2-21-8633/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-8633

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi FALLEMARK EHITUS

OÜ, U.T ja A.B vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krediidikaitse Grupp OÜ 02.01.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

20 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223),

lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

Kostja I FALLEMARK EHITUS OÜ (registrikood

11289334)

Kostja II U.T (isikukood XXX)

1(8)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja Heldur Raig

Kostja III A.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2023 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja

jätta menetluskulud kostjate kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Mõista välja U.T-lt, A.B-lt ja Fallemark Ehitus OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks põhivõlg 10 000 eurot, intress 600 eurot ja viivis 9400 eurot.

4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt U.T, A.B ja Fallemark Ehitus

OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 30.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse

FALLEMARK EHITUS OÜ (kostja I), U.T (kostja II) ja A.B (kostja III) vastu, milles palus

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, intress 600 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1460 eurot ning viivis 0,2%

põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 31.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 7940 eurot.

1.1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja I 08.11.2016

laenulepingu nr CiXXX5 (laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja kostjale I laenu 10 000

eurot ning kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenusumma

kanti kostja I arvelduskontole 08.11.2016, arvestades laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt

laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot.

1.2. Laenuandja ja kostja I juhatuse liige kostja II sõlmisid 08.11.2016 laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiXXX6 (käendusleping I). Laenuandja ja

kostja I juhatuse liige kostja III sõlmisid 08.11.2016 laenulepingust tulenevate kohustuste

2(8)

täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiXXX7 (käendusleping II). Käenduslepingute kohaselt

vastutavad kostja II ja kostja III kumbki kostja I poolt tagastamata laenusumma, tasumata

intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest kuni 20 000 euro ulatuses.

1.3. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja I laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 07.12.2016. Laenulepingu p-s 3.10.2 lepiti kokku, et laenusaajal on

õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks

peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30

päeva võrra, kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või

samal päeval eelneva perioodi intress.

Kostja I tasus 51 korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga

kord ühe kuu võrra. Seega kohustus kostja I tagastama laenu koos intressiga laenuandjale

hiljemalt 08.03.2021, kuid ta ei ole seda teinud.

1.4. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja

viivisega kokku 12 060 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress 600 eurot ja viivised

1460 eurot.

Laenulepingu p 6.5 kohaselt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse

sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel

sissenõutavaks muutunud intressi ning viimasena tasumata laenu katteks. Kostja I on tasunud

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 31 059,20 eurot, millest 30 600 eurot on

arvestatud intressi ja 200 eurot viivise katteks. Ülejäänud 259,20 eurot on arvestatud

laenulepingu p 7.3 alusel kostjale I edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks. Tasulised

nõudekirjad on kostjale I edastatud 24.07.2017, 28.08.2017, 18.09.2017, 22.03.2018,

19.12.2018, 31.01.2019, 09.04.2019, 14.11.2019, 04.02.2020 ja 09.07.2020.

1.5. Käenduslepingute alusel on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist kostjatelt II ja III.

Kostjatele II ja III on edastatud lepingu täitmise nõuded, kuid nad ei ole võlgnevust tasunud.

Kostjad II ja III vastutavad laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest

solidaarselt kuni 20 000 euro ulatuses.

1.6. 26.05.2021 lepingu alusel loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingutest

tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.

2.1. Nõuded on aegunud. Lepingu pikendamiseks intressi tasumise kuupäev oli iga kuu 8.

kuupäev. Kostja I poolt 10.01.2017 600-eurose makse tegemist ei saa lugeda laenu

tagastustähtaja pikendamiseks. Seetõttu lõppes laenuleping 09.01.2017 ning laenulepingust

tulenevad nõuded eelneva perioodi eest muutusid sissenõutavaks. Hageja põhinõue aegus

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt 09.01.2020 ja hagi esitamise ajaks

(30.05.2021) oli hageja nõue aegunud. TsÜS § 144 alusel on aegunud ka viivise- ja intressinõue.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 1 esimese lause alusel esitab aegumise vastuväite ka käendaja

ehk kostja II. Kostjad I ja II taotlevad aegumise kohaldamist hageja nõuetele.

3(8)

2.2. Lisaks on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I on tasunud laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks kokku 31 059,20 eurot, millest 30 600 eurot on laenusaaja

arvestanud intressi katteks ja 200 eurot võlgnetava viivise katteks. Igal juhul on hea usu

põhimõttega vastuolus olukord, kus 10 000 euro ulatuses laenu andmisel oleks laenusaaja

kohustatud laenuandjale kokku tasuma kokku 43 120 eurot.

3. Kostja III hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja

kostjate I ja II kasuks solidaarselt menetluskulud 624 eurot.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- laenuandja ja kostja I sõlmisid 08.11.2016 laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja

kostjale I laenu 10 000 eurot ning kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi

6% kuus;

- laenuandja kandis laenusumma kostja I arvelduskontole 08.11.2016, arvestades laenulepingu p-

de 3.7 ja 4.9 kohaselt makstavast laenust maha lepingutasu 100 eurot;

- laenuandja ja kostja I juhatuse liige kostja II sõlmisid 08.11.2016 laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu I, mille kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt

tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete,

eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning

kahju hüvitamise eest kuni 20 000 euro ulatuses;

- laenuandja ja kostja I juhatuse liige kostja III sõlmisid 08.11.2016 laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu II, mille kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt

tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete,

eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning

kahju hüvitamise eest kuni 20 000 euro ulatuses;

- laenulepingu kohaselt kohustus kostja I esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 07.12.2016;

- laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu

tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul;

- laenulepingu pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi;

- laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30 päeva võrra, kui laenuandja arveldusarvele on

laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress;

- 2017. a jaanuari makse ei ole tehtud lepingu p-s 3.5 sätestatud tähtajaks (8. kuupäev), vaid alles

10.01.2017

- kostja I on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks võlausaldajale kokku 31

059,20 eurot.

4.2. Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 108 lg 1 alusel, intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks

VÕS § 113 lg 1.

4.3. Kuivõrd võlgnik ei tasunud intressimakset lepingu p-s 3.10.2 sätestatud tähtajaks, siis leping

automaatselt 30 päevaks ei pikenenud. Pooled ei ole tuginenud sellele, et nad oleksid lepingut

pikendanud kokkuleppel. Seega lõppes laenuleping intressi tasumise kohustuse päevale järgneval

päeval ehk 09.01.2017. Kui pooled on sõlminud lepingu äramuutva tingimusega (TsÜS § 102 lg

3), toob tingimuse saabumine automaatselt kaasa tagajärje. Tagajärjeks oli lepingu lõppemine.

4(8)

Kuna leping lõppes 09.01.2017, aegus nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta möödumisel

ehk 09.01.2020. Nõue tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.

Sellele kuupäevale järgnevaid makseid ei saa käsitada nõude tunnustamisena. Peale lepingu

lõppemist tehtud makseid tuleb lugeda põhiosa või viivise katteks. Nõude tunnustamisena ei saa

käsitada asjaolu, et kostjad on aktsepteerinud hageja nõudekirjade esitamise tasu. Puuduvad

tõendid, et kostjad oleksid teinud hagejale makseid spetsiifiliselt nõudekirjade tasu maksmiseks.

Kuna makseid on tehtud kokku 31 059,20 euro ulatuses ja esimene (09.12.2016) makse on tehtud

intresside tasumiseks, tuleb kõik ülejäänud maksed lugeda tehtuks põhiosa (10 000 eurot) ja

viivise katteks (31 059,20 – 600 = 30 459,20 eurot). Seega on nõue faktiliselt täidetud.

4.4. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kõrvalnõuete nõudmine põhivõlgnevust ligi

kolmekordselt ületavas määras on vastuolus heade kommetega, sest eksib ausalt ja õiglaselt

mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kohtul on

õigus vähendada kõrvalnõudeid, sh edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh

põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju (RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-

66-05, p 18). Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud põhinõudest suurema kahju kandmist.

Tasutud summad tuleb lugeda põhinõude ja hagis esitatud kõrvalnõuete katteks juba tasutuks.

4.5. Kuna nõue põhivõlgniku vastu jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka nõue käendajate vastu.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

5.1. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja ei nõustu, et aegumine ei katkenud. Kostja I jätkas

laenulepingus kokkulepitud kohustuste täitmist isegi siis, kui leping poolte vahel oli väidetavalt

lõppenud. Kostja I tegi peamiselt makseid 600 eurot kuus, mis vastab igakuisele intressile.

Kostja I kinnitas ka istungil, et käsitas edasisi makseid intressimaksetena ja pidas seega

laenulepingut kehtivaks. Samuti tegi kostja I aeg-ajalt laenuandjale viimase poolt nõutud

nõudekirjade maksumusele vastavaid makseid. Nimetatu näitab, et kostja I nõustus laenuandja

laenulepingu alusel esitatud nõuetega.

Maakohus on jätnud hageja vastavad tõendid analüüsimata. Hageja soovis istungil esitada ka

täiendavaid tõendeid (laenusaaja maksekorraldused), millest nähtunuks, et kostja I on iga makse

korral viidanud makse selgituses laenulepingule ja kasutanud laenulepingule viitavat

viitenumbrit, kuid kohus keeldus nende vastuvõtmisest. Samas heitis maakohus otsuses hagejale

ette asjaolude tõendamata jätmist. Maakohus ei teavitanud pooli ka eelmenetluse lõppemisest.

5.2. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas vaidluses on laenulepingu

pooleks kaks äriühingut. Kohus ei ole arvestanud raha kasutamise eest makstava tasu ehk intressi

kohustusega. Praegusel juhul leppisid pooled lepingus kokku, et kostja I ei pea koheselt laenu

tagastama, kui ta maksab laenu kasutamise eest tasu (600 eurot kuus). Tegemist ei ole

tüüptingimusega, sest pooled arutasid selle läbi ning see tasu vastab laenuandja poolt võetavale

riskile. Laenuandja majandustegevuseks ei ole laenude tasuta väljastamine ja maakohus ei saa

laenuandjale ette heita laenu eest tasu küsimist. Kostjal I oli võimalik igal ajahetkel tagastada

koos intressiga ka põhinõue, kuid ta ei teinud seda.

Vastused apellatsioonkaebusele

5(8)

6. Kostja I ja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Kostja III ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise

tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Seoses sellega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

8. Maakohus leidis õigesti, et hageja põhinõue saab kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel, intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.

Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

9. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et laenuleping lõppes, kui kostja I hilines ühe

intressimakse tasumisega.

9.1. Maakohus tuvastas, et laenulepingu p 3.10.2 kohaselt oli laenusaajal õigus laenu

tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul, tasudes laenuandja arveldusarvele

laenulepingu pikendamiseks eelneva perioodi intressi enne laenutagastustähtaja saabumist või

samal päeval. Selle tulemusena pikenes laenutagastustähtaeg automaatselt 30 päeva võrra.

Maakohus tuvastas, et laenu anti 10 000 eurot intressiga 6% kuus. Seega tuli intressi tasuda 600

eurot kuus.

9.2. Võlaarvestusest (tl 17-18) nähtub, et kostja I tasus peale vaidlusaluse osamaksega hilinemist

endiselt 600 eurot kuus. Puudub vaidlus, et laenuandja ei nõudnud seejärel laenusumma tasumist

ja nõudis seda alles siis, kui kostja lõpetas 600-euroste intressimaksete tasumise.

9.3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I poolt intressi tasumist võib vaadelda tema

pakkumusena laenulepingu täitmist samadel tingimustel jätkata. Laenuandja käitumist kogu võla

sisse nõudmata jätmisel hiljemalt järgneva intressimakse tasumisel saab vaadelda nõustumusena

lepingu täitmise jätkamiseks (VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 mõttes).

9.4. Tegemist on kaudsete tahteavaldustega, mis väljendusid teos ja millest võib järeldada tahet

tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3 mõttes). Kaudsete tahteavalduste sellisel viisil

tõlgendamist (TsÜS § 75 lg 1 mõttes) kinnitab laenulepingu poolte edasine käitumine. Hageja on

esile toonud ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et laenuandja saatis laenusaajale tasulisi

nõudekirju 24.07.2017, 28.08.2017, 18.09.2017, 22.03.2018, 19.12.2018, 31.01.2019,

09.04.2019, 14.11.2019, 04.02.2020 ja 09.07.2020. Nõudekirjadest (tl 20–36) nähtub, et hageja

ei nõudnud kogu laenusumma tasumist, vaid andis täiendavaid tähtaegu intressimaksete

tasumiseks erinevas pikkuses makseviivituste korral.

10. Hageja nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu ei ole aegunud.

10.1. Nõudearvestusest nähtub, et laenusaaja jätkas intressisummale vastavate summade ja

nõudekirjade tasu maksmist võlaarvestuse kohaselt kuni 24.03.2021. 28.04.2021 tasus kostja I

viimase makse 200 eurot, kuigi lepingu kohaselt tulnuks tal tasuda lepingu pikendamise soovi

korral 08.03.2021 600 eurot. Sellega seoses on hageja õigesti arvestanud viivist alates

08.03.2021.

6(8)

10.2. Hagihoiatuse e-kirjast (tl 37) nähtub, et laenuandja andis seejärel laenusaajale ja

käendajatele tähtaja laenu kogusumma ja selle kõrvalnõuete tasumiseks kuni 21.05.2021 ja

hoiatas ühtlasi, et võlgnevuse mittetasumisel pöördub laenuandja kohtusse. Nõude loovutamise

teatelt (tl 19) nähtub, et laenuandja on teavitanud laenusaajat ja käendajaid nõuete hagejale

loovutamisest.

10.3. Alates 22.05.2021 muutus laenuandja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks ja algas

aegumistähtaeg (TsÜS § 147 lg 1 I lause). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat (TsÜS § 146 lg 1). Nõuded kostja I kui põhivõlgniku vastu ei ole aegunud, sest hageja

esitas hagi kohtusse 30.05.2021 (TsÜS § 142 lg 1 II lause alusel).

11. Samal põhjusel leidis maakohus põhjendamatult, et kostja II saab tugineda VÕS § 149 lg 1

alusel põhinõude aegumisele.

12. Maakohus ei saanud kohaldada kostja III nõude suhtes aegumist, sest kostja III seda ei

taotlenud ja aegumist võtab kohus arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja

III ei ole hagile vastanud.

13. Kuna laenulepingu täitmine jätkus ja kostjal I oli kohustus tasuda igakuiselt intressi, on

põhjendamatu ka maakohtu seisukoht, et kostja I poolt tehtud maksed ei ole käsitatavad

intressimaksetena. Samuti puudub alus vähendada viivisenõuet, sest hageja ei nõua kostjatelt

edasiulatuva viivise tasumist üle põhivõla suuruse.

13.1. Laenulepingu sõlmis äriühing (kostja I) oma majandus- või kutsetegevuse raames, mitte

tarbijana (VÕS § 1 lg 5 tähenduses). Raha kasutamise eest tuleb majandus- ja kutsetegevuses

tasuda intressi. Kokkulepe, millega laenuandja ja kostja I leppisid kokku intressi- ja

viivisemääras 0,2% päevas (laenulepingu p-d 3.9 ja 7.1), ei ole kostjat I ebamõistlikult kahjustav.

Samuti ei saa hageja poolt nõuete esitamist olukorras, kus laenusaaja jätkas raha kasutamist ja

tasus selle eest intressi, vaadelda hea usu vastasena (VÕS § 6 lg 1 mõttes).

13.2. Laenulepingust (tl 6–9) nähtub poolte kokkulepe, et laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmisel kaetakse esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja

menetluskulud, seejärel viivised ja trahvid, seejärel tähtajaks maksmata intressid vastavalt nende

ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, ja lõpuks tähtajaks tasumata laen.

Laenulepingu p 7.3 kohaselt on pooled leppinud kokku, et kui laenusaaja ei tasu laenuandjale

õigeaegselt intressi ja/või ei tagasta laenu ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise

võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale teenustasu 24 eurot, millele

lisandub käibemaks iga võlgnevuse teatise tasumise eest.

13.3. Maakohus tuvastas, et kostja I tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 31

059,20 eurot. Hageja on esile toonud, et nimetatud summast 259,20 eurot on arvestatud

laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasuliste nõudekirjade katteks, 30 600 eurot

intressi katteks ja 200 eurot viivise katteks. Hagiavalduse p 3.15 kohaselt on hageja arvestanud

viivist põhinõude jäägilt (10 000 eurot) alates 08.03.2021. Kostjad ei ole esitanud sisulisi

vastuväiteid hageja nõude aritmeetilisele arvestusele.

13.4. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja I vastu laenu põhiosa 10 000 euro ja intressi 600

euro väljamõistmiseks. Hageja viivisenõude suuruseks on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal

(03.07.2025) 31 580 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Kuna hageja on piiranud oma

nõuded 20 000 euroga, kuulub viivis kostjatelt I väljamõistmisele (20 000 – 10 000 – 600) 9400

7(8)

euro ulatuses. Kostjad II ja III käendajatena vastutavad hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt

(VÕS § 145 lg 1). Kokkuvõttes tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja jaoks 20 000

eurot, millest põhivõlg 10 000 eurot, intress 600 eurot ja viivis 9400 eurot.

14. Maakohus ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis vastu võtmata hageja

esitatud tõendid ja ei teavitanud pooli eelmenetluse lõppemisest. Hagejal oleks olnud võimalus

esitada tõendid apellatsioonimenetluses.

15. Seoses hageja nõuete rahuldamisega tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta

need solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3). Ringkonnakohtu menetluskulud

jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 171 ja §

165 lg 3).

16. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)