4-25-1715/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

02.07.2025

Väärteoasja number

4-25-1715

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

C.S-i väärteoasi Liiklusseaduse §202

lg.1 järgi

Kaebuse esitaja

C.S

sünd. 23.10.1977, isikukood XXX, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Artur VÄLJA

Ida Prefektuuri patrullpolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseinik Artur VÄLJA 20.04.2025 kiirmenetluse otsus

nr.10220192462164 C.S-i karistamise osas Liiklusseaduse §202 lg.1 järgi

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – tühistada

osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas.

Mõista C.S-ile Liiklusseaduse §202 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 25

(kahekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot.

C.S-i kaebus rahuldada.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Artur Välja koostas 20.04.2025 kiirmenetluse otsuse nr.10220192462164 C.S-i

kohta selles, et viimane lubas 20.04.2025 kell 16.25 Ida-Virumaal

Alutaguse vallas Kalina külas mootorsõiduki omanikuna juhtida mootorsõidukit Xl,

kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Sellega rikkus C.S Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) §90 lg.2 sätteid ja

pani toime väärteo LS §202 lg.1 järgi.

Sama kiirmenetluse otsusega määrati C.S-ile karistuseks rahatrahv 50

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot.

Menetlusalune isik C.S esitas 30.04.2025 Viru Maakohtule kaebuse.

Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu 13.05.2025 määrusega

jäeti kaebus käiguta ning selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Menetlusalune isik C.S esitas 16.05.2025 Viru Maakohtule täiendatud

kaebuse, milles palub vähendada trahvisummat.

Kaebuse kohaselt lubas selle esitaja 20.04.2025 kell 16.25 juhtida mootorsõidukit

Xl, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Kaebuse esitaja on X isa, kes viis

ta vähekasutatavale teele, et õpetada mootorsõiduki juhtimist. Tütar õpib hetkel

autokoolis ja kartis esimest sõidutundi. Kaebuse esitaja valis tee, kus teisi sõidukeid

ei olnud.

Kaebuse esitaja palub vähendada rahatrahvi suurust järgmistel asjaoludel:

vähekasutatud tee ja vähene liiklus, mistõttu ohtu teistele liiklejatele ei olnud; tütar

õpib autokoolis, tal on kehtiv autokooli õppekava ja teooriatunnid; kaebuse esitaja

tunnistab oma süüd ja kahetseb; kaebuse esitajal on puhas karistusregister ja hea

liikluskäitumine.

Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/7312-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise

menetleja otsus tühistada osaliselt ja mõista menetlusalusele isikule LS §202 lg.1

järgi karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses.

Kirjaliku vastuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud ning puuduvad

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused. Selles osas puudub ka vaidlus,

menetlusalune isik tunnistab oma süüd, vaidlus on üksnes karistuse suuruse osas.

LS §202 lg,1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Vastavalt KarS

§56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü, karistuse määramisel kohtuvälise menetleja

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Menetlusalune isik mootorsõiduki omanikuna lubas mootorsõidukit juhtida alaealisel

isikul, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, järelikult ka

vastav koolitus ja kogemus juhina liikluses osalemiseks. Menetlusaluse isiku poolt

kaebusele lisatud autokooli arve ei kinnita, et tema tütar oleks autokooli poolt

lubatud liiklusesse ning puudub ka teave selle kohta, kui suures mahus on ta

õpingud läbinud. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses ise, et tütar soovis enne

esimest sõidutundi harjutada sõitmist. Seega oli tegemist juhiga, kellel puudus üldse

eelnev sõiduki juhtimise kogemus. Samuti puudus menetlusalusel isikul vastav

kogemus ja õigus teist isikut mootorsõiduki juhtimise õpetamisel. Oma

vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, oma alaealise tütre kui

teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Menetlusalusele isikule oli karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses,

s.o. sanktsiooni keskmine määr. Kiirmenetluse otsuse koostaja arvestas karistust

kergendava asjaoluna ainult süü tunnistamist. Karistusregistri andmete kohaselt

puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused. Samuti tuleb arvestada asjaluga,

et väärteo toimepanemisel ei olnud tegemist suure liiklustihedusega teega.

Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb ka neid asjaolusid arvestada karistust

kergendavate asjaoludena.

Lähtuvalt eeltoodust leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi

vähendamiseks on alus ning karistus peab olema väiksem, kui sanktsiooni keskmine

määr. Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule LS

§202 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses.

Kohtuväline menetleja palus asja materjalidele lisada Karistusregistri väljavõtte

menetlusaluse isiku kohta, detailandmete päringu Transpordiametile X ja sõiduki

kohta ning väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr.2440,25,001822.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et C.S-i

kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 11.06.2025 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/7312-4 Viru Maakohtu 28.05.2025 päringule nr.4-25-1715 nähtub, et kohtuväline

menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus

määratud LS §202 lg.1 alusel.

Enne asja sisulist lahendamist peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise

menetleja tähelepanu järgmisele asjaolule.

Maakohtule on esitatud kaks erinevat versiooni kiirmenetluse otsusest.

Koos kaebusega on menetlusalune isik esitanud kiirmenetluse otsuse prinditud

versiooni. Tegemist on allkirjastamata variandiga ja selle kiirmenetluse otsuse

kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo LS §202 lg.2 järgi. Nimetatud

kiirmenetluse otsuse väljaprinditud versioonis puudub menetlusaluse isiku seisukoht.

Vastavalt Viru Maakohtu 02.05.2025 nõudele esitas Ida Prefektuur maakohtule

väärteoasja materjalide originaalid. Nimetatud kiirmenetluse otsuse versioonis on

olemas menetlusaluse isiku omakäeline seisukoht rikkumise kohta, samuti nähtub

sellest, et menetlusalune isik pani toime väärteo LS §202 lg.1 järgi.

Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses ei selgitanud mitte kuidagi,

kuidas on antud väärteoasjas kaks erinevat kiirmenetluse otsuse versiooni ja kaks

erinevat kvalifikatsiooni.

Maakohus lähtub asja lahendamisel kiirmenetluse otsuse originaalversioonist.

LS §202 lg.1 näeb ette vastutuse vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki

või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest

mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või

käitamise eest vastutava isiku poolt.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik lubas

mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta isikul, kas nimetatud rikkumine oli kindlaks

tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja

toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 20.04.025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220192462164, on

menetlusalune isik rikkunud LS §90 lg.2 nõudeid.

LS §90 lg.2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada

mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 20.04.2025

koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220192462164 kohaselt andis ta samal päeval

kell 16.25 oma isikliku sõiduauto Kia Stonic (registreerimismärk XXX) juhtimise

üle oma alaealisele tütrele Xle.

Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on

menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt

kiirmenetluse otsusesse. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka

maakohtule esitatud kaebuses.

Maakohus leiab, et eeltooduga on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt

tuvastatud ja kindlaks tehtud. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja

kirjalikus vastuses toodud asjaoludega selles osas, et juhtimisõiguseta isikule

juhtimise üleandmine on igal juhul ohtlik ning sõidutundide juhendamine on kohane

vaid pädeva isiku poolt. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik seda

järginud.

Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka

maakohtule esitatud kaebuses.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on põhjendatult karistatud LS §202 lg.1 alusel, kuna ta rikkus LS §90 lg.2

nõudeid. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega väärteo

toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka

maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik

pani toime väärteo, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust

ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et

väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse

isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud

käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimise üleandmist ei ole vaidlustanud

ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta

muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS §202 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses

määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 400 € ja karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist.

Oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/7312-4 möönis kohtuvälise menetleja

esindaja, et lisaks tuleb arvestada ka sellega, et menetlusalusel isikul puuduvad

kehtivad karistused ning tegemist ei olnud suure liiklustihedusega teega. Samas ei

põhjendanud kohtuvälise menetleja esindaja, miks ei olnud nimetatud asjaolusid

arvestatud juba kiirmenetluse otsuse koostamisel.

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus rahatrahvi vähendamisega ja tegi ettepaneku

mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga igati selles osas, et

käesolevas väärteoasjas on põhjendatud rahatrahvi suuruse vähendamine, kuid ei

nõustu pakutud rahatrahvi määraga.

Esmalt märgib maakohus, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu kuidagi, et selle koostaja

oleks arvestanud kergendava asjaoluga.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana.

Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse koostaja määranud menetlusalusele

isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras, kuigi formaalselt on samas otsuses

märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine menetlusaluse isiku poolt.

Seega ei ole kiirmenetluse otsuse koostaja kuidagi arvestanud karistuse suuruse

määramisel kergendava asjaoluna. Maakohus peab selle arvestamist igati põhjendatuks

ja kohaseks.

Järgnevalt tegi kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses ettepaneku

arvestada karistust kergendavate asjaoludega ka varasemate karistuste puudumist ja

väärteo toimepanemist väikese liiklustihendusega teel.

Maakohus nõustub nende asjaoludega ja arvestab neid karistuse mõistmisel.

Lisaks eeltoodule peab maakohus karistuse suuruse mõistmisel põhjendatuks

arvestada ka asjaolu, et menetlusaluse isiku tütrel seisis ees esimene sõidutund. Seega

oli alaealine autokooli poolt lubatud liiklusesse, mis omakorda tähendab, et autokooli

õpilase valmidus oli olemas. Oma kirjalikus vastuses märkis kohtuvälise menetleja

küll, et antud juhul puudub teave selle kohta, kui suures mahus on menetlusaluse

isiku tütar õpinguid läbinud ja kas ta oli autokooli poolt lubatud liiklusesse.

Maakohus leiab, et sellise asjaolu väljaselgitamine oli kohtuvälise menetleja poolt

võimalik ja kõikide ebaselguste korral tuli hoolikalt kaaluda kiirmenetluse

kohaldamist. Kuna kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku sellekohaseid

väiteid mingil viisil ümber lükanud, arvestab maakohus antud asjaolu samuti karistust

kergendava asjaoluna.

Maakohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut, on seaduslik alus vähendada karistuse

suurust.

Maakohus leiab, et põhjendatud on LS §202 lg.1 alusel mõista menetlusalusele isikule

karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 €. Maakohus arvestab

siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka kõikide karistust

kergendavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses

eespool.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas LS §202 lg.1 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus

otsus, mõistes talle karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist rahatrahvi suuruse osas, arvestades kaebuse

põhjendusi, kuulub menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu

järgnevale.

Oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/7312-4 taotles kohtuväline menetleja

lisada asja materjalidele Karistusregistri väljavõte menetlusaluse isiku kohta,

detailandmete päringu Transpordiametile X ja sõiduki kohta ning väärteomenetluse

lõpetamise määruse väärteoasjas nr.2440,25,001822.

Maakohtule jääb kohtuvälise menetleja selline seisukoht arusaamatuks.

Esmalt märgib maakohus, et kõik vajalikud dokumendid, tõendid ja seisukohad tuli

lisada/arvestada juba otsuse tegemisel. Käesolevas asjas koostatud kiirmenetluse

otsusest seda ei nähtu. Karistusregistri väljavõtet arvestas maakohus käesolevas asjas

seetõttu, et selle lisas menetlusalune isik ise oma kaebusele.

Missugustel põhjendustel on vaja peale kiirmenetluse otsuse tegemist lisada asja

materjalidele detailandmete päring Transpordiametile X ja sõiduki kohta ning

väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr.2440,25,001822, kohtuvälise

menetleja kirjalikust vastusest ei nähtu. Seetõttu jätab maakohus need dokumendid

tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik