (kaebaja) taotles 26.05.2021 (kaebuse lisa 3) oma xx.xx.xxxx sündinud

lapsele alates 01.11.2021 kohta munitsipaallasteaias. Rae vald teatas 26.05.2021 e-kirjaga

(kaebuse lisa 3.1.), et kaebaja laps on lisatud Lagedi teeninduspiirkonna lasteaiajärjekorda.

2. Kuivõrd Rae vald ei taganud kaebaja lapsele soovitud ajaks kohta elukohajärgses

munitsipaallasteaias, otsis kaebaja oma lapsele kohta eralastehoidudes. Väike Päike Kesklinn

OÜ erahoius oli vaba kohta pakkuda alates 18.07.2022 ning selle tulemusena sõlmisid erahoiu

pidaja, Rae vald ja kaebaja 14.07.2022 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (kaebuse lisa 4).

Lasteaiakoha sai kaebaja laps 01.09.2023.

3. Kaebaja esitas 30.08.2024 Rae vallale taotluse 1289,65 euro suuruse varalise kahju

hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud eralastehoius suuremad, kui nad oleksid

olnud juhul, kui Rae vald oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis

kaebaja enammakstud toiduraha, enammakstud tulumaksu, teise lapse kohatasu soodustuse tõttu

enam makstud kohatasu ning täiendavate sõidukulude hüvitamist.

4. Rae vald rahuldas 25.09.2024 vastuskirjaga nr 10-1.1/1062-1 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse 110,48 euro osas (s.o teise lapse kohatasu soodustuse osas), kuid jättis taotluse muus

osas rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 02.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 1169,65 euro

suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Lisaks nõuab kaebaja seadusjärgse viivise väljamõistmist.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja nõuab Rae vallalt kokku 1169,65 euro suuruse varalise kahju (s.o enammakstud

toiduraha 280 eurot, saamata jäänud tulumaksutagastus 208 eurot ning lapse lastehoidu viimise

ja toomisega kaasnenud täiendavad sõidukulud 681,65 eurot) hüvitamist. Ühtlasi nõuab kaebaja

kahjusummalt seadusjärgset viivist alates 30.08.2024.

7. Kaebaja on Rae valla elanik olnud alates 10.05.2021. Kaebaja xx.xx.xxxx sündinud laps on

olnud Rae valla elanike registris alates 16.05.2021 ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates

26.05.2021. Vastustajale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib

saada lapsele elukohajärgses (Lagedi teeninduspiirkonnas) lasteaias kohta alates 01.11.2021.

8. Soovitud ajast alates kaebaja lapsele lasteaiakohta ei võimaldatud, mistõttu hakkas kaebaja

ise otsima lapsele erahoiu kohta. Kaebaja pöördus 13.04.2022 MTÜ Laste Aeg (alates

01.01.2023 Väike Päike Kesklinn OÜ) poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta.

Vaba kohta oli pakkuda alates 18.07.2022. Erahoiu, vastustaja ja kaebaja vahel sõlmiti leping,

millega vastustaja hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.

9. Kuivõrd erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid kaebajal sellest

tulenevalt lisakulud. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul

lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta

igakuist toiduraha, erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa

2(12)

kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu ning lastehoius käimisega on kaebajale

tekkinud täiendav transpordikulu, mida ei olnud võimalik vältida.

10. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 01.11.2021 ehk ajal, mil laps oli 1 aasta

10 kuu vanune ehk vanuses, millal kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada lapsele koht

lasteaias ja kaebaja oli teada andnud, et soovib alates sellest kuupäevast valla poolset

lasteaiakohta.

11. Laps sai koha alles 01.09.2023 ehk 1 aasta ja 10 kuud hiljem (kohapakkumine tehti

vastustaja poolt 21.04.2023 ja kaebaja aktsepteeris selle samal päeval).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub vastavalt koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018

määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“.

Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Arvestust

lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle

peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks

algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel

vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.

14. Kaebaja on esitanud lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 26.05.2021 sooviga saada

lasteaiakoht 01.11.2021 Lagedi teeninduspiirkonna Lagedi Kooli lasteaeda ning laps võeti

vastustaja poolt lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoha pakkumise tegi XXX 21.04.2023 Lagedi

Kooli lasteaeda Mesimarjad rühma kohakasutuse algusega 01.09.2023.

15. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid 14.07.2022

kaebaja, Väike Päike Kesklinn OÜ ja XXX KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3 ning Rae

Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise

tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks.

16. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse

eest sama summa, mis tal oleks tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil

munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu - 445 eurot

kuus, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald . Vastavalt lepingu punktile

4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning

lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale

ehk Väike Päike Kesklinna Lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud

leping ei näinud ette lapsele lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi,

vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus kaebaja ise tasuma lapse toidukulu täies

ulatuses.

17. Kaebaja nõuab vastustajalt lapse Väike Päike Kesklinna Lastehoiu söögiraha hüvitamist

perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2023 eest summas 280 eurot. Kaebajaga sõlmitud lepingu

punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma teenuse

osutajale toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse

eralastehoiu toidukulu täies mahus.

3(12)

Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse

ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning

poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuse enammakstud toiduraha.

18. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha

päevatasu munitsipaallasteasutuses 2 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla

Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on näiteks toidupäeva maksumus alates 01.09.2022

2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastustaja vastuse lisa 2). Seega pole kahjunõue ka

arvestuslikult põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet Väike

Päike Kesklinna Lastehoiule kaebaja lapse eest enammakstud toiduraha hüvitamiseks.

19. Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma

alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust

tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni

1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1).

20. Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju kaebaja poolt enammakstud

tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis

tuleb tal tõendada, et 2022. ja 2023. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse

mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt

tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka

alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt.

21. Kaebaja nõuab ka kaebajale perioodil 01.08.2022 kuni 31.08.2023 eralasteasutuses

käimisega kaasnenud transpordikulude hüvitamist. XXX sõlmis Väike Päike Kesklinna

Lastehoiu ja kaebajaga lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu eeldusega, et leping hõlmab kõiki

lapsehoiuteenusega seotud rahastuse küsimusi ning kulusid. Seejuures oli lepingu punkti 3.1.1

kohaselt lapsehoiuteenuse osutamise aadressiks Tuukri 11, Tallinn. Seega oli lapse nimetatud

aadressile toimetamine lapsevanemale ette näha ja tema lepingujärgne kohustus. Lepingus ei ole

kütusekulude täiendav hüvitamine lapse lastehoidu transportimiseks Rae valla kohustus.

22. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 1 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse

määramisel kahju tekkimise ettenägematust ning p 5 kohaselt muid asjaolusid, millest tulenevalt

kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Antud juhul oli kaebajale valla ja lapsehoiu

teenuse osutajaga lepingut sõlmides suurenenud kulutused lapse lastehoidu transportimiseks ette

näha, kuid vaatamata sellele kaebaja nende hüvitamist lepingu sõlmimisel ei soovinud. Kuivõrd

vastustaja eeldas, et lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga hõlmavad pooled kõik kaebaja

lapsehoiuteenuse rahastamisega seonduvad kulud ning oli seetõttu valmis temaga lepingu

sõlmima, siis lapse transpordikulude hüvitamisega vastustaja nõus ei olnud ning sellistel

tingimustel oleks leping jäänud sõlmimata. Seega ei ole kaebaja vallaga lapsehoiuteenuse

rahastamise lepingut sõlmides toiminud heas usus ning hüvitamisnõue tuleks jätta rahuldamata.

23. Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist alates 30.08.2024. Kaebaja ei ole märkinud

millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud

nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik selle arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta

kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viivisenõude

rahuldamiseks.

24. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

4(12)

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju

hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi

aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5).

Antud juhul pole kahju hüvitamiseks ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae

valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis

1169, 65 eurot ja viivis 113,87 eurot.

26. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae

vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta

teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.

27. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole

sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku

võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise

sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

28. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju

hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi

aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu

hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg

3).

29. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib

vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise-

kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates

01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.

30. Tallinna Ringkonnakohus on KELS § 10 lg 1 osas märkinud, et nimetatud säte annab isikule

õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita

pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja

(s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka

Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva

nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui

kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal

hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna

Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9).

31. Kaebaja esitas 26.05.2021 vallale taotluse sooviga saada lapsele lasteaiakoht alates

01.11.2021 (kaebuse lisa 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapsele soovitud ajaks

5(12)

munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat, oli kaebaja

jätnud vastustajale mõistliku aja kohapakkumise tegemiseks. Jättes soovitud ajaks kaebaja

lapsele lasteaiakoha tagamata, oli vastustaja õigusvastases viivituses.

32. Kuivõrd vald soovitud ajaks kohta ei pakkunud, pöördus kaebaja erinevate lapsehoiuteenust

pakkuvate äriühingute poole (vt kaebuse lisad 5-8). Alates 01.08.2022 hakkas kaebaja laps

käima Väike Päike Kesklinn OÜ erahoius. Koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias sai

kaebaja xx.xx.xxxx sündinud laps 01.09.2023.

33. Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja

kolmepoolse lepingu. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse

tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu

seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele

vastustaja tagas lasteaiakoha (vt ka nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas nr 3-22-

1789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2643, p 27). Lepingu

sõlmimine eralastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud

annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli

jätnud oma kohustuse täitmata. Seetõttu ei saa kolmepoolse lepingu sõlmimist tõlgendada kui

nõusolekut asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).

34. Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud

kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1

esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

35. Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, saamata jäänud

tulumaksutagastuse ja täiendavate transpordikulude osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju

ning vastustaja tegevuse vahel.

Toiduraha

36. Kaebaja on välja toonud (vt ka kaebuse lisa 10), et ajavahemikul august 2022 kuni august

2023 (k.a) tasus ta eralastehoius toiduraha 280 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps

oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja on märkinud, et munitsipaallasteaias oli viidatud

perioodil toidupäeva maksumuseks 2 eurot, kuid erahoius oli see oluliselt kallim, s.o 4 eurot

(vrd kaebuse lisad 10.2. – 10.14.).

37. Kaebaja on õigesti märkinud (vt 05.05.2025 esitatud menetlusdokumenti), et vastustaja

02.05.2025 kohtule esitatud dokumendis (Lagedi Kooli 28.12.2023 käskkiri nr 1-2/118

„Lapsevanema poolt tasutava toidukulu määra kinnitamine“) on ekslikult märgitud uue

toidukulu määra kehtivuse alguseks 01.01.2023. Kohtu hinnangul on tegemist käskkirja ilmse

ebatäpsusega ning 28.12.2023 käskkirjaga ei soovitud hinda sedavõrd pika aja (s.o ligi 12 kuu)

osas tagasiulatuvalt muuta. Ka kaebaja esitatud tõend (vrd kaebaja 05.05.2025 esitatud

protokoll), kinnitab, et Lagedi Kooli Lasteaias sooviti toidupäeva maksumust 2,50 euroni tõsta

alles alates 01.01.2024.

Arvestades eeltoodut jätab kohus vastustaja väited toidupäeva maksumuse arvestusliku

põhjendamatuse kohta tähelepanuta.

38. Kahjuarvestuse tabeli ning lisatud tõendite kohaselt on kaebaja tasunud 140 päeva eest

toiduraha 560 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil kokku 140-l päeval

munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebaja tasuma toiduraha summas (140x2=) 280 eurot

ehk 280 eurot vähem.

39. Kohtu hinnangul pidi kaebaja kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse

osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid

6(12)

kaebaja kulutused toidule olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning

kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada

munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 280 eurot.

Saamata jäänud tulumaksutagastus

40. Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2022 ja

2023 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 208 eurot.

41. Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse

koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks

täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia

munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu

17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa

määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2 ning kaebuse lisa 12). Seega oleks kaebaja pidanud

vaidlusalusel perioodil tasuma munitsipaallasteaias kokku 1040 eurot ning tal olnuks (juhul, kui

muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.

42. Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel

perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär

on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt

võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200

eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud

mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata

kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem, kui seda on

varem kinni peetud.

43. Kaebaja esitatud tõenditest (11.06.2025 esitatud tulumaksu arvutuskäigud) nähtub, et

kaebaja puhul olid tulumaksutagastuse saamise tingimused mõlema maksustamisperioodi osas

täidetud.

44. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastus summas 208

eurot.

Täiendav transpordikulu

45. Kaebaja kahjuarvestuse kohaselt oli ajavahemikul august 2022 kuni august 2023 (k.a)

kaebaja täiendav transpordikulu kokku 681,65 eurot.

46. Kaebaja on lisakulude arvestamisel lähtunud järgmistest asjaoludest:

-

pärast seda, kui selgus, et munitsipaallasteaias vabu kohti ei ole, pöördus kaebaja esmalt

kodulähedaste erahoidude poole. Kaebaja väitel tegi ta kõik endast oleneva, et leida

kodule lähim lastehoid.

-

Soovitud munitsipaallasteaed asub kaebaja kodust u 1 km kaugusel (kaebuse lisa 9.1.)

ning lapse lasteaeda viibimiseks kulub jalutades (või jalgrattaga sõites) maksimaalselt 20

minutit;

-

Väike Päike Kesklinn OÜ erahoid asub kaebaja kodust ligikaudu 15 km kaugusel,

mistõttu kulub edasi-tagasi sõidule 30 km (kaebuse lisa 9.2.).

7(12)

-

Ühistranspordiga sõites oleks kulunud hommikul 1 tund 40 min – 2 tundi (kaebuse lisad

9.3. ja 9.4.), et viia laps lastehoidu ning naasta ise koju ja õhtul umbes sama aeg, et tuua

laps lastehoiust koju (kaebuse lisad 9.5. ja 9.6). Kuivõrd ühistranspordisõidud oleksid

toimunud lapse isa tööajal (lastehoid avatakse kell 8.00 ja suletakse kell 17.30 ning

lapsele peab järgi minema vähemalt 15 minutit enne lastehoiu sulgemist) oleks

ühistranspordiga lapse hoidu viimine ja hoiust koju toomine olnud 100% lapse ema

vastutada ning seda oleks ta pidanud tegema koos beebiga.

-

Lisaks sellele, et ühistranspordiga oleks olnud ajakulu lapse hoidu viimiseks ja hoiust

koju toomiseks rohkem kui kaks korda suurem, ei oleks toonud ühistranspordi

kasutamine ka rahalist võitu. Rongipileti hind oli 2023. a 2,30 eurot ühe sõidu kohta

(kaebuse lisa 9.7.). Lapse rongiga hoidu viimiseks ja toomiseks oleks olnud vajalik

päevas osta 4 piletit (Lagedi-Tallinn; Tallinn-Lagedi; Lagedi-Tallinn; Tallinn-Lagedi),

mis tähendab, et päevane rongipileti kulu oleks olnud 9,20 eurot. Sellele oleks

lisandunud Tallinna ühistranspordi piletihind 2 eurot (kaebuse lisa 9.8.) hommikul ning

2 eurot õhtul, kokku 4 eurot. Päevane maksimaalne piletikulu ühistranspordiga oleks

olnud seega 13,20 eurot.

-

Autoga sõites oli päevane läbisõit 60 km (kaebuse lisad 9.2. ja 9.9.), auto kütusekulu oli

6,38 l/100km kohta (kaebuse lisa 9.9.) ning keskmine kütusehind 1,70 eurot/l (kaebuse

lisa 9.9.). Seega oli sõidukulu autoga 6,38*60/100*1,7=6,51 eurot päevas.

-

Alates erahoius käimise algusest augustis 2022 kuni aprillini 2023 oli kaebaja noorema

lapsega vanemapuhkusel ning koroonast mõjutatuna töötas lapse isa kodukontoris

(töötab tänaseni). Seega puudus kaebajal võimalus ühildada lapse lastehoidu viimist

igapäevase tööle sõitmisega.

-

Alates 24.04.2023 naasis kaebaja tööle ning lõpetas sõidupäeviku pidamise. Kuna

kaebaja töötas umbes 50% ajast kodukontorist, nõuab ta perioodi 24.04.2023 kuni

31.08.2023 eest sõidukulude hüvitamist 50% ulatuses ning võtab lastehoius kohal

käimise aluseks arvetel olevate toidupäevade arvu.

47. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud

siis, kui vastustaja ei oleks oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud.

48. Riigikohtu halduskolleegium on 07.10.2015 otsuse nr 3-3-1-11-15 punktis 12 selgitanud, et

kannatanule ei tule hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev

negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise

määramine on piiratud võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis.

49. Kohus leiab, et KELS § 10 lg 1 eesmärgiks on ka võimaliku täiendava transpordikulu

ärahoidmine.

50. Kohtu hinnangul toetavad seda järeldust muu hulgas ka kohtupraktikas väljendatud

seisukohad, mis seonduvad lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavuse ning selle kaugusega pere

elukohast. Nii viitas Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-336 (p

17) muu hulgas õiguskantsleri seisukohtadele (01.06.2020 seisukoht nr 7-5/200640/2003209

punktid 33 ja 34, 21.05.2021 seisukoht nr 7-5/210971/2103494), kus õiguskantsler selgitas, et

ehkki KELS ei sätesta, kui kaua võib kuluda aega kodust lasteaeda jõudmiseks ja ei keela

volikogul kehtestada teeninduspiirkonnaks kogu asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumi, ei ole vald või linn täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha

võimaldamise kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere

8(12)

elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas.

See tähendab, et lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku

kättesaadavusega. Seadus ei näe ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha, mis asub tema pere

elukohale võimalikult lähedal. Siiski ei saa lugeda valla- või linnavalitsuse kohustust täidetuks,

kui perele pakutakse kohta lasteaias, kuhu minek võtab näiteks ebamõistlikult kaua aega või on

liiga kulukas.

Viidatud otsuses rõhutas Tallinna Ringkonnakohus (p 18), et eriti sõimeealiste laste heaolu

huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune

lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine

kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus.

51. Vaatamata sellele, et KELS § 10 lg 1 kaitse-eesmärgiks tuleb lugeda ka täiendava

transpordikuluga seotud kahju ärahoidmine, ei tähenda see siiski seda, et vastav kahju igal

konkreetsel juhul ka hüvitada tuleks.

Kohtu hinnangul tuleb igal üksikjuhtumil analüüsida, kas isikul on lapse erahoidu viimiseks

lisaks autole ka alternatiivseid lahendusi ning kas selliseid lahendusi saab pidada mõistlikuks

(nii ajakulu kui maksumuse osas). Samuti tuleb analüüsida, kas transport lastehoidu ja tagasi

koju on ühildatav teiste tegevustega (töölesõit, poeskäik jms).

52. Kohus leiab, et vaidlusalusel juhul on hüvitamisnõude rahuldamine ka täiendava

transpordikulu osas põhjendatud.

Kaebaja on piisava põhjalikkusega selgitanud asjaolusid, mis tingisid vajaduse viia last autoga

erahoidu (kaugus kodust, oluline ajaline võit võrreldes ühistranspordiga jm), samuti seda, miks

valdava osa vaidlusalusest perioodist ei saanud erahoidu viimist ühildada nt töölkäimisega (vt

kaebuse lisas 9 esitatud selgitused).

53. Kaebaja väitel pidi ta vastustajast tingitud põhjustel sõitma autoga kokku rohkem kui 6270

km ning kulutama selleks täiendavalt 681,65 eurot (vt lisa 9.9. tabelit ning tabeli lahtri K26

valemit).

54. Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka vaidlusaluse perioodiga seotud kütusetšekid

(kaebuse lisad 9.10. – 9.15.). Kuivõrd asjaomasel ajavahemikul oli diislikütuse hind ajas

muutuv (vrd kaebuse lisa 9.9.) ning maksis sõltuvalt ostu ajast vahemikus 1,499-1,974 eurot, on

kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kütuse keskmisest hinnast. Ostukviitungitelt ning kaebaja

esitatud tabelist (kaebuse lisa 9.9.) nähtuvalt oli keskmiseks kütusehinnaks (ümardatuna) 1,70

eurot. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli vaidlusalusel perioodil auto keskmine kütusekulu

100 km kohta (ümardatuna) 6,38 liitrit. Arvestades kaebaja esitatud andmeid ning asjaomaseid

tõendeid (ostukviitungid koosmõjus sõidupäevikuga) on kohtu hinnangul viidatud keskmisest

kütusekulust lähtumine põhjendatud.

55. Kuivõrd kaebaja esitatud kahju arvestustabelis (kaebuse lisa 10) märgitud toidupäevade arv

ning sõidupäevikus (kaebuse lisa 9.9.) märgitud päevade arv mõne kuu osas ei kattu (st päevade

arv sõidupäevikus on toidupäevade arvust väiksem), lähtub kohus transpordi lisakulu

arvestamisel sõidupäeviku andmetest.

56. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendatult arvestanud edasi-tagasi sõidu pikkuseks 30

kilomeetrit (vt ka kaebuse lisa 9.2.) ning selgitanud, et vanemapuhkusel viibimise ajal pidi ta

päevas sõitma (2*30=) 60 kilomeetrit, kuna sõitu lastehoidu ei saanud ühildada tööle

sõitmisega. Seejuures on kaebaja võtnud arvesse asjaolu, et ajavahemikul 18.04.2023 kuni

21.04.2023 toimus teise lapse hoidu harjutamine (kaebuse lisa 9.9.) ning seetõttu arvestanud

hüvitamisnõudes vaid ühe edasi-tagasi sõiduga päevas.

9(12)

Kaebaja selgitustest ja esitatud tõenditest nähtuvalt naasis ta 24.04.2023 tööle ning tema töökoht

asub Tallinna kesklinnas, aadressil Xxxxx xxx x (vrd 11.06.2025 esitatud töölepingu

väljavõtted). Seega oli kaebajal alates sellest ajast vähemalt osaliselt võimalik lapse erahoidu

viimist ning tööle sõitmist ühildada. Arvestades, et kaebaja kinnitusel töötas ta ajavahemikul

24.04.2023 kuni 31.08.2023 u 50% ajast kodukontoris, on kaebaja põhjendatult võtnud viidatud

ajavahemiku täiendavate transpordikulude arvestamisel arvesse üksnes 50% lapse lastehoidu

viimise ja toomisega kaasnenud kilometraažist. Asjaolusid arvestades peab kohus seda

arvutuskäiku põhjendatuks.

Ka vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja arvutuskäigu metoodika või tulemuste osas.

57. Kohus nõustub kaebajaga, et täiendava vahemaa läbimiseks tekkinud lisakulu oleks KELS §

10 lõikes 1 sätestatud kohustuse õigeaegsel tagamisel olnud välditav. Arvestades

munitsipaallasteaia lähedust kaebaja kodule (kaebuse lisa 9.1.) ning võimalust last jalgsi (või

soovi korral ka jalgrattaga) lasteaeda viia, puudunuks vastustaja õiguspärase tegevuse korral

vajadus last autoga Tallinnas asuvasse lastehoidu viia.

58. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et

vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Kaebaja on esitanud tõendid,

millest nähtuvalt ei olnud kodule lähemal asuvates erahoidudes soovitud ajaks vabu kohti

(kaebuse lisad 5-7). Vastustaja seevastu ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebajal

olnuks soovi korral võimalus kasutada ka kodule lähemal asuvat erahoidu.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ka täiendava transpordikulu osas esineb põhjuslik seos

vastustaja tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju osas.

59. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et nimetatud kahju hõlmab ainult kulutusi kütusele ning

selles ei ole arvestatud muid sõiduki kasutamisega kaasnevaid kulusid (suuremast kasutusest

tingitud täiendavad hoolduskulud, täiendavast läbisõidust tulenev võimalik väärtuse vähenemine

jms).

60. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tervikuna rahuldada.

61. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust

piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju

ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga

kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud

kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel

vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates

oli kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel

olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees

KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda

polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju

ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti

puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise

mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

62. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS

§-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes

suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks

10(12)

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks

sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).

63. Kaebaja nõuab viivist alates 30.08.2024 ning on viidanud seadusjärgsele määrale. Kohus

järeldab sellest, et kaebaja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Arvestades nimetatud sättes viidatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb

viivisenõuet arvestada eraldi kolme perioodi kohta:

30.08.2024 – 31.12.2024: kokku 124 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25%1 ja

viivisemäär kokku 12,25%;

01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%2 ja

viivisemäär kokku 11,15%;

01.07.2025 – 02.07.2025: kokku 2 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%3 ja

viivisemäär kokku 10,15%;

Hüvitise suurust arvestades on viivis perioodi 30.08.2024 kuni 02.07.2025 eest kokku 113,87

eurot4.

64. Kuivõrd kaebaja on viivist nõudnud alates 30.08.2024, kuid ei ole täpsustanud

lõppkuupäeva, järeldab kohus, et ta on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva

eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada

nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus

vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

65. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kahjuna välja 1169,65 eurot. Sellele lisandub viivis 113,87

eurot (s.o kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

66. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada

ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

67. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja on palunud jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ainukeseks tõendatud

menetluskuludeks on kaebuselt tasutud riigilõiv 35,09 eurot. Need menetluskulud tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

68. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi, kaebaja töökoha aadress ning lapse sünniaeg

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2274697

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561

Leitav arvutivõrgus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917

Vt ka: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

11(12)

Tristan Ploom

12(12)