1-11-13940/4 · 1-11-13940/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-13940

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

19.detsembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Rein Leis, IK 35110072727, sünniaeg: 07.oktoobril 1951.a, kodakondsus: EV kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskeriharidus, perekonnaseis: abielus, töökoht: ei tööta, elukoht: Tartu, Kopli 26A, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Rein Leisi süüdistatakse selles, et tema 17.detsembril 2011.a. kella 21:12 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimisnumbriga XXXX. Sellega Rein Leis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 17.-19.detsember 2011.a., s.o 3 eelvangistuspäeva

karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 27 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Rein Leis suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rein Leis ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Rein Leis tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Rein Leisilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Rein Leisi suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Käesoleval ajal süüdistataval töökoht puudub. Ta teeb aegajalt juhutööd ja ei ole ametlikku töökohta omanud juba aastaid. Ta elab koos abikaasaga, kes töötab. Samas ei saa arvestada abikaasa sissetulekut süüdimõistetu menetluskulude tasumise võimalikkuse aluseks. Seega menetluskulude täielik tasumine käiks Rein Leisile ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Rein Leis KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolmkümmend (30) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata Rein Leisi eelvangistus 17.-19.detsember 2011.a., s.o kolm (3) päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks Rein Leisile mõista kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rein Leis ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Rein Leisi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Rein Leisilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Rein Leis kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista Rein Leisilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Rein Leisil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik