1-24-5472/70 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5472 (22261000954)

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Mart Kuusi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar

Koik

Süüdistatav

Mart Kuus

isikukood: 37607136525; elukoh txxx; haridus; töökoht:

xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

advokaat Aivar Kello (kuni 03.05.2025), advokaat Otto

Preem

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus

otsustas:

1. Tunnistada süüdi Mart Kuus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud

vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Mart

Kuus ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 8. maist

2025.

4. KrMS § 381 lg 6 ja TsMS 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus I.S. tsiviilhagi osas K.J-

i ja Mart Kuusi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi.

5. KrMS § 2962 lg 1 p 3 ning KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätta läbi

vaatamata U.T tsiviilhagi K.J-i ja Mart Kuusi vastu mittevaralise kahju 10 000 euro

hüvitamiseks.

6. KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus E.S. tsiviilhagi suhtes

K.J-i ja Mart Kuusi vastu varalise kahju 546 euro hüvitamiseks.

7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mart

Kuusilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kannatanule V.E-le makstud

sõidukulude hüvitis 60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 175,68

eurot, määratud kaitsja Aivar Kello tasu kohtumenetluses 1855,92 eurot, määratud

kaitsja Otto Preemi tasu kohtumenetluses 43,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o

menetluskulud kokku 3464,22 eurot.

8. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Mart Kuusil tasuda menetluskulud summas

3464,22 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99925700014479.

9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide hulka CD-plaadid

tunnistaja C.T poolt 10.10.2022 tehtud videosalvestusega kinnijäämisest xxx kinnistul,

22.10.2022 politsei vormikaamera salvestusega sündmuskohalt ning OÜ Tolmet

turvakaamera salvestustega 11. – 18.10.2022.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 8. maist 2025. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse

pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui

kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab

maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 30.05.2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus

apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse

kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või

pidi teada saama.

Süüdistuse sisu

1. Mart Kuusile on esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis koos oma pikaajalise tuttava K.J-iga vastavalt nende poolt omavahel kokku lepitud

tööjaotusele, pani varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil toime alljärgnevalt. M. Kuus, kes oli kuni 2015. aastani xxx kinnistu üks

ühisomanikest, näitas 2022 septembris või oktoobri algul enne 7. oktoobrit kohtueelses

menetluses täpsemalt tuvastamata päeval K.J-ile xxx kinnistu ja sellel asuvate erinevate

metallesemete asukohad kahekesi kohapeal koos käies ette ning tema ja K.J-i omavahelisel

kokkuleppel jättis K.J-i korraldada selle metalli xxx kinnistult äraviimise ja raha eest

mahamüümise, misjärel nad pidid saadud rahasummad omavahel ära jagama. Mitte ükski xxx

kinnistu ühisomanik M. Kuusile ega K.J-ile oma luba või nõusolekut sellisteks toiminguteks

ei andnud. xxx kinnistu oli K.J-ile võõras koht, aga M. Kuus teadis hästi selle asukohta ja ka

xxx kinnistul paiknevate erinevate metallesemete asukohti. Seejärel leppis K.J temale

varasemalt seoses metallide kokkuostuga tuttava OÜ Tolmet Lõuna-Eesti osakonna juhataja

K.I-ga 07.10.2022. a kokku K.J-i kinnitusel tema sõbra tädi maja juurest metalli äraveo OÜ

Tolmet Tartus asuvale kokkuostuplatsile, näidates K.I-le fotosid oma sõbra tädi majast ja seal

ümbruses asuvast metallist ehk tegelikkuses xxx kinnistust ja veendes fotodega OÜ-t Tolmet

käsitletava metalli ostmise seaduslikkuses. Nii toimetas K.J-i juhatamisel ja kaasasolekul

OÜ Tolmet raskeveoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht C.T, 10.10.2022 xxx kinnistult

Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg erinevaid metallist

esemeid maksumusega 760 eurot. 14.10.2022 käis OÜ Tolmet raskeveoauto juht C.T Xxx

kinnistul üksi ja toimetas K.J-i eelneva korralduse alusel Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet

vanametalli kokkuostuplatsile 2640 kg erinevaid metallist esemeid maksumusega 739,20

eurot. Lisaks sellele toimetas K.J kaubiku Ford Transit registreerimisnumbriga 207BFT, mille

M. Kuus oli eelnevalt talle kasutamiseks ehk xxx kinnistule metallesemete ebaseadusliku

omastamise eesmärgil äravõtmiseks üle andnud, haakes olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet

metallivedudeks renditud järelhaagisega xxx kinnistult Tartu linnas Selli 18 OÜ-le Tolmet

vanametalli kokkuostuplatsile 13.10.2022 metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske

1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot, 13.10.2022 veel metallesemeid 480 kg maksumusega

129,60 eurot ning 18.10.2022 metallesemeid 180 kg kogumaksumusega 50,40 eurot. Kõigil

märgitud viiel korral tasus OÜ Tolmet K.J-ile pangaülekannetega eespool märgitud

summades Leedu Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis K.J saadud

rahasummad sularahas välja ja jagas need vastavalt omavahelisele kokkuleppele M. Kuusiga.

K.J ei andnud raha mitte ühelegi kannatanule.

2. Kirjeldatud käitumisega varastas M. Kuus koos K.J-iga xxx kinnistu ühisomanikest

kannatanutelt V.E-lt, U.T-lt, I.S., E.S. ja A.S. nendele kuuluvaid metallesemeid

kogumaksumusega 1841,10 eurot. Seega pani M. Kuus toime varguse grupis, s.o KarS § 199

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetluse käik

3. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, taotles M. Kuusi süüditunnistamist

KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning palus karistada teda 6-kuulise vangistusega ja jätta KarS § 73

alusel mõistetud vangistus 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Ühtlasi palus

prokurör M. Kuusilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja

määratud kaitsjale makstud tasud ning võimaldada M. Kuusil tasuda menetluskulud ositi 12

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kannatanu U.T nõustus kohtuistungil prokuröri ettepanekuga M. Kuusi süüditunnistamise

osas ja prokuröri taotletud karistusega. Teised kannatanud ei osalenud 22.04.2025

kohtuistungil, kus toimusid kohtuvaidlused.

5. Süüdistatav M. Kuus ei tunnistanud kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi ning väitis,

et tema ei teinud K.J-ile ettepanekut varastada metallesemed xxx kinnistult ning ei sõlminud

K.J-iga kokkulepet metallesemete varguseks xxx kinnistult. K.J varastas metallesemed xxx

kinnistult tema teadmata.

6. Kaitsja palus kohtuistungil M. Kuusi metallesemete varguses õigeks mõista, sest M. Kuus

ei tunnista end metallesemete varguses süüdi.

7. Vastavalt prokuröri taotlusele kohaldas kohus 22.04.2025 K.J-i suhtes oportuniteeti ning

lõpetas tema osas kriminaalmenetluse KrMS §-de 202 lg -te 2 ja 3 ning 203 lg 1’ alusel.

Kohtumääruse kohaselt peab K.J hiljemalt 22.10.2025 tasuma menetluskulu 1991,04 eurot

riigi tuludesse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

8. Kohus hinnanud ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et metallesemete varguse

toimepanemine xxx kinnistult grupis M. Kuusi ja K.J-i poolt on leidnud tõendamist.

9. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et xxx kinnistult varastati süüdistuses nimetatud ajal

erinevat vanametalli. Vana metalli äraveo kinnistult organiseeris K.J, kes tellis selleks kahel

korral OÜ-st Tolmet veoauto ning mitmel korral viis ise metalli sõiduauto järelkäruga

Tolmetisse. Vaidlust ei ole ka selles, et metalli veoks kasutas K.J M. Kuusilt kasutamiseks

saadud sõiduautot.

10. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks antud asjas on asjaolu, kas K.J ja M. Kuus panid

varguse toime koos, ühise teoplaani alusel või tegi seda üksnes K.J. Kohtuistungil kumbki

end süüdi ei tunnistanud, süüdistades teineteist valetamises.

11. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et xxx kinnistult, mille ühisomanikud on

I.S., E.S., A.S., V.E ja U.T, varastati 10. , 13. , 14. ja 18.10.2022 erinevaid metallist esemeid.

10. ja 14.10.2022 vedas OÜ Tolmet veoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht C.T, xxx

kinnistult erinevaid metallist esemeid Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli

kokkuostuplatsile. 10.10.2022 vedas OÜ Tolmeti auto juht xxx kinnistult metallist esemeid

K.J-i juhendamisel ja viimase kaasasolekul ning 14.10.2022 vedas autojuht xxx kinnistult

metallist esemeid üksi, K.J-i eelneva korralduse alusel. 10.10.2022 veeti Xxx kinnistult OÜ

Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg metallist esemeid maksumusega 760 eurot ja

14.10.2022 vedas OÜ Tolmet veoauto Xxx kinnistult OÜ Tolmet vanametalli

kokkuostuplatsile 2640 kg metallist esemeid maksumusega 739,20 eurot. Lisaks vedas K.J

kaubikuga Ford Transit, registreerimisnumbriga xxx, mille andis talle M. Kuus, haakes

olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega Xxx kinnistult

Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 13.10.2022 esimesel korral

metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske 1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot,

13.10.2022 teisel korral metallesemeid 480 kg maksumusega 129,60 eurot ning 18.10.2022

metallesemeid 180 kg kogumaksumusega 50,40 eurot. Kõigil märgitud viiel korral tasus OÜ

Tolmet K.J-ile pangaülekandega eespool märgitud summades Leedu Vabariigis asuvale

Revolut panga kontole. Seejärel võttis K.J saadud rahasummad sularahas välja. K.J sõlmis

kokkuleppe metallesemete veoks Xxx kinnistult OÜ Tolmet platsile Lõuna-Eesti osakonna

juhataja K.I-ga 07.10.2022.

12. Varguse toimepanemise asjaolusid tõendavad muuhulgas kannatanu V.E ütlused (II kd tl 6

pöördel – 9 pöördel) selle kohta, et 2022. a sügisel Xxx kinnistule sisse sõites märkas ta, et

sissesõidutee kõrval olnud metallihunnikust olid alles jäänud riismed. Seejärel nägi ta lõhutud

teeosa ning kutsus naabrimehe kaasa, et kontrollida, kas hoonetesse on sisse murtud.

Kontrolli käigus avastasid nad, et varastatud oli traktor, metall, mis oli rehe juures ladustatud,

rehe vastas olevad metallosad ja vanaraud, pika abihoone algusesse kogutud vanametall ja

vana lauda ääres olnud elumajalt demonteeritud vihmaveerennid. Enne vargust käis ta Xxx

kinnistul 2022. aasta septembris. Kannatanu V.E ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll

(I tl 97-98) ja Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Siimar Taitsi 22.10.2022

vormikaamera videosalvestis (I kd tl 99), millelt nähtub, et sündmuskoha vaatluse ajal

22.10.2022 polnud Xxx kinnistul kannatanu poolt kirjeldatud metallesemeid ja traktorit.

13. Kannatanu V.E ütlustes on oluline välja tuua ka asjaolu, et M. Kuusiga ei ole ta aastaid

suhelnud. Nende isa suri 2013 ja peale seda paar aastat suhtlus veel toimus, kuid hiljem

suhtlus puudus. M. Kuusi osa kinnistust arestiti 2014.aastal ja müüdi 2015.aastal toimunud

oksjonil. M. Kuusi osa omandas kannatanu koos xxx. Enne vargust käis V.E Xxx kinnistul

2022.aasta septembris. Tema kasutas ja kasutab kinnistut kõige rohkem, viibib seal sageli ja

teeb heakorratöid. Kui ta varguse avastas, siis teavitas kohe ka teisi kaasomanikke, samuti

helistas M. Kuusile. Paraku M. Kuus tagasi ei helistanud, mispeale V.E helistas nende emale

I.E.. Viimaselt sai ta ka teada, et M. Kuus oli Xxxl käinud. V.E jäi ootama, et vend tagasi

helistaks, kuid M. Kuus seda ei teinud.

14. Metalli varguse asjaolud on muuhulgas tõendatud tunnistaja K.I ütlustega (I kd tl 155 –

156) selle kohta, et 07.10.2022 tuli tema kauaaegne tuttav K.J Tartus linnas Selli 18 asuvale

OÜ Tolmet vanametalli platsile ja näitas talle pilte hoonest, mille taga seisis sinist värvi

traktor MTZ 52 ja mille juures oli põllutööriistu ja punast värvi linttraktor TT 74. Piltide peal

oli ka puukuur, mille taga olid mingid pikad raudtalad. K.J sõnul oli tegemist sõbra tädi

majaga ning sõber soovis seal majaümbrust puhtaks teha. Kuna tunnistajale asi kahtlane ei

tundunud, leppisid nad metalli toomiseks aja kokku. C.T läks koos K.J-iga nende Multilift

konteinerautoga viimase juhatatud kohta XXX-i Xxx kinnistule. Peale lõunat helistas C.T ja

ütles, et jäi objektile autoga kinni. Mõne aja pärast helistas C.T talle tagasi, teatades, et sai

läheduses asuvast talust abi ning traktor oli neid välja tõmmanud. Kuna C.T jõudis Tolmeti

platsile tagasi kella 18.30 ajal, ei jõutud samal päeval koormat ära kaaluda. Koorem kaaluti

ära järgmisel päeval 11.10.2022 ja ta väljastas K.J-ile ostutellimus-lepingu nr 2233056

summas 760 eurot. Nende auto käis Xxx kinnistul ka 14.10.2022 ja tõi sealt i-talad,

armatuurlatid ja pikad 8-meetrised raudlatid. Ka sellel korral oli autojuht C.T, kuid K.J ei

sõitnud Xxx kinnistule kaasa, vaid jäi Tolmet OÜ platsile autot ootama. Kui auto tuli tagasi,

väljastas ta K.J-ile ostutellimus-lepingu nr 2233569 summas 739,20 eurot. K.J käis Xxx

kinnistul metalli toomas 13.10.2022 kahel korral ja 18.10.2022. Mõlemal päeval rentis ta

metalli järele minekuks kerghaagise.

15. Tunnistaja K.I ütlustega haakuvad tunnistajate C.T ja V.K. ütlused, asitõendi

vaatlusprotokoll, OÜ Tolmet turvakaamerate videosalvestised, AS Tolmets vastus

nõudekirjale, ostumüügilepingud ja K.J-i ütlused. Kuna ka kannatanu V.E on kirjeldanud Xxx

kinnistul nähtud tagajärgi- rikutud muru, masinate tekitatud roopad jmt- siis on tunnistajate

ütlused kooskõlas ka kannatanu kirjeldustega sündmuskohast.

16. Tunnistaja C.T ütluste (I kd tl 152 – 153) kohaselt sõitis ta 10.10.2022 koos K.J-iga

Tartu linnast Selli 18 asuvast Tolmeti platsilt veoautoga K.J-i näidatud kohta metalli tooma.

Kohale jõudes näitas K.J talle vana puidukuuri ees palkide peale pandud pikki talasid. Ta

ütles K.J-ile, et need ei mahu peale. Seejärel näitas K.J talle linttraktorit. Ka seda ei tahtnud ta

peale võtta kuna oli oht masinaga kinni jääda. Seejärel tegi K.J ettepaneku, et võtaks peale

maja ees seisva sinist värvi traktori. Kuna pinnas traktori ümber tundus suhteliselt tugev

olevat, võttis ta traktori peale. Sõitma hakates jäi siiski tema sõiduk kinni ning ta helistas abi

saamiseks oma ülemusele K.I-le. Kuna ta K.I-lt abi ei saanud, läksid nad koos K.J-iga

naabertallu, kus K.J küsis sõiduki väljatõmbamiseks abi. Naisterahvas, kellelt abi paluti

helistas ühele talunikule ja mõne aja pärast tuligi meesterahvas traktoriga ja aitas tema masina

välja tõmmata. 14.10.2022 sõitis ta samasse kohta tagasi ja tõi ära mäe peal kuuri juures

olevad lõigatud talad.

17. Tunnistaja C.T ütlused haakuvad tunnistaja V.K. ütlustega (I kd tl 149 – 150) selle kohta,

et 10.10.2022 helistas talle naabrinaine ning andis teada, et tema abi on tarvis. Temaga rääkis

telefonis eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes ütles, et nad on suure rauaveoautoga kinni. Ta

sai selgitustest aru, et nad on Kuuse M. maja juures xxx külas Xxx kinnistul. Seejärel sõitis ta

oma traktoriga Xxx kinnistule, kus nägi sinise kastiga veoautot. Auto juures oli kaks meest.

Ta aitas nende veoauto välja tõmmata ja selle tegevuse käigus ta märkas, et talu juures olev

sinist värvi traktor oli kadunud.

18. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 110 – 111) ja OÜ Tolmet turvakaamerate

videosalvestistest ajavahemikus 11.10.2022 – 18.10.2022 (I kd tl 112) nähtub, et 11.10.2022

kell 07.55 kõnnib Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsil asuva konteineri suunas K.J,

kellel on seljas tumedat värvi tuulejope ja jalas sinist värvi teksapüksid. 11.10.2022 kell 08.11

tõstetakse Tartu linnas Selli tänav 18 asuval OÜ Tolmet platsil veoauto kastist maha sinise

kabiiniga traktor. 13.10.2022 kell 12.06 sõidab Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsile

mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga 207 BFT, millel on haakes järelkäru

metallesemetega. 14.10.2022 kell 17.24 räägivad Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet

platsil omavahel kaks meest ja üks musta nokamütsi kandev mees on K.J. Ning 18.10.2022

kell 11.40 sõidab Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsile mootorsõiduk Ford Transit

registreerimismärgiga 207 BFT, mille haakes on järelkäru metallesemetega. Nimetatud

tõendid on kooskõlas omavahel ja haakuvad ka eelnevalt käsitletud tõenditega selle kohta, et

süüdistuses nimetatud perioodil tegeles K.J metalli veoga OÜ-sse Tolmet ning muuhulgas

toimetati sel perioodil OÜ Tolmet kinnistule sinise kabiiniga traktor.

19. Tolmet OÜ vastusest nõudekirjale kriminaalasjas nr 22261000954 (I kd tl 102) nähtub, et

K.J tellis Tolmet OÜ-lt vanametalli vedu aadressile Xxx, XXX-i kahel korral 10. ja

14.10.2022 ja vanametalli vedu teostati sõidukiga Scania. Lisaks rentis K.J vanametalli veoks

haagist. Ostumüügilepingutest (I kd tl 103 – 105) nähtub, et 11.10.2022 maksti K.J-ile 3040

kg vanametalli eest 760 eurot, 13.10.2022 maksti K.J-ile 480 kg vanametalli eest 129,60 eurot

ning 520 kg vanametalli, 11 kg alumiiniumi ja 1 kg vase eest kokku 161,90 eurot, 14.10.2022

maksti K.J-ile 2640 kg vanametalli eest 739,20 eurot ning 18.10.2022 maksti K.J-ile 180 kg

vanametalli eest 50,40 eurot. Nimetatud tõenditega on samuti tuvastatud metalli varguse aeg,

koht, samuti asjaolu, et metalli müügiga saadud raha maksti K.J-ile.

20. Kohtu hinnangul on kõik eelnevalt käsitletud tõendid lubatavad, usaldusväärsed ja

vastuoludeta ning haakuvad ka K.J-i poolt kohtuistungil antud ütlustega (II kd tl 14) selle

kohta, et OÜ Tolmet autojuht käis tema palvel kahel korral Xxx kinnistul metallesemeid

toomas ja ta ise käis kolmel korral Ford kaubikuga ja Tolmeti käruga Xxx kinnistul metalli

toomas. K.J tunnistas, et vedas Xxx kinnistult väikesed kogused metalli, sest suur auto

väikeste koguste järele ei sõida. OÜ Tolmet maksis metalli eest raha tema arvele ja ta võttis

sularahaautomaadist arvele peale tulnud raha sularahas välja. Eeltoodud tõenditega loeb kohus

tõendatuks metalli äraveo asjaolud, metalli maksumuse ja metalli veo osalised.

21. Kuigi käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et Xxx kinnistult varastati erinevat metalli

ja see viidi OÜ-sse Tolmet, ei tunnista süüdistatavad end selles varguses süüdi. K.J-i sõnul

tegutses tema metallivedu organiseerides ja metalli vedades M. Kuusi tellimusel. M. Kuus

kinnitas talle, et metalli vedu on igati seaduslik. Samas ei tunnista M. Kuus mingit koostööd

ega kokkulepet K.J-iga metalli varguseks või muul moel ära vedamiseks. M. Kuus tunnistab,

et andis küll enda auto K.J-ile kasutada, kuid see ei olnud kuidagi seotud metalli vedamisega.

22. Käesolevas asjas puuduvad otsesed tõendid K.J-i ja M. Kuusi suhtluse kohta, mis

puudutab kokkuleppeid Xxx kinnistul asuva vanametalli varguse, äraveo, metalli

ettenäitamisenäitamise vmt kohta. Süüdistatavate poolt kohtus antud ütlused on olulises osas

erinevad ning kumbki ei tunnista end süüdi kuriteo toimepanemises. Seega tuleb kohtul

analüüsida ja anda hinnang mõlema süüdistatava ütlustele nende omavahelises kontekstis kui

ka teiste- usaldusväärsete- tõenditega tuvastatud asjaolude kontekstis. Antav hinnang saab

suuresti tugineda eelkõige elulisele usutavusele tõendite kogumiga loodud tervikpildis.

23. Kannatanutel V.E-l ja U.T-l ei ole informatsiooni K.J-i ja M. Kuusi vahelise suhtluse

kohta. Tunnistajad K.I , C.T ja J.M kohtusid ainult K.J-iga ja OÜ Tolmet turvakaamerate

videosalvestistelt nähtub ainult K.J-i tegevus. Seega on tekkinud sõna-sõna vastu olukord

küsimuses, kas M. Kuus tegi K.J-ile ettepaneku metallesemete varguseks Xxx kinnistult ja

sõlmis K.J-iga kokkuleppe metallesemete varguseks Xxx kinnistult. Samuti on süüdistatavad

erimeelt selles, kas koos käidi Xxx kinnistul metalli vaatamas või mitte.

24. Süüdistatava K.J-i ütluste (II kd tl 13 pöördel – tl 22) kohaselt helistas M. Kuus talle ning

rääkis, et tal on vanametalli kuskil temale kuuluval kinnistul ning kutsus seda vaatama.

Seejärel käisid nad M. Kuusiga xxx maakonnas Xxx talus metalli vaatamas. M. Kuus näitas

kinnistut ja vanarauda ning ütles, et see tuleks ära viia. Kinnistul oli vana traktor, mingid

nõud, rauast talad, plekk ja vanaraud. M. Kuus ütles talle, et kui vanaraua hind tõuseb, võib

vanaraua ära viia. Nad leppisid kokku, et K.J viib ise metalli ja organiseerib selle äraveo ning

saab endale vahendustasu 300 – 400 eurot ja boonuse, metallist saadud raha läheb M. Kuusile

ja transport on tasuta. Nad leppisid kokku ka selles, et enne jõule peab olema töö tehtud. M.

Kuus andis talle metalli veoks oma valge kaubiku Ford ning ei küsinud temalt kaubiku

kasutamise eest raha. M. Kuus palus metalli ära vedada K.J-il seetõttu, et viimasel on

tutvused vanametalliga tegelevate ettevõtetega ning talle makstakse vanaraua eest hinnalisa.

K.J nõustus organiseerima vanametalli veo Xxx kinnistult, kuna ta usaldas M. Kuusi ja arvas,

et M. Kuus rääkis tõtt, kui ütles, et Xxx kinnistul olev vanametall kuulub talle. Ta jälgis

metalli kokkuostu hindu ja kui metalli kokkuostu hinnad olid tõusnud, helistas Tolmetisse

ning broneeris suure auto. Seejärel käis Tolmeti auto kaks korda Xxx kinnistul metalli toomas

ja ta käis kaubikuga Ford ja Tolmeti järelkäruga kolm korda Xxx kinnistul metalli toomas.

Tolmetis kaaluti metall ära ja anti talle kaaluleht. Ta allkirjastas kaalulehe ja Tolmet kandis

metalli eest raha tema Läti Revolut pangakontole. Ta lasi raha kanda Läti pangakontole, kuna

sinna laekub raha kiiresti. Siis võttis ta sularaha automaadist välja ja andis M. Kuusile

Soomes Länsi sadamas. Valge Ford kaubiku jättis ta Tallinna sadama parklasse ja võtmed

jättis ratta peale.

25. Kohtu hinnangul on K.J-i ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab suhtlust ja

kokkulepet M. Kuusiga, samuti osas mis puudutab metalli kogust, koosseisu ja veo asjaolusid

ning metalliga tehtud konkreetsed tehinguid. Samuti on usaldusväärsed K.J-i ütlused selles

osas, mis puudutab Xxx kinnistul käimist ja M. Kuusiga kokkuleppeid metalli ära

vedamiseks. Selles osas on tema ütlused detailirohked, sisaldades asjaolusid, mida oleks tal

ilma M. Kuusilt saadud infota keeruline edasi anda. Küll aga ei loe kohus usaldusväärseks

K.J-i ütlusi osas, mil ta väidab, et ei olnud teadlik sellest, et tegemist on võõra varaga.

Viimatinimetatud asjaolu kohta on K.J rääkinud erinevalt, nimetades tunnistaja K.I-ga

rääkides Xxx kinnistut sõbra tädi kinnistuks. Kohtuistungil selgitas, et tegemist oli M. Kuusi

kinnistuga. Nimetatud asjaolu näitab kohtu jaoks, et K.J ei suuda menetluse jooksul püsida

kindlas versioonis ning ei suuda meeles pidada, kellele mida sama asjaolu kohta on rääkinud.

26. Süüdistatava M. Kuusi ütluste (II kd tl 22 – 32) kohaselt ei ole tema teinud K.J-ile

ettepanekut metalli varguseks Xxx kinnistult, vaid K.J varastas metalli Xxx kinnistult tema

teadmata. K.J küsis oktoobris tema käest masinat, kuna tema enda masin on laulja N. käes.

Ta andis K.J-ile oma auto, kuna ta oli sel ajal ise Soomes ning tal polnud seda masinat vaja.

Esialgu leppis ta K.J-iga kokku, et viimane toob auto Soome. Kuna auto omanik teatas talle,

et selle autoga seoses on tehtud liiklustrahve, siis palus ta K.J-il auto Tallinnasse tuua, mida

K.J ka tegi. Helsingis pole ta K.J-iga kohtunud. K.J teadis Xxx kinnistul asuvast metallist,

kuna ta saatis K.J-ile foto Xxx kinnistul asuvast metallihunnikutest ning küsis K.J-ilt metalli

hinda. Seda infot soovis ta selleks, et anda see edasi I.e ja oma vennale D.. Ta polnud plaanis

Xxx kinnistul olevat metalli müüa, kuna metallil oli tema jaoks emotsionaalne väärtus.

27. Kohtu hinnangul on M. Kuusi ütlused suures osas vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

Eelkõige on need ebausaldusväärsed osas, mis K.J-ile antud sõiduki kasutamise eesmärki,

K.J-i informeerimist Xxx kinnistul asuvast vanametallist ja sellega seotud plaane. Kuigi M.

Kuus esines kohtus sõnarohkelt, olid tema vastused sageli ebakonkreetsed ja laialivalguvad.

28. Kohtus küsimustele vastates selgitas M. Kuus, et soovis anda I.le ja oma vennale D.le

infot Xxx kinnistul oleva metalli hinna kohta, mistõttu uuriski K.J-ilt metalli hinna kohta.

Miks oli tarvis anda hinna kohta infot inimestele, kes on täiesti võimelised ise seda uurima,

M. Kuus selgitada ei osanud. Tema vastused selleteemalistele korduvatele küsimustele olid

ebakonkreetsed, üldist laadi ja viitasid muuhulgas keerulistele peresuhetele. Prokuröri

küsimustele vastates selgitas M. Kuus esmalt, et ta tahtis teada, kas metalli äravedu tasub

majanduslikult ära. Seejärel hakkas ta rääkima üldist juttu keerulistest peresuhetest. Vastates

kannatanu V.E küsimustele, rääkis M. Kuus V.E ja U.T vahelisest tülist, kuid ei selgitanud,

kuidas on see seotud metalli hinna kohta informatsiooni andmisega. Kui V.E küsis uuesti

vanaraua pildistamise kohta, ärritus M. Kuus ja ütles: „Ma vastasin sellele küsimusele. Kui

aru ei saanud, siis keri tagasi ja loe uuesti ja ma rohkem ei näe vajadust seda selgitada. Ma

andsin piisavalt ammendava vastuse“. Kohtu küsimusele vastates ütles M. Kuus algul, et ta

peab järjekordselt seda musta pesu puudutama. Eeltoodu näitab, et suhted õdede-vendade

vahel ei ole lähedased. Lisaks selgitas M. Kuus kohtus, et I.l on materiaalseid raskusi.

Vaatamata korduvatele ja kohati raskesti hoomatavatele selgitustele jäi kohtu hinnangul

adekvaatse vastuseta M. Kuusile korduvalt esitatud küsimus K.J-ile metallist tehtud foto

saatmise põhjuse kohta olukorras kus M. Kuusil puudus juba aastaid seos Xxx kinnistuga ja

ka suhted lähedastega polnud kõige paremad. Kohtu hinnangul ei ole M. Kuusi selgitused

K.J-ile foto saatmise osas usaldusväärsed, sest need ei haaku teiste eelpool käsitletud

tõenditega. M. Kuusi ütlused foto saatmise asjaolude kohta on tõenäoliselt kantud soovist

süüstada varguse toimepanemises K.J-i ning vabaneda ise vastutusest. Antud asjas ei ole

kuidagi võimalik lugeda eluliselt usutavaks M. Kuusi selgitusi foto saatmise asjaolude kohta.

Tõendeid kogumis analüüsides selgub, et M. Kuusi suhted enda õdede ja vennaga ei ole just

lähedased ning selle põhjuseks on muuhulgas tõenäoliselt M. Kuusi poolt kaasomandi osa

kaotamine. Eeltoodu valguses on kummaline M. Kuusi selgitus, et soovis kaasomanikke

infoga metalli hinna kohta aidata. Keegi sellist abi temalt palunud ei olnud. Samas tunnistas

M. Kuus, et 2022.aasta sügisel oli neil K.J-iga plaan vanametalli äri ajada, kuna K.J-il on

selles osas suur kogemus. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et M.Kuus edastas K.J-ile

vanametallist mitu fotot, nii nagu seda kirjeldab tunnistaja K. N. Fotode edastamise põhjuseks

oli soov, et K.J uuriks välja metalli ligikaudse maksumuse.

29. Lisaks eeltoodule, on ebausaldusväärsed M. Kuusi ütlused ka selle kohta, et K.J oskas

Xxx kinnistule minna fotolt nähtud info põhjal, on vastuolus K.I ja C.T ütlustega, millest

nähtub, et K.J teadis juhatada teed Xxx kinnistule. Eluliselt ei ole usutav M. Kuusi versioon,

et vaid metallist tehtud fotode nägemisest piisas selleks, et K.J oskas OÜ Tolmeti auto

probleemideta juhatada Xxx kinnistule.

30. Kaudselt kinnitavad M. Kuusi soovi vastutusest vabaneda ka tema selgitused enda

rahaliste raskuste kohta 2022.aasta sügisel. Prokuröri sellesisulistele küsimustele vastas M.

Kuus, et tal polnud 2022. aasta sügisel rahalisi raskusi ja tal on piisavalt lähedasi, kes talle

toidu ostmiseks ja elamiseks raha annavad. Kohtule vastates selgitas M. Kuus aga seda, et

2022. aasta sügisel olid tal kohtutäiturile võlgnevusi 30 000 – 40 000 eurot ja tal on ka praegu

võlgnevusi. Vastuoluliste ütluste andmine võlgnevuste suhtes ja võlgnevuste eitamine

prokuröri küsimusele vastates viitab asjaolule, et M. Kuusil olid metalli varguse ajal Xxx

kinnistult majanduslikud raskused, mida ta soovis varjata. Majanduslike raskuste varjamine

seab samuti kahtluse alla M. Kuusi ütluste usaldusväärsuse.

31. M. Kuus ei suutnud kohtus usaldusväärselt selgitada põhjusi miks peaks K.J tema peale

valetama. M. Kuus ütles vaid seda, et K.J varastas tagaselja metalli, et saada raha elamiseks.

Samas oli M. Kuus enda sõnul ise huvitatud metalliäri ajamisest ja otsis selleks K.J-i abi. M.

Kuus ei osanud arusaadavalt selgitada põhjusi, miks ta andis mitmeks nädalaks K.J-i

kasutusse enda kasutuses olnud haagiskonksuga sõiduki.

32. Kohus loeb usaldusväärseks K.J-i ütlused metalli veo osas sõlmitud kokkuleppe, metalli

veoga Xxx kinnistult OÜ Tolmet platsile seotud asjaolude, metallide eest tasu saamise osas,

sest need selgitused on detailsed ja haakuvad teiste tõenditega. K.J on andnud selles osas

sarnaseid ja omavahel haakuvaid ütlusi teistele menetlusosalistele ja kohtule vastates.

Nimetatud ütlused sisaldavad detaile, mille väljamõtlemiseks puudub vajadus. K.J on andnud

detailseid selgitusi metalli veo osas sõlmitud kokkuleppe asjaolude kohta.

33. Samas ei saa K.J-i ütlusi lugeda usaldusväärseks tervikuna, sest k K.J asus pisendama

oma süüd, kui väitis, et polnud teadlik asjaolust, et varastatud metall ei kuulu M. Kuusile.

34. K.J taotles kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteediga. Siinjuures väärib tähelepanu,

et K.J-ile ei saanud olla teadmata oportuniteedi kohaldamise eeldused - koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo tuvastamine. Oportuniteedi kohaldamise taotlus esitati kohtule

peale tõendite uurimist ja enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seega oli menetlus jõudmas

lõpule ning olukorras, kus K.J oli kindel enda süütuses, puudus menetluslik surve esitada

taotlus menetluse lõpetamiseks oportuniteedi printsiipi kasutades.

35. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas K.J toimetas rahaga, mille ta sai

metalli müügist. Kuigi K.J viis enda sõnul metalli müügist saadud raha Soome M. Kuusile,

puuduvad selle kinnituseks mistahes tõendid. Samas ei oma antud asjaolu olulist tähtsust

hinnangu andmisel varguse toimepanemise asjaoludele.

36. Ütluste usaldusväärsuse välistavad asjaolud (vastuolud teiste usaldusväärsete tõenditega ja

sisemine vastuolu) esinevad K.J-i ütluste osas Xxx kinnistul oleva metalli tegeliku omaniku

mitteteadmise suhtes. K.J-i ütluste osas metalli veoga seotud kokkuleppe tingimuste, metalli

veoga seotud asjaolude, metalli eest raha saamise osas esinevad usaldusväärsust kinnitavad

asjaolud: detailide rohkus, ütluste samasugune sisu vastamisel erinevatele menetlusosalistele

ja kooskõla teiste usaldusväärsete tõenditega. Mingit mõistlikku ja arusaadavat põhjust K.J-i

poolt, M. Kuusi rolli väljamõtlemiseks metallivarguses, kohtus ei tuvastatud. K.J ja M. Kuus

on ammused tuttavad ja head sõbrad. K.J andis kohtus ütlusi enne M. Kuusi ning ei teadnud

ütluste andmise ajal M. Kuusi ütluste sisu. K.J-il oli põhjust anda valeütlusi Xxx kinnistul

oleva metalli tegelikust omanikust mitteteadmise suhtes, et luua võimalus tema

õigeksmõistmiseks juhul, kui kohus ei lõpeta tema suhtes kriminaalmenetlust oportuniteediga

ning vähendada ütluste usaldusväärsust, luues sellega olukorra, kus tema ütluste põhjal poleks

võimalik sõpra M. Kuusi süüdi mõista.

37. K.J-i ütlusi, mille järgi tegi M. Kuus ettepaneku metalli veoks ja ta sõlmis M. Kuusiga

kokkuleppe metalli veo osas, toetavad asjaolud, et M. Kuusil oli põhjus metalli varguseks

Xxx kinnistult ja M. Kuus teadis infot, mis aitab metalli vargust läbi viia. Tal oli 2022. aasta

sügisel, s.o ajal, mil varastati Xxx kinnistult metalli, 30 000 – 40 000 euro ulatuses võlgnevusi

kohtutäituri ees ja tema osa pärandvara ühisusest müüdi võlgnevuste tõttu kohtutäituri

korraldatud enampakkumisel V.E-le ja viimase abikaasale. Asjaolu, et kohtutäituri

enampakkumisel müüdi M. Kuusi osa pärandavara ühisusest V.E-le ja tema abikaasale,

kinnitavad ka V.E ja kinnistusregistri väljavõte. M. Kuusi, V.E ja U.T ütlustest nähtub, et

enne metalli vargust oli kõigile lastele sealhulgas M. Kuusile teada Xxx kinnistu hoonete

võtme asukoht, M. Kuus teadis, et keegi ei viibinud Xxx kinnistul aastaringselt ning M.

Kuusile oli Xxx kinnistu tuttav. Seega on eluliselt usutav, et metalli vargus aitas lahendada M.

Kuusi majanduslikke probleeme ning pakkus teatavat rahulolu kaasomandi osa kaotamisega

seotud võimaliku pettumuse eest. M. Kuusile oli teada Xxx kinnistul asuvatesse hoonetesse

sissepääsuks vajaliku võtme asukoht, Xxx kinnistul oleva metalli paiknemine ja seisund.

Samuti oli M. Kuusile hästi teada asjaolu, et metalli vargusega vahelejäämise oht on

minimaalne, sest Xxx kinnistul keegi aastaringselt ei viibi. Tõenäosus, et keegi sinna sügisel

ootamatult tuleb, oli väga väike. Seda enam, et kannatanud elavad Xxx kinnistult piisavalt

kaugel. Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda M. Kuusi selgitustesse teiste kaasomanike aitamise

soovi kohta põhjusel, et peale vargust, kui V.E soovis M. Kuusiga ühendust võtta, viimane

tagasi ei helistanud. Suure tõenäosusega, tuginedes V.E ütlustele, pidi M. Kuus vähemalt oma

emalt teada saama, et Xxx kinnistul on toimunud vargus. Kuna ta oli K.J-ile andnud andmeid

metalli kohta, oli tal võimalus selles osas ka politseid varguse avastamisel koheselt aidata.

38. Kohus suhtub kriitiliselt ka M. Kuusi poolt kohtuistungil väidetusse selle kohta, et tal

polnud plaani Xxx kinnistult metalli ära viia, sest sellel metallil on tema jaoks emotsionaalne

väärtus. M. Kuusi sellesisulised ütlused on vastuolus tema enda poolt antud selgitustega selle

kohta, et ta uuris K.J-ilt metalli hinda, eesmärgiga anda see info edasi I.le ja D.le. Kui

metallil oleks olnud M. Kuusi jaoks emotsionaalne väärtus, poleks tal mingit põhjust tekitada

kaasomanikes võimalikku metalli müügisoovi, jagades infot selle maksumuse kohta.

39. Eluliselt on pigem usutav, et M. Kuus soovis metalli vargust läbi viia selliselt, et tema roll

selles oleks raskesti tuvastatav. Varguse toimepanemiseks oli tal vaja sobivat inimest, kes

metalliärist midagi teaks ja oleks teatud tasu eest motiveeritud kokkulepitud plaane ellu viima.

Selliseks sobivaks inimeseks osutus K.J, kelle eelnev elukäik- sarnaselt M. Kuusile- andis

põhjust loota, et ta on valmis hästi kavandatud varguse plaani ellu viima. Võimalik, et läbi

arutati ka variandid ja käitumine olukorraks kui kõik ei laabu nii nagu plaanitud. Nii M. Kuus

kui K.J on oma kogemuste põhjal tuttavad kriminaalmenetluse põhimõtetega ja tõendite

hindamisega kohtus. Ilmselgelt ei ole tegemist nö juhututtavatega. Tõenäoliselt arutati tegevus

omavahel üksikasjalikult läbi. Kuigi selle kohta otseseid tõendeid pole võib teineteisele

vastukäivate ütluste andmine olla plaani osa, eesmärgiga õõnestada ütluste usaldusväärsust.

K.J-i osas ei ole kohtu jaoks olulise kaaluga põhjendus, et tal puudus soov riskida, kuna oli

katseajal. K.J on katseajal varemgi kuritegusid toime pannud, mistõttu on vähe tõenäoline, et

„hea ja läbimõeldud“ ei tekitanud temas soovi teenida.

40. Arvestades eelnevat, loeb kohus tõendatuks, et M. Kuus tegi K.J-ile ettepaneku metalli

varguseks ja sõlmis K.J-iga kokkuleppe, mille järgi pidi K.J organiseerima metalli äraveo Xxx

kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile ja andma talle metalli eest makstud

põhihinna. K.J pidi endale saama metalli eest makstud hinnaboonuse ja M. Kuus andis K.J-ile

metalli veoks kasutada oma valge kaubiku.

41. Asudes andma M. Kuusi eelkirjeldatud teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus,

et KarS § 199 lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Xxx kinnistul olnud metallesemed kuulusid

metallesemete endise omaniku M. Kuusi pärijatele ühisvarana (pärandvara ühisusena).

Metallesemete varguse ajal s.o 2022. aasta oktoobris kuulus M. Kuusi pärandvara E.S.leI.S.le,

A.S.le, V.E-le ja U.T-le. Mart Kuusile kuuluv mõtteline osa pärandvara ühisusest müüdi

2015. aastal kohtutäituri enampakkumisel V.E-le ja V.E-le. Seega olid Xxx kinnistul olnud

metallesemed varguse toime panemise ajal 2022. aastal Mart Kuusi suhtes võõrad vallasasjad.

42. Varem on tuvastatud, et K.J viis metalli Xxx kinnistult Tolmet OÜ vanametalli

kokkuostuplatsile 13. ja 18.10.2022 oma autoga ning 10. ja 14.10.2022 viis metalli Xxx

kinnistult Tolmet OÜ vanametalli kokkuostuplatsile Tolmet OÜ veoautojuht K.J-i tellimusel.

Seega on metalli valduse murdnud vaid K.J 10. ja 14.10.2022 vahendlikult Tolmet OÜ

veoautojuhi abil ja 13. ja 18.10.2022 vahetult. Kuna M. Kuus pole murdnud metalli valdust,

vastutab ta metalli valduse murdmise eest vaid juhul, kui metalli varguse on M. Kuus toime

pandud grupis koos K.J-iga . Nimelt vastutab isik grupis toime pandud kuriteo puhul ka nende

tegude eest, mille pani toime teine grupis tegutsenud isik ühise ja kooskõlastatud teoplaani

alusel. Seega vastutab isik grupis toime pandud kuriteo eest ka juhul, kui ta ei pannud toime

ühtegi koosseisupärast tegu. Varem on tuvastatud, et M. Kuusil ja K.J-il oli ühine plaan

varastada Xxx kinnistult metallesemeid ja viia need OÜ Tolmet vanametalli

kokkuostuplatsile. Hoolimata sellest, et M. Kuus ei pannud toime ühtegi koosseisupärast tegu,

on tema teopanus piisavalt suur selleks, et saab rääkida M. Kuusist kui kaastäideviijast.

Nimelt tegi M. Kuus ettepaneku metalli varguseks Xxx kinnistult, käis koos K.J-iga Xxx

kinnistul ja andis K.J-ile metalli veoks valge kaubiku. Seega tekitas M. Kuus K.J tahtluse

metalli varguseks, näitas teed kohani, kust metalli varastada, ja andis vahendi, millega vedada

metalli kokkuostuplatsile. Ilma M. Kuusi tegevuseta poleks K.J-il olnud võimalik metalli

vargust toime panna. Kuna M. Kuus ja K.J panid metalli varguse Xxx kinnistult toime grupis,

ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel, vastutab M. Kuus ka metalli valduse murdmise eest,

hoolimata sellest, et ta ise ei viinud metalli Xxx kinnistult vanametalli kokkuostuplatsile.

43. Tolmet OÜ ostumüügilepingutega (I kd tl 103 – 105) ja Tolmet OÜ hinnakirjaga (I kd tl

107) on tõendatud, et Xxx kinnistult varastatud metalli väärtus oli üle 200 euro.

44. Seega pani M. Kuus toime vallasasja äravõtmise KarS § 199 mõttes ja täitis oma

tegevusega KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivse koosseisu tunnused.

45. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 199 lg 2 p 7 subjektiivsed tunnused. Nimelt viis

K.J M. Kuusiga kooskõlastatud teoplaani alusel metalli Xxx kinnistult OÜ Tolmet

vanametalli kokkuostuplatsile, kus müüs metalli maha. Saadud raha kandis ta oma Läti

Revolut panga kontole. Seejärel võttis ta sularaha pangaautomaadist välja ja andis sularaha M.

Kuusile.

Kuna M. Kuus tegutses metalli omanike nõusolekuta, oli tal metalli ebaseadusliku

omastamise eesmärk KarS § 199 mõttes. Pidades silmas, et M. Kuus teadis, et Xxx kinnistul

olevad metallesemed on tema jaoks võõrad, tegutses ta muude objektiivse koosseisu tunnuste

osas otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Samuti oli M. Kuusil tahtlus panna metalli

vargus toime ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel selliselt, et kõik metalli äraviimiseks

vajalikud teod paneb toime K.J ja tema saab endale metalli hinna põhiosa. Kokkuvõttes pani

M. Kuus toime KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

46. Kuna M. Kuusi puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb ta KarS

§ 199 lg 2 p 7 järgi süüdi tunnistada.

Karistus

47. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib

vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema

karistusega. KarS § 199 lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase

vangistuse.

48. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M. Kuusi süüd, mida kohus loeb keskmiseks.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Kuusi karistusregistri väljavõtte

kohaselt puuduvad temal kehtivad kriminaalkaristused ja viimati karistati teda

kriminaalkorras 2016. aasta lõpus, s.o 8,5 aastat tagasi (I kd, tl 117 – 119), praeguse otsuse

tegemise ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud enam kui 2,5 aastat, mille jooksul pole

M. Kuus uusi õigusrikkumisi toime pannud, ning vargusega tekitatud varaline kahju jäi üsna

palju alla KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju ulatust ehk alla 4000 euro. Kohtumenetluse

ajal hüvitati K.J-i poolt kannatanutele tekitatud varaline kahju. Eelnevast tulenevalt ei ole

vajalik ega otstarbekas M. Kuus karistamine reaalse vangistusega. Kuna M. Kuusil

puuduvad sissetulekud Eesti Vabariigis, ei pea kohus võimalikuks M. Kuusi suhtes kaaluda

kergemaliigilise karistuse. so rahalise karistuse, kohaldamist. Karistuse eesmärke on antud

juhul võimalik saavutada tingimusliku vangistuse kohaldamisega.

49. Arvestades kõiki eelkirjeldatud kaalutlusi kogumis, tuleb kohtu hinnangul mõista M.

Kuusile karistuseks 6 kuud vangistust. Tuginedes KarS §-le 73, on põhjendatud selle jätmine

1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tsiviilhagid

50. Kannatanu I.S. on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 546 euro

nõudes ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemise järgi, kannatanu E.S. on

esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 545,76 euro nõudes, kannatanu A.S.

on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 546 euro nõudes, kannatanu V.E

on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 1091,53 euro nõudes ning

kannatanu U.T on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 545,77 euro

nõudes ja mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.

51. Tartu Maakohtu 15.11.2024. a määrusega jäeti käiguta I.S. tsiviilhagi K.J-i ja M. Kuusi.

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi ja U.T tsiviilhagi K.J-i ja M.

Kuusi. vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks ja anti E.S. ja U.T-le aega

puuduste kõrvaldamiseks, s.o metallesemete vargusega tekitatud mittevaralise kahju

selgitamiseks ja riigilõivu tasumiseks kuni 09.12.2024. U.T ei kõrvaldanud kohtu määratud

tähtajaks tsiviilhagi puudusi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. I. S. loobus

21.11.2024 saadetud e-kirjas tsiviilhagist mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kuna

U.T ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks tsiviilhagi puudusi, tuleb KrMS § 2962 lg 1 p 3

ning KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata tema tsiviilhagi

K.J-i ja M. Kuusi vastu mittevaralise kahju, 10 000 euro, hüvitamiseks.

52. Kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud, milline lahend tuleb kohtul teha juhul,

kui kannatanu loobub tsiviilhagist. Seetõttu tuleb KrMS § 381 lg 6 järgi kohaldada selles

küsimuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Ka Riigikohus on 12.03.2021. a otsuses kriminaalasjas nr 1-17-11182 punktis 43 leidnud, et

kuna tsiviilhagist loobumisel ja tsiviilhagi tagasivõtmisel on erinev tähendus ja tagajärg ning

kriminaalmenetluse seadustik hagist loobumise tagajärge ette ei näe, tuleb tsiviilhagist

loobumise korral juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Seega tuleb mittevaralise

kahju hüvitamise nõudest loobumise tõttu lõpetada KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3

alusel menetlus I.S. tsiviilhagi osas K.J-i ja M. Kuusi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

kohtu äranägemise järgi.

53. Ka E.S. loobus tsiviilhagist ja saatis hagist loobumise avalduse prokuratuurile, kes

keedastas avalduse 17.01.2025 kohtule. Seega tuleb KrMS § 381 p 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3

alusel lõpetada menetlus E.S. tsiviilhagis.

54. Maksekorraldustest nähtub, et K.J on tasunud V.E-le 1091,53 eurot varalise kahju katteks,

U.T-le 545,77 eurot varalise kahju katteks, I.S.le 546 eurot varalise kahju katteks ja A.S.le

546 eurot varalise kahju katteks. Seega on K.J tasunud täielikult kannatanute varalise kahju

hüvitamise nõuded ning võlaõigusseaduse § 186 p 1 alusel on need nõuded lõppenud nii K.J-i

kui ka M. Kuusi suhtes.

Kriminaalmenetluse kulud

55. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise

astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, 1329 eurot.

56. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja

asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Kannatanu V.E esitas taotluse

sõidukulude hüvitamiseks summas 60 eurot, mille kohus rahuldas KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel

täielikult.

57. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on M. Kuusi kaitsjale välja

makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 175,68 eurot (I kd tl 157 – 158). Kohtumenetluse

käigus on M. Kuusi kaitsjale Aivar Kellole välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks

kokku 1855,62 eurot (II kd tl 48 – 50) ja M. Kuusi. kaitsjale Otto Preemile on välja makstud

riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 43,92 eurot (II kd tl 46 – 47). Seega on riigi õigusabi

tasu ja kulu kokku on 2075,22 eurot.

58. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 173 lg 2 kohaselt mõistab kohus M.Kuusilt

kriminaalmenetluse kuludena välja kokku 3464,22 (1329 + 60 + 2075,22) eurot. Kuna M.

Kuus ja tema kaitsja pole taotlenud menetluskulude tasumise võimaldamist ositi, tuleb M.

Kuus KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tasuda menetluskulud summas 3464,22 eurot ühe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

59. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid tunnistaja C.T poolt 10.10.2022 tehtud

videosalvestusega kinnijäämisest Xxx kinnistule, 22.10.2022 politsei vormikaamera

salvestusega sündmuskohalt ning OÜ Tolmet turvakaamerate salvestustega 11 . – 18.10.2022.

Kuna CD-plaadid sisaldavad kriminaalasjas tähtsust omavat informatsiooni, tuleb CD-plaadid

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Anu Vilt