2-21-697/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-697

Tsiviilasi

T.B hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) vastu

mittevaralise

ja

varalise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu)

01.04.2024

apellatsioonkaebus

ja

T.B

16.04.2024

vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

apellatsioonkaebusel osas 3138,20 eurot

vastuapellatsioonkaebusel 6155,80 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Paulus

Kostja Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu), lepinguline

esindaja Merit Jõgi

1(20)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata hageja vastuapellatsioonkaebusega esitatud kohtuvälise

menetleja otsus kiirmenetluses ja eemaldada see toimikust.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2024 otsus kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju

suuremas ulatuses kui 1000 eurot väljamõistmise, varalise kahju suuremas ulatuses kui

569,10 eurot väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja

menetluskulude väljamõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja

mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot, varalise kahju hüvitis 569,10 eurot ja jätta

maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata,

muutes osaliselt selle põhjendusi.

3. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja hageja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

5. Rahuldada T.B hagi osaliselt.

6. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseväe kaudu) T.B kasuks mittevaralise kahju hüvitis

1000 eurot.

7. Eesti Vabariigil (Kaitseväe kaudu) tuleb mittevaralise kahju hüvitisest tasuda 250 eurot

MTÜ-le Janno Puusepa Fond (arvelduskonto nr EE184204278605413008) ja 250 eurot SA-

le Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu (arvelduskonto nr EE212200221059073061).

8. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseväe kaudu) T.B kasuks varalise kahju hüvitis

569,10 eurot.

9. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.B (hageja) esitas 15.01.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu,

kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel ning varalise kahju hüvitise 3794 eurot.

2(20)

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hageja töötas kostja juures 28.02.2013–22.12.2020;

- septembris 2020 suunas kostja hageja töötervishoiuarstile (arst) Tartusse ja varjas, et kontrolli

oli võimalik läbida ka Tallinnas;

- kontrolli käigus hageja silmi ei kontrollitud ja protseduurid tehti hagejale tema enda nõudmisel;

- kostja edastas arstile hagejat iseloomustava kirja, kuid ei teavitanud sellest hagejat;

- kostja arstile saadetud kirjas sisaldusid järgmised väited:

a) hageja varasem üleminek registripidaja ametikohalt personalispetsialistiks oli tingitud töötaja

enda väidetud tervislikest probleemidest;

b) 01.04.2020 esitas hageja lahkumisavalduse Mereväe ülemale seoses tema suhtes toimuva

töökiusuga, paar päeva hiljem võttis selle tagasi Mereväe ülema loal;

c) mõni kuu hiljem esitas hageja samas vaidluses advokaadi kaasabil koostatud kahjuavalduse;

d) hageja on kurtnud töökohal õhupuduust ja minestamise tunnet;

e) hageja on töökeskkonnas kergesti ärrituv ja kahtlustab, et just reegliterohke Kaitseväe

töökeskkond põhjustab talle vaimset pinget; on selge, et igal isikul on erinev temperament, kuid

T.Bt häirivad väga paljud pisidetailid, selline seisund pidevalt süveneb ja vihapursked kolleegide

suunas on ootamatud; on võimeline näiteks töökohalt koheselt lahkuma, kui samas ruumis

töötavatest kolleegidest keegi liigutab tema akna rulood; vahetu juhi sõnul viitab see sellele, et

töötaja võib olla vaimselt väga kurnatud ja käitub ebastabiilselt; vaimne ebastabiilsus ning

riigisaladusega töötamine ei sobi kokku;

f) töötaja on viimasel ajal kollektiivis tihti ärritunud ja raiskab palju energiat oma ärrituse

väljaelamiseks kolleegidele; töökoht nõuab pidevat kohalolekut ja analüüsivõimet ning

otsustamist; tundub, et ärevuse tõttu või muul põhjusel on töötajal rakse keskenduda ja otsuseid

langetada.

1.2. Kostja segas hageja Tartusse saatmisega ja tema mainet kahjustavate andmete arstile

saatmisega sihilikult ja pahatahtlikult hageja tööd, tekitas talle ebamugavust, kohtles hagejat

ebavõrdselt võrreldes nende töötajatega, kes käisid kontrollis Tallinnas. Kostjal tuleb arsti

informeerida töökeskkonna ohuteguritest, mitte saata detailseid andmeid hageja kohta. Kostja on

rikkunud töölepingut. Hageja tunnetas enda suhtes vaenuliku tegevuse algust töökohal, kui Y tuli

tööle tema vahetu juhi ametikohale.

1.3. Avaldatuga rikkus kostja hageja mainet, tekitas arstile ebaõige kuvandi hagejast kui

ebastabiilsest, närvilisest töötajast. Selle ilmsikstulekul tundis hageja suurt piinlikkust ja

hingelist valu. Andmed kujundasid arsti arvamuse ja hoiaku hageja tervise suhtes, mille

tulemusel jäeti hagejale tegemata tavapärane arstlik kontroll ja arst keskendus ebavajalikule

valeinformatsioonile.

1.4. Jättes hagejale väljastamata küsitud dokumendid, esitades hagejale teadvalt valeandmeid ja

varjates arstile info edastamise fakti rikkus kostja töösuhtest tulenevat lojaalsuskohustust ning

hageja õigust tutvuda tema kohta kogutavate andmetega. Hageja peab mittevaralise kahju

õiglaseks hüvitiseks 15 000 eurot, kuid jätab selle suuruse kohtu määrata.

1.5. Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud abi saamiseks advokaadi poole pöörduma.

Hagejale tekkis varaline kahju õigusabikulude tõttu 3794 eurot ulatuses, mille hageja palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

3(20)

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- kostjal oli kohustus korraldada hagejale korraline töötervishoiu kontroll ja kostja

koostööpartneril Esmed Töötervishoid OÜ-l (Esmed) ei olnud pakkuda vabu aegu Tallinnas;

- hagejale sai sõiduks Tartusse ametiauto koos juhiga ning sõiduks ja kontrolliks kulunud aeg

arvati tööaja hulka;

- kostja on varem saatnud teenistujaid kontrolli sinna, kus on vaba aega pakkuda, nt Tapalt

Tartusse;

- töötaja oli varem kaevanud töökiusu üle ja viibinud pikaajaliselt töövõimetuslehel;

- arstile saadetud kirja eesmärk oli anda teavet töökorralduse ja töökeskkonna riskitegurite kohta,

et arst oskaks töötajat küsitleda tööstressi ja sellest tingitud tervisekahju osas, selgitades

võimalikku tööst põhjustatud haigestumist, kuna:

a) hageja oli 2011. aastal kostjale teadmata tervislikel põhjustel palunud end üle viia ühelt

ametikohalt teisele, mille kostja rahuldas;

b) hageja ärritus viimasel ajal pisiasjadest kolleegide peale ja tema käitumine oli ebastabiilne;

c) kostja kahtlustas, et töökeskkond tekitab hagejale vaimset pinget ja palus arstil seda

kontrollida;

- kostja edastas arstile andmed krüpteeritud kujul ja arstil oli keelatud saadud teavet avaldada;

- C ei saanud täita hageja nõudmist väljastada talle arstile saadetud dokument täita, kuna tema

polnud saatnud arstile teavet;

- hagejal ei ole siinse vaidlusega seoses õigusabikulusid tekkinud.

2.2. Kui ka sõit Tartusse põhjustas hagejale ebamugavust, ei saa seda pidada diskrimineerimiseks

ega töölepingu rikkumiseks. Arst ei ole kolmas isik andmete avaldamise mõttes. Avaldatud

andmed ei olnud ebaõiged ega ebakohased. Viide võimalikule terviseprobleemile ei ole

laimamine. Kostja peab tööandjana ohutu töökeskkonna töötajale tagama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise 2000 eurot ning määras, et kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitisest tasuda 500 eurot

MTÜ-le Janno Puusepa Fond ja 500 eurot SA-le Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1138,20 eurot.

Menetluskulud jäid kostja kanda, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8781,67 eurot (koos

käibemaksuga) ning märkis, et kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3.1. Maakohus tuvastas dokumentaalsete ja isikuliste tõendite alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:

- pooled sõlmisid 28.02.2013 töölepingu hageja töötamiseks mereväe staabi personaliosakonna

administratiivosakonna spetsialistina;

- kostja suunas hageja arsti vastuvõtule 15.09.2020 Tartusse;

- Esmed pakkus kostjale arstiaegu Tallinna esindusse augustist oktoobrini, kostjale sobisid

septembri ja oktoobri ajad;

- C edastas Yle Esmedi vastuse osas, milles see oli kirjavahetuse seisukohalt (arsti aegade

puudumine) oluline;

- 14.09.2020 arsti vastuvõtule suunavas kirjas avaldas C hagejale, et Tallinnas septembris ja

oktoobris töötervishoiuarstide juurde vakantset aega pakkuda ei ole;

- Tartu Ülikooli Kliinikum pakkus septembris 2020 kahele töötajale aegu, millest ühe sai hageja;

4(20)

- kostja ütles 23.10.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) §

88 lg 1 p 1 alusel, sest töötaja ei tulnud pikka aega toime tööülesannete täitmisega

terviseseisundi tõttu;

- hageja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist ja see on kehtiv.

3.2. Hageja ei ole selgitanud, millised olid tema veendumused, mille tõttu teda teistest töötajatest

halvemini koheldi. Töötajaga alluvussuhtes olemine või ülemuse temast noorem olemine ei

tähenda hageja diskrimineerimist. Seetõttu ei ole kostja hagejat diskrimineerinud võrdse

kohtlemise seadus (VõrdKS) § 2 lg-te 1 ja 2 mõttes.

3.3. Maakohus järeldas tõenditest, et arsti aegu oli Tallinnas oktoobris.

Kostja ei ole Esmedi 11.09.2020 kirja võltsinud. Hageja ei põhistanud dokumendi võltsimise

väidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg-te 1 ja 2 mõttes. Esmedi kirja osaline

kajastamine ei näita dokumendi võltsimist.

Asja lahendamisel ei omanud tähtsust, miks ei olnud hagejat varem võimalik või miks oli hageja

vaja just oktoobris kontrolli saata.

Võrdlusisikuteks siinses olukorras on töötajad, kellel on võimalik oma elu- või töökohas arsti

külastada, kuid tööandja saadab neid arsti vastuvõtule teise linna.

3.4. Hageja võimaliku diskrimineerimise kindlakstegemiseks tuvastas maakohus järgmised

asjaolud:

- 11.08.2020 saatis kostja hageja struktuuriüksuses töötavad ja Tallinnas või selle ümbruses

elavad inimesed tervisekontrolli Tartusse, kuigi need isikud saanuks ka Tallinnas kontrolli

läbida;

- Tartu Ülikooli Kliinikum pakkus 21.08.2020 kontrolliks kolme aega;

- visiidid jäid ära, sest kõik kolm töötajat haigestusid või olid puhkusel;

- kostja töötajatel võisid kontrolli läbida Ämaris, Paldiskis või Tapal, kuna Esmedi buss käis seal

teenust osutamas ja kostja oli varem saatnud töötajaid kontrolli Tapalt Tartusse, Võrust Tartusse,

Tapalt Jõhvi, Tapalt Tallinna, Ämarist ja Paldiskist Tallinna.

Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et kostja praktikas oli tavapärane saata töötajaid

kontrolli väljapoole nende töötamise kohta või kodulinna. Tõendamist ei leidnud, et hagejal

puudus võimalus keelduda Tartusse minekust. Hagile lisatud 23.10.2020 töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldusest ei ole võimalik hageja soovitud järeldust teha. Tähtsust ei oma asjaolu,

kas teise linna vastuvõtule suunatud töötajad tegelikult arsti juures käisid, või mis põhjusel nende

visiidid ära jäid.

Sellest tulenevalt ei ole hagejat võrreldes teiste töötajatega halvemini koheldud, teda ahistatud

ega otseselt või kaudselt diskrimineerinud (VõrdKS § 3 lg-te 2, 3 ja 4 mõttes). Pole alust

kohaldada VõrdKS § 3 lg-s 6 sätestatut. Kuna hagejat ei koheldutud ebavõrdselt, ahistavalt või

alandavalt tunnuste tõttu, mis on esitatud VõrdKS § 1 lg-te 1 ja 3 mõttes, ei saa

diskrimineerivaks pidada ka kostja tegevust hageja iseloomustuse arstile saatmisel.

3.5. Kostja ei ole hagejat diskrimineerinud VõrdKS § 2 lg-s 3 ja VõrdKS § 3 lg-s 3 sätestatu

koosmõjus. Maakohus viitas töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p-le 6, töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 91 lg-tele 1 ja 2, § 12 lg 1 esimesele lausele, § 13 lg 1 p-le 7, § 13 1

lg-le 1.

5(20)

Andmete saatmisel arstile tugines kostja suures osas töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 edastatud

teabele. Maakohus viitas kostja põhistusele, mille kohaselt kirjas teavitati arsti võimalikest

psühhosotsiaalsetest ohtudest. Kostja soovis vältida nende riskide realiseerumist ja vältida hageja

vaimse või füüsilise tervise kahjustamist. Kirjas tõi tööandja välja mh töökeskkonna riskid, kuid

üksnes nende alusel ei saanuks arst kujundada oma seisukohta võimalikest negatiivsetest

mõjutustest hageja tervisele. Kostja küsis arstilt arvamust, kas tööandja peaks hageja

töökorraldust muutma. Varasemate tervisekontrolli otsustes tegi arst ettepanekuid hageja

töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.

Maakohus järeldas eeltoodust, et sellises olukorras ei ole kostja andmete edastamisega hagejat

ahistanud.

3.6. Arstile 14.09.2020 edastatud iseloomustuses ei edastanud kostja hageja mainet kahjustavaid

ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

3.6.1. Faktiväite „Üleminek registripidaja ametikohalt personalispetsialistiks oli tingitud

väidetavalt tema enda poolt esile toodud tervislikest probleemidest“ ei kahjusta kirja konteksti

hinnates hageja mainet. Väide on neutraalne.

Maakohus tuvastas hageja 25.02.2011 avalduse ja kostja töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kirja

alusel, et hageja palus end üle viia luure- ja julgeolekuosakonna registripidaja ametikohalt

personaliosakonna spetsialisti ametikohale alates 02.05.2011 ja üleminek oli tingitud hageja

tervislikest probleemidest.

3.6.2. Faktiväide, et hageja on võtnud oma lahkumisavalduse tagasi omal algatusel ja Mereväe

ülema loal ei kahjusta kirja konteksti hinnates hageja mainet. Väide on neutraalne.

Maakohus tuvastas seoses lahkumisavaldusega järgmised asjaolud:

- hageja esitas kostjale 01.04.2020 avalduse, milles palus lõpetada tööleping alates 06.04.2020

seoses töökiusuga;

- avaldus võeti 02.04.2020 poolte kokkuleppel tagasi;

- hageja selgitas oma 05.04.2020 e-kirjas, et ta vestles avalduse teemal mereväe ülemaga, mille

tulemusel jõudsid nad järeldusele, et ei ole mõtet antud avaldust edasi menetleda ja hageja võtab

selle tagasi;

- hageja väitis, et avalduse tagasivõtmine oli hageja ja mereväe ülema ühine otsus.

Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et keegi teine peale hageja ei saanud lahkumisavaldatust

tagasi võtta. Olukorras, kus hageja on avalduse tagasi võtnud ja töösuhe on jätkunud, oli

tööandja vastava nõusoleku andnud. Seega on väide õige.

3.6.3. Faktiväite „mõni kuu hiljem sama vaidluse esitanud juba advokaadi kaasabil koostatud

kahjuavaldusena, täpsemalt avalduse sisuga ei ole kursis“ puhul peab hageja ebaõigeks osa, et

hageja esitas kostjale mainitud ajal kahjuavalduse. Väide on neutraalne ega kahjusta kirja

kontekstis hageja mainet.

Maakohus tuvastas seoses nimetatud väitega järgmised asjaolud;

- kostja allkirjastas töölepingu kokkuleppel lõpetamise dokumendi projekti 10.07.2020;

- hageja ei ole kokkulepet allkirjastanud;

- hageja ei vaidlusta kohtumise toimumist ja töölepingu kokkuleppel lõpetamise arutamist;

6(20)

- suvel 2020 toimus kohtumine hageja esindaja ja kostja vahel, kus arutati erinevaid variante

töösuhte lõpetamiseks;

- hageja advokaat saatis kostjale 22.12.2020 nõudekirja kahju hüvitamiseks;

- kirja p-des 5–20 tugines hageja esindaja mh märtsis–aprillis 2020 aset leidnud sündmustele,

heites kostjale ette töötaja diskrimineerimist ja tööandja kohustuste rikkumist;

- kirja p-s 21 avaldab advokaat, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale varalist ja

mittevaralist kahju ning et hageja nõuab kahju hüvitamist.

Seda, et hageja esindaja tegi kohtumisel ettepaneku maksta kahjuhüvitist, kinnitab kaudselt

22.12.2020 kiri. Mainitud kirja valguses on usutav, et juba juulis 2020 kostjaga toimunud

kohtumisel palus hageja advokaat kostjal maksta kahjuhüvitist seoses kevadel toimunud

sündmustega. Faktiväide on seega õige.

3.6.4. Faktiväite, et hageja on kurtnud töökohal õhupuduust ja minestamise tunnet, ei kahjusta

kirja konteksti hinnates hageja mainet. Väide on neutraalne.

Maakohus tuvastas töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kirja alusel, et töötaja kurtis töökohal

õhupuudust ja on varem minestamise tunnet kurtnud. Seega on väide õige.

3.6.5. Kostja arstile avaldatud hinnang, et hageja on kergesti ärrituv, vahepeal konfliktne

inimene, kellel on raske keskenduda, ei pruugi hagejale meelepärane olla, kuid hinnates andmeid

dokumendi kontekstis, ei ole hinnang ebakohane ja hageja mainet kahjustav. Hinnang on ka

põhjendatud.

Maakohus tuvastas seoses kostja hinnanguga järgmised asjaolud:

- 2019. a suvel liigutas juhataja-peafinantsist Q hageja kabinetis akna rulood, mille peale hageja

ärritus ja lahkus keset tööpäeva töökohalt;

- hagejat häirisid tööl pisiasjad, tal oli raske keskenduda ja otsuseid langetada, ta vihastas sageli

kolleegide peale.

Kostja ei väljendunud ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või

ähvardavat sõnastust.

Kostja vahetu juhi Y kiri ei ole ebausaldusväärne tõend ja seda ei lükka ümber hageja

24.10.2019 arenguvestluse kokkuvõte, mis näitab hageja käitumist kokkuvõtte koostamisele

eelnenud perioodi kohta. Samuti ei tõenda vastupidist hagejal heade suhete säilimine endise

toakaaslase Fga. Y selgitas 14.09.2020 kirjas, et hageja mõjub oma toakaaslastele koormavalt,

mille tulemusena töötab kabinetis pärast hageja töövõimetuslehe lõppu kolme kolleegi asemel

kaks. Hageja käitumine on mõjunud vähemalt ühele tema toakaaslasele selliselt, et viimane on

otsustanud ühes kabinetis hagejaga enam mitte töötada.

3.7. Asjas lahendamisel ei oma tähtsust, kas tööandaja jättis töötajale tutvustamata töötervishoiu

ja -ohutuse nõuded, sest hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet eeltoodud kohustuse rikkumise

eest. Kostja ei saa mõjutada seda, kuidas arst kontrolli läbi viib ja milliseid uuringuid ta määrab.

Hageja väide, et arst keskendus ainult kostja poolt töötaja kohta edastatud teabele, on

tõendamata.

3.8. Töötaja arsti vastuvõtule Tallinna asemel Tartusse suunates ei rikkunud kostja tööandja

lojaalsuskohustust TLS § 28 lg 1 mõttes.

7(20)

Kostjal on kohustus korraldada töötaja tervisekontroll (kuni 31.12.2020 kehtinud TTOS § 13 lg 1

p 7 ja § 131 lg 1) ning kostja on selle kohustuse täitnud. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja ei ole

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Seega ei ole

kostja lojaalsuskohustust rikkunud. Korraldusega minna arsti vastuvõtule Tallinna asemel

Tartusse ei rikkunud kostja töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid TLS § 28 lg 2 p 6 ja TTOS 91

alusel.

Kokku ca neli tundi kestnud sõit teise linna võis hagejale teatud ebameeldivusi tekitada, kuid

need ei olnud niivõrd tõsised, et kostjale saaks eelnimetatud normide rikkumist ette heita.

Selliselt käitus kostja ka teiste töötajate suhtes. Hageja suunamine arsti juurde teise linna ei

alanda teda ja see korraldus on seaduslik. TLS § 17 lg 1 järgi peab tööandja korraldus olema

seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega. Kuigi säte räägib töölepingust, tuleb seda

tõlgendada selliselt, et tööandjal on õigus anda töötajale ka sellist korraldust, mis tuleneb

seaduses sätestatud kohustuse täitmisest. TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduse

andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.

Korralduse andmisel oli hageja töötervishoiu kontrolli otsus lõppemas oktoobris 2020. Seega oli

kostja korraldus seotud tööandja seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Korralduse andmisel

arvestas tööandja mõistlikult töötaja õigusi ja huve, kuna korraldas transpordi ja arvas kontrolliks

kulunud aja tööaja hulka.

3.9. Maakohus tuvastas seoses hageja poolt töölepingu ülesütlemisega järgmised asjaolud:

- 01.04.2020 avaldusega ütles hageja erakorraliselt üles töölepingu, põhjendades seda

töökiusuga;

- 02.04.2020 võttis hageja avalduse poolte kokkuleppel tagasi;

- sellele järgnenud kirjavahetuses kostjaga selgitas hageja, et avalduse esitamise põhjustas

andmebaasile Axapta juurdepääsu piiramine ning kaugtöö tegemise võimaluse äravõtmine

hagejalt;

- hageja konto suleti hagejale teadmata isiku teadmata põhjusel esitatud taotluse alusel;

- mereväe ülemaga toimunud vestluse käigus otsustati käsitleda juhtumit tõrkena IT-süsteemis;

- hageja kustutas 01.04.2020 ülesütlemisavalduse.

Tuvastatud asjaoludest ei olnud võimalik järeldada, et 01.04.2020 avalduse töölepingu

ülesütlemiseks põhjustas töökius. Hageja arsti juurde suunamisel ei teadnud kostja, et hagejat

oleks varem kiusatud.

3.10. Edastades arstile hageja iseloomustuse, on kostja töödelnud hageja isikuandmeid ja selle

seaduslikkust tuleb kontrollida isikuandmete kaitse üldmääruse nr 2016/679 (Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta; edaspidi IKÜM) alusel. Kostja töötles hageja isikuandmeid vastutava töötlejatena (IKÜM

art 4 p 4). Arstile edastatud dokument sisaldab erinevaid liike andmeid hageja kohta. Hageja ees-

ja perekonnanimi, isikukood ja töökohad on hinnatavad isikuandmetena IKÜM art 4 p 1 mõttes.

Andmed selle kohta, et hageja üleminek ühelt töökohalt teisele oli tingitud tema tervislikest

probleemidest, et hageja kurdab minestamise tunnet ja õhupuudust, et töötaja on kergesti ärrituv,

elab ärrituse kolleegide peal välja, tal esinevad ootamatud vihapursked, teda häirivad detailid, et

ta võib olla vaimselt väga kurnatud, on hinnatavad eriliigiliste terviseandmetena IKÜM art 4 p

15 tähenduses. IKÜM sätestab erinõuded isikuandmete ja terviseandmete töötlemisele, mistõttu

tuleb andmete töötlemise seaduslikkust iga andme liigi osas eraldi kontrollida.

8(20)

Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel, sh

andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p „a“). Maakohus viitas IKÜM art-tele 5 lg 1 p-de-e „a“–

„f“, 87 ja 88 lg 1, samuti TLS § 41 lg-le 2.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja isikuandmete töötlemisel on ta järginud IKÜM-is sätestatud

reegleid. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut arstile andmete edastamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p

„a“). Kostja ei ole tõendanud, et olid täidetud muud alused hageja isikuandmete töötlemiseks

(IKÜM art 6 lg 1 p-d „b“–„f“).

Terviseandmete töötlemine on reeglina keelatud (IKÜM art 9 lg 1). Erandid keelust on sätestatud

IKÜM art 9 lg 2 p-des „a“ kuni „j“. Asjas ei nähtu kostja õigust töödelda hageja terviseandmeid

IKÜM art 9 lg 2 p-de „a“–„g“ või „i“-„j“ alusel. Olukorras, kus kostja töötles andmeid selleks, et

suunata töötaja töötervishoiuarsti juurde, võiks kõne alla tulla IKÜM art 9 lg 2 p „h“, mida tuleb

kohaldada koos IKÜM art 9 lg-ga 3. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja

terviseandmed arstile edastanud kostja töötaja vastaks IKÜM art 9 lg-s 3 toodud tunnustele.

Kostja on hageja isikuandmete ja terviseandmete töötlemisel rikkunud eeltoodud IKÜM sätteid

ja TLS § 41 lg-t 2. Järelikult on kostja rikkunud ka TLS § 28 lg 2 p-s 11 sätestatud kohustust

austada töötaja privaatsust.

Kostja on hageja isikuandmete ja terviseandmete töötlemisel rikkunud eeltoodud IKÜM sätteid

ja TLS § 41 lg-t 2. Järelikult on kostja rikkunud ka TLS § 28 lg 2 p-s 11 sätestatud kohustust

austada töötaja privaatsust, kuna edastas arstile andmed hageja kohta.

3.11. Jättes hagejale edastamata kostja arstile töötaja kohta 14.09.2020 saadetud iseloomustuse,

rikkus kostja TLS § 41 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt on töötajal õigus tutvuda tema kohta

kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või

parandamist.

Maakohus tuvastas, et kostja saatis arstile 14.09.2020 iseloomustuse, kuid ei esitanud vaatamata

korduvatele pöördumistele arstile saadetud dokumente, sh iseloomustust. Viidatud iseloomustus

sisaldas hageja isikuandmeid, millega töötajal on õigus tutvuda. Kostja kohustus [andmeid

näidata] tuleneb IKÜM art 15 lg-test 1 ja 3 koosmõjus art 15 lg 1 p-dega „a“–„h“. Kostja

ülesandeks on korraldada töötajate päringutele vastamine ja kostja ei saa enda rikkumist

õigustada sellega, et hageja ei saatnud andmete väljastamise nõuet õigele töötajale.

3.12. Kuna kostja ei avaldanud hageja mainet kahjustavaid andmeid töösuhtes, on hagejal õigus

esitada nõue tema maine kahjustamisega seoses delikti alusel (VÕS § 1044 lg 3). Kostja nõude

rahuldamise aluseks saaks olla VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047.

Andmete edastamisega arstile on kostja hageja kohta andmed avaldanud. Kuna avaldatud

andmed ei olnud mainet kahjustavad ja ebaõiged, ei ole kostja hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud (VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2). Kostja on avaldanud hageja kohta kohaseid

väärtushinnanguid. Seega ei ole kostja ka hinnanguid avaldades hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud (VÕS § 1046 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kahju

hüvitamist delikti alusel.

3.13. Kostja rikkus TLS § 28 lg 2 p-s 11 sätestatut. Viidatud säte on suunatud mittevaralise huvi

järgmisele ning kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt pidi kostja aru saama, et kohustuse

9(20)

rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Usutav on, et hageja

isikuandmete ja terviseandmise töötlemise reeglite rikkumine põhjustas hagejale ebameeldivaid

üleelamisi, kui ta rikkumistest teada sai. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikkuses seoses kostja

rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).

Maakohus arvestas mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel järgmiseid asjaolusid:

- hageja andmete ebaseaduslik töötlemine leidis aset vaid ühes episoodis;

- andmed avaldati arstile, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus (kuni

31.12.2020 kehtinud töötervishoiuteenuse osutamise seaduse § 41 lg 1 ja lg 11);

- kostja töötles ebaseaduslikult hageja isikuandmeid ja erilise kaitse all olevaid terviseandmeid;

- kostja on kohtueelselt ja kohtumenetluses eitanud andmete ebaseaduslikku töötlemist;

- andmed olid avaldatud töösuhetes, kus töötaja on nõrgem pool;

- kostja on riigiasutus, kellelt oodatakse eriti tõhusat seadusega kehtestatud reeglite järgimist;

- hüvitise maksmine ei põhjusta kostjale raskeid tagajärgi;

- kohtupraktika järgi jäävad isikuandmete ebaseadusliku töötlemise korral väljamõistetavad

mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 150–2000 eurot (vt Mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. a. Kohtupraktika analüüs, K. Piho, K. Krillo, Tartu, 2023, lk

33).

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asus maakohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

3.14. Kostja rikkus TLS § 41 lg-s 1 sätestatud. Viidatud säte on suunatud mittevaralise huvi

järgmisele ning kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt pidi kostja aru saama, et kohustuse

rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Usutav on, et töötajale tema

kohta kogutud andmete pika aja jooksul ja vaatamata korduvatele taotlustele mitteavaldamine on

põhjustanud hagejale ebameeldivaid üleelamisi. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses

kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).

Maakohus arvestas kahjuhüvitise suuruse määramisel järgmisi asjaolusid:

- vaatamata hageja korduvatele pöördumistele hoidus kostja ebaseaduslikult hagejale tema kohta

kogutud andmete väljastamisest;

- kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses oma tegevuse ebaseaduslikkust tunnistanud;

- kostja ei ole täitnud kohustust väljastada andmesubjekti kohta kogutud andmeid töösuhtes, kus

töötaja on nõrgem pool;

- kostja on riigiasutus, kellelt oodatakse eriti tõhusat seadusega kehtestatud reeglite järgimist;

- hüvitise maksmine ei põhjusta kostjale raskeid tagajärgi.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asus maakohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

3.15. Kuigi hüvitised on määratud iga rikutud kohustuse eest eraldi, määras kohus mittevaralise

kahju hüvitise ühtse summana 2000 eurot. Vastavalt hageja 12.01.2024 taotlusele määras

maakohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitisest tasuda 500 eurot

MTÜ-le Janno Puusepa Fond ja 500 eurot SA-le Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu.

3.16. Kostja tegevuse tõttu õigusabikulude kandmine 3794 euro ulatuses on tõendanud

õigusalase nõustamise ja esindamise aruandega, mille järgi perioodil 10.07.2020–22.12.2020

osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot kokku 22 tundi ja 35 minutit.

10(20)

Tegemist on piisavalt keerulise vaidlusega ja hagejal oli õigus pöörduda oma õiguste kaitseks

advokaadi poole. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on mõistliku suurusega. Hagejal tekkinud

varalise kahju põhjuseks on kohustuste rikkumine kostja poolt (VÕS § 115 lg 1). Hageja kantud

õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna (VÕS § 128 lg 3). Kostja poolt rikutud

sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat varalise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 1). Kahju oli

töölepingu sõlmimise hetkel ettenähtav (VÕS § 128 lg 3).

Hagejale kohtueelselt osutatud õigusabi on olulises osas seotud etteheidetega, mis ei olnud siinse

vaidluse esemeks või mille osas ei ole kohus kostja rikkumist tuvastanud. Ca 15% kohtueelsetest

menetluskuludest on hageja kandnud seetõttu, et kostja on rikkunud kohustust töödelda hageja

isikuandmeid seaduslikult ja ca 15% kohtueelsetest menetluskuludest on hageja kandnud

seetõttu, et kostja on rikkunud kohustust väljastada hagejale tema kohta kogutud andmed. Seega

on hageja kohtueelsed kulud vajalikud 30% ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja varalise kahju hüvitise 1138,20 eurot.

3.19. Kuigi mittevaralise kahju hüvitise nõue rahuldati täielikult ja varalise kahju hüvitamise

nõue osaliselt, jäid menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Tegemist on

töövaidlusega, kus töötaja on nõrgem pool. Vaidluse on tinginud kostja kohustuste rikkumine.

Töötajal ei olnud muud võimalust enda õiguste kaitseks, kui pöörduda töövaidlusorgani poole.

Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 8781,67 eurot (riigilõiv 475 eurot

+ õigusabikulud 8306,67 eurot), mille mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja

kasuks välja. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud taotluse.

Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus tegi üllatusliku otsuse. Hageja ei tuginenud sellele, et kostja oleks hageja

isikuandmeid ebaõigesti käidelnud ja sellega hageja õigusi rikkunud, IKÜM rikkumist ei

arutatud ning pooled ei ole selles osas oma seisukohti esitanud. Lisaks jättis maakohus

tähelepanuta kostja seisukohad andmete edastamise seaduslikkuse kohta.

4.2. Arstile saadetud iseloomustuses väljatoodud andmed ei ole terviseandmed IKÜM art 4 p 15

tähenduses. Eelkõige on terviseandmed need andmed, mida isiku kohta on kogutud

tervishoiuteenust osutades või mida isik on usaldanud tervishoiuteenust osutavale isikule, st

mida kogutakse ja talletatakse isiku tervisega seoses.

Kirjas esitatud iseloomustus ei tuginenud ravidokumentidele, neid ei andnud hageja tööandjale ja

neid ei ole kogutud kui terviseandmeid. Kirjas esitatu ei muutunud terviseandmeteks seetõttu, et

kiri edastati meedikule enne hageja töötervishoiuarsti külastust.

Kostja ei ole IKÜM p-s 35 nimetatud viisil hageja kohta andmeid kogunud, selliselt kogutud

andmeid töödelnud, vaadanud ega kuhugi edastanud. TTKS § 41 sätestab, et tervishoiuteenuse

osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti

nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid. Kui arstile saadetud teave oleks kantud tervise infosüsteemi ning muutunud see

läbi terviseandmeteks, siis oleks nende andmete käitlemine arsti poolt õiguspärane.

11(20)

4.3. Isegi kui kostja töötles hageja terviseandmeid, ei ole toimunud IKÜM sätete ega TLS § 28

lõige 2 p-s 11 sätestatud privaatsusõiguse rikkumist, kuna andmete töötlemine oli lubatud.

IKÜM art 6 lg 1 p-i c kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud juriidiliste kohustuste

täitmiseks. Kostja viitab IKÜM art 88 lg-le 1. TLS § 41 seletuskirja kohaselt on tööandjal õigus

koguda ja töödelda töötaja andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. Õigustatud huvi

määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda andmete seotusest töösuhtega.

Kostjal on tööandjana tulenevalt TTOS-st § 12 lg-st 1, § 13 lg 1 p-st 62, § 91 lg-st 2, § 121 lg-st 1,

§ 13 lg 1 p-st 7 tulenevad kohustused.

Töökeskkonnaspetsialisti C tööülesandeks oli töötajate tervisekontrolli korraldamine ning tal oli

õiguslik alus hageja isikuandmeid töödelda. Kostja viitab TTOS § 17 lg-le 1.

Töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 edastatud infot töökeskkonnaspetsialistile ei saanud jätta

tähelepanuta. Tööandjal on kohustus reageerida ja võtta tarvidusele meetmed kõigi töötajate

kaitseks.

4.4. Tekkinud kahju tuleb tõendada või vähemalt usutavalt välja tuua, mida hageja antud juhul

teinud ei ole.

Hüvitise suuruse hindamiseks aluseks võetud lahendid ei ole võrreldavad käesoleva asjaga,

lisaks ei olnud eelkirjeldatud olukordades väljamõistetud hüvitised nii suured. Siinsel juhul ei saa

võrrelda andmete avaldamist selle toimumisega ajakirjanduses või internetis.

Maakohus pole analüüsinud kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust. Isikuandmete õigusliku

aluseta töötlemise kohta hageja kahjunõuet ei esitanud.

Ainuüksi andmete lubamatu töötlemine kahju kaasa ei too ning kahju hüvitamiseks peab tekkima

tegelik kahju. Isegi kui kostja rikkus kirja hagejale edastamata jätmisega TLS § 41 lg-t 1, on

rikkumise heastamine sellises suuruses rahalise hüvitisega alusetu. Teabenõudele vastuse mitte

saamine võis hagejat ärritada ja tekitada ebameeldiva tunde, kuid see ei kujuta endast valu ja

kannatusi VÕS § 128 lg 5 tähenduses.

4.5. Kohtueelse õigusabi kasutamine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Nõudes, milles hageja

kohtusse pöördus, jäi hagi rahuldamata.

4.6. Kostjal ei olnud võimalust hageja menetluskulude osas arvamust avaldada. Hagi osalise

rahuldamise korral tuleb menetluskulud välja mõista proportsionaalselt. Vaidlus polnud

erakordselt keerukas, õigustamaks hagihinnast suurema menetluskulu väljamõistmist.

Hageja menetluskulud on ülepaisutatud.

T.B vastuapellatsioonkaebus

5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel 2000 eurot ületavas

osas, varalise kahju hüvitis 1138,20 eurot ületavas osas (so 2655,80 eurot) ning

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

12(20)

5.1. Maakohus ei järginud Riigikohtu juhiseid diskrimineerimisvaidluste lahendamisel. Ainuüksi

asjaolu tõttu, et hageja oli Yst vanem, tuli eeldada, et diskrimineerimine võis toimuda vanuse

tõttu. Tööandja peab tõendama, et töötajat ei koheldud ebavõrdselt.

Maakohus tuvastas siiski faktilisi asjaolusid, mille põhjal võis diskrimineerimist eeldada. Selle

põhjal, et Esmedil oli vabu aegu Tallinnas ja kostja ei põhistanud, miks ta suunas hageja arsti

juurde Tartusse, saab eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine.

5.2. Kostja võltsis Esmedi 11.09.2020 kirja. Hageja esitas tõendina pooliku ja tegeliku kirja ning

seadis kahtluse alla kostja esitatud väidete ja tõendite usutavuse ja usaldusväärsuse. Vastavas

kontekstis pole kohus poolte väiteid hinnanud. Kostja tahtis tekitada mulje, et Tallinnas vabu

aegu ei ole.

5.3. Maakohus hindas võrdlusisikute ringi liiga laialt ega arvestanud üksikjuhtumite tegelikke

asjaolusid. Üksikjuhtumid ei olnud hageja olukorraga võrreldavad. Toodud isikutel oli

valikuvõimalus, nende jaoks ei olnud nende asukohas vaba arsti, teises linnas polnud kostjal

arstist lepingupartnerit (nt Võrus) ning töötajad eelistasid ise teise linna minekut.

5.4.

Maakohus ei läbinud hagejat iseloomustavate andmete arstile saatmise

diskrimineerimisjuhtumi kontrollimise etappe. Maakohus jättis kohaldamata TTOS § 134, mille

kohaselt peab töökeskkonna ohutegurid töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitama

tööandja. Arstile tuleb esitada töökeskkonna riskianalüüs, mille alusel saab viimane ohuteguritest

lähtuvalt töötaja tervist hinnata. Kui riskianalüüs ei olnud piisavalt täpne, pidanuks kostja

koostama uue. Hageja terviseseisundi tuvastamine oli arsti pädevuses.

5.5. Kirjas arstile kajastati ebaõigesti infot, nagu oleks hagejal olnud riigisaladuse töötlemise

luba ning ta töötleb riigisaladust sisaldavaid dokumente. Seega sisaldas kiri neutraalseid

ebaõigeid faktiväiteid, mis põhjust kahelda kostja muude väidete õigsuses.

5.6. Kostja avaldatud faktiväited ei vastanud tõele.

5.6.1. Maakohus jättis arvestamata, et 14.09.2020 töökeskkonnavoliniku kiri eelnes vahetult

arstile 14.09.2020 edastatud kirjale. Seega edastas üks kostja töötaja ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid vähemalt osaliselt teise kostja töötaja kirja alusel. Maakohus

kohaldas ebaõigesti VÕS § 1047 lg-t 2, mis paneb faktiväite tõendamiskoormise väite avaldajale.

Kostja muutis teadlikult ja pahatahtlikult Esmedi kirja jätmaks mulje, et Tallinnas ei ole vabu

töötervishoiuarsti aegu. Kostja esitatud dokumentaalsete tõendite hindamisel pidanuks maakohus

arvestama, et kostja on juba käitunud hageja suhtes teadlikult ja pahatahtlikult andmeid

moonutades.

14.09.2020 kirjas oli kostja eesmärgiks näidata hagejat vaimselt ebastabiilsena ning vaimse

tervise probleemidega – seega soovis kostja hagejat teadlikult ärritada, kui hageja neist väidetest

arsti juures teada saama pidi. Kostja soovis sellega hagejale ebamugavusi (arsti küsimused

asjaolude kohta, mis ei ole tõesed ning mida hageja pidanuks arsti juures hakkama ümber

lükkama).

Maakohus on viidanud hageja enda 25.02.2011 avaldusele, kus ta palub viia ennast luure- ja

julgeolekuosakonna registripidaja ametikohalt personaliosakonna spetsialisti ametikohale alates

02.05.2011. Hageja ei viita selles dokumendis terviseprobleemile. Seega on maakohus ebaõigesti

nimetatud tõendile tuginedes lugenud kostja väite tõendatuks.

13(20)

5.6.2. Hageja võttis lahkumisavalduse tagasi poolte kokkuleppel, milleni jõuti vestluse tulemusel

ning antud asjaolu on maakohus õigesti tuvastanud. Sellegipoolest on maakohus lähtunud

asjaolust, et avalduse sai tagasi võtta üksnes hageja ise. Maakohus on ka ebaõigesti leidnud, et

väide ei kahjusta hageja mainet.

5.6.3. Maakohus järeldas varasematest kompromissiläbirääkimistest, et hageja lepinguline

esindaja rääkis kahjuhüvitisest ja hageja esitas mõni kuu hiljem „samas vaidluses“ advokaadi

koostatud „kahjuavalduse“. See, et vaidluse all oli taas töösuhte lõpetamine, ei tähenda sama

vaidlust. Kostja ei tõendanud, et hageja lepinguline esindaja oleks kompromissiläbirääkimiste

käigus küsinud kostjalt kahjuhüvitist. Väide kahjustab hageja mainet.

5.6.4. Kostja töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kiri ei tõenda kostja väite tõele vastavust. Kostja

on juba käitunud hageja suhtes teadlikult ja pahatahtlikult andmeid moonutades. Kostja kinnitust

ei saa lugeda tõendiks, mis tõendab väite tõele vastavust. Väide kahjustab hageja mainet.

5.7. Y selgitus ei saa olla tõend. Kostja pidanuks oma hinnangute aluseks olevaid väiteid

tõendama vähemalt tunnistaja vande all antavate ütlustega, kuid seda kostja ei teinud.

Maakohus leidis ebaõigesti, et Y avaldatu on tõene, sest ta avaldas 29.04.2021 ja 09.10.2022

dokumentides sama, mida 14.09.2020 kirjas. Tõendiks ei saa aga olla isiku enda kinnitus.

24.10.2019 arenguvestluse kokkuvõte lükkab ümber Y väiteid. Kostja esitatud tõenditest ei

nähtu, et need oleks esitatud üksnes 2020. a jooksul aset leidnud sündmuste kohta. Kuu aega

pärast arenguvestlust omistati hagejale kolleegide poolt aasta töötaja tiitel. 09.10.2022 kinnituses

mainib aga Y 2020. aasta alguse sündmust. Selle pinnalt tegi maakohus vale järelduse, et inimese

käitumine võib aasta jooksul palju muutuda.

Pole tõendatud, et hagejaga samas toas töötanud kolleeg vahetas töökohta hageja käitumise tõttu.

Hageja esitas tõendi, et ainsa töökaaslasega on tal head suhted. Y jättis oma seletuses mainimata,

et teiseks toakaaslaseks oli ta ise. Ei ole tõendatud, et teine toakaaslane läks antud toast ära

hageja käitumise tõttu.

Seoses sellega on hinnangud ebakohased ja hageja mainet kahjustavad.

5.8. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema kõik

hagiavalduses esitatud nõuded rahuldatud. Piisab professionaalse õigusabi kasutamise

mõistlikkusest. Seetõttu tuleb välja mõista ka hageja hagi osalise rahuldamise korral kohtueelsed

õigusabikulud kogu ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele

7. Kostja palub jätta hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14(20)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada mittevaralise kahju suuremas

ulatuses kui 1000 eurot väljamõistmise, varalise kahju suuremas ulatuses kui 569,10 eurot

väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Maakohtu otsus jääb

muutmata osas, millega kostjalt mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja varalise

kahju hüvitise 569,10 eurot. Seoses sellega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Muus osas

jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt selle põhjendusi (TsMS §

657 lg 1 p-d 1 ja 21).

9. Maakohus leidis õigesti, et hageja saatmisel töötervishoiukontrolli Tartusse ei

diskrimineerinud kostja hagejat VõrdKS § 3lg-te 2, 3 ja 6 mõttes.

9.1. Kui ka maakohus vastuolus hageja viidatud Riigikohtu praktikaga diskrimineerimist

põhjustanud faktilise asjaolu (töötaja vanus) puhul diskrimineerimist ei eeldanud, ei ole see

toonud kaasa ebaõiget lahendit. Maakohus hindas otsuses ebavõrdset kohtlemist ja erineva

kohtlemise õigustatust.

9.2. Otsust ei muuda ebaõigeks see, kui maakohus analüüsis Esmedi 11.09.2020 kirja poolikul

kujul saatmist vales kontekstis ega tegelenud küsimusega, kas see võis tekitada küsimuse kostja

siinses menetluses esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsuses. Maakohus on jõudnud C ja Y

11.09.2020 kirjavahetust analüüsides järeldusele, et C edastas Esmedi vastuse osas, milles see oli

kirjavahetuse seisukohalt (arsti aegade puudumine) oluline. Nimetatu ei muuda hageja

menetluses esitatud väiteid ja tõendeid ebausaldusväärseks, sest tuvastamist ei leidnud, et

hagejale pooliku kirja edastamine oleks toimunud tahtlikult eesmärgiga hageja eest midagi

varjata.

9.3. Esmedi töötaja M ja kostja töötaja C 11.09.2020 kirjavahetusest selle täielikul kujul (I kd, tl

21) nähtub, et C uurib võimalike arsti aegade kohta oktoobri alguses [2020]. M vastab sellele

järgmiselt: „Edastasin [tõendis kinni kaetud], kui peaks probleem olema sellega. Jaa, oktoobrisse

plaanime, kohe kui kuupäevad paigas, anname teada. Meil on tegelikult kõik ajad kuni novembri

keskpaigani broneeritud, arstid kinni, ent oktoobris liitub meiega kõigi eelduste kohaselt uusi

arste, siis saame aegu ringi mängida ja Tapa päevad plaani lisada. Annan kohe teada, kui asi on

konkreetne.“

C sama kuupäeva kirjast Yle (I kd, tl 15) nähtub, et ta saatis edasi Esmedi kirjast üksnes lause:

„Meil on tegelikult kõik ajad kuni novembri keskpaigani broneeritud, arstid kinni, ent oktoobris

liitub meiega kõigi eelduste kohaselt uusi arste, siis saame aegu ringi mängida.“

9.4. Põhjendamatu on seisukoht, et neid tõendeid objektiivselt hinnates saab järeldada, et kostja

muutis pahatahtlikult ja teadlikult Esmediga seotud kirjavahetust. Kuigi täielikust M kirjast on

võimalik järeldada, et selles räägitakse ka Esmedi arsti Tapale tulekust, eelneb sellele selgitus, et

kuni novembri keskpaigani on Esmedil kõik ajad kinni ja kõigi eelduste kohaselt liituvad uued

arstid, mille tulemusena saab aegu ringi mängida. Nimetatust saab järeldada, et jutt on üldisemalt

Esmedi pakutavatest aegadest.

Nimetatut ei lükka ümber M kiri (I kd, tl 18) hageja esindajale, milles M selgitab hagejale, et

teemarida „RE:10.09 Tapal“ puudutab eelmisel päeval ehk 10.09.2020 Tapa sõjaväelinnakus läbi

viidud tervisekontrolli teenust. M kirja kohaselt soovis C selles kirjas Esmedi visiiti Tapale

oktoobris ja 11.09. kuupäeval vaba päeva anda ei olnud, uus visiit toimus 03.-04.11.2020. M

15(20)

11.09.2020 kiri (I kd, lt 21) on mõistetav ka viisil, et üleüldse on kõik arstiajad Esmedis kinni ja

uute arstide liitumisel võib tulla lisaressurssi, mille korral saab Tapale päevi juurde lisada. Kostja

on 29.04.2021 vastuses selgitanud ja hageja ei ole seda vaidlustanud, et lisaks Tapal kohal

käivale arstile teenindas Esmed Kaitseväe Tallinna töötajaid.

9.5. 10.09 kirjavahetuses toodud selgitusega uute arstide lisandumise kohta on seletatav ka

Esmedi hilisem 27.10.2020 vastus hagejale (I kd, tl 10–11), et kõik kliendid, kes soovisid

11.08.–27.10.2020 aegu, need ka said. Samas ei olnud kostjale see asjaolu teada 14.09.2020, kui

C teavitas hagejat ainsast kontrolli võimalusest Tartus. Kostjale saab ette heita seda, et ta ei

oodanud ära, kas enne järgmist tervisekontrolli enne 25.10.2020 oleks vabu aegu tekkinud ja

suunas hageja juba 14.09.2020 kirjaga tervisekontrolli. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus

maakohtu põhjendusi.

9.6. Tõenditest nende kogumis järeldub, et Esmedi kirjas peeti silmas lisaks Tapale Tallinna

teeninduspiirkonda. Asjaolu, et C edastas Esmedi kirja mittetäielikul kujul Yle ja muutis

edasisaatmisel kirja subjektireal oleva selgituse sisu, on seletatav üksnes vajaliku informatsiooni

edastamise vajadusega. Maakohtu poolt otsuses toodud oletused ei oma seoses maakohtu

põhjenduste muutmisega asja lahendamisel tähtsust.

10. Maakohus määratles õigesti võrdlusisikute grupi, kui leidis, et need on kostja töötajad, kellel

on võimalik oma elu- või töökohas arsti külastada, kuid tööandja suunab neid arsti vastuvõtule

teise linna. Isegi kui töötajate grupp oleks tulnud määratleda kitsamalt üksnes Tallinnas töötavate

isikutega, on maakohus võrrelnud ka sellise grupi töötajaid (otsuse p 16) ja tuvastanud, et kostja

otsustas suunata ka kolm teist Tallinnas või selle ümbruses töötavat töötajat Tartusse kontrolli.

Seetõttu ei olnud maakohtul vajalik enam vastata ülejäänud hageja väidetele seoses töötajate

võrdlemisega, kelle töökoht ei olnud Tallinnas, samuti väljakujunenud tavaga seotud väidetele.

11. Maakohus on tuvastanud kolme võrdlusaluse isikuga seotud asjaolud, kes saadeti Tartusse

tervisekontrolli (maakohtu otsuse p 16). Maakohus leidis põhjendatult, et nende visiitide tegelik

toimumine ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Maakohus tuvastas C ja Tartu kliinikumi

töötaja A kirjavahetuse alusel (I kd, tl 142 p), et visiidid jäid ära, kuna kõik kolm töötajat olid

haiguslehel või puhkusel. Kirjavahetusest ei tulene, et töötajatel oli valikuvõimalus, kas

tervisekontrolli Tartusse minna või mitte. Kostja loobus aegadest, kuna kõik kolm töötajat olid

haiguslehel või puhkusel.

12. Iseenesest on õige hageja väide, et maakohus ei ole läbinud diskrimineerimisjuhtumi

kontrollimise etappe hagejat iseloomustavate andmete arstile saatmisel. Hageja leidis, et andmete

saatmisega avaldati arstile privaatsust rikkuvaid terviseandmeid, hiljem varjati toimunut ja

ignoreeriti hagejat. Diskrimineerimist heitis hageja kostjale ette üksnes enda tervisekontrolli

Tartusse saatmisega seoses, lisades 30.09.2022 menetlusdokumendi p-des 19 ja 36 (I kd, tl 121,

123), et hageja teise linna tervisekontrolli saatmine koos sellise kirja saatmisega arstile kinnitab

kogumis hageja diskrimineerimist.

Isegi kui hageja väiteid saaks mõista kostjale diskrimineerimise etteheitmisena ka seoses kirja

saatmisega arstile, on maakohus nõude IKÜM rikkumisena kvalifitseerinud ja hagejale hüvitise

nimetatud rikkumise eest välja mõistnud. Seetõttu puudub menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt vajadus seda diskrimineerimise seisukohast hinnata.

13. Apellatsioonimenetluses soovib hageja esitada uuesti tõendina kohtuvälise menetleja otsust

väärteoasjas, et tõendada hageja diskrimineerimist seoses tema isikuandmete töötlemisega B

16(20)

poolt. Ringkonnakohus tõendit TsMS § 231 lg 2 alusel asja juurde ei võta, kuna hageja on

väljendanud, et ta seoses nimetatud rikkumisega nõuet ei esita ja kostja on menetluses omaks

võtnud, et selline otsus on väärteoasjas tehtud (vt kostja 11.08.2022 menetlusdokumendi II osa, I

kd, tl 105).

14. Maakohus ei pidanud asjas kohaldama TTOS §-s 134 sätestatut, mis reguleerib tööandja

kohustust selgitada riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna ohutegurid, sest hageja ei heitnud

kostjale ette selle kohustuse täitmata jätmist. Asja lahendamisel ei oma ka tähtsust, et kostja

avaldas hageja kohta arstile, et hagejal on riigisaladuse töötlemise luba, mida hagejal tegelikult ei

olnud. Nimetatu ei anna alust järelduseks, et kostja muud menetluses esitatud väited on

ebaõiged.

15. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda

neid. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15.1. Maakohus leidis põhjendatult, et 14.09.2020 töökeskkonnavoliniku kiri on usaldusväärne

tõend. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu ja kostja võis tõendada oma väiteid

ka töötaja teise kirjaga (TsMS 232 lg 2). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei

muutnud teadlikult ja tahtlikult Esmedi kirja. Seetõttu puudub alus arvata, et kostja moonutas

menetluses andmeid. Hageja põhistused ei ole asjas tõendiks.

15.2. Maakohus leidis põhjendatult, et 2019 arenguvestluse kokkuvõte ei lükka ümber Y väiteid.

Tähendust ei oma asja lahendamisel asjaolu, et osad Y 14.09.2020 kirjas esitatud väited võisid

käia enne 24.10.2019 arenguvestluse kokkuvõtte aluseks olnud vestlust toimunud aja kohta.

Kostja on menetluses rõhutanud, et hageja töösooritusega oldi rahul, etteheiteid talle selles osas

ei olnud ja arenguvestluste käigus hageja käitumise ja tervise hindamisega tulenevalt Kaitseväe

juhataja 27.11.2013 käskkirja nr 305 (I kd, tl107-112) p-s 2.1 sätestatust ei tegeletud (vt kostja

11.08.2022 menetlusdokumendi I osa, I kd, tl 105). Hageja ei ole vastupidist väitnud. Seetõttu ei

saa arenguvestluse kokkuvõte puudutada hageja käitumist või selle muutumist ühe aasta jooksul.

Ringkonnakohus ei hinda siinkohal, kas töötaja pidanuks arenguvestlusel hageja käitumisega

seotud probleeme tõstatama või mitte.

15.3. Isegi kui hageja käitumise tõttu kannatas hagejaga samas toas töötanud ja hageja

haiguslehel viibimise ajal sealt toast ära läinud Y ise, ei ole viimase 14.09.2020, 29.04.2021 ja

09.10.2021 kirjad seetõttu ebausaldusväärsed tõendid. Hageja ei ole sisustanud oma väiteid selle

kohta, milles seisnes hageja tajutud Y vaenulik käitumine. Hageja üldiste väidete tõttu ei ole

võimalik kontrollida, kas isiku käitumine oli hageja suhtes vaenulik ja kas tema poolt koostatud

kirjad võivad seetõttu olla ebaobjektiivsed.

15.4. Maakohus on analüüsinud väidete hindamisel tõendeid kogumis ja avaldatu kontekstis

mõistliku lugeja vaatest. Asjaolu, et hageja hindab väiteid maakohtust erinevalt, ei saa olla

maakohtu tühistamise aluseks.

16. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei arutanud pooltega IKÜM-i kohaldamist

hageja nõude kvalifitseerimisel, kuid maakohtu rikkumine ei too kaasa otsuse tühistamist.

Menetluslik minetus on kõrvaldatud, kuna hageja on apellatsioonimenetluses möönnud IKÜM-i

kohaldamise vajalikkust ja kostja on saanud oma vastuväited seoses IKÜM-i kohaldamisega

esitada.

17(20)

16.1. Õige on iseenesest kostja väide, et maakohus ei hinnanud, miks oli hageja kohta

vaidlusaluste andmete avaldamine arstile vajalik kostja töölepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Samas ei oma see tähtsust vaidluse lahendamisel ega kõrvalda kostja rikkumist

olukorras, kus kostja töötles lubamatult hageja terviseandmeid ja kostja töötlejal polnud saladuse

hoidmise kohustust (art 9 lg 3).

16.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja arstile saadetud hageja iseloomustus sisaldab

terviseandmed, mis on eriliigilised isikuandmed (IKÜM art 4 p 15 ja art 9 mõttes).

Eriliigilisi andmeid tervise kohta tuleb mõista võimalikult laias tähenduses. Selleks on

asjassepuutuva isiku kohta käiv info tema varasema, olemasoleva ja tulevikku suunatud

tervisliku seisundi kohta, nagu ka kogu informatsioon, mida kogutakse või töödeldakse

tervishoiusüsteemi haldamise raames (kindlustuse number jne), laboriuuringute tulemused, k.a

geneetilised andmed (Ehmann/Selmayr Datenschutz Grundverordnung, 3 Auflage 2024, Art 4,

Rn 66)1.

Kostja viitab õigesti IKÜM preambuli punktile 35, kuid jätab tähelepanuta, et see defineerib

esimeses lauses andmed laias tähenduses ja toob teises lauses välja allikad, kust andmed võivad

pärineda. Seejuures ei ole tegemist suletud allikate loeteluga, nagu kinnitab Euroopa Kohtu

praktika.

16.3. Art 9 kohaldub kõikidele andmetele, mis käivad vastava isiku tervise kohta, olenemata

andmete päritolust. Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi eesmärki silmas pidades tuleb

väljendit „tervislikku seisundit käsitlevad andmed” tõlgendada laialt, et see hõlmaks isiku tervist

puudutava teabe kõiki aspekte, nii füüsilisi kui ka psüühilisi (Vt 06.11.2003, C-101/01, nr 50)2.

16.4. Kostja viide Euroopa Andmekaitsenõukogu 21.04.2020 vastuvõetud suuniste punktile 83 ei

ole asjakohane, kuna selles tuuakse näitlik loetelu allikatest, kust on võimalik saada

terviseandmeid, kuid ei defineerita ega tõlgendata seda, mis on terviseandmed IKÜM-i mõistes.

Seda ei saaks antud nõukogu ka siduvalt teha, sest õigust tõlgendab Euroopa Kohus.

Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtsust sellel, et hageja kohta kogutud andmed ei pärinenud

suuniste art-s 8 nimetatud allikatest ega tuginenud ravidokumentidele, vaid olid hageja

kaastöötajate kirjeldused töökeskkonna volinikule või ülemusele. Andmete terviseandmetena

defineerimisel IKÜM mõistes ei oma tähtsust ka see, kas arst käsitas neid terviseandmetena või

asus saadud infoga seoses hagejat ravima või tema tervise kohta märkmeid tegema. Samuti ei

oma tähtsust ka see, kas tööandja neid ise terviseandmetena käsitas või kogus.

Näiteks viide võimalikule vaimsele kurnatusele iseloomustab isiku vaimset tervist puudutavat

aspekti, isegi kui see on kõrvaltvaataja hinnang. Kostja leiab ekslikult, et terviseandmeteks

muutunuks see hageja diagnoosimise korral. Teavet hageja töökeskkonna kohta oleks kostja

saanud arstile edastada ka ilma hageja terviseandmeid edastamata.

1 kättesaadav arvutivõrgus https://beck-online-beck-de.rara.idm.oclc.org/

2 kättesaadav arvutivõrgus

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=3F5FDA272F6706BC0B612A51E938C477?

text=&docid=48382&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1448097

3 Suunised 3/2020 terviseandmete töötlemise kohta teadusuuringute eesmärgil seoses COVID-19 puhanguga,

kättesaadav arvutivõrgus

https://www.edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_202003_healthdatascientificresearchcovid

19_et_0.pdf

18(20)

16.5. Ka eelviidatud Euroopa Kohtu lahendi C-101/01 asjaolude kohaselt kogus süüdistatav

Rootsi koguduse juures koristaja ja leeriõpetajana töötades andmeid oma töökaaslaste kohta ja

avaldas neid koguduse veebilehel. Muuhulgas näitas ta ära, et üks tema töökaaslastest on

vigastanud jalga ja töötab seetõttu haiguspuhkusel olles osalise tööajaga. Kohus luges need

andmed terviseandmeteks.

16.6. Kostja viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-le 41 ei ole samuti

asjakohane, kuna norm puudutab arsti õigust töödelda terviseandmeid, mitte tööandja vastavat

õigust. Viimast arvestas maakohus õigesti hüvitise määramisel.

17. Kostja viide IKÜM art 6 lg 1 p-le c) ei ole asjakohane, kuna terviseandmete töötlemist

reguleerib IKÜM art 9. Seetõttu ei saa kostja tugineda sellele, et ta edastas andmeid

töötervishoiuarstile oma juriidiliste kohustuste täitmiseks, mis tulenesid töökaitse- ja tööohutuse

seaduse (TTOS) § 91 lg-s 2, § 12 lg-s 1, § 121 lg-s 1,§ 13 lg 1 p-des 62 ja 7 sätestatust. Nimetatud

normid reguleerivad kostja kohustust tagada tööohutust ja organiseerida tervisekontrolli. Kostja

märgib iseenesest õigesti, et tööandja peab parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda

ja edendama töötajate vaimset heaolu, kuid nimetatu ei õigusta töötaja terviseandmete kogumist

ja saatmist arstile. Tähtsust ei oma vaidluse lahendamisel, et kostja töökeskkonnavolinik

töötajate esindajana tõi oma 14.09.2020 pöördumises välja tähelepanekud ja murekohad, mida

kostja ei saanud jätta tähelepanuta. Kui hageja vastavaid vaimse kurnatuse märke ilmutas,

saanuks kostja töökeskkonnaspetsialist hageja poole pöörduda töökorralduses muudatuste

vajaduse kindlaks tegemiseks.

18. Isikuandmete alusetu töötlemisega rikkus kostja ka hageja õigust privaatsusele, st laiemas

mõttes hageja isikuõigust eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26), mille

esemelisse kaitsealasse tuleb lugeda isiku integriteet, tema füüsiline ja vaimne puutumatus. PS §-

s 26 sätestatud eraelu põhimõte on inimväärikuse põhimõtte (PS § 10) elementaarseim väljendus

ja esimene tagatis.

19. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise aluseks saab olla nii VÕS § 134 lg 2 kui ka

IKÜM art 82. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega, et kostja pani teo toime riigiasutusena,

kellelt tööandjana peaks ootama eriti tõhusat reeglite järgimist, mistõttu kostja tegu õigustab

mittevaralise kahju hüvitise määramist.

19.1. Kostja poolt hüvitatav mittevaraline kahju on hõlmatud VÕS § 128 lg-st 2 tuleneva normi

eesmärgiga, kahju on tekitatud vähemalt hooletusest ja on põhjuslikus seoses kostja tegevusega

(VÕS § 127 lg-te 2–4 mõttes).

19.2. Hagejal ei ole võimalik hingelisi kannatusi tõendada ja hageja privaatsuse rikkumisel tuleb

neid eeldada. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Maakohus on oma diskretsiooni hüvitise suuruse määramisel asjakohaselt

põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooniotsusesse. Puudub

alus hüvitise vähendamiseks VÕS §-de 139 ja 140 alusel.

20. Kolleegium nõustub kostjaga, et kostja TLS § 41 lg 1 rikkumisega seoses ei ole maakohtu

poolt määratud rahaline hüvitis põhjendatud. Kuigi kostja käitumine võis tekitada hagejas

nördimust ja hingelisi kannatusi, ei õigusta see kostjalt mittevaralise kahju hüvitise 1000 euro

ulatuses väljamõistmist. Vastasel juhul võiks hageja seoses iga õigustatud pöördumisega

andmete väljaandmiseks kaasneda nende koheselt mitteesitamisega rahaline hüvitis. Riigikohtu

19(20)

praktika kohaselt peavad mittevaralise kahju hüvitamiseks isikule põhjustatud tagajärjed olema

tavapärasest eluriskist intensiivsemad (vt RKHKo 26.09.2022, 3-20-1449, p 30.4). Seega tuleb

maakohtu otsus selles osas tühistada

21. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli siinsel

juhul vajalik. Maakohus arvestas varalise kahju hüvitise väljamõistmisel põhjendatult

kohtueelselt ja siinses menetluses esitatud nõuetega ja nõuete rahuldamise proportsiooniga.

Arvestades hageja nõude rahuldamist maakohtust väiksemas ulatuses, tuleb kohtueelsed

menetluskulud hüvitada vastavas proportsioonis üksnes 15% ulatuses, s.o 569,10 eurot.

22. Maakohus jättis põhjendamatult hageja menetluskulud kostja kanda ega andnud kostjale

võimalust menetluskulude osas arvamust avaldada. See menetluslik minetus on kõrvaldatud

sellega, et kostja on saanud maakohtu menetluskulude jaotusele ja hageja menetluskulude

suurusele apellatsioonimenetluses vastu vaielda.

Hagi kuulub kokkuvõttes osalisele rahuldamisele. Hageja mittevaralise kahju nõuded

rahuldatakse 50% ulatuses ja varalise kahju nõue 15% ulatuses. Seetõttu on mõistlik jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude jätmiseks siinsel juhul

kostja kanda ei anna alust maakohtu viidatud Riigikohtu praktika, mille kohaselt on sotsiaalriigi

põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu, mis

võimaldab kohtul jätta kulud poolte endi kanda (RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 12).

23. Kostja apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele ja hageja vastuapellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Ringkonnakohus arvestab sellega, et hageja tugines hagis peamiselt kahele

episoodile, millest üks seondus tema Tartusse tervisekontrolli suunamisega ja teine tema

andmete õigusvastase avaldamisega. Üks hageja nõuetest seoses sellega rahuldatakse ja osaliselt

rahuldatakse ka hageja varalise kahju hüvitamise nõue. Asja materjalide põhjal on hageja

pühendanud suurema osa menetlusdokumentide mahust mittevaralise kahju hüvitamisele ja

pidanud seda eelduslikult tähtsamaks kui varalise kahju hüvitamist. Arvestades eeltoodut ja

nõuete rahuldamise proportsiooni (vt eelmine punkt) on mõistlik jätta ka ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Seetõttu ringkonnakohus menetluskulude

hüvitatavat suurust kindlaks ei määra ja neid vastaspoolelt välja ei mõista.

24. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis

kohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)