1-11-8474/13 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated1-11-8474/13 · Tallinna Ringkonnakohus: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
E E S T I V A B A R I I G I N I M E L
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11- 8474 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi I.D ja G.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.10.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja G.E kaitsja adv Ants Nõmmik Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör, G.E, kannatanud Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni
esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega
tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 20.10.2011.a otsusega tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 9-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe
kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel
suurendati mõistetud karistust 31.08.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata
karistuse (1 aasta 10 kuud ja 17 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4
2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Menetluskulud mõisteti G.E-lt välja.
Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka I.D, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
G.E tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud varguse,
20.05.2010.a tungis koos I.D-ga viimase kasutuses oleva renditud kaubikuga Ford
Transit Pärnumaal Sauga vallas Eametsa külas R K kinnistule ning varastas sealt 3
malmradiaatorit, 2 metallist aiaväravat, terasest uksekarkassi, 7 akut, roostevabast terasest
toru, roostevabast terasest akuraami, 10 50mm vinkelrauda pikkusega 2meetrit, 10 50mm
2meetriseid aiaposte, terasest erimõõdulist treimaterjali, 2 korstnapõlve, 30-40tk aiaposti mõõtmetega 50 ja 90mm pikkustega 160 ja 210cm ning samuti lõhkusid varguse käigus ära
antiikse graveeritud lilledega ukseklaasi maksumusega 500 krooni. Raivo Koitlale tekitati kokku 10500 krooni suurune kahju; et ta 16.02.2011.a kella 13:30 paiku Pärnu linnas Lai 11 kaubanduskeskuses Port Artur Elisa
Eesti AS esinduses grupis koos tuvastamata isikuga varastas lukustatud telefonikapist mobiiltelefoni LG GT 540 IMEI koodiga 352166045650671 maksumusega 150 eurot;
et ta 14.04.2011.a kella 11:30 paiku koos I.D-ga varastas Pärnu linnas Tallinna mnt 93a asuvast A-Selver AS kuuluvast kauplusest Ülejõe Selver lõhemarja kokku 67,58euro väärtuses;
et ta 06.05.2011.a kella 06:04 ajal Pärnus Mai tn 6 asuvast GT tanklast koos I.D-ga
varastas 16,93 liitrit bensiini 95 maksumusega 20,65 eurot, lahkudes tanklast bensiini eest tasumata;
selles, et ta püüdis 06.05.2011.a kella 11.00 ajal Pärnus Mai tn 6 asuvast GT tanklast koos
I.D-ga varastada 20 liitrise kanistriga bensiini 95, kuid tegu jäi lõpule viimata nende tahtest sõltumata, kuna tankur oli lukus ning
selles, et ta 14.04.2011.a ajavahemikul kell 15:07-15:20 Pärnus Papiniidu 42 asuvast Selver AS kauplusest Mai Selver koos I.D-ga varastas varuterasid Gillette Mach3 Turbo ja 6 karpi Soolaforelli õlis kokku 120,94 euro väärtuses.
Maakohus leidis, et G.E süü on tõendatud.
APELLATSIOONI SISU
G.E kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse
õigeksmõistmist, kuivõrd otseseid tõendeid, millised kinnitaksid G.E süüd, ei ole
ning kuna kohtulik uurimine ei ole kõrvaldanud kahtlusi, mis on tõusetunud G.E süü tuvastamisel, siis tuleb teha õigeksmõistev otsus.
Kaitsja leiab, et metalli varguses R. K puuduvad tõendid, et kaassüüdistatav oleks avaldanud G.E-le, et tegemist on võõra metalliga ning et toime pannakse vargus. Samas ei saa
G.E süüdi mõista juba seetõttu, et ta palus tunnistaja U. Ree abi metalli eest raha saamisel.
3 Elisa Eesti AS-lt mobiiltelefoni vargust G.E väitel ta toime pannud ei ole, samuti ei tundnud ta noormeest, kes samal ajal esinduses viibis. Ka tunnistajad ei ole tema kaitsealust süüstavaid ütlusi andnud.
Selver AS-st 14.04.201.a on toime pandud kaks vargust. Kohus oli seisukohal, et G.E
süü on tõendatud tunnistajate ütlustega, kes pärast vaatasid turvavideot ja
avastasid, et I.D pani kauba enda seljakotti ja väidetavalt lahkus selle eest maksmata.
Need tõendid aga ei kinnita G.E süüd, sest pole tuvastatud, et ta oleks kauplusest mingit kaupa selle eest tasumata välja viinud.
Bensiini varguste süüdistus põhineb kaassüüdistatava poolt antud ütlustele, kusjuures G.E on ka kohtumenetluses selgitanud enda tegemisi nimetatud ajal tanklas. Kohus ei lükanud ümber süüdistatava väiteid, tõendeid, mis kinnitaksid G.E süüd, ei ole.
Apellatsioonile esitas vastuväited prokurör Svetlana Raudsepp. Prokurör ei nõustu apellatsiooniga ning leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Prokurör analüüsib
oma vastuväidetes kohtu poolt kontrollitud tõendeid kuriteoepisoodide kaupa ja jõuab veendumusele, et tõendid G.E süüditunnistamiseks olid igati piisavad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele esitatud
vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle
tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid
analüüsinud ja kogumis hinnanud, esitanud põhjendatud järeldused, kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.
Mis puudutab apellandi väidet, et kohtu järeldused tuginevad üksnes kaudsetele tõenditele,
siis kohtukolleegium osundab, et Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et
kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud tuginevalt kaudsetele tõenditele (nt Riigikohtu
otsus nr 3-1-1-21-09) Samasugust seisukohta väljendas Riigikohus oma otsuses 3-1-1-8-10,
milles on selgitatud, et isiku süüditunnistamine on võimalik ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Tõendi usaldusväärsus ei sõltu sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga. Ka ei saa tõendi usaldusväärsuse hindamisel iseenesest kriteeriumiks olla see, kuivõrd napp või
mahukas on tõend - sõltumata viimatinimetatud asjaoludest on kohus tõendite hindamisel vaba, hinnates tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-07). Maakohus on seda põhimõtet G.E süüdi tunnistades järginud.
Mis puudutab käesolevat süüdistusasja, siis kohtukolleegium märgib, et tegemist ei ole kaugeltki üksnes kaudsete tõenditega H. G.E vastu.
Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhiosa asjaoludega ja prokuröri poolt apellatsioonile
esitatud vastuväidetega ega pea vajalikuks nende kordamist. Apellatsiooniga seonduvalt märgib üksnes järgmist.
Kaitsja leiab, et kuivõrd I.D ei rääkinud tema kaitsealusele varguse toimepanemisest, ei
saanud ka G.E aru, et tegemist on võõra metalliga ja et toime pannakse vargus. Kohtukolleegium osundab, et vaevalt varas vargale otsesõnu selgitab, et paneme nüüd toime
võõra metalli varguse. I.D ütles G.E-le, et teab, kust metalli saab ja tegi
4 ettepaneku see ära tuua. Neist ütlustest oli G.E-le selge, et tooma minnakse võõrast
vara, mis kujutab endast kuritegu. U. Ree abi oli aga vaja G.E seetõttu, et neil kummalgi, ei I.D ega temal ei olnud pangakontot, kuhu metalli eest saadav raha kanda. Seda asjaolu on süüdistatav ise kinnitanud /I kd tl 25/. Kuusakoskis aga metalli eest sularahas ei maksta.
Mis puutub Elisa Eesti AS esindusest telefoni vargusse, siis G.E on kinnitanud, et
viibis kellegi noormehega koos esinduses ja vaatas telefone. Väide, et tema sel hetkel kui kaaslane telefoni võttis aga kõrvale vaatas, on lihtsalt eneseõigustus. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et G.E tegutses grupis koos teise isikuga ning ei oma tähtsust, kumb neist just kapi luku katki tegi ja telefoni võttis.
Samuti on vaieldamatult tõendatud kaks vargust Selver AS-i kauplustest Ülejõe ja Mai
tänaval. Tunnistajate ütlustega on kindlaks tehtud varguse toimepanemise viis, I.D ja
G.E täpne rollijaotus vara hõivamisel. Seega süüdistatavad tegutsesid
kooskõlastatult grupis täites oma rolli ning tähendust ei oma, et I.D hõivatud kaubaga
kassadest möödus. Neisse episoodidesse puutuvalt osundab kohtukolleegium, et Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et erinevate kuritegude viisi sarnasus võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik (nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-32-05; 3-1-1-87- 09).
Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka bensiinivargust puudutavas episoodis. I.D on
kinnitanud kuriteo toimepanemist grupis ja kirjeldanud varguse toimepanemise viisi /I kd tl 93-99; 125-127/. I.D poolt öeldut kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Kindlaks on tehtud süüdistatavate rollijaotus ning nende eesmärk kütust tasuta saada, s.o varastada, on tuvastatud.
Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tõusetunud G.E süü tuvastamisel kahtlusi, mida peaks tema kasuks tõlgendama. Maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 20.10.2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Malle Preimer Ivi Kesküla Sten Lind