Legislator Case Law & Legislation
1-11-13964/4 AI generated

1-11-13964/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-13964/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-11-13964

Legislator headnote

AI generated

1-11-13964/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-11-13964

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-11-13964

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2011.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-13964 (11230103164) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi L.A süüdistuses KarS § 263 p 1, § 183 lg 2 p 2 järgi Prokuröri abi

Silja Seeder Süüdistatav

L.A isikukood XXX; elukoht: XXX;

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk- eriharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: R OÜ, töödejuhataja-

logistik, T OÜ, ostu-müügi esindaja; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda: 202´5 lg 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 1a, § 210´1 lg 2 p 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3a, KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3a katseaeg 2a. Katseaeg lõppes 16.10.2003.a. 27.04.2005 Harju Maakohtu poolt KarS § 263

p 1 alusel mõisteti rahaline karistus 2500 EEK (159,78 EUR).

Täitmise kuupäev 13.02.2008.a. 17.01.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 6k, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisis vangistus

4k katseaeg 1a 6k. Katseaeg lõppes 16.07.2007.a. 31.05.2007 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424 alusel vangistus 8 kuud

ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. L.A

vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 31.01.2008.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Peeter Ivanjuk

2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.A KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada L.A KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 10

(kümme ) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o. 6 (kuus) kuud

vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 10 (kümne) kuulise vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 01.08.2011.a. – 02.08.2011.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.A ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS §

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata L.A ´ile lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Määrata L.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta L.A suhtes muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista L.A´ilt tsiviilhagi katteks VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 2 alusel ES kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) eurot OÜ E-P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank.

Välja mõista L.A ´ ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 95 (üheksakümmend viis) eurot 87 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0484 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides

viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „L.A 1-11-13964, sundraha“, „L.A 1-11-13964, kaitsjatasu“, „L.A 1-11-13964, menetluskulu”.

KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument

3 esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõendid: turvakaamera salvestis CD-plaadil (Statoili tankla Randvere tee 1 salvestis

05.03.2011 ajavahemikul kell 21:59-22:44) – asub kriminaalasja materjalide juures ühes ümbrikus köidetuna toimiku leheküljel 129 – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

L.A ´ile

on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema

05.03.2011 kella 23:05 paiku, viibides Harjumaal Viimsi vallas aadressil Liilia 2 asuvas baaris Jussi Õlletuba, s.o avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus raskelt avalikku korda ja baaris viibinud isikute JS, KP, HR, FM ja HK rahu, eirates tavade ja heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis

tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi sellega, et lõi ES´it rusikaga ühe korra näo piirkonda vastu nina, põhjustades ES´ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ninaluude murru.

Seega L.A pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga s.o , KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud

süüteo, käitles 08.06.2011.a. Tallinna linnas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist

ainet kokaiini järgnevalt: 08.06.2011.a leppis L.A telefoni teel Aleksandr

Kolesnikoviga kokku väikeses koguses narkootilise aine kokaiini üleandmise Elvis Vainik´ale. L.A leppis Aleksandr Kolesnikoviga kokku kohtumise aja ja koha. Vastavalt L.A-lt saadud juhistele läks Elvis Vainika 08.06.2011 kella 20:45 ajal

Tallinnas, Merivälja tee 5 maja juures asuvasse parklasse, kohtus seal Aleksandr Kolesnikoviga ning omandas viimase käest ebaseaduslikult väikeses koguses s.o 1,33 grammi pulbrilist kokaiini, mis sisaldas vähemalt 0,24 grammi puhast kokaiini. Peale kohtumist peeti Elvis Vainika kinni ning tema juurest leiti pakend 1,33 g pulbrilise kokaiiniga, milles puhast

kokaiini 0,24 g. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

4 Seega L.A, olles isikuks, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo, pani toime väikses koguses narkootilise aine ebaseadusliku vahendamise s.o KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr: KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 183 lg 2 p 2

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.08.2011-02.08.2011, s.o 2 päeva ja seega mõista lõplikuks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt jätta vangistus

tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga

pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: L.A kohustub: elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustub L.A käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kannatanule ES´ile tekitati

kuriteoga nii mittevaraline kahju kui ka varaline kahju, kannatanu ES on

kokkuleppemenetluses esitanud tsiviilhagi üksnes mittevaralise kahju osas summas 1 500

eurot. Tekitatud mittevaraline kahju summas 1500 eurot hüvitada Swedbank a/a nr

221045446453 OÜ E-Projektid nimele. Asitõendid: turvakaamera salvestis CD-plaadil (Statoili tankla Randvere tee 1 salvestis 05.03.2011 ajavahemikul kell 21:59-22:44) – asub kriminaalasja materjalide juures ühes ümbrikus köidetuna toimiku leheküljel 129.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus L.A ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja

kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava L.A poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise

tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab L.A süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad L.A

süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on

menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.A´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

5 seisukohal, et L.A ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-

10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab

kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 eurot riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 95,87 eurot riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0484 maksumus 84 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik