2-23-7657/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7657

Tsiviilasi

V.T hagi W.R-i vastu elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.R-i apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

542,97 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja V.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja U.J

Kostja W.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Piirla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

1(6)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata ja W.R-i apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.T (hageja) esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagi W.R-i (kostja) vastu elatise

suurendamiseks.

1.2. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- kostja on hageja isa;

- kostja elab emaga;

- kostjalt on tsiviilasjas 2-16-103384 tehtud lahendiga (maksekäsk) välja mõistetud hageja

kasuks elatis 200 eurot kuus;

- hageja vajadused on suurenenud seoses elukalliduse tõusu, diagnoositud ATH ja

depressiooniga, samuti vanemaks saamisega;

- hageja igakuised vajadused on 835 eurot kuus, millest eluasemele 200 eurot, toidule 230 eurot,

sideteenustele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, transpordile 40 eurot, tervishoiule 80

eurot, hügieenile 40 eurot, koolile 50 eurot, huvitegevusele 35 eurot, meelelahutusele ja vabale

ajale 50 eurot kuus.

Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates 25.05.2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 326 euroni kuus.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- suurenenud vajadused ei ole tõendatud;

2(6)

- patsiendiportaalist nähtuvalt tarvitab hageja retseptiravimeid, millele kulub ca 9,75 eurot kuus;

- põhjendatud tervishoiukulud kokku ei ületa 30 eurot kuus;

- hageja tegeleb judo ja rattasõiduga, kuid ei ole ujumist regulaarse huvitegevusena maininud;

- hageja ei vaja eritoitu ja saab tasuta koolitoitu;

- hageja sõidab ühistranspordiga, mille kulud talle vähemalt osaliselt hüvitatakse.

Kostja on nõus maksma elatist 249,78 eurot kuus, mis on elatiskalkulaatori kohaselt elatise

baassumma.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning suurendas Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusega nr 2-

16-103384 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust järgnevalt: alates 25.05.2023

kuni 31.03.2024 260,33 euroni kuus ja alates 01.04.2024 PKS § 101-järgse muutuva summani,

mis kohtuotsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus, kuid, lähtudes esitatud nõudest, mitte

rohkem kui 326 eurot kuus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohus viitas nõude alusena perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 1–5 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- Pärnu Maakohtu 27.04.2016 tsiviilasjas 2-16-103384 tehtud määruse (maksekäsk) kohaselt on

kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus alates 19.02.2016 kuni hageja täisealiseks

saamiseni;

- hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam.

3.2. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale elatise muutmisel eelnevalt kompromissiga lõppenud

asjades, kus seda kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud

ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud. Sellisel juhul tuleb elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist

andma (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11). Nimetatud praktika on asjakohane ka siinses

maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsu kohta, kuna ka maksekäsu menetluses ei toodud

asjaolusid tervikuna välja.

3.3. Hoolimata kohtu selgitustest ei tõendanud hageja oma väiteid. Seetõttu ei ole hageja

tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa PKS § 101 alusel arvestatud summadest.

Maakohus arvestas kostja poolt saadavate peretoetusega 80 eurot kuus ja arvutas PKS § 101 lg 1

alusel ülalpidamiskohustuse ulatuseks alates 25.05.2023–31.03.2024 260,33 eurot kuus ja alates

01.04.2024 287,72 eurot kuus.

Kostja ei toonud välja asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks põhjuseks ei ole ainuüksi kostja

hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on

kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.

Eeltoodud põhjustel kuulus hagi osalisele rahuldamisele. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda ja maakohus neid kindlaks ei määranud.

Kostja apellatsioonkaebus

3(6)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja ja

tema seadusliku esindaja kanda.

Kuna hageja piiritles oma nõude elatise suurendamisel sellega, et võrreldes varasema

kohtulahendi tegemisega on faktilised asjaolud (tema igakuised vajadused) muutunud, ei

tohtinud maakohus nõuet rahuldada TsMS § 459 lg 1 p 1 esimese alternatiivi alusel põhjusel, et

elatise suurus ja arvestusmeetodid on muutunud. Nõude esitamisena või muutmisena ei saa

käsitada hageja 17.01.2025 seisukohas (kohtuteesides) esitatut, mille kohaselt peaks kohus hagi

vähemalt elatise miinimummääras rahuldama.

Kuna hageja ei tõendanud faktilisi asjaolusid, tuli hagi jätta tervikuna rahuldamata (TsMS § 7) ja

asjas ei kohaldu ka TsMS § 436 lg-st 6 tulenev erisus. Viimane põhjusel, et kohus ei ole

menetlusosalistele selgitanud, mis tagajärjed toob endaga kaasa olukord, kus hageja seaduslik

esindaja jätab tõendid esitamata. Kui kohus seda teeb, on tegemist poolte võrdse kohtlemise

põhimõtte olulise rikkumisega, mis tähendab ühtlasi ka menetlusõiguse olulist rikkumist.

Apellant leiab, et eeltoodud põhjendustel on maakohus rikkunud TsMS § 436 lõiget 1 ning

käitunud vastuolus poolte võrdsuse põhimõttega. Toodud põhjendustel tuleb jätta hagi

rahuldamata.

Menetluskulud tulnuks TsMS § 162 lg 1 ja 4, § 163 lg 2 ja § 164 lg 12 alusel jätta hageja ema

kanda, kelle arvukad tõendid kohus tagastas ning kes esitas taotlusi ja tõendeid maakohtu

määratud tähtaegasid eirates. Kokkuvõttes ei kasutanud hageja ema menetlusõigusi heauskselt ja

menetluskulud tuleb sõltumata menetluse tulemustest jätta hageja kanda. Kostja esitas

menetluses mitmel korral kompromissiettepaneku, mille sisuks oli hagejale elatise tasumine PKS

§ 101 lg 1 sätestatud määras. Kokkulepet pooled ei saavutanud, kuna hageja esitas korduvalt

erinevaid nõudeid, mille täitmist puudutavad väljavaates oleksid olnud edutud.

Vastus apellatsioonkaebustele

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus.

7. Hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 101 lg 1–5 ja TsMS § 459 lg 1.

8. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus ei tohtinud siinsel juhul lähtuda TsMS § 459

lg 1 p 1 esimesest alternatiivist, kuna hageja ei tuginenud asjaolule, et elatise suurus ja

arvestusmeetodid on muutunud.

8.1. Elatise suurendamise materiaalõiguslikeks eeldusteks selle normi järgi võivad olla nii

muutunud asjaolud kui ka muutunud seadus. Hageja tugines asjaolule, et tema igakuised

vältimatud ülalpidamiskulud on võrreldes varsema kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud, kuid

ei tõendanud oma väiteid.

4(6)

8.2. Maakohus ei ületanud hagi piire ega kohelnud poole ebavõrdselt, kui muutis elatise suurust

seetõttu, et maksekäsuga väljamõistetud elatis ei vasta elatise piirmäärale (PKS § 101 lg-te 1, 3

ja 4 mõttes).

8.3. Siinses asjas ei olnud võimalik kindlaks teha, millised olid varasemad asjas tehtud

maksekäsu alusel kostjalt väljamõistetud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Sellisel juhul pidi

kohus kas hageja ülalpidamisvajaduse tuvastama või kui selle kohta tõendeid ei esitatud,

rahuldama elatisnõude miinimummääras.

9. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme menetluskulude TsMS § 164 lg 1 alusel

poolte kanda jätmisel.

9.1. Siinses asjas ei esine TsMS § 164 lg 12 ega § 162 lg 4 kohaldamise aluseks olevaid

asjaolusid. Hageja seadusliku esindaja poolt tõendite esitamata jätmist või asjakohatute tõendite

esitamist ei saa vaadelda menetlusõiguse kuritarvitamisena. Kostja õigusi ei saa rikkuda olukord,

kui hageja seadusliku esindaja tõendite mitteesitamise tõttu tehakse hageja suhtes ebasoodsam

lahend.

9.2. Samuti ei pidanud maakohus jätma menetluskulusid täielikult või suuremas osas hageja

kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Tegemist on kohtu diskretsiooniga, mitte kohustusega.

9.3. Asja materjalidest nähtub, et kompromiss jäi saavutamata põhjusel, et kostja ei olnud nõus

tasuma elatist alates hagi esitamisest ja seadis kahtluse alla hageja põlvnemise temast. Enne

kompromissi sõlmimist nõudis kostja DNA ekspertiisi tegemist (dtl 447-448). Hageja ja tema

ema olid nõus DNA-ekspertiisi tegemisega, kuid hageja ei olnud nõus loobuma elatise saamisest

alates hagi esitamisest. Arvestades, et elatise hagi menetleti ligi kaks aastat ja sellel ajal oli

elatise miinimummäär maksekäsuga väljamõistetust kõrgem, ei oleks see kostja seatud tingimus

olnud õiglane alaealise lapse suhtes. Lisaks lähtub kostja ilmselt valest arusaamast, et DNA-testi

tegemine võiks mõjutada hageja õigust saada elatist alates hagi esitamisest. Põlvnemise

tekkimine ega lõppemine ei ole aga seotud testi tegemisega ja kui põlvnemine on seaduses

sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende

olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt (RKTKo 15.06.2023, 2-22-7773/22, p-d

9 ja 10). Sel põhjusel ei ole hageja seaduslikule esindajale etteheidetav see, et ta alaealise lapse

huvides kostja kompromissipakkumise tagasi lükkas, kui ta lahendiga soodsama olukorra

saavutas.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et

kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud.

11. TsMS § 178 lg 1 I lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(6)

6(6)