2-24-112468/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-112468

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.F-i vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. mai 2025 otsus

Tsiviilasja hind

0 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: I.F (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-112468

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I.F-ilt (kostja) 4077,04 euro väljamõistmiseks. Makseettepanekut ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 10.07.2024), milles palus

kostjalt välja mõista Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva põhivõla

3499,01 eurot, intressi 312,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise hagi esitamise

seisuga 371,61 eurot ja viivise alates 30.05.2024 lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas.

21.03.2025 esitas hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja

krediidilepingust tulenevad põhiosamaksed alates 05.12.2026 vastavalt 21.03.2025 esitatud

uuesti määratud tagasimaksetele ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

osamaksetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Kohus toimetas kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja hagile vastust ei esitanud.

4. Harju Maakohus rahuldas 23.05.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja krediidilepingust tulenevad uuesti määratud tagasimaksegraafiku kohased

tagasimaksed, kokku 2106,58 eurot vastavalt maksegraafikule, ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis

rahuldamata põhinõude 1392,43 euro ulatuses, intressinõude 312,78 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 50 eurot ja 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivisenõude 371,61 eurot. Kohus jättis hageja lepingulise esindaja kulud ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda, hageja tasutud riigilõivu 46,80% ulatuses kostja

ja 53,20% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja ja 53,20%

ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

278,46 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kohus jättis kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o

osas, milles kohus määras kindlaks väljamõistetud 2106,58 euro tagastamise graafiku ja teha

selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2106,58 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.08.2024 kuni põhivõla

tasumiseni. Samuti vaidlustab hageja otsuse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta poolte

menetluskulud maakohtus 46,80% ulatuses kostja ja 52,20% ulatuses hageja kanda ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 451,62 eurot.

6. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja maakohtu järeldust, et krediidiandja ei

järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega seda, et kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista 2106,58 eurot. Hageja vaidlustab selle summa

tagasimaksmise graafiku. Samuti vaidlustab hageja osaliselt maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

2-24-112468

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata.

8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3499,01 eurot, intressi 312,78 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 371,61 eurot ja viivise alates

30.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas. Kuna

tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg

21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9. Maakohus märkis oma otsuses, et ei anna luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on

märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja

apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et

maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt

rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, samuti ei ületanud

maakohus diskretsioonipiire menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seega ei kerki

küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu,

ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et

tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21

alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm

21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

11. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

2-24-112468

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

13. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)