2-24-18832/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada I. R. (isikukood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada I. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. I. R. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
Legislator headnote
AI generated2-24-18832/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kinnitada I. R. (isikukood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada I. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. I. R. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
01. juuli 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-18832
Tsiviilasi
I. R. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse
lõpetamine
lõpparuande
kinnitamisega, halduri tasu määramine, usaldusisiku
nimetamine; kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: I. R. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post
XXX)
Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Hillar Villers
(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada I. R. (isikukood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada I.
R. pankrotimenetlus.
2. Tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata:
Pankrs 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded
Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või
registrikood
Tunnustatud
nõue (EUR)
Jaotis,
%
Väljamakstu
d summa
(EUR)
Saamata
nõue
(EUR)
C AS (RK xxxx)
497.13
5,087
66.88
430.25
B AS (RK xxxx)
5 521.47
56,504
742.89
4 778.58
I AS (RK xxxx)
778.77
7,970
104.78
673.99
B OÜ (RK xxxx)
2 974.44
30,439
400.20
2 574.24
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. I. R. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
muu asjaolu PankrS tähenduses.
3. Määrata ja mõista välja pankrotihalduri Hillar Villers tasu 1 080.92 eurot (sh
käibemaks), pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu
haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (xxxx, Xxxx AS).
4. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers I. R. pankrotimenetluses pankrotihalduri
ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
5. I. R. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest
vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
6. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses I. R. usaldusisikuks E. M.
(isikukood XXX; e-post XXX, tel XXX).
7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal
aastal aruande.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja taotlus
Viru Maakohtu 22.01.2025 määrusega kuulutati välja I. R. pankrot ning nimetati
pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat Hillar Villers. Võlausaldajate
esimene üldkoosolek toimus 18.02.2025. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski
võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks.
Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 22.05.2025 määrusega kohus kinnitas
lõpliku võlausaldajate nimekirja.
15.06.2025 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande I. R. pankrotimenetluses.
Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.06.2025.
Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada I. R.
pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur,
määrata halduri tasuks 1 080.92 eurot (sh käibemaks) ning määrata võlgniku usaldusisikuks E.
M.. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:
Arvelduskontodel oli pankroti väljakuulutamisel: C AS-is - 1.77 eurot ja Xxxx AS-is – 680.79
eurot. Xxxx AS-i kontol olevad rahalised vahendid summas 680.79 eurot on pankrotivara
koosseisus ja nende arvelt teostatakse pankrotimenetluses makseid. C AS-is olevate rahaliste
vahendite väiksuse tõttu makseid ei teostata. Võlgnikule on laekunud Eesti Töötukassast
makseid, kuid osaliselt need ei kuulu TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara
koosseisu. Kokku laekumisi pankrotivarasse - 1 714.88 eurot. Kogumis pankrotivara
koosseisus 2 395.67 eurot.
Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad; võlgnikule
ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad; masskohustused puuduvad.
Pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 1 080.92 eurot (halduri tasu koos
käibemaksuga). Pankrotihaldur on broneerinud 1 080.92 eurot halduri tasu väljamakseks.
Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:
I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad.
Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele:
Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või
registrikood
Tunnustatud
nõue (EUR)
Jaotis,
%
Väljamakstud
summa (EUR)
C AS (RK xxxx)
497.13
5,087
66.88
B AS (RK xxxx)
5 521.47
56,504
742.89
I AS (RK xxxx)
778.77
7,970
104.78
B OÜ (RK xxxx)
2 974.44
30,439
400.20
Andmed pandieseme müügist saadu kohta:
Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:
Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, II samba
konto saldo oli 19.12.2024 0 osakut. Osakud on rahas välja võetud. Pankrotihalduril puuduks
ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha
väljavõtmiseks.
Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi
juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju
registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/ korteriomandeid ei ole.
Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses
liiklusregistris registreeritud ei ole.
Võlgnik oli perioodil xxxx abielus V. V. (IK xxxx), varasuhte liigiks varaühisus. Ühisvara
(registreerimisele kuuluvat) menetluses käesoleva ajani tuvastatud ei ole.
Lõpparuande koostamise ajaks ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara.
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:
Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku
huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
I ja III järgu nõuded puuduvad.
II järgu nõuded:
Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Tunnustatud
nõue (EUR)
Jaotis,
%
Saamata nõue
(EUR)
C AS (RK xxxx)
497.13
5,087
430.25
B AS (RK xxxx)
5 521.47
56,504
4 778.58
I AS (RK xxxx)
778.77
7,970
673.99
B OÜ (RK xxxx)
2 974.44
30,439
2 574.24
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur
kavatseb esitada:
Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi.
Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:
Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande
punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“.
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused:
Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud
sellest, et ta kaotas töö (tööleping lõpetati tervislikel põhjustel). Peamine põhjus
maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et seoses töö kaotusega
vähenesid sissetulekud ja olemasolevate sissetulekute arvelt ei ole võimalik kohaselt täita
kohustusi. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste
täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline
määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega olla 2024 aasta lõpp. Pankrotimenetluse käigus
kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt
tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 22 lg 5 tähenduses
on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja
pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja
möödumist, tehes selle kohta määruse.
Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et
pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6
kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise
põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses.
Tulenevalt eeltoodust kuulub I. R. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande
kinnitamisega.
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on
jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses
rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui
seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning
haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.
PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus
lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära
kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus
halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse
halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena
pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu
arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on
saadud halduri tegevusest sõltumata.
Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113)
ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude
kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu
pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5
alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult
pankrotihalduri tasu määramist summas 1 080.92 eurot (sh käibemaks). Seega on
pankrotihaldur broneerinud 1 080.92 eurot halduri tasu väljamakseks. Kohus leiab, et
eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri
tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 1 080.92 eurot (sh
käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka lg 1 sätestatule. Kohus
mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, JeweLex Advokaadibüroo OÜ
arvelduskontole.
FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele
vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal
ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud
alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse
algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada
kohustustest vabastamise menetluse.
Kohus algatas 22.01.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest
vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue
usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud
usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 22.01.2025, tuleb menetlusega jätkata.
Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna
võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on
andnud võlanõustaja E. M., kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku
ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et I. R. usaldusisikuks
tuleb seega nimetada E. M..
Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel
tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist
tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha
vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel
teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või
ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest
tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma
sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse
sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata
sellest erineva määra.
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata
võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle
uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui
neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest
vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva
seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §
45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel
otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise
menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7
nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste
rikkumisest teadasaamisest arvates.
Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.
Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need
vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks
kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol
Kohtunik