2-25-107970/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuasja number

2-25-107970

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2025, Jõhvi

Kohtuasi

L R hagi K S vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

2250 eurot

Menetlusosalised

Hageja: L R (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: T R, (isikukood xxx,

elukoht xxx)

Kostja: K S (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L R hagi K S vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista K Selt hageja L R kasuks alates hagi esitamisest, s.o 15. märtsist 2025

kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 250 eurot kuus.

3. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja T R arvelduskontole xxx jooksva kuu

15. kuupäevaks, selgitusega: „elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

1(4)

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. L R (hageja) esitas hagi K Se (kostja) vastu elatise nõudes summas 250 eurot alates

15.03.2025. Hageja elab isaga alates 04.08.2022, kostja suhtleb lapsega harva ja

rahaliselt ei toeta. Hagiavaldusele oli lisatud konto väljavõte, millest nähtub, et K S on

kandnud igakuiselt T R kontole 80 eurot lastetoetust. Samuti on hagiavaldusele lisatud

Sotsiaalkindlustusameti 19.03.2025 otsus kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks L

Rale. Lisaks on kohtule esitatud ka Sotsiaalkindlustusameti 25.04.2025 teade

lapsetoetuse määramiseks alates 01.05.2025.

Kostja esitas kohtule 23.05.2025. a vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga

kuna elatise suurus on määratud ebaõigesti ja tema majanduslik olukord ei võimalda

maksta elatist nõutud summas. Kostja märgib, et läks lapse isast lahku peale lapse

esimest eluaastat ja kasvatas üksi last kuni 7-aastaseks saamiseni, isa rahaliselt ei

toetanud. Tema kannab iga kuu lapsetoetuse isa arvele ja on maksnud ka lapse

telefoniarvet. Ta on pikemat aega töötu ja puudub sissetulek. Kostja lisas vastusele ka

viimase 6 kuu pangaväljavõtte ning võlgniku maksejõuetusavalduse täitmata blanketi.

Sama täidetud blanketi esitas kostja ka maksekäsu menetluse raames.

Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tegi kohus 04.06.2025 määruse asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide

esitamiseks.

17.06.2025 esitas hageja esindaja kohtule täiendava seisukoha, milles lisab, et lugedes

Viru Maakohtu 04.06.2025 kohtumäärust, jäi talle silma, et K S on kohtule väitnud, et

tasub lapse telefoniarvet. K S tasus arveid kuni 17.03.2025 ehk hetkeni, mil temale sai

teatavaks asjaolu, et hageja on pöördunud elatisenõudega kohtu poole. 19.03.2025

sõlmis hageja esindaja lapsele uue mobiiltelefoni lepingu ning tasub ise lapse telefoni

arveid. Samuti lisas lepingu.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada nõutud

suuruses.

3. PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige

peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui

ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

4. Kostja on sünnitõendi järgi hageja ema, kes ei ela hagejaga koos, mistõttu on ta

kohustatud maksma hagejale elatist.

5. Hageja nõuab elatist 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagi oli maksekäsu

kiirmenetluses kohtule esitatud 15.03.2025.

6. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna

käesoleval juhul nõutakse elatist seadusega sätestatud miinimumsummast väiksemas

2(4)

määras, ning kostja majanduslik olukord ei võimalda käesoleval ajal maksta suuremat

elatist, siis mõistetakse kostjalt hageja kasuks elatis 250 eurot kuus.

7. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

8. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on vaid märkinud, et ta on pikemat

aega töötu. Töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas K S viimati xxx alates

22.05.2024 kuni 03.07.2024. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma

endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Hagejale

kuluvaks summaks kuus on märgitud 550 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatist

miinimumsummast isegi väiksemas summas, siis ei ole kulusid vaja tõendada.

9. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hageja. Rahvastikuregistrist

nähtuvalt on hageja esindajal ja kostjal kokku kaks last, kellest üks on juba täisealine

ning hageja elab isaga. Lisaks nähtub rahvastikuregistrist, et kostjal on veel üks

alaealine laps. Maksekäsu kiirmenetluse raames esitas K S kohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, kus märkis, et tal on 2 alaealist last, kellest kumbki ei ela

temaga. Seega puudub alus elatise vähendamiseks, kuna kostja ülalpidamisel ei ole last,

kes jääks elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda.

10. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil.

11. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale elatist maksnud. Ta on kandnud

hageja esindajale vaid lapsetoetuse summas 80 eurot. Alates 01.05.2025 kantakse

lapsetoetus otse hageja esindaja kontole.

12. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine summas 250 eurot vastab

lapse huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise

vähendamist. Töötu staatus ei ole antud juhul põhjendatud asjaoluks.

13. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma

endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks.

14. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

3(4)

16. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

17. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri)

Larissa Prokopenko

Kohtunik

4(4)