2-21-9303/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9303

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi X.L ja N.X

vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu

üleandmise ja ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.L ja N.X apellatsioonkaebus, Eesti Vabariigi Maksu- ja

Tolliameti kaudu vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot apellatsioonkaebusel, 0 eurot vastuapellatsioonkaebusel

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood

70000349), lepinguline esindaja K.S.

Kostja X.L (isikukood XXX)

Kostja II N.X (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1(10)

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata kostjate esitatud MTA e-teenuste keskkonna väljavõte ja

hageja esitatud saldopäring.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2024 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta

maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kostjate apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Rahuldada kostjate taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuses kostjate nimed

initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega

aadressi.

6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks X.L ja N.X vahel 03.06.2020 sõlmitud

abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega

läksid X.L ja N.X ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega 7144401, 7144501 ja

4221103.

6.2.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul asendada X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatu registriosa

numbrite 7144401, 7144501 ja 4221103 kannete muutmiseks kohtuotsusega.

6.3.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite 7144401,

7144501 ja 4221103 kandeid selliselt, et kustutada kanne N.X kohta ning teha uus kanne,

millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosadesse numbritega

7144401, 7144501 ja 4221103 X.L ja N.X.

6.4.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul lõpetada X.L ja N.X ühisomand kinnistute registriosa

numbritega 7144401, 7144501, 4221103 suhtes.

6.5.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul müüa kinnistud registriosa numbritega 7144401, 7144501,

4221103 avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada X.L ja N.X vahel võrdsetes

osades.

6.6.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek ühisvara hulka kuuluvate

kinnistute registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 müügiks avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks

käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

6.7.

Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue,

millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatus kinnistute

registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 osas asjakohaste kannete muutmiseks

antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

2(10)

6.8.

Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lõpetada X.L ja N.X ühisomand kinnistu registriosa numbriga

7144601 suhtes, müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga 7144601 avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada X.L ja N.X vahel võrdsetes osades.

6.9.

Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu

registriosa numbriga 7144601 müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha

jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas tsiviilasjas tehtava

kohtuotsusega.

6.10.

Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa

numbriga 7144601 osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava

kohtuotsusega.

6.11.

Tühistada 11.06.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9303 seatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus seadis eelmärke Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks

N.X omandis olevale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriossa numbriga 7144401 (asukohaga aadress 1, Tallinn, Harju maakond),

registriossa numbriga 7144501 (asukohaga aadress 1, Tallinn, Harju maakohnd) ja

registriossa numbriga 4221103 (asukohaga aadress 2, Tartu, Tartu maakond) tsiviilasjas nr

2-21-9303 esitatud nõuete tagamiseks.

6.12. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

6.13. Rahuldada kostjate taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuses kostjate nimed

initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega

aadressi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (hageja) esitas Harju Maakohtule 09.06.2021 hagi

X.L (kostja I) ja N.X (kostja II, koos kostjad) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, tehingu

alusel saadu üleandmiseks ja ühisvara jagamiseks, vara müümiseks enampakkumisel ja vastavate

tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatus.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- vastutusotsusega (täitedokument) on kostjat I solidaarselt OÜ-ga CAPTUS (äriühing)

kohustatud hagejale tasuma maksuvõla, mille suurus on hagi esitamise seisuga 89 794,23 eurot;

3(10)

- kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul esitas kostja I 14.07.2020 maksuhaldurile vaide

otsuse tühistamiseks ning taotluse intressinõude kustutamiseks, mille osas jätkub vaidlus

Tallinna Ringkonnakohtus;

- kostjad sõlmisid 03.06.2020 abieluvaralepingu, millega jäid nende ühisomandisse kuulunud

kinnisasjad registriosade numbritega 7144401, 7144501, 4221103 kostja II lahusvaraks ja A!

Pesu OÜ (registrikood 12443754) osa, Captus Cargo OÜ (registrikood 11588901) osa ja OÜ

CAPTUS (registrikood 10575537) osa kostja I lahusvaraks;

- kostjad hindasid abieluvaralepingust kinnisasjade väärtuseks kokku 152 000 eurot ja

äriühingute osade väärtuseks 7002 eurot, s.o kostja II sai ca 22 korda rohkem vara võrreldes

kostjaga I;

- kostjale I kuuluva registritesse kantud vara arvelt ei ole võimalik hageja nõudeid täies ulatuses

täita;

- lisaks kuulub kostjatele ühisomandina kinnisasi registriosa numbriga 7144601;

- 20.07.2020 alustas hageja sundkorras maksukohustuse sissenõudmist, mis ei ole andnud

tulemusi ja ka kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku

rahuldamiseni.

1.2. Abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustasid kostjad sissenõudja huve. Ilma selle sõlmimiseta

saanuks kostja oma nõude rahuldada kostja I osa arvel ühisomandist (eelduslikult 79 801 eurot).

Kostja I loobus olulisel määral oma osast ühisomandis kostja II kasuks ja kostjad tegid tehingu

täitedokumendi sundtäitmise vältimise eesmärgil.

1.3. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostjate abieluvaralepingu, kanda kinnistusraamatusse

kolme vaidlusaluse kinnisasja ühisomanikena kostjad, kohustada neid vastavate

nõusolekute/tahteavalduste andmiseks ja asendada need kohtuotsusega, samuti jagada kostjate

ühisvara (kinnisasjad registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 ja 7144601), müües

need avalikul enampakkumisel ja jagades saadud raha kostjate vahel võrdselt.

1.4. Hageja esitas 26.01.2024 ja 01.04.2024 kohtule taotlused hagi osaliseks tagasivõtmiseks

seoses kostja maksuvõla vähenemisega menetluses. Hageja palus lõpliku nõudena lõpetada

kostjate ühisomand kinnisasja registriosa numbriga 7144601 suhtes; müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades; asendada kostjate

tahteavaldused kohtuotsusega; asendada kostjate tahteavaldused kinnistusraamatusse kannete

tegemiseks ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

4(10)

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

2.1. Maksukohuslasest äriühing, kellega kostja I vastutab äriühingu seadusliku esindajana

solidaarselt, on oma võlga vähendanud ja teeb seda ka edaspidi. Kostjal I on plaanis müüa veok,

mille müügist saadud raha läheb äriühingu ja kostja I maksuvõla katteks.

2.2. Hageja ei taotlenud kohtult maksuvõla sundtäitmiseks kostjate ühisomandis olnud

vaidlusaluste kinnisasjade suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamist. See

võimaldas kostjatel abieluvaralepingut sõlmides eeldada, et hageja võimaliku nõude täitmine on

piisavalt tagatud halduskohtu 03.03.2020 määrusega antud lubade alusel kohaldatud meetmetega

(hüpoteegi seadmisega kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnisasjast

registriosa nr-ga 123433 hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot ja käsutamise keelumärke

kandmisega kostja I ühisomandi osale kostjate ühisomandis olevast kinnisasjast registriosa nr-ga

7144601).

2.3. Hagis nimetatud kinnisasjad on omandatud kostja II rahaliste vahendite arvel ning nende

parendamise ja korrashoiukulud on kandnud samuti kostja II. Seetõttu ei saa abieluvaralepingu

tingimusi kostja I jaoks ebasoodsateks pidada. Vara jagamisel muul viisil oleks kostjal II säilinud

kinnisasjade omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue kostja I vastu.

Kinnisasjad moodustavad ühe terviku ja neid ei saa ehitustehniliselt eraldi käsitleda. Sellel asub

kostja elukohaks olev hoone. Elukoha kaotamisel saaks kostjad nende kui laenutaotlejate vanust

ja omafinantseeringut arvestades osta vaid väikse korteri. See oleks kostja II suhtes ebaõiglane,

sest tal ei ole äriühingu maksuvõlaga seost.

2.4. Maksuvõlg vähenes siinse menetlusekäigus piirmäärani (5000–20 000 eurot), mille puhul

hageja kohaldab selle ajatamisel lihtsustatud korda ja tagatist ei nõuta.

2.5. Hageja on korduvalt teinud kostjatele ettepaneku lõpetada siinne menetlus kompromissiga

nii, et hageja loobub abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõudest, kostja I maksuvõla jäägi

tasumine ajatatakse ning viimane tagab võlajäägi tasumist hagejale mõnele kinnisasjale riigi

kasuks seatava hüpoteegiga. Kostjad ei ole pidanud kompromissi sõlmimist mõistlikuks

olukorras, kus hageja peaks hagi tervikuna tagasi võtma ja kandma vähemalt suuremas osas

kostjatel tekkinud menetluskulu. Äriühing asus maksuvõlga vähendama 1530 euro suuruste

maksete kaupa, lähtudes 2023. aasta septembris saadud hageja kompromissettepanekust. Lisaks

avaldas hageja valmisolekut loobuda siinses asjas kompromissi sõlmimise korral kostjalt I

vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest 1370 euro ulatuses, mis on kostja I

õigusabikulu suurus. Äriühingu tehtavate igakuiste maksete tulemusel peaks maksuvõlg olema

täies ulatuses tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis.

Kostjad ei ole siinse menetluse käigus rahuldanud hageja nõudeid. Seetõttu tuleb kostja I

menetluskulud jätta kuni hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduste

esitamiseni ¾ ulatuses hageja kanda, sest hageja võttis menetluse kestel tagasi oma nõuded

vastavas ulatuses. Kostja II menetluskulud tuleks jätta täielikult hageja kanda, sest hageja on

nüüdseks tagasi võtnud kõik nõuded, mille esitamine oli ajendatud kostja II osalemisest

väidetavalt hageja kui sissenõudja huvisid kahjustava tehingu tegemisel (abieluvaralepingu

sõlmimisel).

5(10)

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 10.10.2024 otsusega läbi vaatamata hagi kostjate abieluvaralepingu kehtetuks

tunnistamisega ja kostjate tahteavalduste asendamisega seoses kinnisasjade (kinnistusraamatu

registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103) kannete muutmisega, ühisvara jagamisega,

kinnisasjade enampakkumisel müügiga ja tulemi jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades.

Samuti tühistas kohus 11.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, milleks seati

kinnistusraamatus eelmärked eelnimetatud kinnistutele. Nõude seoses kinnisasja registriosa nr-ga

7144601 lahendas kohus sisuliselt ja jättis selle rahuldamata.

Maakohus viitas nõude alusena TMS § 14 lg-le 2 ja PKS § 33 lg-le 3.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu kohaselt on kostja I maksuvõla suuruseks 10.10.2024

seisuga 10 827,88 eurot (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt/query);

- hageja kasuks on seatud kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale

kinnistust, registriosa numbriga 123433, asukohaga aadress 3, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot;

- hüpoteegisumma on poole suurem kui maksuvõlg;

- haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostja I suhtes tehtud vastutusotsuse 37 578,19 euro

ulatuses ja see jõustus 52 281,91 euro ulatuses;

- äriühing on alates menetluse algusest igakuiselt tasunud maksuvõlga 1530 euro suuruste

maksete kaupa, lähtudes 2023. a septembris hageja tehtud kompromissettepanekust kokku (52

281,91–10 827,88) 41 454,03 eurot.

Kohus nõustus hagejaga, et järgnevate kuude laekumised võla katteks võivad ära jääda. Samas

leidis kohus, et kuna äriühing tasus võlga 2023. a lõpust, teeb ta seda eelduslikult ka edaspidi.

Lisaks arvestas kohus sellega, et võlga tagas kostja I kaasomandi osale seatud maksuvõlast poole

suurema hüpoteegisummaga hüpoteek ja võlga tuli tasuda kostjal I äriühinguga solidaarselt.

Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et erinevalt siinse menetluse alustamisel olnud olukorrast

ei ole hageja nõue enam põhjendatud.

3.2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 ja § 168

lg 4 alusel 42% ulatuses hageja kanda ning 58% ulatuses kostjate kanda. Hageja võttis hagi

tagasi nii hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel. Hageja võttis hagi tagasi nii

hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel.

Kohus põhjendas seda täpsemalt järgmiselt:

- hageja võttis oma nõuded tagasi, kuna peale hagi esitamist tasuti võlg kostjate tegevuse

tulemusena ja hageja saavutas sellega oma eesmärgi;

- hageja pakkus kostjatele 2023. a septembris kompromissina välja, et nad tasuksid igakuiselt

1530 eurot ning oli valmis loobuma kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla

sissenõudmisest 1370 euro ulatuses;

- kostja I äriühing asus pakutud kompromissi täitma ja menetlus oleks võinud kompromissiga

lõppeda juba 2023. a septembris;

- haldusasjas tühistas kohus kostjale I määratud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses ja kostja I

võla suuruseks kujunes 52 281,91 eurot (58% esialgses hagis nõutust).

6(10)

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse

osas osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsiooniastme menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Hagejad esitasid TsMS §

177 lg 4 ja § 462 lg 2 kohase taotluse.

4.1. Kuna kohus hagi osaliselt ei rahuldanud, ei saanud lähtuda TsMS § 163 lg-s 2 sätestatust.

Kohus kohaldas ebaõigesti ka TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut. Kohtu põhjendused vastuolulised.

Kohus põhjendustes on kolm erinevat versiooni, kelle tõttu maksuvõlg vähenes. Tegelikult tasus

maksuvõlga äriühing, kes ei ole menetlusosaline siinses menetluses. Ühel korral tasus maksuvõlga

kostja I temale tagastamisele kuuluva enammakstud tulumaksu arvelt, mis moodustas koguvõlast

3%.

4.2. Maksuvõla vähendamine ei tähendanud hagis esitatud nõuete rahuldamist, kuna hagi esemeks

ei olnud maksuvõlg.

Äriühing ei asunud hageja poolt pakutud kompromissi täitma, sest hageja ettepanek nägi ette ka

abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõudest loobumist ja kostja I poolt võlajäägi

tagamiseks tagatise andmist. Samuti ei tasunud äriühing võlga 1530 euro kaupa, vaid erinevates

summades.

Laekunud summadest arvestati 692,95 eurot tasumisele kuuluva kogumispensioni katteks

vastavalt maksukorraldusseaduse (MKS) § 105 lg-s 62 sätestatule ja maksuvõlg vähenes ka

seetõttu nimetatud summa võrra (28 622,99–692,95= 27 930,04 eurot).

Kostjad esitasid väljavõtte hageja e-teenuste keskkonnast. Sellest nähtub, et kostja I võlg on

vähenenud veelgi 7138,50 eurot. Tõendi hilist esitamist põhjendavad kostjad sellega, et

maakohtu menetluses polnud pooltel vaidlust solidaarkohustuse vähenemise ja selle tasuja üle.

Samuti ei saanud kostjad ette näha, et kohus esitab vastuolulisi väiteid kohustuse täitja kohta.

4.3. Isegi kui asuda seisukohale, et äriühingu kaudu tasus maksuvõlga kostja I, ei teinud seda

kostja II. Seetõttu ei ole kostja II osalenud hageja nõude rahuldamisel ja menetluskulusid ei

saanud jätta tema kanda.

4.4. Maakohtu menetluskulud tulnuks läbivaatamata nõuete osas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel ja

rahuldamata jäetud nõuete osas TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja II menetluskulud

tulnuks jätta igal juhul hageja kanda. Lisaks eelnevalt märgitule ei olnud kostja II hageja,

äriühingu ja kostja I vahelises maksuõigussuhtes kohustatud pooleks, kes oleks maksuvõlga

tasunud. Ta ei olnud maksukohustuslane (MKS § 6 lg 1 mõttes). Ka hageja

kompromissiettepanek ei näinud talle ette ühtegi rahalist kohustust ja kostjal II puudus roll

pakutud kompromissi täitmisel.

Vastuapellatsioonkaebus

5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

menetluskulud jäeti 42% osas hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta

menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.

7(10)

5.1. Kostjate vastu rahuldamata jäetud nõude osas on menetluskulude hageja kanda jätmine

äärmiselt ebaõiglane. Seda põhjusel, et hageja ei saanud hagi tagasi võtta, kuna kostja I lahusvara

maksuvõla jääki ei katnud ning hagejal ei olnud alust eeldada, et järgmistel kuudel laekumised

maksuvõla tasumiseks jätkuvad. Edaspidi on hageja kahtlused kinnitust leidnud ja maksuvõlga ei

ole tasutud. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kostja I maksuvõla saldoteatise. Kohus leidis

otsuses, et sisuliselt asusid pooled täitma nende vahel läbiräägitud kompromissi.

5.2. Kostja I ja äriühing vähendasid maksuvõlga hageja ees ja seetõttu tuleb TsMS § 168 lg 4

alusel jätta tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

6. Pooled vaidlevad vastastikku üksteise kaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda (TsMS §

657 lg 1 p 2). Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

Pooled ei vaidle menetluses ka selle üle, et äriühingu maksuvõla suurus oli hagi esitamisel 89

794,23 eurot (haldusasjas nr 3-2-1679 maakohtu tuvastatu kohaselt 89 860,10 eurot) ja kostja I

vastutas selle eest äriühingu juhatuse liikmena solidaarselt äriühinguga.

9. Põhjendatud ei ole kostjate apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulud tuleks jätta hageja

kanda.

9.1. TsMS § 168 lg 4 sätestatu kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 kohaselt kannab kostja hageja

menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud.

9.2. Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et äriühingu poolt maksuvõla jooksva tasumisega ei

rahuldanud kostjad hageja siinses menetluses esitatud nõudeid. Samas kaotas hageja äriühingu

poolt maksuvõla tasumisel huvi siinse menetluse nõuete rahuldamise vastu, kuna kolmas isik

rahuldas nõude, mis eesmärgil siinne hagi esitati.

9.3. Hageja eesmärgiks oli maksudena äriühingult ja kostjalt I võlgnetava raha saamine.

Äriühingul piisav vara puudus ja kostja I oli oma vara abieluvaralepinguga võõrandanud kostjale

II. Sellest tingituna pidi hageja esitama siinses menetluses esitatud nõuded vara tagasivõitmiseks,

ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Kui kostjad oleksid hageja nõuded

kohtuväliselt enne kohtusse pöördumist rahuldanud, oleks hageja saanud oma nõuded rahuldada

kostja I lahusvara arvelt. Äriühingu poolt nõude rahuldamisega täideti hageja algset eesmärki

saada äriühingult ja kostjalt I solidaarselt raha maksuvõla katteks.

9.4. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida

järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõuded

8(10)

rahuldanud. Kui kostja asemel rahuldab võla solidaarvõlgnik või kolmas isik, saab ka seda siiski

vaadelda kostja poolt nõude rahuldamisena (RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p-d 18–20).

9.5. Kuna kostja II oli siinses menetluses vältimatu kaaskostja, ei ole võimalik väita, et

maksuvõla tasumisega ei rahuldatud hageja nõuet kostja II vastu. Seetõttu ei saa kostja II

menetluskulusid jätta kostja I kanda, kui ei esine TsMS § 162 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid.

Asjaolud, et kostja II ei olnud maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS § 6 lg 1

mõttes) või hageja kompromissiettepaneku adressaat, ei ole selline asjaolu, mis annaks alust

kohalda TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut. Kostja II toetas menetluses kostja I positsiooni.

9.6. Seetõttu ei omanud asja lahendamisel menetluskulude jaotuse mõttes tähtsust see, kes võlga

tasus ja kas seda tegi äriühing, samuti millise kohustuse täitmiseks avalik-õigusliku suhte

raamides maksuvõla täitmiseks tehtud maksed arvestati (MKS § 105 lg 62 mõttes). Asjas

esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et äriühing asus maksuvõlga

kustutama kompromissiläbirääkimiste tulemusel. Seda põhjusel, et kompromissi koos selle

täiendavate tingimustega (tagatiste andmine) ei sõlmitud. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas

äriühing tasus võlga täpselt kompromissiettepanekuga tehtud ulatuses või mitte. Seoses sellega

puudub vajadus võtta asja juurde tõendina kostjate esitatud väljavõtet hageja e-teenuse

keskkonnast (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab

selle toimikust.

9.7. Samas tuleb arvestada, et hageja ei võtnud kõikide nõuete osas hagi tagasi ja rahuldamata jäi

hageja nõue kostjate vastu, millega hageja palus jagada nendele ühisvarana kuuluva kinnisasja

(kinnistu registriosaga nr 7144601). Selle nõude jättis maakohus rahuldamata.

11. Kolleegiumi hinnangul pole alust rahuldada ka hageja vastuapellatsioonkaebust ja jätta

maakohtu menetluskulud kostjate kanda.

11.1. Maakohtu tuvastatu kohaselt oli peale maksuvõla äriühingu poolt kustutamist selle

suuruseks 10 827,88 eurot ja hageja kasuks oli seatud kohtulik hüpoteek kinnisasja (registriosa

numbriga 1234344) kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele mõttelisele 1/5 osale hüpoteegisummaga

21 768,75 eurot. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostjale I kuuluvad 1/5 osa väärtus on

14 683,20 eurot. Seega oli hageja nõue kostja I vastu piisavalt tagatud. Hageja hagis esile toodud

asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja I lahusvara arvelt poleks saanud hageja

vähenenud nõuet rahuldada. Seetõttu oli hagejal ka selle nõude osas võimalik hagi tagasi võtta,

kuid ta ei teinud seda. Hageja tugineb kindlustunde puudumisele, et äriühing ei jätka peale hagi

tagasivõtmist maksuvõla tasumist, kuid see ei anna see alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

11.2. Hageja on lisanud vastuapellatsioonkaebusele kostja I maksuvõla saldopäringu seisuga

15.11.2024, mille kohaselt on kostja I maksuvõlg 7281,91 eurot. Hageja soovib tõendiga

tõendada asjaolu, et kostjalt ei ole sissenõudmistoimingutega maksuvõlga õnnestunud sisse

nõuda kostjatest tulenevatel põhjustel. Kas äriühing maksuvõlga pärast maakohtu lahendi

tegemist edasi tasus, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Hageja ei ole põhistanud, mis

on need kostjatest tulenevad põhjused, miks ei ole tal õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.

Hageja väited on sedavõrd üldised, et neile ei ole võimalik vastata. Maakohus ei olegi lähtunud

hagi rahuldamata jätmisel asjaolust, et kostjal I ei ole maksuvõlga ja hagi rahuldamata jätmisel

oli see suurem kui tõendist nähtuv 7281,91 eurot. Seoses sellega puudub vajadus võtta vastu

hageja esitatud saldopäringut (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohus keeldub tõendi

vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust.

9(10)

11.4. Hageja põhjendas 26.01.2024 maakohtule esitatud avalduses kinnisasjade (registriosa

numbritega 7144401 ja 7144501) osas nõuete tagasivõtmist mh kostja I solidaarkohustuse

vähenemisega põhjusel, et haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostjale I suhtes tehtud

vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses. Maakohus järeldas seetõttu õigesti, et hageja hagis

märgitud maksunõue oli 37 578,19 euro ulatuses põhjendamatu. Vastuapellatsioonkaebuses

väidab hageja, et tema hagi oleks olnud ikkagi põhjendatud, kuna halduskohtu otsusega jäi

jõusse vastutusotsus 52 281,91 euro ulatuses. Kolleegiumi arvates ei oma see asja lahendamisel

määravat tähtsust, kuna siinses asjas tuvastatud asjaolude kohaselt vähenes kostja I kohustus

menetluse jooksul 10 827,88 euroni.

11.5. Kuigi siinses menetluses ei esitatud rahalisi nõudeid, on hageja nõuete rahuldamise ulatust

võimalik siiski ligikaudselt määratleda. Hageja tõi hagis esile, et kostja I maksuvõla suurus oli

89 794,23 eurot. Seega oli hageja maksuvõla nõue hagi esitamisel põhjendatud 89 794,23 – 37

578,19 = 52 216,04 euro ulatuses. Peale hageja loobumist abieluvaralepingu tagasivõitmise

nõudest kolme kinnisasja suhtes jäi kostja I võlgnevuse suuruseks 10 827,88 eurot. Nimetatust

saab teha järelduse, et hageja ei saavutanud hagiga oma eesmärki maksuvõla esialgset suurust

arvestades 37 578,19 + 10 827,88 = 48 406,07 euro ulatuses, mis teeb hagi rahuldamise

ulatuseks 53,91%. Arvestades, et hagi rahuldamise ulatust ei ole siinsel juhul võimalik täpselt

määratleda, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 alusel).

12. Eeltoodust tulenevalt jäävad nii hageja kui kostjate apellatsiooniastmes esitatud kaebused

rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu samuti poolte kanda (TsMS § 171

lg 1). Seoses sellega ringkonnakohus poolte menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus kindlaks

ei määra.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

14. Kostjad esitasid apellatsioonkaebusega TsMS § 462 lg 2 kohase taotluse, mille

ringkonnakohus rahuldab ja määrab, et jõustunud kohtuotsuses tuleb kostjate nimed asendada

initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega aadressi.

15. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)