4-25-1325/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025.a Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1325

Kohtukoosseis

Kohtunik Meelis Eerik

Kohtuistungi sekretär

Carina Põldme

Väärteoasi

Vaidlustatud lahend

Simo Soolo väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

02.04.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,005457

Asja läbivaatamise kuupäev

10.06.2025.a

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Simo Soolo

Kohtuvälise menetleja esindaja Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

02.04.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,005457 osaliselt karistuse mõistmise osas

ja mõista Simo Soolole karistusena rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Ülejäänud

osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.04.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,005457 karistati Simo Soolot (edaspidi ka

menetlusalune isik või kaebuse esitaja) liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 66

trahviühiku ulatuses summas 528 eurot selle eest, et ta juhtis 04.02.2025 kell 16.36 Viimsi – Randvere

tee 16 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 90+/-7 km/h, kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli

50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Selle otsuse peale esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule 08.04.2025 kaebuse, milles palus otsus

tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse

kaalutlusel või alternatiivselt vähendada trahvisummat 10-30 trahviühikuni (80-240 eurot), mis tuleb

tasuda ühes osas.

Kaebuse esitaja leiab, et tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kaebuse esitaja on eeskujulik liikleja, varasemad karistused puuduvad. Kaebuse esitaja

sooritas mootorrattaga möödasõitu ning kontroll sõiduki üle säilis. Tegemist ei olnud ohtliku

manöövriga. Rikkumine toimus asulavahelisel teelõigul, kergendavaks asjaoluks peab kaebuse esitaja

seda, et möödasõidu alal ei olnud ühtegi ülekäigurada ega ristmikku. Tegemist oli ka selge ilma ja

kuiva teekattega, mis on samuti kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja tundis teed. Möödasõit kestis

vähem kui 2 sekundit, see ei olnud pidev kiiruseületamine. Kaebuse esitaja kinnitas koheselt

politseiametnikule rikkumist, mis on järjekordne kergendav asjaolu.

Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 50

km/h. Võimalik, et tegemist on trükitehnilise eksimusega, kuid ei ole välistatud, et kohtuväline

menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud vale sättega – LS § 227 lg-ga 3 ning arvutanud sellest

sanktsioonist lähtuvalt karistuse. Kaebuse esitaja küsis hoiatuse võimalikkuse kohta, kuid kohtuväline

menetleja vastas, et „nagunii hoiatusest ei õpi“. See ei ole aga õiguspärane põhjendus karistuse

mõistmisel. Kaebuse esitaja leiab, et karistus ei arvesta kõigi kergendavate asjaoludega.

Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Kohapeal koostatud kiirmenetluse otsus ja politsei infosüsteemi väljatrükina esitatud kiirmenetluse

otsusel esinevad erinevused: esimeses on märgitud ületatavaks kiiruseks mitte vähem kui 33 km/h,

teises mitte vähem kui 50 km/h. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et tegemist on

trükitehnilise veaga, kui kohapeal koostatud kiirmenetluse otsus trükitakse ümber infosüsteemi. Õige

on esimene, kohapeal koostatud otsus. Kohus peab seda trükitehniliseks veaks. Menetlusnormi

rikkumisi kohus ei tuvastanud.

Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. Menetlusaluse isik ei vaidlusta, et juhtis 02.04.2025

Viimsi – Randvere tee 19km-l mootorratast, sooritas möödasõitu ja tema kiirus oli 90 +/- 7 km/h.

Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

LS § 227 lg 2 kohaselt „mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40

kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni.“

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitajale oli tee tuttav, ta teadis, et

lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h ning et ta möödasõidul ületab seda piirkiirust. Kiirust

ületas ta kavatsetult. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne külg.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust

välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.“

Kaebuse esitaja leiab, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel,

kuna tema süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et menetlusalusel isiku

puudub õigus nõuda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kuna menetlusalusel isikul ei ole

õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda,

et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei

ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-146-03). Riigikohus on

märkinud lahendis nr 3-1-1-81-06, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada

väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse,

mitte aga kohustusega. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus,

millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust tuleneb seega, et süüteo toimepanemisel tuleb

avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Kohtuistungil selgitas kohtuväline

menetleja, et avalik menetlushuvi seisneb eelmisel aastal suures arvus mootorratturite surmaga

lõppenud liiklusõnnetustes. Kohus nõustub, et tegemist on asjaoluga, mis kajastab avalikku

menetlushuvi. Kuna mootorratturitega juhtunud raskete liiklusõnnetuste suur arv on liikluses

probleem, tuleb politseil kui kohtuvälisel menetlejal ka rikkumistele reageerida. Antud juhul oli ka

menetlusalusel isiku süü suur, sest ta ületas kiirust oluliselt – tihedalt asustatud alal (Viimsi) mitte

vähem kui 33km/h. Väikesest süüst saaks rääkida, kui kiiruseületamine oli mõned kilomeetrid tunnis.

Kaebuse esitaja ei püsinud ka liiklusvoos, vaid möödus teisest sõidukist. Kohus ei nõustu kaebuse

esitajaga, et tema manööver ei olnud ohtlik, sest piirkiirus on seadusandja poolt seatud ohutuse huvides

ning antud teelõigul oli seda veelgi ohutuse tõttu piiratud, mistõttu tuleb eeldada piirkiiruse ületamisel

ohtlikkust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

puudub alus.

Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane ei piirdunud hoiatusega. Kohus

märgib, et hoiatus ei ole aga karistus. Hoiatusega võis väärteomenetlus lõppeda varasema VTMS

redaktsiooni kohaselt, mil esines eraldi menetlusliik hoiatamismenetlus (tänaseks kehtetu X peatüki 1.

jagu). Tänase regulatsiooni kohaselt on võimalik väärteo tunnuste ilmnemisel isikut suuliselt hoiatada

VTMS § 3’ lg 2 järgi juhul, kui vähetähtsat väärtegu ei alustata. Kui menetlus on aga alustatud, nagu

käesoleval juhul, saab menetlus lõppeda karistamisega – milleks on rahatrahv või juhtimisõiguse

äravõtmine – või menetluse (otstarbekuse kaalutlusel) lõpetamisega – mida kohus on juba käsitlenud.

Seega ei saa karistuse mõistmise teemas argumenteerida, et kohtuväline menetleja pidanuks piirduma

hoiatusega. Saab argumenteerida vaid karistusliiki – rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise

kohaldamist - ja karistuse määra.

Kaebuse esitaja vaidlustab karistuse määra ja leiab, et temale tulnuks hulgaliste kergendavate

asjaolude esinemisel määrata väiksem rahatrahv. Kohus leiab, et kaebuse esitajale tulnuks kohaldada

väiksemat rahatrahvi, kuid mitte kaebuses märgitud asjaoludel. Kergendava asjaoluna on kiirmenetluse

otsuses märgitud süü tunnistamine. Kuigi kaebuse esitaja jõudis kohtuistungil oma argumentatsioonis

välja selleni, et piirkiirusega sõita on ohtlik, leiab kohus, et arvestada võib nimetatud kergendava

asjaoluga. Seda kasvõi põhjusel, et kaebuse esitamisega ei saa isik sattuda raskemasse olukorda kui

kaebuse mitteesitamisega. Muud kaebuse esitaja poolt välja toodud argumendid – ilus ilm, kuiv

teekate, ristmike puudumine või varasemate karistuste puudumine – ei ole kohtu hinnangul vastutust

kergendavaks asjaoluks. Näiteks varasemate karistuste puudumine ei ole mitte kergendav asjaolu vaid

peaks olema harilik käitumine. Kohus ei saa jõuda ka järeldusele, et ilusa ilmaga oleks mootorratturile

õigusrikkumised rohkem põhjendatud. Kuigi karistust kergendavate asjaolude loetelu on KarS § 57 lg

2 kohaselt lahtine ja sõltub seetõttu menetleja diskretsioonist, ei ole kohtuväline menetleja oma

diskretsioonipiire ületanud jättes kaebuse esitaja toodud kergendavad asjaolud arvestamata.

Samas leiab kohus, et karistuse määra tuleb vähendada. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kohtuväline

menetleja on tuvastanud vastutust kergendava asjaolu ning ei ole tuvastanud ühtegi vastutust

raskendavat asjaolu. Karistus on mõistetud aga üle sanktsiooni keskmise. Kohtu hinnangul puuduvad

alused mõista karistus üle sanktsiooni keskmise. Kaebuse esitaja ei ole korduvrikkuja, mistõttu ei ole

alust mõista karistus üle sanktsiooni keskmise Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-17 järgi. Teiseks, asja on

menetletud kiirmenetluses. Kiirmenetlus on alternatiivne menetlus üldmenetlusele, mis tähendab

väärteo menetlemist lihtsustatud korras. Lihtsustatud menetluse puhul lubab riik rikkujat mõnevõrra

vähem karistada kui üldmenetluses. Sellele viitavad ka kiirmenetluses kehtestatud sanktsiooni

ülempiirid (VTMS § 55 lg 2). Kohtu hinnangul peaks ka antud juhul asja menetlemine kiirmenetluses

väljenduma karistuse määras. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistust vähendada kuni 40

trahviühikuni. Suurem vähendamine kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Selleks põhjuseks ei ole ka

kaebuse esitaja suur vaidlushimu. Mootorrattaga kiiruseületamise eest tiheasustusalal mitte vähem kui

33km/h on, arvestades eeltoodud asjaolusid, kohtu hinnangul kohane rahatrahv 40 trahviühiku

ulatuses. Kohus rõhutab, et tegemist on olulise kiiruseületamisega. Piirkiirus kehtib ka möödasõidul.

Seega tühistab kohus kaevatava otsuse osaliselt karistuse mõistmise osas ja mõistab karistusena

rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik