2-22-132062/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-132062

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja jurist Tarvo

Ilves

Kostja: Kostja: J.K. (isikukood XXX, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

I. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-132062.

II. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-132062 menetlus ning kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital

ja J.K. vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1. Hageja ja kostja kinnitavad, et neil puuduvad üksteise suhtes ESTO AS Krediidikonto

lepingust nr 6385890696 tulenevad mistahes nõuded.

2. Tagastada Aktsiaselts PlusPlus Capitalile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust so.

238,17 PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EE662200221052378572.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Vabastada J.K. menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

Määrus toimetada kätte hageja ja kostja esindajale.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Kohus peatas menetluse 26.01.2023 kuni kriminaalasjas nr 22261000096 tehtava lahendi

jõustumiseni ja tsiviilasjas nr 2-22-18639 lõpplahendi jõustumiseni.

3. Menetluse käigus on Politsei- ja Piirivalveamet 19. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule

teatanud, et kriminaalasjas nr 22261000096 on lepingu sõlmimise kelmuse toimepanemises

alust kahtlustada KxxxxKxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) ja Vxxxx Maxxxxxxxxxx

(xxxxxxxxxxx). Kostja ega hageja ei teadnud enne kohtumenetluse algust, et kostja

isikuandmeid on kõnealuse lepingu sõlmimiseks kuritarvitatud. Nimetatust tingituna on

pooled pidanud läbirääkimisi ning saavutanud kokkuleppe. Pooled soovivad menetluse

lõpetada kompromissiga ja kokkuleppe kohtulikult kinnitada alljärgnevatel tingimustel.

4. Eelnevast tulenevalt uuendab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1

alusel menetluse.

5. Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, st, et hageja ei saa uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled

kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus

ning paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus kirjalikus menetluses.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

7. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-22-

132062 menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohtule esitatud kompromiss vastab

TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega või

seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja on taotlenud riigilõivu

tagastamist summas 332,50 eurot. Kohus selgitab, et saab tagastada üksnes kohtumenetluses

tasutud riigilõivust pool (TsMS § 150 lg 33). Kohus tagastab poole taotlusel TsMS §150 lg 2

p-i 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja tasus kohtumenetluses 19.09.2022

riigilõivu 476,34 eurot. Seega on põhjendatud tagastada riigilõiv 238,17 eurot PlusPlus

Capital AS arveldusarvele nr EE662200221052378572.

9. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

10. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt

jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

11. Tartu Maakohtu 06.12.2022 kohtumäärusest tulenevalt on kostjale antud riigi õigusabi

tsiviilasja nr 2-22-132062 menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Sellest tulenevalt palub kostja jätta kulud riigi kanda. Kohus käsitleb vastavat avaldust

taotlusena kohaldada TsMS § 190 lg 7-t.

12. TsMS § 190 lõike 7 kohaselt võib kohus kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades tsiviilasja sisu ning asjaolu,

et kostja suhtes võib olla toime pandud kelmus, leiab kohus, et põhjendatud on vabastada

kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik