4-11-4033/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4033

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4033 (2317,11,008061; 2317,11,008859) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Z.Z, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Z.Z süüdi tunnistada TubS § 39 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele asumisest või tema aresti ärakandmisele toimetamisest. Määratud arest

peab olema ära kantud hiljemalt 01.03.2012. Kui arest ei ole täies ulatuses ära kantud,

kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. Z.Z-ilt ära võetud ja Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonnas hoiustatud

maksumärkudeta sigaretid kokku 880 sigaretti kuuluvad KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.12.2011. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

16.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267477

selles, et 24.08.2011 kella 10.34 ajal peeti Õismäe tee 46 juures kinni Z.Z, kelle

juurest leiti 26 pakki, so 580 maksumärgiga märgistamata sigaretti, millega Z.Z rikkus Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt

2 on vähemalt 18 aastasel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, millega pani

toime Tubakaseaduse § 39 lg 1 sätestatud väärteo, maksumärgistamata tubakatoote hoidmise kaubanduslikus koguses.

16.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267478

selles, et 16.09.2011 kella 10.00 ajal peeti Õismäe tee 46 juures kinni Z.Z, kelle

juurest leiti 15 pakki, so 300 maksumärgiga märgistamata sigaretti, millega Z.Z rikkus Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt on vähemalt 18 aastasel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, millega pani

toime Tubakaseaduse § 39 lg 1 sätestatud väärteo, maksumärgistamata tubakatoote hoidmise kaubanduslikus koguses.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud. Kohus

leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik piisava ajavaruga

ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamisels, leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotleb kahe väärteo toimepanemise eest karistuseks 30 päeva aresti. Ära kanda hiljemalt 01.03.2012.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollide koostamisel, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd

menetlusaluselt isikult võeti ära kaubanduslikus koguses sigarette, millised ei olnud Eesti maksumärgiga maksustatud ning selliste tubakatoodete käitlemine on keelatud. Seetõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud TubS § 39 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud põhiliselt samalaadsete väärtegude

toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda

korduvalt karistatud arestidega. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul

puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist ning sellest võib järeldada, et selliste

väärtegude toimepanemine on menetlusaluse isiku põhiliseks sissetulekuallikaks. Arvestades

taolisi karistusandmeid ja väärtegude iseloomu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid

ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et

menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud

menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena

arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe samalaadse väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus peab võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni maksimummäära.

Märt Toming kohtunik