1-10-10816/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 21.12.2011, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10816 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Kaitsja Epp Landberg Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.U

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.U, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxxx, töökoht xxxx Karistuse kandmise algus 23.08.2010 ja lõpp 28.02.2012 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.12.2011, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.08.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 329 järgi ning karistatud KarS § 63 lg 1, § 65 lg2

kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 5 päeva, kandes karistust alates 23.08.2010.

2

Viru Vangla toetab B.U vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, pidades vajalikuks riskide maandamiseks määrata temale

täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama emale kuuluvasse majja, kus

elavad kinnipeetava ema ja abikaasa. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxxx, kus ta on ka varem töötanud. Kinnipeetav on kuriteo toime pannud katseajal.

Kohtuistung

Kinnipeetav B.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest seletades, et on aru saanud, et alkoholi tarvitamine ei sobi ning on nõus vabanemise korral paigaldama endale alkoholivastase ampulli. Alkoholilembesed

sõbrad on tema kodukandist ära kolinud. Tal on perekond ning ta soovib asuda elama õiguskuulekat elu ning hakata tööl käima.

Kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta vabastamise osas, avaldades, et käesoleval juhul omab isiku ennetähtaegne vabastamine kasvatuslikku mõju, sest teda saab siis allutada lisanõuetele, tegelda tema alkoholiprobleemiga. Tal on kindel eluja töökoht, ta on loonud perekonna.

Prokurör ei toetanud B.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna risk uute analoogsete kuritegude toimepanemiseks on suur.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kandes käesoleval ajal reaalset vanglakaristust kolmandat

korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, nende soodusteguriks on jätkuvalt

alkohol. Tema on korduvalt juhtinud mootorsõidukit ebakaines olekus. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli kinnipeetav Harju Maakohtu 18.08.2009

määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Nimetatud katseaega ta nõuetekohaselt läbida ei suutnud ja pani katseajal toime uue

kuriteo, taas KarS § 424 ja § 329 järgi. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav

seekord suudab ettenähtud katseaja läbida nõuetekohaselt ning tema lubadusi peab kohus paljasõnalisteks, kuna ta on küll läbinud programmi Eluviisitreening, kuid oli kogu

programmi vältel alamotiveeritud. Ta ei ole endale teadvustanud alkoholi sõltuvusprobleemi olemasolu. Kinnipeetava lubadust ampulli paigaldamiseks vabaduses

kohus tunnustab, kuid leiab, et vaid selle lubaduse najal ei ole põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kindla eluja töökoha omamine, abiellumine vangistuse ajal ning väidetava joomakaaslase lahkumine samast külast on samuti positiivsed asjaolud, kuid ei anna kohtu arvates alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi.

3 Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kinnitavad tema suutmatust õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, ning et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

kahe aasta jooksul on kõrge, so 44%. Eriti oluliseks peab kohus asjaolu, et eelmise

karistuse kandmisest vabanes B.U ennetähtaegselt, kuid ta ei täitnud

nõuetekohaselt kontrollnõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo. Seega ei saa

kasvatuslikust aspektist kriminaalhooldusele allutamist pidada B.U suhtes

efektiivseks mõjutusvahendiks. Tõsikindla soovi korral on isikul võimalus oma alkoholisõltuvusega tegeleda ka peale karistuse ärakandmist. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat teistkordselt tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kohtunik

/allkiri/

Anu Ammer Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus

07. jaanuaril 2012.a

№oremreferent

Tea Toming