2-24-137592/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137592

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoimingu tegemise viis

1400,36 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145 Tallinn, 13425 Harju maakond),

lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood: XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista kostjalt X hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja X vahel

20.08.2023.a. sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 15739541 ja 20.08.2023.a.

sõlmitud nutikindlustuse lepingust 15739542 tulenev põhivõlgnevus 905,27 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 240,31 eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja Elisa Eesti AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 905,27 eurot alates 24.01.2025.a kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Mõista kostjalt X hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas 470

eurot s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning

õigusabikulud 170 eurot.

8. Mõista kostjalt X hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa, s.o 470 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd

kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses

kulusid 20 eurot ja hageja õigusabikulud on 170 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kuluga kui ka õigusabikulu näol on

tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku

summas 470 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik