1-10-13665/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-10-13665

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a Tartu Kriminaalasja number 1-10-13665 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margit Pärn Menetlustoiming Süüdimõistetu Agu Vahtramäe (isikukood: 37206166516) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta vabastamata Agu Vahtramäe talle Tartu Maakohtu 11.04.2006. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Tartu Maakohtu 11.04.2006. a otsusega (kriminaalasi nr 1-05-744) mõisteti Agu Vahtramäe süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Põlva Maakohtu 15.08.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust alates 09.06.2005. a.

Tartu Vangla esitas 10.11.2011. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

1-10-13665 2(4) Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 09.06.2005. a ja peaks eelduslikult lõppema 23.05.2013. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 16.11.2011. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lehed 110-111) kohaselt kannab kinnipeetav reaalset vangistust esmakordselt. Tema kuriteod on muutunud raskemaks. Ta on osalenud vangla majandustöödel abitöölisena. Sotsiaalprogrammis – Tagasilanguse ennetamise programm seksuaalkurjategijatele – jätkamine on tal takistatud, sest ta eitab toimepandud kuritegu. Ka ei soovi ta tegeleda alkoholisõltuvuse probleemidega. Ta on saanud psühhiaatrilist ravi. Emotsionaalselt on ta kergesti ärrituv. Tema sotsiaalsed oskused on vaimsest alaarengust tingituna kesised ning ta on impulsiivse käitumisega. Ka ei oska ta ära tunda probleeme ega valida ratsionaalseid lahendusoskusi. Tal puudub püsivalt toetav sotsiaalne võrgustik. Vanglast vabanemisel puudub tal kindel töö- ja elukoht. Võimalik oleks valla sotsiaalkorteri kasutamine. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14% ning seksuaalkuritegude toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%, siis toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku 2. osa, lehed 107-108) kohaselt puuduvad süüdimõistetul toetavad pereliikmed ja lähedased, mistõttu on suur risk, et tal tekivad vanglast vabanemisel probleemid elu korraldamisel. Vanglast vabanemisel puudub tal kindel töö- ja elukoht. Võimalik oleks xxxxxxxxx valla sotsiaalkorteri kasutamine.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik saada xxxxxxxxx vallalt sotsiaalkorter ning leida ka juhutöid.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Tartu Maakohtu 11.04.2006. a otsusega mõisteti Agu Vahtramäe süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Põlva Maakohtu 15.08.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust alates 09.06.2005. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 13-16). Põlva Maakohtu 15.08.2003. a otsusega mõisteti Agu Vahtramäe süüdi KarS § 142 lg 2 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1. osa, leht 10).

1-10-13665 3(4) Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 11.04.2006. a otsusega mõistetud liitkaristust 7 aastat 11 kuud ja 15 päeva pikkust vangistust) ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku. Harju Maakohtu 26.10.2010. a määrusega, mis jõustus 16.11.2010. a, jäeti Agu Vahtramäe vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata (vangla toimiku 1. osa, lehed 27, 29-30).

Arvestades Vangistusseaduse § 76 2. ja 3. lõikes sätestatut, siis leiab kohus, et praegu on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 4-5) nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Esimest korda karistati teda varguse eest ning järgneval kordadel seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest alaealise suhtes. Kuigi teda vabastati Põlva Maakohtu 15.08.2003. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi KarS § 74 alusel, pani ta katseajal ikkagi toime uue I astme seksuaalkuriteo – alaealise vägistamise. Seega on süüdimõistetu korduvalt toime pannud kuritegusid. Tal on kalduvus eelkõige seksuaalkuritegude toimepanemisele. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha olemasolu ning kriminaalhooldusele allutamine. Järelikult ei ole elukoha olemasolul ning kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel olnud määravat tähtsust uue kuriteo ärahoidmisel.

Nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ning see on suhteliselt kõrge. Kohus nõustub eelmärgitud seisukohtadega. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku 2. osa, leht 55) märgitud sotsiaalprogrammi, sealhulgas Tagasilanguse ennetamise programmi seksuaalkurjategijatele.

Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest (vt vangla toimiku 2. osa, leht 96). Antud üleastumine näitab, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile jätkuvalt kaheldav vaatamata selle, et ta võib saada vallalt elamispinna. Seega on suur tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks süüdimõistetu puhul jätkuvalt olemas.

1-10-13665 4(4) Arvestades süüdimõistetu varasemat kuritegelikku käitumist ja viimasel 2-l korral sooritatud kuritegude raskust, ei pea kohus võimalikuks tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohus on seisukohal, et korduvalt alaealise suhtes seksuaalkuritegusid toimepannud isikut, kes omab ka vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Seega peab süüdimõistetu jätkama veel vangistuse kandmist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis kohtunik