1-24-3749/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Triin Harak

Istungisekretär

Teele Masing

Kriminaalasja number

1-24-3749

Kriminaalasi

Ragnar Koik süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p

2, 3, KarS § 1573 lg 1, KarS § 3312 ja KarS §

424 lg 1 järgi

Süüdistatav

Ragnar Koik, isikukood: 38407026018;

elukoht: XXX;

varasemalt kriminaalkorras karistamata;

tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana

kinnipidamised 25.12.-27.12.2021 ja 03.04.-

05.04.2022

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Kaitsja

Kannatanu esindaja

kokkuleppel vandeadvokaat Silver Reinsaar

M. A.

RESOLUTSIOON

1. Mõista Ragnar Koik õigeks süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi.

2. Mõista Ragnar Koik õigeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuse

24.12.2021 süüdistusepisoodis. Süüdi tunnistada Ragnar Koik süüdistuses KarS

§ 121 lg 1 järgi 25.12.2021 süüdistusepisoodis ning karistuseks mõista 3 kuud

vangistust.

3. Mõista Ragnar Koik süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda 4 kuu pikkuse

vangistusega.

4. Mõista Ragnar Koik süüdi KarS § 3312 järgi ja karistada teda rahalise

karistusega 80 päevamäära (päevamäära suurus 24,65 eurot) ulatuses, s.o

summas 1972 eurot.

5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ragnar Koikile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel viia

rahaline karistus summas 1972 eurot täide iseseisvalt.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ragnar Koiki karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 25.12.-27.12.2021 ja 03.04.-05.04.2022, s.o kokku 6 päeva ja

lõplikuks karistuseks lugeda 5 kuud ja 24 päeva vangistust.

7. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Ragnar Koiki suhtes tingimisi

kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. Katseaja algus arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

01.07.2025.

8. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Ragnar Koiki menetluskuludest riigi kanda

lepingulise kaitsja tasu summas 4168,36 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt

Ragnar Koigi kasuks 4168,36 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Ülejäänud osas jätta kaitsjatasu Ragnar Koiki enda kanda.

9. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda tunnistaja E. U. istungil osalemisega

seoses hüvitatud kulu summas 21,96 eurot.

10. KrMS § 180 lg 1 alusel Ragnar Koigilt välja mõista riigituludesse

menetluskuludena sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu

64,80 eurot, kokku 1393,80 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud

kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

11. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Kui rahaline karistus jääb tähtajaks tasumata, saadetakse

kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

12. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada Ragnar Koigile

lähenemiskeeldu K. K. (isikukood XXX) suhtes 2 aastaks alates kohtuotsuse

jõustumisest, keelates tal:

-

viibida lähemal kui 50 meetrit kannatanu K. K. elukohale aadressil XXX,

tema maakodule (XXX M. K. kodu) aadressil XXX ja XXX G. S. XXX

aadressil XXX;

-

viibida kannatanu K. K. lähemal kui 50 meetrit. Juhuslikul kohtumisel K.

K. on Ragnar Koik kohustatud temast viivitamatult teda kõnetamata

eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele väljaspool siseruume ja

siseruumides vähemalt 10 meetri kaugusele;

-

suhelda kannatanu K. K. vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite

kaudu (nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid

jms). Erandina lubada Ragnar Koigil K. K. kohtuda ja suhelda pädevate

ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste lahendamiseks

ning e-posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult XXX M. K. seotud

küsimustes kuni 3 korda nädalas. Samuti on erandina lubatud

lähenemine seoses XXX teostamisega XXX Ragnar Koigilt või K. K.

poolt selleks volitatud täisealiselt isikult ja XXX K. K. või K. K. poolt

selleks volitatud täisealisele isikule.

Selgitada Ragnar Koigile, et lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on

põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv

rikkumine on karistatav kuriteona KarS § 331² järgi.

13. Jätta rahuldamata Ragnar Koigi taotlus hüvitada talle süüteomenetluses

tekitatud kahju SKHS § 5 lg 1 p 2 või § 7 lg 1 alusel.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 1. juuli

2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See

tähendab, et 15 päeva jooksul alates 1. juulist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

(I) Süüdistus

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 28.06.2024 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Ragnar

Koik süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 1573 lg 1, KarS § 3312, KarS § 424 lg 1

järgi üldmenetluses. Kriminaalasi jagati kohtuniku Aivar Hint menetlusse. 29.10.2024 esitas

kohtunik Aivar Hint taandamistaotluse KrMS § 49 lg 6 ja § 491 lg 1 alusel, kuna on samas

kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna 06.01.2023 kohtumäärusega nr 1-22-7318

(22284000185) kohaldanud kahtlustatavale Ragnar Koigile ajutist lähenemiskeeldu.

01.11.2024 määrusega rahuldas kohtu esimees taotluse ning määras taandada Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Aivar Hint kriminaalasja nr 1-24-3749

lahendamiselt ning Tartu Maakohtu kantseleil jagada kriminaalasi kohtunik Triin Haraku

menetlusse.

2.

23.12.2024 kohtumäärusega andis kohus Ragnar Koiki üldmenetluses kohtu alla

süüdistatavana KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 24.12.2021 ja 25.12.2021 episoodides, KarS §

1573 lg 1, KarS § 3312 ja KarS § 424 lg 1 järgi. Kohus lõpetas kriminaalmenetluse Ragnar

Koigi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 28.09.2019 ja 28.10.2019 episoodide osas

KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

3. Ragnar Koik on kohtu alla antud süüdistuses selles, et tema:

- 24.12.2021 kella 22.00 paiku XXX asuvas korteris haaras omavahelise tüli käigus

XXX K. K. kätest, väänas neid ning tiris kannatanut vastu seina, tekitades K. K.

füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

- 25.12.2021 kella 11.40 paiku XXX asuvas korteris tungis kallale XXX K. K.,

kellel võttis käega kõrist kinni ning surus ta diivanile, tekitades kannatanule

füüsilist valu.

Seega pani Ragnar Koik toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis

on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Veel süüdistatakse Ragnar Koiki selles, et tema juhtis 03.04.2022 kella 21.23 paiku

Viljandi linnas Vaksali ja Leola tänavate ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Ragnar

Koik Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht

alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem.

Seega pani Ragnar Koik toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Lisaks süüdistatakse Ragnar Koiki selles, et alates 2022 aasta märtsikuust kuni 05.10.2022

on Ragnar Koik oluliselt häirinud XXX K. K. igapäevaelu, mis seisnes järgnevas:

-

Ragnar Koik helistas kannatanu K. K. telefoninumbrile järjepidevalt kontakti

otsides ajavahemikul 02.04.2022-03.04.2022 vähemalt 33 korral.

-

Ragnar Koik käis korduvalt kannatanu elukoha juures autoga kortermaja eest läbi

sõitmas. Kui kannatanu eiras Ragnar Koigiga suhtlemist, siis Ragnar Koik helistas

korduvalt politseisse. Ajavahemikul 29.04.2022-11.07.2022 on politsei poolt

registreeritud 9 juhtumit, milles Ragnar Koik teavitas mitmel korral, et ta ei saa

kontakti kannatanuga ja kardab, et XXX M. K. elu on ohus.

-

Ragnar Koik saatis interneti suhtlusrakenduses Messenger vähemalt 37 sõnumit

kannatanu elukaaslasele G. S. seoses kannatanuga ning XXX M. K.

-

Ragnar Koik käis 07.05.2022 kannatanu K. K. töökohas Viljandi linnas Riia mnt 35

Männimäe Selveris asuvas XXX ja nõudis, et kannatanu ütleks, kus XXX M. K. on.

-

Ragnar Koik käis uuesti 19.06.2022 kannatanu töökohas Viljandi linnas Riia mnt

35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja uuris, kas kannatanu endiselt töötab seal.

-

Ragnar Koik käis 02.07.2022 kannatanu ema M. K. elukohas XXX juures

nõudmas, et kannatanu annaks XXX M. K. Ragnar Koigile üle.

-

Ragnar Koik käis 05.08.2022 kannatanu elukaaslase G. S. õe elukoha XXX maja

ees ja parkis kannatanu sõiduki kinni ning keeldus lahkumast. Kannatanu soovis

minna XXX, kuid kinni parkimise tõttu ei olnud see võimalik. Kogu sündmuse

vältel saatis Ragnar Koik kannatanule järjepidevalt sõnumeid.

Kogu Ragnar Koigi käitumine on tekitanud K. K. hirmutunnet ja häirinud tema eraelu.

Seega pani Ragnar Koik toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on

teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimise või muul

viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või

tagajärg on teise isiku hirmutamine või muul viisil oluliselt häirimine.

Samuti süüdistatakse Ragnar Koiki selles, et tema, kelle suhtes oli 06.01.2023 Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega kohtuasjas 1-22-7318 esialgseks

õiguskaitseks kohaldatud lähenemiskeeldu K. K. suhtes kuni kriminaalasjas lahendi

tegemiseni, s.h suhelda kannatanu K. K. vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu

(nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms), erandina suhelda

pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste lahendamiseks ning e-

posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult XXX M. K. seotud küsimustes kuni 3 (kolm)

korda nädalas, rikkus korduvalt tema suhtes kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu,

kui ta saatis kannatanu K. K. nädala jooksul e-kirju ajavahemikul 15.05.2023-21.05.2023

kuuel korral, 06.11.2023-12.11.2023 neljal korral, 13.11.2023-19.11.2023 viiel korral,

15.01.2024-22.01.2024 neljal korral, 05.02.2024-11.02.2024 viiel korral.

Seega pani Ragnar Koik toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise.

(II) Menetlusosaliste seisukohad

4. Prokuröri hinnangul on Ragnar Koigi süü kõigis talle etteheidetavates tegudes kohtule

esitatud süüstavate tõendite kogumiga usaldusväärselt tõendatud.

Prokurör palus kohtul Ragnar Koik süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistada

teda vangistusega 1 aasta, KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 3312 järgi

vangistusega 5 kuud, KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel

mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, suurendades üksikkaristustest suurimat

karistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

25.12.2021-27.12.2021 ja 03.04.2022-05.04.2022, see on kokku kuus päeva, ning

karistuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud 24 päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata,

et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Ragnar Koik ei pane kahe aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel

hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse puhul süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3

alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

5. Kannatanu esindaja M. A. leidis, et süüdistatava süü kõigis etteheidetavates tegudes on

tõendatud. Kannatanu nõustub prokuratuuri poolt esitatud karistusega kõigis paragrahvides

ja karistuse määradega, aga kannatanu seisukoht on olnud, et paluks kohtul lisakaristusena

määrata lähenemiskeeldu kuni kolmeks aastaks. Ragnar Koigi kirjeldus kannatanust

käesoleva menetluse raames näitab, et kõigi sündmuste valguses paneb Ragnar Koik

vastutuse oma käitumise osas kannatanule ning endal mingit süüd ei näe. Selline suhtumine

iseloomustab vägivaldset mõttelaadi ja käitumist. Viisi, kuidas kannatanuga ehk XXX

suhelda XXX, valis Ragnar Koik ise. See viis oli füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine

erinevates situatsioonides ja sündmustel.

6. Kaitsja taotles Ragnar Koigi õigeksmõistmist kõigis süüdistuse punktides, välja arvatud

KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Selles osas ei ole sündmuse asjaolude osas

vaidlust. Küll aga leiab kaitsja, et on asjakohane kohaldada isikule karistusena rahalist

karistust. Kaitsja palus ka mitte kohaldada lisakaristust. Ragnar Koigi puhul on oluline

tähele panna, et teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud seda tüüpi teo eest. Oluline

on ka, et Ragnar Koik elab maakohas ning juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab oluliselt

tema tööalaseid väljavaateid ja ka suhet XXX. Pärast 2023 aastat on Ragnar Koik olnud

õiguskuulekas, mis tähendab, et ei ole kuigivõrd suur tõenäosus, et ta jätkaks uute

liiklusalaste kuritegude toimepanemist. Kaitsja taotleb ka menetluskulude hüvitamist ja

süüteomenetluses põhjustatud kahju hüvitamist. Menetluskulude suurus on kokku 12 476,38

eurot. Kaitsja taotleb kõigis episoodides, välja arvatud 424 järgi, õigeksmõistva otsuse

langetamist, kuid selle menetlusega seonduva menetluskulu suurus on väike. Põhiline kulu

selles asjas seondub teiste etteheidetega. Kaitsja on esitanud kohtule ka taotluse

süüteomenetluses põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 412,38 eurot. Kaitsja toob välja,

et juhul kui Ragnar Koik mõistetakse süüdi, ka sellisel juhul kaitsja taotleb selle kahju

hüvitamist, sest seaduslikud alused Ragnar Koigi kahtlustatavana kinnipidamiseks mõlema

episoodi puhul puudusid.

7. Süüdistatav Ragnar Koik tunnistas ennast süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, teiste süüdistustes ta ennast süüdi ei tunnistanud.

(III) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang



24.12.2021 kehalise väärkohtlemise episood

8. Ragnar Koiki süüdistatakse selles, et tema 24.12.2021 kella 22.00 paiku XXX asuvas

korteris haaras omavahelise tüli käigus XXX K. K. kätest, väänas neid ning tiris kannatanut

vastu seina, tekitades K. K. füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

9. Kannatanu K. K. ja süüdistatav Ragnar Koik on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et

nad olid paar ligikaudu 3 aastat, kooselu lõppes augusti kuus 2021 aastal. Kannatanu kolis

elama XXX, Ragnar Koik jäi elama XXX. Nende XXX ja on käesoleval ajal XXX. Ka

selgitavad nad ühtemoodi seda, et 24.detsembril 2021 aastal oli planeeritud veeta jõulud

koos Ragnar Koigi elukohas XXX. K. oli 24. detsembri päeval tööl. Ragnar käis XXX õhtul

sõbra juures jõuluõhtusöögil, kus oli alkoholi tarvitanud. Ragnar jätkas alkoholi tarvitamist

ka toas, tarbis Vana Tallinnat. Kannatanu jõi veini (kt I, tl 109-109 pöördel; kt II, tl 7

pöördel-8 pöördel).

10. Kannatanu ning süüdistatava vahel tekkis tüli. Kannatanu selgitas, et nad vestlesid elutoa

laua taga. Ragnar hakkas teda süüdistama erinevates asjades, sõimates kannatanut eeskätt

litsiks ja et ta ajab jalgu laiali. Nad vaidlesid. Kannatanu tundis, et on viga seal olla, aga tal

ei olnud ka julgust, võimalust ära minna, sest nad tahtsid ikkagi XXX jõuluhommikut veeta.

Ragnar Koik selgitas, et tüli põhjuseks oli K. tänane elukaaslane G. S. Nad olid novembris-

detsembris arutanud ka võimalust, et proovivad uuesti kooselu. Varemalt K. tunnistas, et nad

olid G. S. koos. Detsembriks jõulude ajaks ta ütles, et nende vahel ei ole mitte midagi, kõik

on läbi, aga sama 24nda õhtul sai ta teada, et nad olid XXX ja veetsid koos aega, K. ei

olnudki tööl õhtul nagu väitis. See oligi tüli põhjuseks. Süüdistatav ei välista, et ta võib-olla

seal tüli käigus ütles solvanguid, aga konkreetselt ei mäleta, et oleks midagi sellist öelnud, et

ta teenib raha jalgevahega. Tõenäoliselt midagi võis öelda talle pahasti, aga mis see oli, seda

ei mäleta.

11. Mõlemad kinnitavad ka seda, et lisaks verbaalsele tülile toimus nende vahel ka füüsiline

konflikt. Kannatanu selgitas, et nad vaidlesid, kannatanu soovis eemalduda vaidlusest ja

seda vaidlust lõpetada. Kannatanu hakkas koridorist suunduma magamistuppa. Tüli ikkagi

jätkus ja järgmine hetk olidki süüdistatava käed tema õlavarre juures, tekkis selline

lükkamine, tõmbamine. Koridoris olid krohvitud seinad, remont oli pooleli ja mingi hetk ta

käed käisid mööda krohvitud seina ja sellega tekkisid tal marrastused küünarnukkidele.

Kannatanu tundis hirmu. Kuna Ragnar oli talle varasemalt füüsiliselt liiga teinud, siis ta

üritas seda olukorda võimalikult kiiresti rahulikuks muuta selgitades, et rahuneme, lähme

magama. Kannatanu nuttis, oli paanikas. XXX magas nende voodis ja kannatanu läks XXX

kõrvale. Ragnar veel karjus, sõimas teda erinevate halbade sõnadega. Mäletab, et ka XXX

ärkas vahepeal üles, nuttis. Kannatanu rahustas XXX, kaisutas. Sellise Ragnar Koigi

tegevuse tagajärjel kannatanul olid küünarnuki peal marrastused.

Süüdistatav andis füüsilise konflikti kohta selgitusi, mille kohaselt otseselt löönud ei ole

kannatanut, kõigepealt tuli K. K. talle füüsiliselt kallale, seejärel hoidis temast kinni. K. lõi

talle käega näkku või kuskile, täpselt ei mäleta. Üks kord, ei mäleta, et rohkem oleks löönud.

Pigem lahtise käega. Loomulikult tundis valu nagu iga löögi tagajärjel. Ei mäleta, et löögist

oleks mingi jälg jäänud. Siis hoidis K. kinni, proovis rahustada, et rohkem ei lööks. K. ikka

siples, aga mööda ruumi ta ringi ei liikunud. Ei kukkunud kuskile. Kuidas täpselt see kinni

hoidmine seal välja nägi, väga detailselt ei osanud süüdistatav enam kirjeldada, aga hoidis

K. kätest äkki kuskilt midagi kinni, sest ta oli väga selline bravuurikas ja vägivaldne tema

vastu. Ta on juba isikuliselt selline, et ta ongi selline emalõvi ja teeb kõik, mis on vaja, et

saada oma tahtmist. Võttis K. kätest kinni, et takistada uusi löömisi. See ei olnud esimene

kord, kui ta on sama moodi tulnud ja süüdistatav juba nägi seda lõppu ette. Süüdistatav ei

oska öelda, kuidas kannatanule need marrastused tekkisid. Süüdistatav ei välista, et rüseluse

käigus tekkisid.

Kannatanu kinnitas, et võtab omaks selle, et lõi Ragnar Koiki esimesena näkku. Sellele

järgnes vaidlus. Kuna kannatanu ütlused olid vastuolus eeluurimisel antutega, avaldati

kohtus tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta on öelnud, et lõi Ragnar Koiki näkku ja peale

seda haaras Ragnar temal randmetest kinni ja väänas neid nii, et ta ennast liigutada ei saaks.

Kannatanu selgitas, et tema ütlused on erinevad, sest kohtueelses menetluses antud ütlused

on antud kohe peale juhtumit. Tänaseks on sellest möödas juba mitu aastat. See oli väga

traumeeriv juhtum kannatanu jaoks. Kannatanu kinnitab, et kohtueelses menetluses antud

ütlused on õiged ja vastab tõele, et pärast seda kui ta lõi siis Ragnar selle peale tegi nii, et

kannatanu ennast liigutada ei saaks. See läks järjest see olukord (kt I, tl 113 pöördel).

Kannatanu K. K. selgitas, et lõi Ragnar Koiki kuna oli kuulanud ääretult palju solvanguid.

Lahtise käega tavaline löök. Kannatanu selgitas, et ta trennis ei käi ja on päris nõrk

naisterahvas, nii et see löök ei olnud väga tugev (kt I, tl 119-119 pöördel).

12. Süüdistatav selgitab, et sündmus lõppes sellega, et kõik läksid magama. Süüdistatav magas

diivanil suures toas ja K. magas magamistoas. See oli neil eelnevalt juba kokku lepitud, et

K. jääb ööseks. Kannatanu mäletab, et läks XXX kõrvale magama. Ragnar Koik tema

arvates kõndis veel ringi ja läks elutuppa. Häirekeskusesse kannatanu ei helistanud. Tema

ainus eesmärk oli sealt ära saada. Oli hommik ja Ragnar rääkis telefoniga ja hakkas ära

minema kuhugi. Ja siis nägi kannatanu võimalust, et nüüd on aeg, kus ta saab ära minna.

24nda õhtul kannatanu ei saanud ära minna, sest kartis, kuna Ragnar oli kogu aeg temaga

ühes toas ja ruumis. 25nda hommikul õnnestus ära minna, kannatanu kutsus järgi G. S., kes

tuli kohe talle ja XXX järgi XXX ja ta läks oma koju (kt I, tl 109-110).

13. Kannatanu avaldas, et selle sündmusega seoses on ka pildid, mille saatmist uurija soovis.

Pildid on tehtud kannatanu telefoniga uurija juhendamise kohaselt. Võib eksida päevaga, aga

esimene või teine päev tegi pildid. Kõnealused fotod on esitatud kohtule ning nendel on

näha kannatanu parema käe küünarnukil punakat värvi kergeid marrastusi (kt I, tl 33-34).

14. Kannatanu ning süüdistatava ütlused toimunud sündmuse kohta langevad üldjoontes

kokku. Süüdistatav ennast süüdi tunnistanud ei ole, kuid samas kohtus ütlusi andes kinnitas,

et füüsiline kontakt neil oli ning ei välista, et selle rüseluse käigus sai kannatanu ka

tuvastatud vigastused, kuid tema lihtsalt hoidis K. kinni, et K. teda uuesti lüüa ei saaks.

Kannatanu ütlustest järeldub, et peale temapoolselt lööki lahtise käega toimus tema

kätest/randmetest kinni haaramine ja süüdistatav tegi nii, et kannatanu liikuda ei saaks.

15. Poolte ütluste alusel on võimalik tuvastada, et tüli süüdistavaga sai alguse sellest, et

viimane hakkas kannatanut solvama seoses läbikäimisega G. S, kes on käesoleval ajal

kannatanu elukaaslane. Kannatanu tahtis eemalduda, et tüli lõpetada ja ühel hetkel

kannatanu lõi lahtise labakäega Ragnar Koigile vastu nägu. Selle peale haaras Ragnar Koik

tal kätest, tekkis selline tõmbamine ja lükkamine, kannatanu „siples“, mille käigus

kannatanu küünarnukk käis vastu krohvitud seina. Ütlustest järelduvalt olid mõlemad

osapooled liikumises. Selle jaoks, et üks inimene saaks teise liikumist, sh käte liigutamist

piirata, on vaja teatava jõuga füüsiliselt fikseerida teise inimese käed. Kohtu hinnangul on

usutav, et selle jaoks, et kannatanu liikumist takistada, võttis süüdistatav kannatanu

randmetest kinni, millise tegevuse käigus võis ka kannatanu küünarnukk käia vastu seina,

kui kannatanu oli ka ise vastuliikumises, ja sinna tekkida eelpool käsitletud fotodel nähtuvad

kerged marrastused.

16. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-18-7833 p-s 27 selgitanud, et KarS § 121 puhul ei loeta

karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega

mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei

kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või

tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava

teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude

eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn

sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab

karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust.

17. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav haaras kannatanul randmetest kinni ja tegi nii, et ta

ennast liigutada ei saaks. Kinnihoidmine on üldjuhul keha väheoluline mõjutamine.

Kannatanu ei ole avaldanud, et tundis valu, mis kinnitab, et tegemist oli kannatanu keha

vähese intensiivsusega mõjutamisega. Kohtu hinnangul ei ole küünarnukile tekkiv marrastus

kannatanu randmetest haaramisel tema käte fikseerimise/kinnihoidmise tüüpiline tagajärg.

Kannatanu on kinnitanud, et peale omapoolset lahtise käega tehtud lööki süüdistatav tegi nii,

et ta ei saanud enam liigutada. Randmetest kinnivõtmise tüüpilised vigastused oleks

kinnihoidmise piirkonnas st randmepiirkonnas verevalumid, mitte marrastus küünarnukil.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Ragnar Koiki 24.12.2021 tegu ei kujutanud endast kannatanu

keha olulist mõjutust ning kannatanul tuvastatud kehavigastus ei ole sellise tegevuse

tüüpiline tagajärg. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik antud tagajärge ka süüdistatava teole

omistada.



25.12.2021 kehalise väärkohtlemise episood

18. Teiseks süüdistatakse Ragnar Koiki selles, et tema 25.12.2021 kella 11.40 paiku XXX

asuvas korteris tungis kallale XXX K. K., kellel võttis käega kõrist kinni ning surus ta

diivanile, tekitades kannatanule füüsilist valu.

19. Kannatanu avaldas kõnealuse episoodi kohta kohtus, et 25nda hommikul tal õnnestus

Ragnar Koiki juurest ära minna. Kuskil XXX ja XXX poolel teel Ragnar helistas ja küsis,

kuhu ta läinud on. Ragnar andis talle teada, et ta tuleb XXX tema juurde. Kannatanu arvates

ta ei reageerinud absoluutselt sellele (kt I, tl 110). Ka süüdistatav andis samasisulisi ütlusi,

mille kohaselt hommikul peale ärkamist talle tuli kõne, käis korraks sõbral abis. K. ja XXX

jäid koju. Arvab, et käis ära pool tundi kuni tund. Tagasi koju jõudes oli tühjus, ei olnud

XXX, ega olnud K.. Helistas siis K., kus ta on. K. ütles, et kutsus endale sõbranna järgi ja

läks XXX lXXX, mis peale süüdistatav teatas, et tuleb XXX XXX järgi ja siis läks.

Süüdistatav selgitas, et XXX elas valdavalt tema juures alates sellest augustist kui nad

kolisid eraldi, kui K. kolis XXX. K. käis tööl, vabadel päevadel M. aeg-ajalt veetis aega K..

K. avas ukse ja lasi ta sisse (kt II, tl 8 pöördel).

20. Kannatanu on avaldanud, et nägi, et Ragnar tuli maja ette. Ta tundus rahulik, rahulikum

kui eelneval õhtul. Kannatanu arvas, et ta võiks suuta temaga rahulikult rääkida. Majja sisse

pääseb nii, et alt peab helistama korterisse ja korterist saab sisse lasta. Ragnar Koik helistas,

oli hästi rahuliku häälega ja kannatanu lasi ta ülesse. Kannatanu lootis rahulikumale

vestlusele, et saavad rääkida rahulikult, sest öö oli möödas, ta oli maganud ning saanud

selgemaks ja kainemaks. Kannatanu lootis, et tuleb hetkene adekvaatne vestlus ukse peal.

Ragnar Koik tuli üles, kannatanu tegi ukse lahti ja siis ta astus tema korterisse. Kannatanu

hakkas teda tagasi ajama, et ei tule, et ei taha teda siia sisse. Kannatanu nägi, et ta ärritub

aina rohkem. Ta hääl läks aina kurjemaks. Kannatanu mõte oli see, et ukse peal räägivad.

Kui Ragnar Koik korterisse tuli, siis ta hakkas XXX nõudma, et kannatanu on XXX ära

röövinud ja ilma tema loata XXX kaasa võtnud. XXX oli elutoas. Kannatanu üritas teda

takistada, et ta ei läheks elutuppa. Nad rääkisid, karjusid teineteise peale (kt I, tl 110).

21. Nii kannatanu kui ka süüdistatav on selgitanud, et siis tekkis füüsiline kontakt nende vahel.

Kannatanu on selgitanud, et üks hetk Ragnar lükkas ta diivanile, ronis talle peale ja pani

talle käed kõri peale. Kannatanul oli valus ja siis Ragnar nagu ehmatas korraks, nagu tõmbus

tagasi. Kannatanu ei mäleta, kas nad midagi rääkisid, ja siis järgmine hetk ta uuesti surus

oma kätega talle kõri peale ja siis nagu silme eest hakkas mustaks minema ja siis ta jälle

tõmbus eemale. Kui ta kätega kõris oli siis kannatanu tundis, et oli hästi valus ja raske oli

hingata, et nüüd ongi lihtsalt temaga lõpp ja M. jääb üksi. Siis kannatanu ütles, nüüd on

kõik, kutsub politsei. Ragnar läks ja võttis XXX sülle lihtsalt ja istus XXX süles. Kannatanu

läks kööki ja helistas köögis politseile. Sündmus toimus kannatanu mäletamisel 25.12.2021

enne lõunat u kell 11 midagi (kt I, tl 110-110 pöördel). Süüdistatav on selgitanud, et jällegi

kasutas K. K. tema vastu füüsilist vägivalda. Kui ta korterisse sisenes, ütles K., et võtaks

XXX ja läheks tagasi XXX, mis peale K. tuli talle füüsiliselt kallale, rusikatega lõi vastu

rinda kuskile. Selle peale tõukas ta K. diivanile. Kägistanud ta K. K. ei ole. Süüdistatav

kuulis seda, et K. helistas politseisse, K. oli köögis, tema oli suures toas (kt II, tl 8 pöördel –

9).

22. Politsei tuli kohale. Kannatanu mäletab, et politseinike oli kaks, üks rääkis temaga. Ta

rääkis, et tema XXX kägistas teda. Teine politseinik rääkis toas Ragnariga. Olukord lõppes

sellega, et nad rääkisid XXX kellegagi, et kuidas käituda, aga Ragnar oli purjus. Kannatanu

mäletab, et Ragnar oli hästi ülbe politsei vastu. Nad viisid Ragnari ära ja XXX jäi temaga (kt

I, tl 110 pöördel). Süüdistatav avaldas, et selgitas politseile, et XXX oli temaga siis politsei

helistas kuskile oma ülemusele või kellelegi, küsis järgi, et mida ta tegema peaks, kuhu siis

XXX läheb. Algselt oli politsei ka sellel meelel, et XXX tuleb temaga XXX, aga siis K.

hakkas seal köögis karjuma umbes, et kuidas te annate alkoholijoobes inimesele XXX.

Politsei kontrollis tema joovet, see näitas midagi. Siis öeldi, et XXX jääb emaga. Kutsuti ta

alla kaasa bussi juurde, mitte midagi talle ei öeldud, miks. Öeldi lihtsalt, et tulge bussi

juurde alla korterist kaasa. Istus bussi, buss sõitis politseijaoskonda, võttis kuskilt tee pealt

uurija peale, mispeale ta pandi arestikambrisse kellegi ründamise eest (kt II, tl 9).

23. Tunnistaja V. T. selgitas, et 2021 detsembris oli tööl patrullis ja sai väljakutse, mille sisuks

oli, et eks elukaaslane tuli lapse emale kallale, kasutas füüsilist vägivalda. Kas äkki võttis

kõrist kinni või midagi sellist. Väljakutse tuli kuskil lõuna paiku XXX. Patrullis oli koos K.

M.. Korteris olid Ragnar, laps ja lapse ema. Ema oli köögis, endast väljas, nuttis. Laps koos

lapse isaga oli äkki elutoas. Ema jutt oli, et Ragnar tahtis last ära võtta enda juurde ilma ema

nõusolekuta ja ilma ema nõusolekuta ta korterisse sisenes ka, selle pärast see ema oligi

endast väljas. Ragnariga vesteldes oli alkoholi lõhna tunda ja tema käitumises oli aru saada,

et inimene on tarbinud alkoholi. Üleolev käitumine oli. Joovet kindlasti kontrolliti,

aga näitu tunnistaja ei mäleta. Ragnar Koik viidi sealt korterist politseimajja. Purjus

inimesele last usaldada ei saa. Tegid lähisuhtevägivalla infolehe. Pooltega toimus vestlus, et

selgitada välja, mis on toimunud. Ragnar ütles vägivalla kohta, et surus teda vastu diivanit

sellepärast, et ta last ei saanud ja oma tahtmist ei saanud. Vastuolude tõttu avaldati tunnistaja

kohtueelsel menetlusel öeldud lause: „Ragnari sõnul tekkis nendel vaidlus, mis läks

füüsiliseks, ja naise rahustamiseks surus K. vastu diivanit“. Tunnistaja selgitas, et kuna

sündmusest on 4 aastat möödas siis ta enam täpselt ei mäleta, aga nii on õige nagu

kohtueelses menetluses kirja sai, kuna siis oli ainult paar kuud möödas ja siis ikka mäletas

(kt I, tl 123-125).

24. Väljakutsel käinud politseinikud täitsid ka lähisuhtevägivalla infolehe. Kaitsja vaidles selle

dokumendi uurimise vastu kuna selles on kajastatud teave, mis pärineb inimestelt, kus nad

on vastanud küsimustele, mida politsei on esitanud K. K. ja selles osas ei ole see iseenesest

tekkinud dokument vaid ta on selle sündmuse uurimise käigus tekkinud dokument, mis

kajastab isikulist teavet. Sellest tulenevalt kaitsja leidis, et tegemist ei ole tõendina lubatud

tõendiga, sest isikuliste tõendite uurimine toimub ristküsitluse vormis. Prokurör leidis, et see

on lubatav tõend. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga, mida saab kasutada mh

isikute ütluste usaldusväärsuse hindamisel.

25. Lähisuhtevägivalla infoleht kinnitab kannatanu ütlusi. Sellelt nähtub, et 25.12.2021 kell

11:46 on kannatanu avaldanud, et tema suhtes on toime pandud füüsiline vägivald:

tõukamine ja kägistamine. Vägivald on korduv. Politseinikud on nähtava

tervisekahjustusena märkinud kerge punetuse kaela all. Lehele on märgitud veel, et eks

elukaaslased elavad lahus, ühine laps. Lapse hoidmise pärast tekkis tüli, toimus füüsiline

kontakt (kt I, tl 35-36).

26. Kohtule on esitatud ka 25.12.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll.

Kaitsja hinnangul tuleb indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendite kogumist välja

arvata. Ragnar Koigile ei ole selgitatud õigust keelduda indikaatorvahendisse puhumisest.

Selle kohta Ragnar Koik allkirja ei andnud ning Ragnar Koigile ka ei selgitatud, et kui tema

seisukoht on, et talle ei ole indikaatorvahendisse puhumisest keeldumise õigust selgitatud, et

siis ta peaks midagi muud selle kohta tegema kui keelduma selle kohta allkirja andmisest.

Selliselt suunati Ragnar Koik, teda puhuma pannes, sisuliselt enda suhtes toimetatavas

menetluses tõendite kogumisele ja seda, et Ragnar Koik oleks soovinud menetlusele kaasa

aidata, ei ole tõendamist leidnud, seetõttu polnud võimalik ega lubatud teda kohustada

indikaatorvahendisse puhuma. Seejuures pole selgitatud isikule õigust puhumise protseduuri

vaidlustada. Indikaatorvahend pole ka kohane vahend joobe tuvastamiseks. Prokuratuur

antud käsitlusega ei nõustu ning toob välja, et dokumendil on märkus, et isik on keeldunud

alla kirjutamast sellele dokumendile.

Kohus nõustub kaitsjaga ning jätab antud dokumendi tõendikogumist kõrvale. Dokumendi

mõlema lehekülje allservas asuvad patrullpolitseinike allkirjad märkusega: „isikule

protokoll tutvustatud, keeldus alla kirjutamast“. Eraldi kontrollile allutatud isiku allkirja

eeldava lõigu all, kus on kinnitus toimingu põhjuse ja eesmärgi selgitamise kohta, isikule

tema õiguste selgitamine ning toimingust keeldumise tagajärgede selgitamine, kellegi

allkirja või muud märget koos allkirjadega ei ole. Kohtu hinnangul ei ole märkus sellest, et

peale toimingu teostamist ja protokolli tervikuna täidetuna tutvustamist keeldus isik

protokolli allkirjastamast samastatav sellega, et menetleja enne toimingu läbiviimist selgitas

toimingu eesmärki, isiku õigusi ning keeldumise tagajärgi, kuid isik keeldus selle kohta

allkirja andmast. Käesolevalt ei ole võimalik dokumendist üheselt mõista, kas isikule

selgitati nõuetekohaselt eelnevalt toiminguga seonduvat ja ta lihtsalt keeldus ka selle

selgituse allkirjastamisest või ei selgitatud isikule toiminguga seonduvat ning tema õiguse ja

tagajärgi eelnevalt ja süüdistatav keeldus peale toimingu läbiviimist protokolli

allkirjastamisest.

27. Samas ei ole käesolevas episoodis määrava tähtsusega konkreetne alkoholisisaldus

süüdistatava väljahingatavas õhus. Kehalise väärkohtlemise osas ei ole süüdistatav end süüdi

tunnistanud. Oma ütlustes selgitas süüdistatav, et K. tuli talle füüsiliselt kallale, rusikatega

lõi vastu rinda kuskile, aga täpselt ka ei mäleta. Selle peale tõukas ta K. diivanile, kuid

kägistanud ta K. K. ei ole.

28. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas ütlused on

järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused

on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste

kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8).

Riigikohus on 18. veebruar 2013.a otsuse nr 3-1-1-89-12 punktis 14 märkinud: „Tunnistaja

ütluste usaldusväärsust kinnitab näiteks ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks

aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud

vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn

kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi

andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi

usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega.“

29. Kohtu hinnangul on kannatanu K. K. ütlused usaldusväärsemad kui süüdistatava süüd

eitavad ütlused. Kannatanu ütlused on järjepidevad ning riimuvad teiste tõenditega.

Kannatanu on kirjeldanud täpselt, kuidas sündmus aset leidis ning kirjeldanud detailselt,

mida sel hetkel tundis. Ta kutsus kohale ka politsei, kes tuvastas, et Ragnar Koik oli alkoholi

tarvitanud, mis teadaolevalt samuti mõjutab isiku võimet asjaolusid tajuda ja mäletada.

Sündmuskohale saabunud tunnistaja V. T. ütluste kohaselt avaldati talle samuti

sündmuskohal, et kannatanul oli kõrist kinni võetud. Lähisuhtevägivalla infolehel kajastatu

kohaselt oli väliselt nähtav ka punetus kannatanu kaelal. Süüdistataval on põhjust enda süüd

pisendada, et vastutusest pääseda. Süüdistatav on selgitanud, et kannatanu lõi teda

rusikatega vastu rindkere, mida otseselt ei vaidlusta ka kannatanu, kes on selgitanud, et

proovis teda tagasi ajada ja takistada lapse juurde elutuppa minemast. Süüdistatavast

oluliselt väiksema kehaehitusega kannatanu ei kujutanud endast Ragnar Koigi jaoks mingit

ohtu. Ometi otsustas süüdistatav kannatanut tõugata ning kägistada.

30. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul tõendatud, et Ragnar Koik 25.12.2021 kella 11.40

paiku XXX asuvas korteris tungis kallale XXX K. K., kelle surus diivanile ning kellel võttis

käega kõrist kinni, tekitades kannatanule füüsilist valu.



Kokkuvõte ning õiguslik hinnang

31. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

32. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse ühes episoodis

kirjeldatud teo toimepanemise:

1) 25.12.2021 kella 11.40 paiku tungis Ragnar Koik kallale XXX K. K., kelle surus

diivanile ning kellel võttis käega kõrist kinni, tekitades kannatanule füüsilist valu.

33. Kellegi jõuga diivanile surumine ja käega kõrist kinni haaramine kujutab endast kehalist

väärkohtlemist. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks

nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase vastutusele

võtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist.

Kannatanu on andnud ütlusi, et kui Ragnar Koik tal kätega kõris oli, siis kannatanu tundis, et

oli hästi valus ja raske oli hingata, arvas et nüüd ongi lihtsalt temaga lõpp. Tal oli kõri valus,

oli ääretult halb hingata ja see mõte, et tal hakkas silme eest mustaks minema, viis

paanikasse. Sellisel viisil kõrist haaramisel ja pigistamisel on kohtu hinnangul valu

tundmine tüüpiliselt tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on

täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

34. Kohtu hinnangul ei vasta Ragnar Koiki käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale

tunnusele, kuivõrd isikut ei ole varasemalt kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud

ning käesolevalt on tuvastatud ühekordne kehaline väärkohtlemine.

35. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-19-3377 p-des 9-10 selgitanud lähisuhte mõiste

sisustamist. Lahendis on välja toodud, et Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis

peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-,

hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta.

Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning

omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu

XII koosseis.). Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte

vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes

pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline

ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist,

ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side

isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele.

Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.

Kannatanu ning süüdistatav andsid mõlemad kohtus ütlusi, et nad läksid lahku augustis 2021

ning elasid alates sellest ka eraldi kohtades. Kokku puutusid seoses ühise lapsega. Seetõttu

25. detsembril 2021 kui toimus tuvastatud kehaline väärkohtlemine, nende vahel enam

lähisuhet ei olnud, mistõttu KarS § 121 lg 2 p 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus – lähisuhe –

puudub.

36. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on

täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe.

Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu

hinnangul pani Ragnar Koik temale süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese

tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis

põhjustab kannatanule vähemalt füüsilist valu. Lükates kannatanu diivanile ja kägistades

teda kõrist pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et

tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu. Selle järelmi saabumine on ettenähtav

ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

37. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Ei ole tuvastatav, et süüdistatav tegutsenuks hädakaitseseisundis ja tõrjunuks

kannatanupoolset vahetut või vahetult eesseisvat rünnet. Samuti on Ragnar Koik süüdiv ja

puuduvad süüd välistavad asjaolud.

38. Seega on Ragnar Koik kehaliselt väärkoheldes oma endist elukaaslast K. K.

realiseerinud KarS § 121 lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane

ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Ragnar

Koik tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda

tuleb karistada.



Süüdistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises KarS § 424 lg 1 järgi

39. Veel süüdistatakse Ragnar Koiki selles, et tema juhtis 03.04.2022 kella 21.23 paiku

Viljandi linnas Vaksali ja Leola tänavate ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta.

40. Süüdistatav Ragnar Koik tunnistab alkoholijoobes sõiduki juhtimist. Mäletab, et see oli

kevadel, ei mäleta täpselt kuupäeva. Peeti kinni Viljandi linnas Ugala teatri lähedal, kui

sõitis enda isikliku sõiduauto Mercedes-Benziga. Käis panka viimas sularaha, et kaitsjatasu

ära maksta. Politsei pidas kinni ja pani alkomeetrisse puhuma. Näitu ei mäleta. Oli alkoholi

tarvitanud, kuid ei mäleta mida. Juhtimisõigus on olnud umbes 20 aastat (kt II, tl 13).

41. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti

03.04.2022 kell 21.43-21.47 alkoholisisalduseks 1,03 mg/L. Tõenduslik alkomeeter Dräger

Alcotest 7110 EE on väljatrüki kohaselt taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-21-

00189 (kt I, tl 38).

42. Nähtuvalt 03.04.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati Ragnar Koik

samal kuupäeval kell 21:23 Viljandi linnas Vaksali ja Leola tänavate ristmiku juures sõiduki

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni

juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, sest oli alust arvata, et tema veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (kt I, tl

39).

43. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Ragnar Koik kinni

03.04.2022 kell 21.23 Viljandi linnas Vaksali tn ja Leola tn ristmikul, seoses kahtlustusega

selles, et tema juhtis 03.04.2022 kell 21.23 paiku Viljandi linnas Vaksali ja Leola tänavate

ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles

alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta

(kt I, tl 42).

44. Tunnistaja K. I. kohtueelselt antud ütlused võttis kohus prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja

kokkuleppel KrMS § 2911 alusel asja materjalide juurde. Tunnistaja on selgitanud, et olles

patrullteenistuses tuli 03.04.2022 kella 21:16 paiku teade joobes juhist Viljandi linnas Ugala

teatri juures suunaga kesklinna poole. Teates oli märgitud sõidukiks MB reg.nr. XXX.

Tunnistaja reageeris väljakutsele ning märkas sõidukit vastu liikumas Vabaduse platsi

ringristmiku juures. Keeras oma sõiduki ümber ning andis peatumismärguande. Sõiduk

peatus Vaksali-Leola tn ristmiku juures kella 21:23 paiku. Sõiduki juhiks oli sõiduki omanik

Ragnar Koik, ik XXX, kes tunnistas kohe, et on tarvitanud alkoholi. Indikaatorvahendiga

juhi joovet kontrollides oli tulemuseks 1,04 mg/l. Hiljem mõõtis patrullpolitseinik K. S.

tõendusliku alkomeetriga Ragnari joovet ja tuli 1,03 mg/l. Ragnar kahetses tegu, oli

koostööaldis ja ütles, et tuli Viljandisse kuna on vaja pangakaardile raha panna (kt I, tl 40-

41).

45. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest

nähtuvalt oli Ragnar Koiki ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,03 mg/l

(lõplik mõõtetulem), oli ta järelikult 03.04.2022 mootorsõiduki juhtimise ajal

alkoholijoobes.

46. Kohtu hinnangul on tõendatud, Ragnar Koik 03.04.2022 kella 21.23 paiku Viljandi linnas

Vaksali tn ja Leola tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga

XXX, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli

vähemalt 1,03 mg/l. Seega rikkus Ragnar Koik LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1

sätestatud nõudeid.

47. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes.

Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu

hinnangul pani Ragnar Koik teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. Ragnar

Koigi joove oli niivõrd suur, et see pidi olema talle ka tajutav ning ka politseiametnikele

tunnistas isik, et on alkoholi tarvitanud. Kriminaalse joobe alammäär on 0,75 mg/l ning

Ragnar Koigi joove ületas seda künnist märkimisväärselt. Seega pani Ragnar Koik

kõnealuse teo toime otsese tahtlusega.

48. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Ragnar

Koik süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüdistatav Ragnar Koik tuleb

tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb

karistada.



Süüdistus ahistavas jälitamises KarS § 1573 lg 1 järgi

49. Ragnar Koiki süüdistatakse ka selles, et tema alates 2022 aasta märtsikuust kuni

05.10.2022 on oluliselt häirinud XXX K. K. igapäevaelu, mis seisnes järgnevas:

1. Ragnar Koik helistas kannatanu K. K. telefoninumbrile järjepidevalt kontakti

otsides ajavahemikul 02.04.2022-03.04.2022 vähemalt 33 korral.

2. Ragnar Koik käis korduvalt kannatanu elukoha juures autoga kortermaja eest läbi

sõitmas. Kui kannatanu eiras Ragnar Koigiga suhtlemist, siis Ragnar Koik helistas

korduvalt politseisse. Ajavahemikul 29.04.2022-11.07.2022 on politsei poolt

registreeritud 9 juhtumit, milles Ragnar Koik teavitas mitmel korral, et ta ei saa

kontakti kannatanuga ja kardab, et XXX M. K. elu on ohus.

3. Ragnar Koik saatis interneti suhtlusrakenduses Messenger vähemalt 37 sõnumit

kannatanu elukaaslasele G. S. seoses kannatanuga ning XXX M. K.

4. Ragnar Koik käis 07.05.2022 kannatanu K. K. töökohas Viljandi linnas Riia mnt 35

Männimäe Selveris asuvas XXX ja nõudis, et kannatanu ütleks, kus XXX M. K. on.

5. Ragnar Koik käis uuesti 19.06.2022 kannatanu töökohas Viljandi linnas Riia mnt

35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja uuris, kas kannatanu endiselt töötab seal.

6. Ragnar Koik käis 02.07.2022 kannatanu ema M. K. elukohas XXX juures

nõudmas, et kannatanu annaks XXX M. K. Ragnar Koigile üle.

7. Ragnar Koik käis 05.08.2022 kannatanu elukaaslase G. S. õe elukoha XXX maja

ees ja parkis kannatanu sõiduki kinni ning keeldus lahkumast. Kannatanu soovis

minna XXX ujuma, kuid kinni parkimise tõttu ei olnud see võimalik. Kogu

sündmuse vältel saatis Ragnar Koik kannatanule järjepidevalt sõnumeid.

1) Etteheide, et Ragnar Koik helistas kannatanu K. K. telefoninumbrile järjepidevalt

kontakti otsides ajavahemikul 02.04.2022-03.04.2022 vähemalt 33 korral.

50. Süüdistatav ei eita, et helistas nimetatud ajavahemikul K. K. Ta selgitas kohtuistungil, et

proovis K. sel ajal ühendust saada, helistas K. nii palju, kuna tahtis teada, kus on XXX,

kellega XXX asub. Tal puudus igasugune info XXX asukoha kohta või üldse XXX kohta.

XXX oli sel ajal koos K., kes ei andnud XXX kohta infot ja telefonile ei vastanud (kt II, tl 9

pöördel).

51. Kannatanu K. K. selgitas seoses ahistava jälitamise süüdistusega üldistatult, et üldjuhul ta

ei vastanud kõnedele, sest ta ei tahtnud kuulda kui nõme, halb, paha ja kõike ta on.

Konkreetsel etteheidetud ajal oli M. temaga. Kannatanu selgitab, et ei tea, mis põhjusel

süüdistatav helistas, kuid sellel ajal ei olnud ühtegi piirangut Ragnar Koigil, mis seonduks

tema õigusega saada infot XXX kohta (kt I, tl 111, 115 pöördel).

52. Toimunud kõnede kohta on esitatud ka 02.04.2022 ja 03.04.2022 kõneregistri

kuvatõmmiste vaatlusprotokoll koos vastavate lisadega (kd I, tl 48-49). Kaitsja on esitanud

nende osas vastuväite, et vaatlusprotokollis olevad kõneregistri ekraanitõmmised tõendina

arvesse ei lähe, kuna need ei ole eesti keeles. KrMS § 10 lg 3 sätestab, et kõik dokumendid,

mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või

tõlgitud eesti keelde.

Eestikeelses asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kuvatõmmiseid, millistel on nähtav

kõnede tegemise kuupäev ja kellaaeg ning järel inglisekeelne märge „missed call“. Vaatlust

läbiviinud menetleja on selle tõlkinud ning sedastanud vaatlusprotokollis, et tegemist on

antud kuupäevadel tehtud 33-e vastamata kõnega. Keegi osapooltest pole taotlenud

kohtueelselt nende tõlkimist, kuvatõmmistel üldiselt on väga vähe teksti ning kaitsja ei ole

ka välja toonud, et tõlge oleks ebaõige, mistõttu pole kohtu hinnangul tekkinud kahtlust, et

keegi osapooltest tõendi sisu ei mõistaks või mõistaks seda vaatlusprotokollis esitatud

tõlkest tulenevalt ekslikult. Kohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga.

53. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud K. K. poolt edastatud telefoni

kuvatõmmiseid nähtub, et 02.04.2022 on kontakt Ragnar Koik helistanud kannatanule

ajavahemikul kell 21:51 kuni 22:24 kaksteist korda ja 03.04.2022 ajavahemikul kell 19:54

kuni 20:22 kahekümne ühel korral. 02.04.2022 on tehtud kaksteist vastamata kõnet 34

minuti jooksul ja 03.04.2022 kakskümmend üks vastamata kõnet 28 minuti jooksul.

54. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik helistas kannatanu K. K. telefoninumbrile

ajavahemikul 02.04.2022-03.04.2022 vähemalt 33 korral eesmärgiga saada teavet XXX

kohta. Kohtul puudub alus kahelda süüdistatava selgitustes kõnede eesmärgi osas.

2) Etteheide, et Ragnar Koik käis korduvalt kannatanu elukoha juures autoga

kortermaja eest läbi sõitmas. Kui kannatanu eiras Ragnar Koigiga suhtlemist, siis

Ragnar Koik helistas korduvalt politseisse. Ajavahemikul 29.04.2022-11.07.2022

on politsei poolt registreeritud 9 juhtumit, milles Ragnar Koik teavitas mitmel

korral, et ta ei saa kontakti kannatanuga ja kardab, et XXX M. K. elu on ohus.

55. Süüdistatav ei eita seda, et on K. K. maja juurest läbi sõitnud ning politseile kõnesid

teinud. Täpsemalt selgitas süüdistatav kohtuistungil, et ei ole käinud jälgimas K. K. elu

tema kortermaja juures, aga on selle maja juurest mööda sõitnud. Ajavahemikul 2022 aasta

märtsist kuni oktoobrini 2022 on selle maja juurest mööda sõitnud, kuna kohe kõrvalmajas

elas tema XXX K. V., kes on hariduselt arst, kelle juures ta käis ja kes oli talle toeks. Paar

maja eemal on peretuttav K. N., kellel on kaks väikest last, kuhu ta on lapsi viinud ja nende

lastega käib M. läbi. K. teab teda ja teadis maja kindlasti, kus ta elas, aga ei usu, et korterit

teab. Politseisse on helistanud, sest neil hetkedel on näinud, et see on viimane võimalus,

kuidas üldse mingisugustki infot XXX kohta saada, et kas XXX on kõik hästi. On proovinud

erinevaid kanaleid, kust infot saada. On XXX käest proovinud, igal juhul esiti K. käest.

Mitte ühtegi kanalit pidi ei ole vastuseid saanud. See on see viimane õlekõrs, kust kinni

haarata, et mingit infot XXX kohta saada. Peab vajalikuks infot saada, sest XXX on tema

elus kõige tähtsam. Temapoolne sisend oli ka üldse XXX saada ja ei oleks käinud kõik need

aastad kohtus, ei oleks kümneid tuhandeid eurosid kulutanud kaitsekulude peale, kui ei

hooliks ja ei sooviks ainult oma XXX koos olla (kt II, tl 9 pöördel-10).

56. Kannatanu mäletab, et häiriva tegevusena oli ka maja ees käimisi. Ragnar oli pildi teinud

tema majast ja saatis selle pildi kannatanule. Kannatanu mäletab ka ühte politseiga seotud

õhtut kui Ragnar parkis auto kõrvalmaja ette ja rääkis politseiga, et kannatanu auto on

valesti pargitud. Ei tea, et Ragnaril seal majas mingisuguseid tuttavaid elas. Kannatanu

selgitas, et neid väljakutseid oli päris palju, kui politsei käis tal kodus mõnel korral, ja siis

nad mingi hetk hakkasid talle helistama, et teile on tehtud väljakutse, ja siis ta ütles, et ei,

kõik on tegelikult hästi ja on XXX lihtsalt kodus. Kannatanule tundus see selline kiusamine

ja puhas viha, et teda häirida, et talle halba teha ja teda rivist välja viia. Kannatanu ei

takistanud XXX suhtlemist ja andis XXX kohta infot kui ta küsis absoluutselt adekvaatselt,

et kuidas läheb XXX. Kui sealt tuli küsimus, et värdjas lits näiteks, kuidas XXX läheb, siis

tunneb, et ei pea taluma solvanguid (kt I, tl 111-112).

57. Seega Ragnar Koik tunnistas seda, et sõitis vahepeal K. K. majast mööda, kuid tema

eesmärk ei olnud K. K. jälgida, vaid süüdistatava käigud on seotud olnud läheduses elava

klassiõe ja peretuttavaga. Kannatanu viitab oma ütlustel ühele korrale kui Ragnar saatis talle

kannatanu majast tehtud pildi ning mäletab ühte korda kui Ragnar käis politseiga tema maja

ees, seisis, rääkis politseiga, et kannatanu auto on valesti pargitud. Kohtu hinnangul ei ole

tõendatud see, et Ragnar Koik oleks käinud korduvalt autoga sõitmas K. K. elukoha juures

eesmärgiga teda jälgida või seal kontakti temaga otsida. On usutav, et Viljandimaal elav ja

suhtlusringkonda omav süüdistatav satub mööda sõitma kannatanu elukohast seoses muude

käikudega ning ilmtingimata ei saa järeldada, et mööda sõitmine oli tingitud soovist jälgida

või saada kontakti kannatanuga. Süüdistatav on selgitanud, et lähedal elasid tal tuttavad

kelle juures ta käis ning sõitmises iseenesest ei olnud ka midagi ebatavalist. Kannatanu on

selgitanud, et ühel korral süüdistatav sõitis tema kodust mööda ja saatis ka selle kohta pildi

kannatanule, kuid millal ja mis asjaoludel see süüdistatava poolt saadeti, ei ilmnenud.

Midagi keelatut ei ole selles, kui süüdistatav teavitas valesti pargitud sõidukist ning mis

täpselt antud sündmuse asjaolud olid ning kas suhtlus piirdus süüdistatava ja politsei

omavahelise suhtlusega või jõudis viidatud teavituse läbi süüdistatav ka suhtluseni

kannatanuga või kas see oli teavitamise eesmärk, tuvastada võimalik ei ole.

58. Politsei-ja Piirivalveameti menetlusinfosüsteemist tehtud väljavõttest nähtub, et 29.04.2022

helistas Ragnar politseisse ja teatas, et kohtus on paika pandud, et tema saaks see

nädalavahetus oma lapsega koos olla, aga K. ei vasta telefonile ja kui teataja kohal käis,

temale last üle ei antud. 05.05.2022 helistas Ragnar ja teatas, et K. ei täida kohtumäärust.

08.05.2022 teatab Ragnar politseisse, et ei saa kätte last lapse ema K. käest. 20.05.2022

helistas Ragnar ja teatas, et lapse elu ja tervis võib olla ohus, kuna K. elab koos

narkomaaniga. 19.06.2022 teatab Ragnar, et ei saa K. last kätte. 02.07.2022 teatas Ragnar, et

K. ei anna last üle ja Ragnari arvates on lapse elu ohus. 03.07.2022 teatab Ragnar, et täna

peab toimuma lapse üleandmine. 11.07.2022 Ragnar teatab, et ei ole last 1,5 kuud näinud,

on mures lapse pärast (kt I, tl 45-47).

59. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et kõnealuse ca 7 kuu pikkuse perioodi jooksul, so 2022

aasta märts kuni 05.10.2022 süüdistatav sõitis korduvalt kannatanu elukohast mööda, mida

ta kinnitas ka ise. Samas ei ilmne, et ta oleks kõigil juhtudel sihipäraselt sõitnud sinna just

soovist kannatanu elukohaks oleva kortermaja eest läbi sõita, kannatanut jälgida ja/või seal

kannatanuga kontakti asuda. Tõendatud on see, et Ragnar Koik ajavahemikul 29.04.2022-

11.07.2022 helistas 8 korral politseisse seonduvalt sellega, et ei saa last kannatanu käest

kätte ja tunneb muret lapse M. K. heaolu kohta.

3) Etteheide, et Ragnar Koik saatis interneti suhtlusrakenduses Messenger vähemalt 37

sõnumit kannatanu elukaaslasele G. S. seoses kannatanuga ning lapse M. K.

60. Süüdistatav tunnistas sõnumite saatmist. Suhtlus oli lapse ja K. teemaline. Suhtles G. S.

neil teemadel, sest kust muidu infot saab. Ei mäleta, kas G. S. vastas (kt I, tl 13 pöördel).

Kannatanu selgitas, et teab, et Ragnar on ühendust võtnud G. S. talle Messengeri kirjutades

seonduvalt lapsega. Kirjutas väga mitmel korral, nagu kannatanu on G. S. jutust aru saanud.

G. on ka näidanud kannatanule neid kirju (kt I, tl 119 pöördel – 120).

61. Tunnistaja G. S. selgitas, et Ragnar kirjutas talle Messengeris. Mingi hetk sai blokeering

peale pandud, kuid Messenger millegi pärast näitab ikkagi kui keegi kirjutab ja need kirjad

tulid siiski läbi hiljem ka. Kirjad olid ähvardavad, tihtilugu kui ta K. ei saanud võib-olla

kontakti. Väga tihti nagu oleks purjus ja lihtsalt sõimavad sellised, tegi K. ja tunnistajat

maha (kt I, tl 156 pöördel).

62. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud Facebooki Messengeri vestlust Ragnar

Koiki ja G. S. vahel nähtub, et Ragnar Koik on 11. juulil saatnud G. S. 26 ja 5. augustil 11

sõnumit (kt I, tl 48, 51-54). 11. juuli sõnumid, millised on saadetud vahemikus ca kell 00.44-

02.12, on valdavalt etteheitvad kannatanu ja tunnistaja suunas, viidates mõnes kohas ka

lapsele ja teatud kuupäeva määrusele. 5. augusti sõnumid on saadetud ajavahemikus ca

21.49-22.13 ja käsitletakse lapsega reisimiseks nõusoleku andmist ja lapsega kohtumise

küsimust.

63. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik saatis interneti suhtlusrakenduses

Messenger vähemalt 37 sõnumit kannatanu elukaaslasele G. S. mh seoses kannatanuga ning

lapse M. K.

4) Etteheide, mille kohaselt Ragnar Koik käis 07.05.2022 kannatanu K. K. töökohas

Viljandi linnas Riia mnt 35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja nõudis, et kannatanu

ütleks, kus laps M. K. on.

64. Vaidluse all ei ole, et 07.05.2022 Ragnar Koik käis kannatanu K. K. töökohas Viljandi

linnas Riia mnt 35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja küsis, kus on laps M. K. Sellest on

ühtemoodi rääkinud nii kannatanu, süüdistatav kui ka tunnistajad L. L. ja E. U. Ragnar Koik

selgitas, et sisenes Selverisse, kus ees on XXX vasakut kätt. Tema teadis, et K. on sellel

päeval kodus lapsega, kuid poodi minnes nägi juhuslikult silma nurgast, et K. on leti taga.

Tekkis küsimus, et kui K. on tööl, kus ja kellega laps on. Sooviks ei olnud häirida teiste

inimeste rahu, vaid saada teada, kus oli laps. See oli nädalavahetus tema mäletamisel ja

lasteaed ja kõik on kinni. See oli juhuslik, et läks Männimäe keskusesse, läks Selverisse

toidupoodi (kt II, tl 10).

65. Kannatanu andis ütlusi, mille kohaselt oli emadepäev ja oli vaja töölist. Silma nurgast nägi,

kuidas tuleb mees XXX sisse, maru ärevil ja siis nägi, et see on Ragnar Koik. Ta karjus, kus

on laps. Kannatanu oli nagu soolasammas seal, sest see oli õudne, et Ragnar tuleb tema töö

juurde, tuleb tema töökeskkonna rahu rikkuma. Olles varem saanud tunda vägivalla poolt, ei

tahagi midagi vastata. Kannatanu ei vastanud Ragnarile, kuna talle tundus Ragnar tugevasti

alkoholijoobes. Ta karjus kannatanule näkku seda, sellepärast ei vastanud. Kannatanu tundis

hirmu ja selle ajendil ei vastanud (kt I, tl 111-111 pöördel, 115 pöördel-116).

66. Ka tunnistajad L. L. ja E. U., kes töötasid sel päeval samuti XXX mäletavad sündmust

emadepäeva perioodil. Mõlemad selgitasid, et Ragnar Koik oli vihane ja küsis, kus laps on

(kt I, tl 152-153, 155-155 pöördel). Tunnistaja L. L. ei mäletanud, kuidas K. selle olukorra

ajal käitus. Tunnistajale tundus näoilme ja kehahoiaku põhjal, et Ragnar Koik oli vihane (kt

I, tl 152). E. U. selgitas, et K. oli hästi rahulik. See olukord ei kestnud üldse kaua, võib-olla

isegi mitte minutit. Tunnistaja ehmatas ja ei teadnud, kuidas käituda (kt I, tl 155).

67. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik käis 07.05.2022 kannatanu K. K. töökohas

Viljandi linnas Riia mnt 35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja küsis, kus on nende ühine

laps M. K.

5) Etteheide, et Ragnar Koik käis uuesti 19.06.2022 kannatanu töökohas Viljandi linnas

Riia mnt 35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja uuris, kas kannatanu endiselt töötab

seal.

68. Asja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis seda etteheidet kinnitaks. Seda ei ole

välja toonud tunnistajad L. L., ega E. U. Tunnistaja E. U. selgitas vastupidi, et peale eelpool

käsitletud emadepäeva ei ole Ragnar Koik XXX käinud (kt I, tl 155). Samuti ei ole

süüdistatav ega kannatanu kõnealuse sündmuse kohta omapoolsetes ütlustes midagi

avaldanud.

69. Seega kohtu hinnangul on tõendamata, et Ragnar Koik oleks käinud 19.06.2022 kannatanu

töökohas Viljandi linnas Riia mnt 35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja uurinud, kas

kannatanu endiselt töötab seal.

6) Etteheide, et Ragnar Koik käis 02.07.2022 kannatanu ema M. K. elukohas XXX

juures nõudmas, et kannatanu annaks lapse M. K. Ragnar Koigile üle.

70. Ka selle etteheite osas ei ole vaidlust selles, et sündmus aset leidis. Seda kinnitavad nii

süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistaja M. K. Samuti nähtub juhtum Politsei- ja

Piirivalveameti menetlusinfosüsteemist tehtud väljavõttelt, kus samal kuupäeval on ka

kannatanu politseile teada andnud, et süüdistatav on tema juures (kt I, tl 46).

71. Süüdistatav selgitas, et tegemist oli tema sünnipäevaga ja mõlemal vanemal on oma

sünnipäeva päeval õigus lapsega aega veeta. Õigus tulenes kas siis tollel hetkel kehtivast

kohtumäärusest või kompromissikokkulepest. K. last ei andnud ja ei selgitanud, miks. Oli

seal mõned tunnid (kt II, tl 10 pöördel, 14).

72. Kannatanu selgitas, et mäletab sündmust, mil Ragnar käis tema ema kodu juures. Mäletab,

et sellele eelnesid mõnel päeval vestlused, et Ragnaril tuleb sünnipäev, tal on õigus lapsega

koos olla. Üks päev enne sai tema juristilt kirja, et kohtumist ei toimu. Oli rahulik, olgu, ta ei

tule ja ei pea muretsema. 2. juulil Ragnar hakkas saatma talle sõnumeid, et tal on õigus

lapsega koos olla, et varsti jõuab. Tundis, kuidas see ärevus muudkui kasvab ja kasvab ja

üks hetk oligi ta maja ees ning hakkas nõudma last. Kutsuti politsei. Tal oli määrus käes, et

tal on õigus lapsega olla. Ta oli silmnähtavalt joobes, tuikus, ei olnud ise roolis. Politsei pani

ta puhuma, ütles, et ta on joobes. Neil tekkis vaidlus selle üle, et miks ta last ei anna.

Kannatanu ütles, sa oled joobes, ma ei anna sulle last, su jurist on kirja saatnud. Sekkus ka

kannatanu ema, et mine ära siit, sa ei tohi siin minu maa peal olla. Ta seisis riigi teel, lasi

muusikat, tegi suitsu ja pildus suitsukonisid nende maa peale. Tal oli õigus olla lapsega

koos, siiamaani on see punkt sees, et sünnipäeval on see õigus, aga ta oli purjus. Kannatanu

ei anna purjus lapsevanemale last. Ragnar oli mitu tundi seal. Mingi hetk seisis ka politsei

neil reaalselt maja ees, sest kannatanu kartis. Lõpuks politsei andis 24 tunnise

lähenemiskeelu sellele kohale ja siis ta mingi hetk lihtsalt läks ära. Kannatanu ütles seal, et

ta ei karda Ragnar Koiki, aga politsei ja tema ema oli kõrval. Emotsiooni ajendil tõesti

karjus Ragnari peale. Võimalik, et solvas Ragnarit. Ragnariga ei olnud võimalik rahulikult

arutada lapsega suhtluse teemat, kuna Ragnar tuli temaga vestlusesse kohe agressiivse

hoiakuga, karjudes, lehvitades kohtumäärust (kt I, tl 111 pöördel-112, 117-117 pöördel).

73. Tunnistaja M. K. selgitas, et suvel paar aastat tagasi Ragnar Koik käis tema elukoha juures

õues. K. selgitas, et Ragnar tuli lapse hooldusõiguse asjus. K. rääkis Ragnariga. Tunnistaja

ise kogu aeg ei olnud vestluse juures. Vahepeal oli M. toas. Ragnar Koik tuli tema elukohta

autoga, tal oli autojuht. Vestlus õues kestis paar tundi või isegi rohkem, vaieldi omavahel.

Politsei tuli sinna ja kogu see intsident oli tegelikult õhtuni. Kui juba politsei oli läinud siis

ta tuli jälle tagasi, kuskil käis vahepeal ära. Ragnar oli agressiivne, ülbe, üleolev. Ragnar

soovis M. kaasa võtta, tal oli õigus, isa kord oli selle kohtumääruse järgi. K. ei andnud last,

sest Ragnar oli alkoholijoobes. Eelneva kuu aja jooksul ei olnud Ragnar last näinud, sest

laps oli tunnistajaga koos XXX. Kannatanu tõi ajaks, mil viibis haiglas lapse tunnistaja

juurde. Et laps on vanaema juures Ragnarile tunnistaja ei öelnud. Ka 2022 käis Ragnar koos

lastekaitsega värava taga. Laps ei läinud siis koos Ragnariga, sest tunnistaja kuulas seda,

mida K. ütles. K. ütles, et ei annaks last Ragnarile. See oli 2022 aasta november. Sellist

olukorda võis veel üks kord olla, et Ragnar käis lastekaitsega koos värava taga, ei mäleta (kt

I, tl 159 pöördel-161).

74. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik käis 02.07.2022 kannatanu ema M. K.

elukohas XXX juures nõudmas, et kannatanu annaks lapse M. K. Ragnar Koigile üle,

lähtudes eeldusest, et kohtumääruse kohaselt oli tal lapsega kohtumise õigus oma

sünnipäeval. Kuna Ragnar Koik oli joobes, ei antud talle last üle.

7) Etteheide, et Ragnar Koik käis 05.08.2022 kannatanu elukaaslase G. S. õe elukoha

XXX maja ees ja parkis kannatanu sõiduki kinni ning keeldus lahkumast.

Kannatanu soovis minna lapsega ujuma, kuid kinni parkimise tõttu ei olnud see

võimalik. Kogu sündmuse vältel saatis Ragnar Koik kannatanule järjepidevalt

sõnumeid.

75. Ka selle etteheite osas ei ole kahtlusi, et toimus XXX maja ees käimine süüdistatava poolt

ning seal kannatanu sõiduki kinni parkimine. Seda kinnitavad süüdistatav, kannatanu ning

G. S.

76. Süüdistatav selgitas selle etteheite kohta, et vastavalt 15. juuli 2022 esialgse õiguskaitse

määrusele oli tal õigus vestelda M. videokõne teel. Palju kordi on kõned ära jäänud ja väga

palju on seda, et K. on seal samas kõrval, kuulab, sekkub, on palju kordi kõne lõpetanud, kui

temale miski ei sobi. See on teemaks olnud lapse kohtuvaidluses, et K. tegelikult ei tohiks

olla seal kõrval ja sekkuda nende omavahelisse kõnesse, aga ta on seda kogu aeg teinud. Ei

tea, et K. oleks luba katkestada videokõneid. Ei ole keelatud arutada lapsega kokkusaamisi.

5. augustil 2022 kiire väike kõne oli M. M. rääkisid, küsis, kus ta on, seda küsib alati. Kui

tema näiteks kodus ei olnud, siis ta samamoodi ütleb ja näitab, kus ta on selle kõne

toimumise ajal. Tuli välja, et nad on XXX paar maja temast eemal. Midagi tuli jutuks seoses

lasteaia juurde mänguplatsile minemisega, aga K. mingi hetk katkestas kõne ära. Kui

proovis tagasi helistada, siis enam ei vastatud. Mingit probleemi kõne ajal ei tekkinud. Ei

ole M. vastumeelselt peale käinud, et peaks kohtuma. Oli rahulik jutt M., et kus, mis teeb,

selline täitsa tavaline kolmeaastasega jutuajamine. Jutuajamised kolmeaastasega ei saagi olla

väga sisukad, ongi mängu, mänguasja põhised. See oli täiesti tavaline igapäevane kõne.

Tunnistab, et läks G. S. õe elukohta maja ette, kuna soovis lapsega suhelda, et kõne pandi

kinni, mis toimub. Sellel hetkel kui ta sinna jõudis, nemad just tulid välja. M. oli G. S. süles.

Süüdistatava päringu peale, miks kõne lõpetati, sealt eriti midagi ei tulnud. G. S. seal midagi

ütles, täpselt enam ei mäleta, mida ta ütles. Ta alati kuidagi nii, et umbes, et jälle purjus,

jälle täis, midagi sellist, et miks sa tuled siia ja midagi selle laadset ütles too kord ka.

Kutsusid talle ka politsei, ei olnud purjus. Võis nii olla, et parkis nende auto kinni. Läks

sinna, et suhelda lapsega. Parkis kinni, sest seal ei ole ruumi, seal polnud parklas vabu kohti.

Tõenäoliselt ei olnud K. K. võimalust sealt autoga ära sõita. Lõppes sellega, et nad läksid

tuppa ja süüdistatav sõitis minema (kt II, tl 10 pöördel-11, 14-).

77. Kannatanu selgitas, et ei ole takistanud lapse ja isa vahelist videokõne, mitte ühtegi

suhtlust, kui see on lapsekeskne suhtlus. Aga on olnud, et ta näiteks manipuleerib lapsega,

saame kokku, kui tal ei ole õigust lapsega kokku saada. Tal on õigus ainult videokõne teha

ja see videokõne aeg ei olnud tegelikult piiratud. Tal oli õigus lapsega rääkida kui kaua ta

tahab põhimõtteliselt, aga ta hakkas last provotseerima, et saame kokku, sest nad olid seal

samas läheduses. See ei ole absoluutselt õige, eriti kui laps ei soovinud ka seda, sest neil olid

plaanid minna õhtul ujuma. See olukord toimus XXX maja ees. Ragnar oli lapsega

videokõnes, tundus väga okei. Kannatanu veel kõndis ringi, pakkis seal asju ja kuulis, et ta

hakkas rääkima, et saame kokku, sest nad olid läheduses. Ragnar elab seal samas

põhimõtteliselt kõrval tänavas kaks tänavat edasi. M. nagu ei soovinud kokku saada.

Survestamist oli mitu korda lapsele. Kannatanu tundis, et see hakkab lapsele vaimselt

mõjuma ja pani kõne kinni, sest laps ei pea kannatama kui isa soovib lapsega kokku saada.

Tal on selle jaoks oma aeg. Kõne katkestamiste teemal suhtles mitmetel kordadel lastekaitse

töötajaga, kes ütles, et lapse heaolu silmas pidades võib ta kõne kinni panna. Kohtumäärus

ei reguleeri seda. Last survestada kohtumisele on ääretult vale ja loomulikult sekkub oma

lapse heaolu jaoks. Peale kõne kinni panemist tuli laps talle sülle ja nuttis, sest ta ei tahtnud

kohtuda (kt I, tl 112, 117 pöördel-118 pöördel).

78. Tunnistaja G. S. avaldas, et K. K. on tema elukaaslane. Mäletab seda kui Ragnar Koik neid

kinni parkis autoga. Olid tunnistaja õe juures just asju kokku panemas, valmistusid ujuma

minemiseks. Sellel hetkel helistas Ragnar Koik, et tahab lapsega suhelda. K. andis talle

õiguse ja sai lapsega suhelda. Laps loomulikult tahtis suhelda, aga vestlus nende vahel

muutus väga kiirelt agressiivseks. Ragnar hakkas lapselt pärima küsimusi, mis ei ole

eakohased, et kus sa oled, kellega sa oled. Väike laps oli nagu ülekuulamisel. Kõne pealt

kuulmine oli paratamatu, kuna olid kõrvaltoas. Lõpuks ema lihtsalt reageeris sellele ja pani

kõne kinni. Siis laps hakkas hüsteeriliselt nutma, otsis emalt lähedust. Hästi palju

agressiivsust oli seal. Kui Ragnar neid kinni parkis, ütles tunnistaja, et palun tule eest ära,

tahavad ujuma minna, seda ta ei teinud. Siis läksid autosse. Lootsid, et tuleb ikkagi eest ära

kui ta näeb, et auto läheb käima ja üritavad ära minna. Üritas ka vahelt välja sõita, aga see ei

õnnestunud, oli vähe ruumi. Olukord lõppes nii, et nad olid tükk aega seal autos, patrull oli

välja kutsutud selleks ajaks. Lootsid, et tuleb patrull kohale, aga seda ei juhtunud. Ragnar

autot ka ei liigutanud, tuli autost välja, tegi suitsu, hästi ülbe oli. Lõpuks tekkisid lapsel

küsimused, miks issi kinni pargib ja miks me ei saa ujuma minna. Siis pidasid

mõistlikumaks tuppa minna (kt I, tl 156-156 pöördel, 157 pöördel).

79. Juhtum nähtub ka Politsei-ja Piirivalveameti menetlusinfosüsteemist tehtud väljavõttelt (kt

I, tl 47). Selle kohaselt 05.08.2022 Kerli teatab, et Ragnar parkis tema sõiduki kinni XXX.

Politseil oli võimalik reageerida sündmusele 1,5h hiljem ning selleks ajaks oli K. auto juba

vaba. Ragnar oli takistanud teda 40 minutit.

80. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik käis 05.08.2022 kannatanu elukaaslase G.

S. õe elukoha XXX maja ees ja parkis kannatanu sõiduki kinni ning keeldus lahkumast. Et

kannatanule oleks eelviidatud aadressile saabumisel ja selle järel sõnumeid saadetud,

materjalidest ei ilmne.



Kokkuvõte ning õiguslik hinnang

81. KarS § 1573 lg 1 järgi on karistatav teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine,

tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle

eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt

häirimine, kui puudub KarS §- s 137 sätestatud süüteokoosseis.

82. Süüteo objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod:

- Kontakti otsimine kannatanuga tähendab toimepanija poolt nii vahetu (nn näost näkku)

kui kommunikatsioonivahendite kaudu toimuva suhtlemise taotlemist (hääl- ja

visuaalsuhtlus ja nende katsed, sh helistamine, sõnumite saatmine, teiste isikute poole

pöördumine kannatanuga kontakti saamise eesmärgil jne).

- Kannatanu jälgimine tähendab tema tegevuste, mh sidevahendite kaudu teostatava

kommunikatsiooni vaatlemist kas vahetult, tehnilisi vahendeid või teist isikut kasutades ja

sõltumata sellest, kas seda tehakse varjatult või mitte.

- Muul viisil kannatanu eraellu sekkumine on mistahes tegu, millel on kannatanu

privaatsfääri tungimise (eraelu puutumatuse rikkumise) iseloom.

Kõigi koosseisule vastavate tegude puhul on nõutav, et need on toime pandud kannatanu

tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid,

nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid,

võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele

hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja

jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et

selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada.

Süüteokoosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema kannatanu hirmutamine või

alandamine või muul viisil oluline häirimine. Hirmutamine tähendab kannatanus hirmutunde

tekitamist. Oluline häirimine tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise

intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu

toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine

on objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel tuleb eelkõige lähtuda objektiivse

kõrvalseisja seisukohast (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1573 komm. 4-6).

83. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt järgnevad tegevused:

1. Ragnar Koik helistas kannatanu K. K. telefoninumbrile järjepidevalt kontakti

otsides ajavahemikul 02.04.2022-03.04.2022 vähemalt 33 korral.

2. Ragnar Koik on süüdistuses märgitud ajal kannatanu elukoha juurest autoga

kortermaja eest läbi sõitnud. Ragnar Koik on ajavahemikul 29.04.2022-11.07.2022

helistanud 8 korral (29.04.2022, 05.05.2022, 08.05.2022, 20.05.2022, 19.06.2022,

02.07.2022, 03.07.2022 ja 11.07.2022) politseisse seonduvalt sellega, et ei saa

kontakti kannatanuga ja/või tunneb muret M. K. heaolu suhtes.

3. Ragnar Koik saatis interneti suhtlusrakenduses Messenger 11. juulil ja 5. augustil

kokku vähemalt 37 sõnumit kannatanu elukaaslasele G. S. mh seoses kannatanuga

ning lapse M. K..

4. Ragnar Koik käis 07.05.2022 kannatanu K. K. töökohas Viljandi linnas Riia mnt

35 Männimäe Selveris asuvas XXX ja küsis, kus on nende ühine laps M. K.

5. Ragnar Koik käis 02.07.2022 kannatanu ema M. K. elukohas XXX juures

nõudmas, et kannatanu annaks lapse M. K. Ragnar Koigile üle.

6. Ragnar Koik käis 05.08.2022 kannatanu elukaaslase G. S. õe elukoha XXX maja

ees ja parkis kannatanu sõiduki kinni ning keeldus lahkumast.

84. Kaitsja on leidnud, et need eelnevalt tuvastatud Ragnar Koiki tegevused ei ole käsitletavad

kannatanu tahte vastase eraellu sekkumisena KarS § 1573 lg 1 tähenduses. Ragnar Koigil kui

M. K. isal oli õigus nõuda teiselt vanemalt infot enda lapse kohta, temaga suhelda või ka

nõuda lapse üleandmist. Süüdistuse kõigi sündmuste ajal oli laps M. K. koos K. K. ning

süüdistataval Ragnar Koigil oli õigus ja perekonnaseadusest tulenev kohustus saada lapse

kohta infot, sh asukoha kohta. Isal on õigus ja perekonnaseadusest tulenev kohustus lapsega

kokku saada ja suhelda ning õigus ja kohustus suhelda enda lapsega videokõne teel. Need

õigused ja kohustused olid korrelatsioonis K. K. kui lapsega sellel hetkel koos oleva vanema

kohustusega seda kõike Ragnar Koigile ja M. K. võimaldada. Kõiki neid kohustusi K. K.

rikkus ning see tingiski omakorda Ragnar Koigi poolt ühenduse võtmised. Sellises olukorras

ei saa olla tegemist ahistava jälitamisega KarS § 1573 lg 1 tähenduses, sest selline tegevus ei

saa ahistada K. K. kui lapsevanemat.

85. Telefonikõned aprillikuus kahel kuupäeval toimusid kahel järjestikkusel õhtul: 2.aprillil

helistas Ragnar Koik 12 korda järjest ning 3.aprillil helistas 21 korda järjest, kuna Ragnar

Koik soovis saada infot lapse kohta. K. K. telefonile ei vastanud. K. K. selgitas, et üldjuhul

ta ei vastanud kõnedele, sest ta ei tahtnud kuulda kui nõme ja halb ja paha ja kõike ta on. K.

K. oleks sellises olukorras, kus ta ei soovi Ragnar Koiki kõnele vastata peljates, et sealt võib

solvanguid kuulda, saata näiteks sõnumi, et siiski isa saaks lapse kohta info kätte. Tegemist

on kahel kuupäeval u poole tunni jooksul aset leidnud kõnedega, so kontakti otsimistega

lapse isa poolt lapse ema suhtes, eesmärgiga saada infot lapse kohta.

Ka politseisse helistamised toimusid, kuna lapse isa soovis saada infot lapse kohta. Politsei

andmebaasi väljatrükilt on näha, et Ragnar Koiki peamised mured on olnud seotud sellega,

et on suhtluskord, aga lapse ema ei ole talle last andnud ja ei vasta ka kõnedele. Sellises

olukorras, kui ta on lapse elust mitme nädala jooksul ära lõigatud, on mõistetav isa soov

lapsega suhelda, veenduda tema heaolus ning saada tema kohta infot.

Puutuvalt etteheitesse, et süüdistatav on kannatanu elukoha juurest läbi sõitnud, ei ole mingil

viisil tuvastamist leidnud, et see sõitmine oleks kuidagi seotud eesmärgiga K. K. kontakti

saada, teda jälgida või tema eraellu sekkuda, vaid süüdistatava käigud on seotud olnud

läheduses elava klassiõe ja peretuttavaga. Et süüdistatav võis sattuda kannatanu elukohast

mööduma seoses teiste asjaajamistega ja faktiliselt mööda sõitmised aset leidsid, ei tähenda,

et antud käitumine oleks käsitletav kannatanuga kontakti otsimise, tema jälgimisena või

eraellu sekkumisena. Kuigi kannatanu on välja toonud ka üksiku juhtumi, kui talle saadeti

tema elukohast pilt, ei ole täpsemalt kannatanu antud tegevuse asjaolusid avanud. Et

süüdistatav on ühel juhul politseile teada andnud valesti pargitud sõidukist ja viibinud

seejuures kannatanu maja läheduses, ei ole kohtu hinnangul samuti käesolevalt teadaoleva

kohaselt käsitletav kannatanuga kontakti otsimise, tema jälgimisena või eraellu

sekkumisena.

Kohtu hinnangul G. S. sõnumite saatmine kujutab endast K. K. tahte vastast tema eraellu

sekkumist ning teise isiku vahendusel kontakti otsimist. Praktikas on sageli ahistava

jälitamise näited ka sellised, kus teo toimepanija ei jälgi ega otsi kontakti otse ohvriga, vaid

teiste isikute kaudu, näiteks sõprade, sugulaste või töökaaslaste kaudu. Ragnar Koigi poolt

11. juulil saadetud sõnumid on erineva sisuga, mõned on lihtsalt G. S. ja K. K. solvavad,

mõningates teavitab, et G. S. ei või olla koos lapsega, et kannatanu rikub kohtumääruseid

jne. 5. augustil saadetud sõnumites teavitab Ragnar, et ei anna luba lapsega riigist

väljumiseks, pakub välja, et annab loa sel juhul kui M. saab pühapäeva temaga veeta ja

palub selle info edasi öelda K. ning väljendab rahulolematust, et peab seda läbi tunnistaja

ütlema. Kolmanda isiku vahendusel kannatanuga kontakti otsimine ning kannatanu

elukaaslasele kannatanu ja elukaaslase kohta negatiivsete või lugupidamatute väljendite

saatmine on KarS § 1573 lg 1 mõttes kontakti otsimine ja muu eraellu sekkumine.

Kannatanu töökohas XXX toimunud intsident, kus Ragnar Koik märkas, et K. K. on tööl

kuigi talle teadaolevalt oleks pidanud laps olema sel ajal emaga ning küsis K., kus on laps,

kestis väga lühikest aega. Enda sõnade kohaselt Ragnar Koik läks toidupoodi ning lihtsalt

silmanurgast märkas, et K. on tööl. Tunnistaja E. U. selgitas, et see olukord ei kestnud üldse

kaua, võib-olla isegi mitte minutit. K. oli hästi rahulik. Viiteid, et kaubanduskeskusesse

minek süüdistatava poolt oleks sihipärane otsimaks kannatanuga kontakti, ei ilmne.

02.07.2022 läks Ragnar Koik kannatanu ema elukohta XXX, kuna sel päeval oli tema

sünnipäev ning kohtumääruse kohaselt oli tal õigus olla sel päeval lapsega, aga kannatanut

kätte saada ei õnnestunud. Kannatanu on selgitanud, et eelnevatel päevadel oli sellest

kokkusaamisest juttu ja eelmisel päeval Ragnar Koigi jurist oli saatnud kirja, et seda

kohtumist ei toimu. Konkreetset kirja kohtule esitatud ei ole. Ka juhul kui selline kiri

eelneval päeval saadeti, jääb arusaamatuks, miks juhul kui isa järgmine päev siiski avaldas

soovi lapsega kohtuda, kannatanu hoidus lapse isaga suhtlusest ega selgitanud ka asjaolusid,

miks tekkis arusaamatus sellest, et lapse isal on enda teada õigus konkreetsel päeval lapsega

kohtuda ja lapse ema ei võta sellel päeval kõnesid vastu. Et Ragnar Koik oli joobes ajal, mil

ta soovis kohtuma tulla, ei saanud kannatanule enne teada olla. Ometi on kannatanu

selgitanud, et juba enne sellest asjaolust teada saamist, saades samal päeval sõnumeid lapse

isalt, et viimane tahab määruse järgset õigust realiseerida, tundis kuidas ärevus kasvab (kt I,

tl 111 pöördel). Politseile tehtud väljavõttest nähtuvalt on samuti lapse isa andnud teada, et

pidi toimuma kokkusaamine lapsega, kuid lapse ema last üle ei anna, ei põhjenda, ei vasta

kõnedele (kt I, tl 46), mis tingis lõppastmes Ragnar Koiki poolt lapse viibimiskohta mineku

ning 02.07.2022 aset leidnud sündmused.

05.08.2022 intsident, kui süüdistatav otsis kannatanuga kontakti ja sekkus tema eraellu,

tekkis seetõttu, et kannatanu katkestas Ragnar Koigi ja lapse vahel toimunud videokõne,

milleks Ragnar Koigil oli kohtumääruse järgi sel hetkel õigus. Kas emal oli õigus kõne

katkestada konkreetsel juhul või ei, ei ole võimalik subjektiivsete hinnangute alusel – kas

kõne oli survestav või mitte – käesolevalt tuvastada. Süüdistatav on selgitanud, et tegemist

oli tavapärase kõnega, mis 3-e aastasega ei saagi olla ülemäära sisukas. Küsimustes lapsele,

kus ta on ja kes temaga veel on, kohus midagi etteheidetavat ei näe. Seda, kas ettepanekud

kokkusaamiseks olid ülemääraselt survestavad või agressiivsed, ei ole võimalik kohtul

käesolevalt tuvastada. Peale kõne katkestamist lapse isa poolt tagasi helistamisel kõnele ei

vastatud (kt II, tl 11, 14), misjärel läks süüdistatav lapse viibimiskohta kohale, et suhelda

lapsega (kt II, tl 14 pöördel).

Kohus on seisukohal, et tuvastatud kontakti otsimiste ja muude eraellu sekkumiste eesmärk

ega tagajärg ei olnud K. K. hirmutamine ega alandamine. Samuti ei olnud Ragnar Koiki

käitumise eesmärk kannatanu muul viisil oluline häirimine.

86. Kohtu hinnangul oleks kannatanu K. K. saanud osaliselt ka neid olukordi vältida kui ta

oleks olnud koostööaltim, andnud lapse isale aegsasti infot lapse kohta ning suhtluses isaga

avaldanud ka ammendavalt talle teadaolevad asjaolusid, st nt et eeldas, et kohtumist ei toimu

kuivõrd on juristilt vastava kirja saanud. K. K. selgitas ise, et on alati kohtumääruseid

täitnud, kuid süüdistatava ja tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et see alati siiski nii ei ole

olnud. Süüdistatav on välja toonud, et videokõned on korduvalt ära jäänud või katkestatud

(kt II, tl 10 pöördel). Tunnistaja M. K. on selgitanud seoses 02.07.2022 sündmusega, et

eelneva kuu aja jooksul ei olnud Ragnar last näinud, sest laps oli tunnistajaga koos XXX. K.

tõi lapse tema juurde kui haiglasse läks, Ragnarile ei öelnud (kt I, tl 160 pöördel). Oli ka

olukordi, kui Ragnar käis koos lastekaitsega värava taga. Laps ei läinud siis koos Ragnariga,

sest tunnistaja kuulas seda, mida K. ütles. K. ütles, et ei annaks last Ragnarile. See oli 2022

aasta november. Sellist olukorda võis veel üks kord olla, et Ragnar käis lastekaitsega koos

värava taga, ei mäleta (kt I, tl 160 pöördel-161). Seda, et pooltel oli probleeme suhtluskorra

täitmisel on näha lastekaitsespetsialisti M. K. kirjadest, kus viimane teatab K., et kehtib 5.

jaanuari 2022 määrus ja kuna laps ei ole isa juures, on tegemist määruse rikkumisega.

Samuti on palutud tagasisidet, mis põhjusel ei ole isa kõnesid lapsele võimaldatud (kt I, tl

200-202). Et lapse ema ei ole kohati lapse ja teise vanema suhtlust hõlbustanud ilmneb ka

kohtule esitatud Star väljavõtte kannetelt, mille kohaselt on laps üle antud teisele vanemale

ilma vajalike riieteta ning lapsel on keelatud vastata küsimusele oma viibimiskoha ja

seltskonna osas (kt I, tl 181-188). Miks viidatud piiranguid lapsele isaga suhtlemisel seadma

peaks, jääb arusaamatuks.

87. Kohus selgitab, et vanematel tuleb kindlaksmääratud suhtluskorrast hoolikalt kinni pidada

ning selle rikkumisega võib kaasneda kriminaalvastutus. KarS § 331¹ lg 1 alusel on

kriminaalkorras karistatav mh tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmine, millega

kohustatakse isikut välja andma laps, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või

kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti.

88. Eelpool tuvastatud Ragnar Koiki poolt tehtud telefonikõned, teated politseile, sõnumid

kannatanu elukaaslasele ning vahetud kontaktid kannatanuga on valdavalt välja kasvanud

puudulikust omavahelisest vastastikku lugupidavast kommunikatsioonist vanemate vahel.

Uuritud tõenditega on leidnud tõendamist see, et Ragnar Koigi eesmärgiks etteheidetavaid

tegevusi tehes on olnud saada infot lapse kohta või nõuda suhtluskorra täitmist.

Kontaktiotsimised ei ole tekkinud iseeneslikult või kantud kannatanu hirmutamise,

alandamise või olulise häirimise eesmärgist. Ragnar Koik ei ole ka nende tegevustega

hirmutanud ega alandanud K. K. Samas on usutav, et eelpool tuvastatud tegevused häirisid

K. K. ja tekitasid temas ebamugavust ning stressi. KarS § 1573 lg 1 kontekstist on aga

vajalik tuvastada, kas Ragnar Koik nende tegevustega häiris K. K. olulisel määral.

89. Riigikohus on lahendi 1-24-1235 p-des 28-29 selgitanud, et kannatanu eraellu sekkumine

on koosseisutunnusena lai, hõlmates mitmesuguseid erineva intensiivsusastmega tegusid.

Seetõttu ei saa olulist häirimist kui ahistava jälitamise koosseisulist tagajärge või eesmärki

tõlgendada avaralt. Nii ei piisa kõnealuse koosseisutunnuse täitmiseks üksnes sellest, et

toimepanija tegu põhjustab kannatanule stressi ja ärritatust. KarS § 1573 lg-s 1 on

mitteammendav loetelu olulise häirimise viisidest, mille korral on kannatanu eraellu

sekkumine selle sätte järgi karistatav. Nendena nimetab seadus kannatanu hirmutamist ja

alandamist. Kolleegium leiab, et ka siis, kui kannatanu eraellu sekkumise (sh temaga

kontakti otsimise või tema jälgimise) eesmärk või tagajärg on kannatanu oluline häirimine

muul moel kui teda hirmutades või alandades, peab häiring olema intensiivsuselt võrreldav

hirmutamise või alandamisega.

90. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud tegevused kokkuvõttes intensiivsuselt sellised,

mis kannatanut oluliselt häirisid. Tegemist on 2022 aastal ajavahemikul aprillist augustini,

so 5 kuu jooksul aset leidnud kontakti otsimistega, mis olid kantud soovist suhelda ühise

lapsega. Osade sündmuste vahel, vaadeldes ka politseisse helistamise kuupäevi, on peaaegu

kuni kuu aega vahet. Kohus nõustub kaitsjaga sellest, et K. K. peab taluma ühise lapse

olemasolu tõttu Ragnar Koigi aeg-aegseid kontaktiotsimisi. Tuvastatud sündmuste ajal oli

või pidi olema laps K. K. ning pole tuvastamist leidnud, et Ragnar Koigil võis olla ühenduse

otsimiseks mingi muu eesmärk kui saada infot lapse kohta. Kohus möönab, et Ragnar Koigi

käitumine polnud alati viisakas ning kindlasti on taunimisväärne alkoholijoobes olles

lapsega kohtumise nõudmine, samuti ei saa põhjendatuks pidada teise vanema poolt

vastusolvanguid või kergeid füüsilise jõu kasutamisi, kuid endiste elukaaslaste tülid ning

selle käigus paraku vastastikune võimalik kõrgendatud häälel vaidlus ja solvamine ei ole

harukordne ning vaidlused eskaleeruvad sageli mõlema osapoole vastastikkuste avalduste

tõttu. Kohtu hinnangul ei ole Ragnar Koiki tuvastatud tegevused niisuguseks eraellu

sekkumiseks, mis oleks n-ö keskmise mõistliku inimese seisukohalt KarS § 1573 lg 1

tähenduses kannatanut oluliselt häirivad.

91. Seetõttu, kuna kohtu hinnangul ei ole täidetud KarS § 1573 lg 1 objektiivne koosseis

tuleb süüdistatav selles süüdistuses õigeks mõista.



Süüdistus lähenemiskeelu rikkumises KarS § 3312 järgi

92. Ragnar Koikile oli 06.01.2023 Tartu Maakohtu kohtumäärusega kohtuasjas 1-22-7318

kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu K. K. suhtes kuni kriminaalasjas lahendi tegemiseni.

Keelatud oli suhelda kannatanuga vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt

telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms). Erandina oli lubatud

suhelda pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste lahendamiseks

ning e-posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult ühise alaealise lapse M. K. seotud

küsimustes kuni 3 (kolm) korda nädalas. Süüdistuse kohaselt rikkus Ragnar Koik korduvalt

tema suhtes kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu, kui ta saatis kannatanu K. K.

nädala jooksul e-kirju ajavahemikul 15.05.2023-21.05.2023 kuuel korral, 06.11.2023-

12.11.2023 neljal korral, 13.11.2023-19.11.2023 viiel korral, 15.01.2024-22.01.2024 neljal

korral, 05.02.2024-11.02.2024 viiel korral.

93. Tartu Maakohus kohaldas 06.01.2023 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-22-7318 Ragnar

Koigile ajutist lähenemiskeeldu kannatanu K. K. suhtes, milles keelati Ragnar Koigil

suhelda kannatanu K. K. vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post,

sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms). Erandina lubati Ragnar Koigil K. K.

kohtuda ja suhelda pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste

lahendamiseks ning e-posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult ühise alaealise lapse M. K.

seotud küsimustes kuni 3 (kolm) korda nädalas (kt I, tl 55-56).

94. Süüdistatav ei eita K. K. kirjade kirjutamist määruses märgitud 3-st suuremal hulgal, kuid

tema hinnangul oli see talle lubatud. Süüdistatav selgitas, et sai kohtumääruses olevast

nõusoleku tähendusest aru, et kui K. kirjutab talle kirja, siis ta ilmselgelt annab nõusoleku

talle sellel kirjale vastata ehk temaga suhelda. Kirjasid on mitut laadi. On teavituskirjad, mis

ei oota ega nõua vastust. On kirjad, mis sisaldavad küsimusi, mis ootavad vastust. Need on

erinevad. Ettepanek ootab ka vastust, kas siis nõustumise või keeldumise osas. Süüdistatav

selgitas, et tema hinnangul ühenduse võtmise tulemusena ei olnud K. hirmul ega kartnud

teda (kt II, tl 13 pöördel).

95. Kannatanu selgitas, et lähenemiskeelu määruse põhipunktid on kokkuvõtlikult, et Ragnar

võib talle kirjutada kolm korda nädalas lapse teemal. Kui tema on nõus, võib rohkem

suhelda. Läbi lastekaitse saab anda tegelikult infot edasi, kui tema meilide kogus saab täis.

Kannatanu ei ole kordagi Ragnarile öelnud, jah ta on nõus ühe kirjaga veel. See, kui

kannatanu esitab sinna küsimuse, tal on alati olnud võimalus lastekaitsetöötajaga ühendust

võtta ja anda see vastus seal. Kannatanu arusaamisel peaks ta iga kord kirja lõppu lisama, et

on nõus ühe kirjaga veel ja on seda on ka ühe korra teinud. E-kirjade vahetamise arv on 3

kirja nädalas. Mõnedel nädalatel juhtus, kus neid kirju tuli neli või viis (kt I, tl 113).

96. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et esimesel süüdistuses välja toodud ajavahemikul

15.05.2023-21.05.2023 on Ragnar Koik saatnud muu hulgas K. K. 6 kirja: ühe kirja 16.mail

kell 16:00, kaks kirja 18. mail kell 10:04 ja 12:16, 19. mail ühe kirja kell 13:16, 21.mail kaks

kirja kell 12:49 ja kell 20:02 (kt I, tl 67-73). Suhtlus käib peamiselt lapse tervise ja terapeudi

juures käimise teemal. Ei nähtu, et K. K. oleks andnud nõusoleku rohkemate kirjade

saamiseks. Kuigi kannatanu ei olnud mõnel juhul kirja põhi- või ainus adressaat, vaid

kaasadressaat, oli ta siiski teiste seas kirja saaja. Samuti ei ilmne, et ükski kiri oleks saadetud

vastusena kannatanu kirjas sisalduvale küsimusele või ettepanekule. Kannatanu ise otse

süüdistatavale ühtegi kirja edastanud ei ole. Seega kirjutas süüdistatav 3 kirja lubatust

rohkem.

Teisel ajavahemikul 06.11.2023-12.11.2023 on Ragnar Koik saatnud K. K. 4 kirja: 8.

novembril ühe kirja kell 11:49 ja 10. novembril kolm kirja kell 09:42, 11:15 ja 12:27 (kt I, tl

74-76). Juttu on elatise maksmisest ja isadepäeval lapsega kohtumisest. K. on soovinud

vastust saada, millal sobib Ragnarile olla isadepäeval koos lapsega. Sellele on Ragnar

vastanud 10. novembril kell 11:15. Neljandas kirjas 10. novembril kell 12:27 on Ragnar

Koik saatnud kirja seoses sotsiaalameti nõudega. Kohtu hinnangul kuna 10.novembri kell

11:15 kiri oli saadetud vastusena K. K., siis selle saatmiseks on ta saanud K. K. nõusoleku.

Riigikohus on lahendi 1-20-2883 p-s 25 selgitanud, et kuna lähenemiskeelust tulenevad

kohustused üksnes selle adressaadile ja kaitstav isik on vaba keelust tulenevaid õigusi

käsutama, siis ei saa rääkida lähenemiskeelu rikkumisest olukorras, kus selle adressaat

kaldub kohtu määratud keelu tingimustest kõrvale kaitstava isiku (kannatanu) nõusolekul.

Kohtu hinnangul tuleneb kannatanu kirjast, milles ta palub endale teada anda millestki,

nõusolek lähenemiskeelu rikkumiseks vastuskirja saatmiseks kannatanule. Olukorras, kus

kannatanu saadab meilitsi kirja, milles ootab vastust, on igale keskmisele inimesele

loogiliselt järeldatav, et vastust ei oodata vahendlikult kolmandate isikute kaudu ning vastata

võib sama sidevahendit kasutades samale isikule, sh ka olukorras, kus küsimuse esitab

lähenemiskeeluga kaitstav isik. Kannatanu eelviidatud nõusoleku andmisele ei ole

kehtestatud vorminõudeid ning see on võimalik ka konkludentselt. Samas märgib kohus, et

nõusolekuks ei saa pidada käesoleval juhul pelgalt kirjeldava vastuskirja saatmist

lähenemiskeeluga kaitstava isiku poolt. Õigus isal lapsega seoses emale teatud arv kordi

kirjutada ongi kantud eesmärgist, et arvestades lapse ema õigusi, saaks isa siiski ühise lapse

kohta infot, mis paratamatult eeldab ema poolt selle info isale edastamist nt vastuskirjas. Kui

iga vastuskiri oleks tõlgendatav nõusolekuna, muudaks see kohaldatud suhtluspiirangu

sisutühjaks kuivõrd info edastamisel võimaldaks kannatanu justkui jätkuva kontaktiotsimise,

samas vastamata jätmisel varjaks teise vanema eest ühist last puudutavat infot. Arvestades

eelnevat, on kohtu hinnangul 10. novembri kell 11:15 kiri saadetud kannatanu konkludentsel

nõusolekul, kuivõrd eelnevalt samal kuupäeval on kannatanu omapoolses kirjas soovinud

vastust, kumb pakutud aeg lapsega kokkusaamiseks süüdistatavale sobib, mistõttu ei ole

süüdistatava poolt ajavahemikul 06.11.2023-12.11.2023 saadetud lubatust rohkem kirju.

Järgmisel ajavahemikul 13.11.2023-19.11.2023 on Ragnar Koik saatnud K. K. 5 kirja: 14.

novembril kell 19:38, 15. novembril kell 17:42, 16. novembril kell 5:33, 17. novembril kell

10:10 ja 18. novembril kell 16:35 (kt I, tl 77-84). Kahel korral on Ragnar vastanud K.: 14.

novembril on saatnud Ragnar Koik dokumendid, mida K. K. eelnevalt küsis ning 16.

november kell 5:33 on vastanud samuti kannatanu päringule seoses lapsele järele tulemise

ajaga. 15., 16. ja 17. novembril on Ragnar Koik kirjutanud K. K. seoses lapse tervise ning

teraapias käimisega. 18. novembril on süüdistatav saatnud etteheite lapse tervise eest

hoolitsemise osas. Antud ajaperioodil on Ragnar Koik seega saatnud kaks kirja kannatanu

nõusolekul ja kolm ilma selleta, mistõttu leiab kohus, et lubatud kirjade arv ka sellel

perioodil ei ole ületatud.

Ajavahemikul 15.01.2024-22.01.2024 on Ragnar Koik saatnud K. K. 4 kirja: 15. jaanuar

kolm kirja kell 00:18, 11:33, 23:24 ja 16. jaanuaril ühe kell 11:16 (kt I, tl 85-89). Suhtlus

käib lapse hooldamise ja tervise teemal. Kirjadest ei nähtu, et K. K. oleks andnud nõusoleku

rohkemate kirjade saamiseks. Samuti ei ilmne, et ükski kiri oleks saadetud vastusena

kannatanu kirjas sisalduvale küsimusele või ettepanekule. Seega on sellel perioodil saatnud

Ragnar K. ühe kirja lubatust rohkem.

Ajavahemikul 05.02.2024-11.02.2024 on Ragnar Koik saatnud K. K. 5 kirja: 8. veebruaril

kell 11:35, 9. veebruaril kolm kirja kell 10:52, 11:22 ja 12:41 ning 10. veebruaril ühe kirja

kell 09:54 (kt I, tl 90-94). 8. veebruari kirjas palub Ragnar teavet lapse tervise kohta. Vaid 9.

veebruaril kell 11:22 saadetud kiri on vastus K. K. küsimustele, millele ta eeldatavasti ootas

vastust. Järgnevad kolm kirja on elatise vähendamise ja vanema hoolduslehe teemal. Kohtu

hinnangul saab tuvastada, et 9.veebruari kell 11:22 kirja saatmiseks oli kannatanu nõusolek,

kuivõrd kannatanu esitas kirjas kaks küsimust. Ülejäänud nelja kirja saatmiseks nõusolekut

ei ilmne, seega on sellel ajaperioodil saatnud Ragnar Koik ühe kirja lubatust rohkem.

97. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ragnar Koik rikkus korduvalt tema suhtes

kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu, kui ta saatis kannatanu K. K. nädala jooksul

e-kirju ajavahemikul 15.05.2023-21.05.2023 kuuel korral, 15.01.2024-22.01.2024 neljal

korral ja 05.02.2024-11.02.2024 neljal korral. Lähenemiskeelu kohaldamise määruse

kohaselt oli Ragnar Koigil lubatud suhelda K. K. e-posti teel, s.h ka videokõnede teel, ainult

ühise alaealise lapse M. K. seotud küsimustes kuni 3 (kolm) korda nädalas. Nähtuvalt

kohtule esitatud kirjavahetusest rikkus Ragnar Koik lähenemiskeeldu korduvalt, saates K. K.

ühel 2023 aasta maikuu nädalal, ühel 2024 aasta jaanuarikuu nädalal ja ühel 2024 aasta

veebruarikuu nädalal kokku ettenähtust 5 kirja rohkem.

98. KarS § 3312 järgi on karistatav kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu

isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või

varale, samuti lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduv rikkumine.

Lähenemiskeeluna on seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 teise lause kohaselt

käsitatav keeld teisele isikule läheneda. Muud isikuõiguse kaitse abinõud KarS § 3312 mõttes

hõlmavad aga VÕS § 1055 lg 1 teises lauses nimetatud eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeluna või muu

isikuõiguse kaitse abinõuna kõnesoleva süüteokoosseisu mõttes on käsitatavad ka KrMS §

1411 lg 1 alusel kohaldatud meetmed.

99. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 3312 sätestatud tegu tahtlust kõigi objektiivsete

asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, §

3312 komm. 4). Kohtu hinnangul pani Ragnar Koik temale süüksarvatavad teo toime KarS §

16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime muu

isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise. Ragnar Koik oli teadlik keelust kirjutada rohkem kui

määrusega lubatud, st sellest, et tal on lubatud saata K. K. ilma tema nõusolekuta vaid 3

kirja nädalas. Sellele vaatamata ta saatis mitmel nädalal kirju rohkem kui kolm, kui selleks

puudus kannatanu nõusolek.

100. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on Ragnar Koik süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

101. Seega on Ragnar Koik oma tegevusega realiseerinud KarS § 3312 ette nähtud

kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Ragnar Koik tuleb tema poolt toime

pandud kuriteos KarS § 3312 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(IV) Karistus

102. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

103. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11,

p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

104. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

105. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-

1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).



KarS § 121 lg 1

106. KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse.

107. Leidis tuvastamist, et Ragnar Koik pani toime kehalise väärkohtlemise endise elukaaslase

K. K. vastu. Ragnar Koik surus kannatanu diivanile ning võttis käega tema kõrist kinni,

tekitades kannatanule füüsilist valu. Kohus arvestab, et ründe tagajärjel ei tekkinud

kannatanule vigastusi. Vägivallategu on aset leidnud omavahelise tüli tõttu ning tegemist ei

olnud kannatanu suhtes pika, intensiivse või arvukate valimatute löökidega teostatud

vägivalla kasutamisega. Kokkuvõtlikult hindab kohus Ragnar Koigi süü suuruse keskmisest

väiksemaks. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul

kõne alla tulla rahaline karistus. Tegemist on siiski füüsilise ründega endast nõrgema

kannatanu suhtes. Kohus arvestab, et Ragnar Koigil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

ning sündmusest on möödas ca 3,5 aastat.

108. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

109. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Ragnar Koikile tuleb mõista KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise

määra, s.o 3 kuud vangistust.



KarS § 424 lg 1

110. KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

111. Kohus tuvastas, et Ragnar Koik juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit Viljandi linnas.

Ragnar Koiki ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,03 mg/l. Tegemist ei

ole vaevu kriminaalse joobe piiri ületava määraga, vaid tuntavalt seda ületava joobeastmega.

Ragnar Koik pani alkoholijoobes autot juhtides ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu,

tervise ja vara. Joobeseisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning

väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et

liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Samas ei ilmne

kriminaalasja materjalidest, et isik oleks põhjustanud otseselt liiklusohtlikku olukorda, keegi

kahju tema teo tagajärjel ei saanud ning teo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödas

pisut enam kui 3 aastat. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Ragnar Koigi süü suurust saab

hinnata keskmisest pisut väiksemaks. Ka antud teo puhul ei pea kohus põhjendatuks siiski

isiku karistamist rahalise karistusega arvestades rikkumise iseloomu.

112. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

113. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Ragnar Koigile tuleb mõista KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.



KarS § 3312

114. KarS § 3312 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheeaastase

vangistuse.

115. Kohus hindab Ragnar Koigi süü suuruse selles episoodis väikseks. Leidis tuvastamist, et

Ragnar Koik saatis K. K. lubatust rohkem kirju kolmel erineval nädalal, kokkuvõttes vaid 5

kirja lubatust rohkem. Nädalad millal suhtluspiirangut ületati olid 2023 mais, 2024 jaanuaris

ja 2024 veebruaris, seega kokku 10 kuu jooksul saatis süüdistatav 5 kirja rohkem, kui

suhtluspiirangu kohaselt tohtinuks. Tegemist ei olnud järjepidevate üleastumistega ja Ragnar

Koik ei põhjustanud oma teoga ohtu isiku elule, tervisele või varale. Tegemist on siiski

võrdlemisi väikesemahulise suhtluskeelu rikkumisega ning saadetud kirjad ei ole sisu

poolest ebatsensuursed.

116. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

117. Arvestades süü suurust ning toimepanija isikut, leiab kohus, et süüdistatavat on

põhjendatud karistada rahalise karistusega, kuivõrd ka see karistusliik võimaldab saavutada

karistuse eesmärke ning suunata süüdistatavat edaspidi samalaadsete kuritegude

toimepanemisest hoiduma.

KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30 kuni 500

päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus

süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada

erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud

päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära

suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes

süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt on 2021 aasta süüdistatava

keskmise päevasissetuleku suurus 24,65 eurot (kt I, tl 132).

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Ragnar Koigile tuleb mõista KarS § 3312 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahaline karistus

sanktsioonivahemiku keskmisest oluliselt väiksemas määras, so 80 päevamäära (päevamäär

24,65 eurot), s.o summas 1972 eurot.



Kogum ja liitkaristus

118. KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg

2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi mõistetud karistustest

raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Ragnar Koigile 6 kuud vangistust, millest

tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus

täide iseseisvalt.

119. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.12.-

27.12.2021 (kt I, tl 134-136), so kolm päeva, ja 03.04.-05.04.2022 (kt I, tl 42), so kolm

päeva, kokku kuus päeva, ning karistuseks mõista vangistus 5 kuud 24 päeva.

120. Ragnar Koigil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta ei ole ka pärast süüksarvatud

tegusid uusi rikkumisi toime pannud. Viimasest vangistusega karistatavast kuriteost on

möödas üle 3 aasta. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, teisi

kuriteo asjaolusid ning Ragnar Koigi isikut, on põhjendatud jätta vangistus KarS § 73 lg-te 1

ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui Ragnar Koik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sellise karistusega on võimalik suunata isikut

edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele.

(V)

Lähenemiskeeld

121. 06.01.2023 määrusega kohaldati kriminaalmenetluse ajaks Ragnar Koigile ajutine

lähenemiskeeld kannatanu K. K. suhtes. Kannatanu esindaja taotles kohtuistungil

süüdistatava suhtes lähenemiskeelu edasist rakendamist kuni kolmeks aastaks.

122. Kaitsja selgitas, et ei ole lähenemiskeeluga nõus ja kindlasti mitte sellisel kujul nagu ta

praegu kohaldatud on hõlmates ka K. K. praeguseks juba aastaid endist töökohta. Juhul kui

kohus peaks tõesti selle kohaldama siis palub kaitsja üle vaadata, kas need tingimused on

kõik tänasel päeval ikkagi aktuaalsed. Kaitsja on vastu lähenemis- ja suhtluskeelule juba

ainuüksi selle pärast, et taotleb õigeksmõistmist nendes episoodides.

123. Tulenevalt KrMS § 3101 lg-st 1 võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või

muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule

lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse

nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama

juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see

on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul

hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste

rikkumist) ja vajalikkust ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste

rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju

lähenemiskeelu adressaadile.

124. Kohtu hinnangul on lähenemiskeelu ja muude isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamine

põhjendatud. Käesoleval juhul leidis tuvastamist, et Ragnar Koik pani toime kehalise

väärkohtlemise K. K. suhtes. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et lähenemiskeelu lõppemisel

võivad Ragnar Koigi ja K. K. vahel tekkida uuesti tülid, mis võivad füüsiliseks minna.

Samuti on Ragnar Koik rikkunud suhtluskeeldu. Kuna neil on ühine laps siis peavad nad ka

edaspidi omavahel suhtlema, ja et vältida selle raames uusi konflikte, on otstarbekas läbi

lähenemis- ja suhtluskeelu minimeerida osaliste kokkupuuteid ja kaitsta kannatanut

võimalike uute isikuvastaste rünnete eest.

Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus K. K. taotluse ja kohaldab KrMS § 310¹ ja VÕS §

1055 lg 1 alusel Ragnar Koigile lähenemiskeeldu K. K. suhtes üldjoontes samadel

tingimustel, millisel kannatanu taotles lähenemiskeelu kohaldamist kohtueelses menetluses

ning millistel Ragnar Koigile ajutine lähenemiskeeld ka kohaldati, välja arvatud keeld

viibida lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit kannatanu K. K. töökohale XXX, mis asub

Viljandi linnas kahes keskuses: Männimäe Selver ja Viljandi Centrum, kuna K. K. ei tööta

seal enam. Ragnar Koigil on keelatud viibida lähemal kui 50 meetrit kannatanu K. K.

elukohale aadressil XXX, tema maakodule (XXX M. K. kodu) aadressil XXX ja elukaaslase

G. S. lapsepõlvekodule aadressil XXX; viibida kannatanu K. K. lähemal kui 50 meetrit.

Juhuslikul kohtumisel K. K. on Ragnar Koik kohustatud temast viivitamatult teda

kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele väljaspool siseruume ja siseruumides

vähemalt 10 meetri kaugusele. Ragnar Koigil on keelatud suhelda kannatanu K. K. vahetult

ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised

suhtluskanalid jms). Erandina lubada Ragnar Koigil K. K. kohtuda ja suhelda pädevate

ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike küsimuste lahendamiseks ning e-posti teel,

s.h ka videokõnede teel, ainult ühise alaealise lapse M. K. seotud küsimustes kuni 3 korda

nädalas. Kuivõrd valdava osa kohtueelselt kohaldatud lähenemis- ja suhtluskeelu kehtimise

ajast on süüdistatav suutnud kinni pidada ette nähtud lubatud e-kirjade arvust, st 3 tk-i

nädalas ning välja ei ole toodud, et see oleks ebapiisav, ei ole kohtu hinnangul ka

põhjendatud seda arvu suurendada. Samuti on erandina lubatud lähenemine seoses ühise

lapse hooldusõiguse teostamisega lapse vastuvõtmiseks Ragnar Koigilt või K. K. poolt

selleks volitatud täisealiselt isikult ja lapse üleandmiseks K. K. või K. K. poolt selleks

volitatud täisealisele isikule.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu kestusega 2 aastat. Valdav osa

käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olnud sündmustest jäävad 3 aasta tagusesse aega, mil

toimus süüdistatava ja kannatanu lahkuminek. Kohtueelses menetluses kohaldatud

lähenemiskeeld on teatud määra suhteid ka stabiliseerinud. Seega ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud kohaldada lähenemis- ja suhtluskeeldu maksimaalseks võimalikuks tähtajaks.

Samas ilmneb, et osaliste vahel on jätkuvalt pingeid, tsiviilvaidlus on pooleli (kt II, tl 11

pöördel) ning kohtul on alust arvata, et ilma lähenemiskeeluta võib süüdistatav hakata

kannatanuga, kelle juures on nende ühine laps, intensiivselt ühendust võtma või kontakti

otsima, mis keeruliste omavaheliste suhete tõttu võib ka eskaleeruda füüsilise vägivallani.

Seega ongi kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu kestusega 2 aastat.

125. Kohtu hinnangul ei piira ülaltoodud lähenemiskeeld ebaproportsionaalselt süüdistatava

õigusi. Lähenemiskeeluga kaitstud kohtade näol ei ole tegemist asukohtadega, kuhu

süüdistatav peaks igapäevaselt käima ning Ragnar Koikil pole keelatud teiste tuttavate ega

ühegi oma sugulasega suhelda. Seoses hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisega alaealise

lapse osas, on erandid selleks ette nähtud.

(VI) Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

126. Ragnar Koigi kaitsja on esitanud taotluse Ragnar Koigile kahtlustatavana kinnipidamistega

põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 412,38 eurot.

127. Käesolevas kriminaalasjas oli Ragnar Koik kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul

25.12.2021 kuni 27.12.2021 ja 03.04.2022 kuni 05.04.2022, s.o kokku 6 päeva. Kaitsja

taotleb süüdistatava õigeksmõistmist kehalise väärkohtlemise episoodis. SKHS § 5 lõike 1

punkti 2 kohaselt võib sellisel juhul isik nõuda talle põhjustatud kahju hüvitamist. Samas on

kaitsja seisukohal, et isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks ei olnud kummalgi juhul ka

seaduslikku alust. SKHS § 7 lõike 1 kohaselt võib isiku õiguste rikkumise korral isik

taotleda talle põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaitsja taotleb esmalt SKHS § 5

lõike 1 punkti 2 alusel kahju hüvitamist, aga samas alternatiivselt ka SKHS § 7 lõike 1

alusel. Antud juhul peab kaitsja PS § 20 lg-s 2 toodud vabaduse võtmise alustest

võimalikuks aktuaalseks aluseks üksnes PS § 20 lõike 2 punkti 3, mis lubab vabaduse võtta

kuriteo või haldusõigusrikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult

kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks.

Menetluse käigus pole prokuratuur aga väitnud, et ühelgi juhul tuli Ragnar Koik kinni

pidada kuriteo või haldusõigusrikkumise (väärteo) ärahoidmiseks või pakkumineku

vältimiseks. Kuigi sellele viidatakse kahtlustatavana kinnipidamise protokollis, ei ole siiski

esile toodud faktilisi asjaolusid, mis antud konkreetsel juhul kinnipidamist oleks õigustanud.

Seega oli Ragnar Koigi kinnipidamine õigusvastane.

128. Riigikohus on selgitanud, et kui on alust arvata, et süüteomenetluse meede on

õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal kontrollida esmalt SKHS § 7

kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase

menetlustoiminguga, sest sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust

toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata SKHS §-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju

hüvitamiseks (RKKK 13.06.2015 3-1-1-34-16, p 15).

129. Kohus ei pea põhjendatuks Ragnar Koigi SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud mittevaralise kahju

hüvitamise taotlust.

130. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on

selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

Kohus ei näe Ragnar Koigi kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida

menetleja süülisest rikkumisest ega kinnipidamiste õigusvastasusest. Ragnar Koigi

kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvad temale inkrimineeritud kahtlustuse

sisu ning kinnipidamise alused. Ragnar Koik on peetud 25.12.2021 kahtlustatavana kinni

KrMS § 217 lg 2 p 1 ja 2 alusel seoses sellega, et ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või

vahetult pärast seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo

toimepanijale. Samuti on märgitud, et isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. 03.04.2022 peeti isik

kahtlustatavana kinni KrMS § 217 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel seoses sellega, et ta on tabatud

kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab

temale kui kuriteo toimepanijale ning kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud

isikule. Samuti on märgitud, et isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kohtule esitatud

kinnipidamise protokollides nähtub ka, et need on koostatud Ragnar Koigi kinnipidamistega

samadel päevadel, s.o 25.12.2021 ja 03.04.2022. Ragnar Koigile selgitati

kinnipidamiseprotokollide p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid õigusi ja kohustusi. Talle

selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu

ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Ragnar Koik on andnud

õiguste ja kohustuste ning nende sisuga tutvumise kohta ka allkirja. Kinnipidamise

protokollist nähtuvalt ei tal olnud avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning see

on tema poolt allkirjastatud.

Esimesel juhul peeti isik kinni kannatanu elukohas, kuhu Ragnar Koik oli ise tulnud ja kus

kannatanu osutuste kohaselt ta kannatanu suhtes vägivalda kasutas. Ka PPA

menetlusinfosüsteemi väljavõttes kajastus detsembrikuu sündmus. Kuigi väljavõttel on selle

kuupäevaks märgitud 24.12.2021, mitte 25.12.2021, on ilmne, et väljavõttel kajastuv

esimene sündmus kirjeldab 25.12.2021 väljakutset. 24.12.2021 sündmuse kohta politseile

materjalidest nähtuvalt väljakutset ei tehtud (kt I, tl 109 pöördel). Kuivõrd 24.12.2021 oldi

koos Ragnar Koiki elukohas ja peale seda kuupäeva 25.12.2021 tuli kannatanu koos lapsega

oma elukohta, sai ka väljavõttes kajastuv tegevustik „ Ragnar hetkel teises toas lapsega,

tahab lapse ära viia XXX“ aset leida 25.12.2021, kui kannatanu oli juba eelnevalt XXX enda

elukohta XXX koos lapsega ära tulnud, mis ütlustest nähtuvalt leidis aset 25.12.2021. Antud

õiendis on sündmuse kohta välja toodud, et isik on politsei suhtes üleolev ja koostööd ei tee.

Eelnevat arvestades, lähtudes esmaselt PPAle teadaolevast, oli menetlejatel kohtu hinnangul

isiku hoiakut ja suhtumist arvestades alust ka arvata, et ta võib uusi kuritegusid toime panna

või kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Teisel korral on

isik kinni peetud 03.04.2022 seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega, kui kontrolli käigus

ilmnes, et Ragnar Koik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Tegemist oli isiku jaoks

lühikese ajavahemiku jooksul järjekorras teise kriminaalkorras karistatava võimaliku

üleastumisega. PPAle teadaolevast lähtuvalt oli menetlejatel kohtu hinnangul isiku käitumist

arvestades alust ka arvata, et ta võib uusi kuritegusid toime panna. Eelnevast nähtuvalt on

kohtu hinnangul isikule olnud teada tema kinnipidamise alused ja põhjused ning nõutav ei

ole nende detailne avamine kinnipidamiseprotokollis sarnases ulatuses nagu

vahistamismääruses põhjendatakse isiku vahistamist. Puuduvad andmed, et esineks SKHS §

7 lg 1 märgitud olukord, s.o menetleja poolt süüline menetlusõiguse rikkumine ning antud

taotlus jääb rahuldamata.

131. Kuna kaitsja taotlus Ragnar Koigi õigeksmõistmiseks jääb rahuldamata nende tegude osas

seoses millega süüdistatav kahtlustatavana kinni peeti, tuleb rahuldamata jätta ka SKHS § 5

lg 1 p 2 alusel esitatud kahju hüvitamise taotlus.

(VII) Menetluskulud

132. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse

osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses

süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa

arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles

süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus

selle asjaolu hinnanguliselt (Riigikohtu 7. aprilli 2021 otsus nr 1-18-10100, p 11).

133. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Ragnar Koigi kaitsjale

Nikolai Kõivule välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kaitse eest 27.12.2021 PPA

Lõuna prefektuuris 64,80 eurot (kt I, tl 100-102). Kuna antud kulu on kuupäeva järgi seotud

kehalise väärkohtlemise etteheitega, milles Ragnar Koik mõisteti süüdi tuleb see

süüdimõistetult välja mõista.

134. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Ragnar Koigi kaitsja taotleb hüvitada Ragnar Koigile lepingulise kaitsja tasu katteks 12

476,38 eurot (koos käibemaksuga). Süüdistatavale on osutatud õigusteenust 24.10.2023

arvelt nähtuvalt 14 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandus käibemaks 20%,

so kokku summas 2520 eurot (kt II, tl 49). 20.12.2024, 02.04.2025 ja 15.04.2025

spetsifikatsioonidest nähtuvalt (kt II, tl 50-52 pöördel) osutati antud perioodil õigusteenust

kokku 36 tunni ulatuses hinnaga 220 eurot, so 7920 eurot millele lisandus käibemaks 22%.

Samuti kajastub spetsifikatsioonides büroo üldkulu 31,18; 66 ja 150,96 eurot, so kokku

248,14 eurot ja majutuskulu 02.04.2025 arvel summas 108 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% (kokku 434,49 eurot). 20.12.2024 spetsifikatsiooni kohaselt rakendati

allahindlust 140,91 eurot. Kokku on esitatud spetsifikatsioonide kohaselt tasumisele kuuluv

summa 9955,98 eurot (1306,23+2896,28+5753,47) koos käibemaksuga. Koos 24.10.2023

arvega on esitatud dokumentide kohaselt isik tasunud õigusabiteenuse eest summas 12

475,98 eurot.

Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu

hulka ei arvata (RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel

tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja

vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku

suurusega (RK 1-20-2473 p 7).

Kohtu hinnangul on 24.10.2023 kajastatud tunnitasu 150€ + km põhjendatud. Samas ei pea

kohus asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatuks hilisemat tunnitasu 220 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kuigi Ragnar Koikile on esitatud süüdistused mitmes

eriliigilises kuriteos, ei ole tegemist õiguslikult spetsiifilise või mahuka menetlusega –

istungil kuulati üle 7 isikulist tõendiallikat koos süüdistatava ja kannatanuga ning ka

dokumentaalseid tõendeid ei ole ülemäära palju. Kohus leiab, et vaidlus lepingulise kaitsja

jaoks ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et õigusabi tunnitasu taotletud ulatuses oleks

täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja

advokaadibüroode osutatavate teenuste üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud

lugeda lepingulise kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks 170 eurot + käibemaks.

Kohus peab põhjendatuks kaitsja ajakulu seoses antud menetlusega. Seega loeb kohus

põhjendatuks kaitsja kulud 14 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot, millele lisandub 20%

käibemaks (kokku 2520 eurot) ning 36 tunni ulatuses hinnaga 170 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% (kokku 7466,4 eurot). Samuti loeb kohus põhjendatuks büroo üldkulu ning

majutuskulu (kokku 434,49 eurot). Kokku loeb kohus kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks

antud menetluses 10 420,89 eurot koos käibemaksuga.

Kuna kohus mõistis Ragnar Koigi KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos õigeks

ning samuti esimeses kehalise väärkohtlemise episoodis, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181

lg 1 alusel riigi kanda jätta osa Ragnar Koigi poolt kaitsekuludeks tehtud summast.

Menetluskulude nimekirjast ei selgu kui palju aega on kulunud nende kuriteoetteheidete

peale ja seda täpselt välja arvutada on võimatu. Käesolevas asjas on isikule ette heidetud 4

erinevat süüteokoosseisu ning KarS § 1573 lg 1 koosseis ja esimene kehaline

väärkohtlemine, millises isik õigeks mõistetakse, moodustavad teiste etteheidete kõrval

arvestatava osa süüdistuse mahust. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta mõistlikest

kaitsekuludest riigi kanda 40%, s.o 4168,36 eurot. Seega tuleb hüvitada riigieelarvest

Ragnar Koigile 4168,36 eurot ehk osa kriminaalasjas valitud kaitsjale makstud kogutasust.

Ülejäänud kaitsekulud jäävad Ragnar Koigi kanda.

135. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja

asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Senises menetluses on tunnistaja E.

U. istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud hüvitamisele määratud summas

21,96 eurot (kt I, tl 165-170). Antud tunnistaja andis ütlusi seoses KarS § 1573 lg 1 järgi

esitatud süüdistusega, millises mõistab kohus isiku õigeks. Seega ei kuulu ka antud summa

süüdistatavalt väljamõistmisele, vaid jääb riigi kanda.

136. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 tulenevalt 1329 eurot.

137. Seega on menetluskulud kokku 1393,80 eurot (64,80+1329), mis tuleb KrMS § 180 lg 1

alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud

tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võib

käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist. Arvestades

menetluskulude suurust ning seda, et süüdistatav on tööga hõivatud ja omab sissetulekut, ei

pea kohus ka käesoleval ajal põhjendatuks menetluskulude tasumise ositi määramist.

Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul arvestades

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak