3-25-1128/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1128

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba G.T suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2025. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Valner

Puudutatud isik – G.T

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta G.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2025. a

määrus haldusasjas nr 3-25-1128 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 21.04.2025 taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 1 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärked G.T , J.M ja K.M ühisomandis oleva

korteriomandi Tallinnas Xxx (registriosa nr xxx) G.T ühisomandi osale ning G.T-le

kuuluvale sõidukile Honda CR-V (reg.märk xxx).

Maksuhaldur tegeleb Erial Kinnisvara OÜ maksuvõla sissenõudmisega (21.04.2025 seisuga

483 807,97 eurot, sh põhivõlg 431 793,12 eurot) ning alustab 21.04.2025 taotluse esitamisega

Erial Kinnisvara OÜ juhatuse liikme G.T suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on G.T

solidaarne vastutus Erial Kinnisvara OÜ maksuvõla eest summas 47 380,35 eurot (sh

põhivõlg 31 481,12 eurot ja intress 15 899,23 eurot). G.T on Erial Kinnisvara OÜ juhatuse

liige alates 09.11.2022. MTA kontrollis Erial Kinnisvara OÜ 2022. a novembri ja detsembri

maksude ja maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning koostas 17.10.2024

3-25-1128

maksuotsuse nr 12.2-3/061315-226, millega kohustas Erial Kinnisvara OÜ-d tasuma

maksusumma 31 481,12 eurot (sh käibemaks 12 592,60 eurot ja erijuhtude tulumaks 18

888,90 eurot). Maksuhaldur tuvastas, et Erial Kinnisvara OÜ deklareeris 2022. a novembri

käibedeklaratsioonil (KMD) alusetult Areng Group OÜ arvel kajastatud käibemaksu 15 000

eurot (näiline tehing summas 90 000 eurot), sest tegelikult osteti telereklaami teenust hoopis

Telereklaami Grupp OÜ-lt hinnaga 14 444,40 eurot (sh käibemaks 2407,40 eurot). Seega ei

olnud Erial Kinnisvara OÜ-l 12 592,60 euro ulatuses õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks jättis Erial Kinnisvara OÜ deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, viies Areng Grupp OÜ kaudu ettevõttest välja tegeliku tehinguga võrreldes enam

makstud 75 555,60 eurot, millest tekkis tulumaksukohustus 18 888,90 eurot.

MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud ja MKS § 96 lg-s

6 toodud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Erial Kinnisvara OÜ

maksuvõla sissenõudmiseks püüdis MTA arestida äriühingu pangakontod krediidiasutustes,

kuid see ei andnud tulemust, sest äriühingul puuduvad Eestis pangakontod. Erial Kinnisvara

OÜ ei ole alates 2024. a detsembrist deklareerinud käivet ja töötasu väljamakseid ning tal

puuduvad ka muud rahalised vahendid või registervara maksuvõla tasumiseks. Äriühingu

maksuvõlg tekkis G.T juhatuse liikmeks oleku ajal (tema aktiivsele rollile viitavad ka

24.01.2024 ja 20.09.2024 esitatud maksuvõla ajatamise taotlused), mistõttu vastutab ta

äriühingu seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Tema vastutust ei välista see, et vaidlusalusel perioodil oli äriühingul

ka teine juhatuse liige (D.D ajavahemikul 02.10.2017–06.12.2023). G.T täpne roll

selgitatakse välja vastutusmenetluses. Samas ei ole juhatuse liikme vastutus välistatud ka

olukorras, kus ta ei kontrolli teise juhatuse liikme tegevust või ei huvitu sellest. Möödunud ei

ole ka MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise 3-aastane aegumistähtaeg, mis

saabuks vastavalt 2025. a novembris ja detsembris. Ühtlasi ei ole äriühingu maksuvõlga

kustutatud.

Maksuhalduril esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse hilisem sundtäitmine võib

osutuda raskendatuks või võimatuks. G.T sai 2024. a-l tulundusühistust Hoiu-laenuühistu

Erial väljamakseid kokku 16 875 eurot ja Erial Kinnisvara OÜ-st väljamakseid kokku

8156,25 eurot. G.T tulud 2024. a-l olid kokku 33 045,66 eurot ehk keskmiselt 2753,81 eurot

kuus. Alates 2024. a oktoobrist puuduvad G.T-l töötasu väljamaksed ja tema ainus sissetulek

on riiklik pension 694,38 eurot kuus, mis on ebapiisav vastutusotsusega võimalikult

määratava nõude täitmiseks. G.T suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse iseloomustab

tema tegutsemine äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et ta ei taganud maksude

tasumist. Sarnaselt valeandmetega deklaratsioonide esitamisega võib G.T vastutusotsuse

täitmise vältimiseks asuda võõrandama oma vara. G.T-le kuulub 2014. a sõiduauto Honda

CR-V (reg.märk xxx), mille hinnanguline väärtus on 13 233,33 eurot, ning 2000. a haagis,

mis on sisuliselt amortiseerunud ja väärtusetu. Samuti kuulub G.T-le ühisomandi osa Xxx

korteriomandist (1-toaline, üldpind 32,80 m2). Maa-ameti hinnastatistika ja sarnaste korterite

müügistatistika kohaselt on korteriomandi väärtuseks 86 267,60 eurot, millest tulenevalt on

G.T ühisomandi osa väärtuseks 28 755,87 eurot. Seega on sobivaimaks täitetoiminguks

keelumärgete seadmine G.T-le kuuluvale sõiduautole Honda CR-V ja tema ühisomandi osale

Xxx korteriomandist. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui G.T esitab tagatise, mis katab

maksuhalduri nõude (47 380,35 eurot) ja võimalikud sundtäitmiskulud (kokku 5130 eurot, sh

menetluse alustamise tasu 30 eurot ja kohtutäituri põhitasu 2100 eurot ning võimalik

täitetoimingu lisatasu 3000 eurot).

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.04.2025 määrusega MTA taotluse ning andis loa

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks

2(6)

3-25-1128

kinnistusraamatusse G.T ühisomandi osale G.T , J. G.T ja K. G.T ühisomandis olevast

korteriomandist Tallinnas Xxx ning liiklusregistrisse G.T-le kuuluvale sõidukile Honda CR-

V (114kW) registreerimisnumbriga xxx.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Vastutusotsuse tegemise menetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega ning

MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused ei pea esinema juba vastutusotsuse tegemisele

suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Taotluse ja selle lisade alusel ei saa väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma

kujunemine on jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas. MTA 17.10.2024 maksuotsusega

hõlmatud maksustamisperioodidel oli äriühingus puudutatud isiku kõrval ka teine juhatuse

liige, kuid see ei välista puudutatud isiku võimalikku vastutust maksuvõla eest. Esitatud

tõendid toetavad MTA järeldust, et puudutatud isikul oli äriühingus pigem aktiivne roll.

Puudutatud isikul oli kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist ja puudutatud isik on

Erial Kinnisvara OÜ ainuosaniku juhatuse liige. Teise juhatuse liikme selgitustest nähtub, et

sel ajal oli tema suuresti lapsega kodus ning äriühingu majandustegevust juhtis puudutatud

isik. Seega ei ole meelevaldne maksuhalduri järeldus, et puudutatud isik saanuks sekkuda

äriühingu tegevusse määral, mis taganuks maksukohustuste kohase ja tähtaegse täitmise.

Puudutatud isiku tegelik roll ja vastutus maksuvõla tekkimisel selgitatakse lõplikult välja

vastutusmenetluses.

Maksuhaldur esitas ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud

tulemuslik ning ei ole välistatud, et äriühingu majandustegevus on lõppenud. Äriühing ei ole

alates 2024. a lõpust deklareerinud käivet ega töötasu väljamakseid, samuti puudub äriühingul

registervara. Töötamise registris on ainsana registreeritud puudutatud isik kui juhtimisorgani

liige. Puuduvad ka vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (MKS § 96 lg 6). Täidetud on

eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Puudutatud isiku ainsaks sissetulekuks olevast riiklikust

pensionist selgelt ei piisa võimalikult määratava maksusumma tasumiseks ja isiku käitumine

äriühingu juhatuse liikmena annab alust pidada tõenäoliseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Valitud täitetoimingud on põhjendatud ja

proportsionaalsed ega piira puudutatud isiku õigusi ülemäära. Keelumärked ei takista korterit

ja sõidukit igapäevaselt kasutada ning maksuhalduri nõusolekul on neid võimalik ka

võõrandada. Täitetoimingute lõpetamiseks on isikul võimalik esitada tagatis, mis katab ka

täitemenetluse kulud, või kanda maksuhalduri deposiiti 47 380,35 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. G.T palub 21.05.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.04.2025 määrus ja

kustutada keelumärked. Puudutatud isiku, tema venna ning nende isa ühisomandis olevale

korterile ei saanud keelumärget seada, kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks

määratud. Seega takistaks ühe ühisomaniku kahjuks kinnistusraamatusse seatud keelumärge

ka teistel ühisomanikel kinnisasja käsutamist, mis ei oleks proportsionaalne piirang (vt

Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Puudutatud isiku vend ja isa ei ole

kuidagi seotud Erial Kinnisvara OÜ-ga ega puudutatud isiku suhtes algatatud

vastutusmenetlusega. Samuti ei olnud põhjendatud algatada puudutatud isiku suhtes

vastutusmenetlust alles halduskohtule loataotluse esitamisega, kuna puudutatud isiku

vastutust ei ole eelnevas maksumenetluses välja selgitatud (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr

3-3-1-68-16, p 11). MTA 17.10.2024 maksuotsus ei sisalda mingeid hinnanguid G.T

tegevusele. Seega ei saanud vastutusmenetlus alata kohtule loataotluse esitamisega. MTA

taotlusest ei nähtu ka konkreetseid etteheiteid puudutatud isiku tegevusele. Sellises olukorras

3(6)

3-25-1128

ei ole võimalik leida, et puudutatud isikule vastutusotsuse koostamist saab pidada

tõenäoliseks, mistõttu puudub ka alus varale keelumärgete seadmiseks.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 06.06.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Riigikohtu 07.12.2016 määrusest nr 3-2-1-62-16 ei tulene, et käsutamise keelumärke

seadmine puudutatud isiku ühisomandi osale oleks välistatud. Ühisomandi osale käsutamise

keelumärke seadmiseks MKS § 1361 alusel loa andmist on peetud võimalikuks ka varasemas

kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2022 määrus nr 3-22-378; 14.01.2019

määrus nr 3-18-2194). Välistatud ei ole mh pärijate ühisomandisse kuuluva kinnisasja suhtes

käsutamise keelumärke seadmiseks loa taotlemine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2021

määrus nr 3-20-22, p 19). Samuti on kohtupraktika ajas muutunud küsimuses, millal võib

vastutusmenetlust alustada halduskohtule loataotluse esitamisega. Oluline on see, et

maksustamise aluseks olevad asjaolud oleksid piisavalt välja selgitatud, et põhjendada ja

tõendada maksuhalduri kahtlust, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib

osutuda raskendatuks või võimatuks (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 10).

Maksuhaldur on seda taotluses piisavalt põhjendanud. Samuti on maksuhalduri taotluses

piisavalt põhjendatud, miks puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud ega

ilmselgelt võimatu. Puudutatud isikul oli juhatuse liikmena MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt

kohustus korraldada Erial Kinnisvara OÜ maksukohustuste täielik ja õigeaegne täitmine, sh

tagada, et maksudeklaratsioonides kajastatakse õigeid andmeid ja maksud tasutakse

õigeaegselt. Maksuhalduril esineb kahtlus, et puudutatud isik võis neid kohustusi rikkuda.

G.T roll ja vastutus selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluse käigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et G.T määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid

ning ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg

2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud 21.04.2025 taotlusega alustanud puudutatud

isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Ringkonnakohtu

hinnangul oli see väljakujunenud kohtupraktika järgi selgelt lubatav, sest MKS § 1361 lg 1

alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus sai maksuhalduril tekkida Erial Kinnisvara OÜ

(alates 22.05.2025 ärinimega Minu Vara Ehitus OÜ) maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu

18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9; 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 14.05.2013

määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Määruskaebuses viidatud Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-

1-68-16 (p 11) ei ole siin asjassepuutuv, sest selles ei ole käsitletud vastutusmenetluse

alustamist, vaid äriühingu suhtes maksumenetluse alustamist. Määravat tähtsust ei oma see, et

MTA 16.08.2024 kontrolliaktis ega 17.10.2024 maksuotsuses ei ole eraldi analüüsitud G.T

tegevust, vaid tegelikult toimunud tehingu varjamiseks näiliku tehingu tegemist seostati

äriühingu maksumenetluses eeskätt Erial Kinnisvara OÜ teise juhatuse liikme D. D ning

Areng Group OÜ ja Telereklaami Grupp OÜ juhatuse liikmete pikaajalise tutvusega, mis

andis neile võimaluse teha maksueelise saamiseks salajasi kokkuleppeid. Äriühingule

maksusumma määramisel ei olnud oluline see, kas ja millisele juhatuse liikmele oleks põhjust

heita ette näiliku tehingu käibemaksuarvestuses kajastamist ja selle alusel äriühingust raha

välja viimist. Maksuhaldur möönab taotluses, et G.T täpsem roll vajab vastutusmenetluse

käigus väljaselgitamist.

7. Äriregistrist nähtuvalt sai puudutatud isik Erial Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks alles

09.11.2022, kuid Areng Group OÜ arve nr 22-001 on esitatud juba 10.11.2022, mistõttu on

4(6)

3-25-1128

võimalik, et G.T ei pruukinudki olla seotud näiliku tehingu tegemisega. Teisalt ilmneb MTA

taotluse lisadest, et võltsarve tasumine toimus osade kaupa 11.11.2022‒15.12.2022 (sh neli

makset pangaülekandega kokku 60 000 eurot ning üks 15.12.2022 väljamakse kassast 30 000

eurot), mistõttu olnuks G.T-l ilmselgelt võimalik sekkuda võltsarve tasumisse (sh on

15.12.2022 kassa väljamineku orderile nr 22006 märgitud puudutatud isiku kui Erial

Kinnisvara OÜ juhataja nimi). Neid asjaolusid arvestades ei saa välistada, et puudutatud isik

võis rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja võib MKS § 40 lg 1 alusel vastutada selle

tõttu tekkinud äriühingu maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 1361

alusel taotletakse luba tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute

tegemiseks juba enne maksukontrolli lõppemist, mistõttu ei saa maksuhalduril olla ega pea

olema kogutud kõiki tõendeid ja kujundatud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel

tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes. Maksuhalduri loataotlust lahendades

ei hinda ka kohus üksikasjalikult, kas vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused on täidetud

ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane, vaid kontrollib üksnes, kas vastutusotsuse tegemine on

õiguslikult võimalik ja tõenäoline (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

Praegusel juhul on need tingimused täidetud. Seejuures on maksuhaldur õigesti viidanud, et

kohustuste süülise (raske hooletuse vormis) rikkumisena võib olla käsitatav mh juhatuse

liikme passiivsus (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p-d 13–14).

8. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013

määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Seetõttu ei eelda

kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme

selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse

liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud

äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et

selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p

10.4). Nagu eespool märgitud, oli maksuhalduril põhjendatud alus arvata, et G.T võis Erial

Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena otseselt või kaudselt osaleda maksupettuse toimepanemises.

9. Maksuhalduri kahtlust, et puudutatud isik võib asuda ennast varatuks muutma, kinnitab

kaudselt asjaolu, et pärast seda, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond oli jätnud 05.05.2025

kandemäärusega nr 463252025 maksuhalduri kandeavalduse rahuldamata (viitega asjaolule,

et korteriomand on kaaspärijate ühisomandis ja nõue ei ole suunatud kõigi kaaspärijate vastu

ning sissenõuet ei saa pöörata kinnisasja kindlaksmääramata osale), on kinnistusraamatusse

tehtud 23.05.2025 kinnistamisavalduse alusel 28.05.2025 kanne, mille tulemusel on Xxx

korteriomand praegusel ajal puudutatud isiku isa K. G.T (5/6 kaasomandi osast) ja venna J.

G.T (1/6 kaasomandi osast) kaasomandis. Kuigi maksuhalduril ei õnnestunud Tallinna

Halduskohtu 25.04.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1.1 antud loale vaatamata Xxx

korteriomandist G.T-le kuulunud ühisomandi osale keelumärget seada ning G.T ei ole enam

kõnealuse korteriomandi ühis- või kaasomanikuks, ei tingi see halduskohtu määruse

tühistamist. Halduskohus ei ole puudutatud isiku ühisomandi osale keelumärke seadmiseks

luba andes eksinud. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et maksuhaldur saab MKS § 1361

lg 1 alusel taotleda mh keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnisasjale selliselt, et

kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Ehkki selline keelumärge võib

piirata mh mittevõlgnikust ühisomaniku õigust ühisomandit käsutada, oleks see piirang

üksnes ajutine ja see ei ole menetlusosaliste õigustatud huve arvestades ülemäärane (nt

Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2021

määrus nr 3-20-22, p 19). Ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu 07.12.2016 määruses nr 3-

5(6)

3-25-1128

2-1-62-16 (p 17) on selgitatud, et keelumärke seadmine ühe ühisomaniku osale ühisomandist

ei ole teise ühisomaniku õiguste ebaproportsionaalne piirang, kuna ka ilma keelumärketa ei

saaks teine ühisomanik kinnisasja üksinda käsutada.

10. Põhjendamatuks ja puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks ei saa pidada

ka liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist puudutatud isikule kuuluvale

sõiduautole Honda CR-V, mille väärtuseks on maksuhaldur hinnanud 13 233,33 eurot (s.o

oluliselt väiksem kui Erial Kinnisvara OÜ maksuvõlg 47 380,35 eurot, mille eest võib

puudutatud isik vastutada solidaarselt äriühinguga). Seatud käsutuskeeld ei takista puudutatud

isikul sõiduki igapäevast kasutamist ning maksuhalduri nõusolekul on tal võimalus sõiduk ka

võõrandada. G.T ei ole vaielnud vastu MTA väitele, et alates 2024. a oktoobrist on tema

ainus sissetulek riiklik pension, millest ilmselgelt ei piisaks võimaliku vastutusotsusega

määratava maksukohustuse tasumiseks, arvestades ka MKS § 131 lg-st 3 tulenevaid

piiranguid sissetulekule sissenõude pööramisel.

11. Eelneva põhjal jääb G.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

25.04.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)