2-19-9500/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9500

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus

Tallinn RE OÜ ja Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu,

registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik I Tallinn RE OÜ (registrikood 11709078),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Puudutatud isik II Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu

(registrikood 80162024), lepinguline esindaja Margus

Saulep

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

määruse põhjendusi.

2. Jätta Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Keila linn, Allika tn

6 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 21.06.2019 (täpsustatud

04.07.2020) Harju Maakohtule avalduse Tallinn RE OÜ (puudutatud isik I) vastu, milles palub

puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 7672,19 eurot, viivise 04.07.2020

seisuga 954,28 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 05.07.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, võla sissenõudmiskulu

summas 40 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla

sissenõudmiskulult alates 05.07.2020 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteri aadressil Allika 6-48, Keila. 27.08.2018

toimus Allika 6-51 korteris kahjujuhtum, mille käigus purunes soojaveetoru. Kindlustusvõtja

MR esitas 28.08.2018 avaldajale varakahju avalduse. Selle kohaselt põhjustas 27.08.2018 korteri

51 vannitoas lõhkenud veetoru uputuse tema korteri magamistoas, lastetoas, esikus, vannitoas,

tualettruumis ja elutoas. Kahjustada said korteri siseviimistlus ning koduse vara esemed.

1.2. Kahjustada saanud korterile tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ maksumusega 5660,18 eurot.

Remondi käigus selgus, et kahjustada oli saanud ka laudpõrand koos aluspõrandaga, mille

remondiks tegi Vesrax OÜ täiendava hinnapakkumise maksumusega 871,02 eurot. Kokku oli

korteri parandamise kulu 6531,20 eurot. Vesrax OÜ esitas hagejale korteri remondiarve 6531,19

euro tasumiseks, mille hageja hüvitas. Korteris sai lisaks kahjustada ka kodune vara 521 euro

ulatuses, millest hageja hüvitas 421 eurot (omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda).

Kuna korter oli elamiskõlbmatu, vajas kindlustusvõtja kaheks kuuks ajutist elupinda, mille

üürikulu oli kokku 720 eurot ja mille avaldaja kindlustusvõtjale hüvitas. Kokku hüvitas avaldaja

kahju 7672,19 euro ulatuses.

1.3. Kuna puudutatud isiku I korteris purunes korteriomanike kaasomandis olev soojaveetoru,

siis järelikult ei olnud see toru korras ning puudutatud isik rikkus korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) 31 lg 1 p-s 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 toodud

kohustust.

1.4. Avaldaja esitas 28.11.2018 puudutatud isikule I kahju hüvitamise nõude, paludes tasuda

7672,19 eurot hiljemalt 14.12.2018. Puudutatud isik I keeldus. Avaldaja nõuab alates 15.12.2018

seadusjärgset viivist ning lisaks VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulusid 40 eurot.

2. Avaldaja esitas 11.09.2023 avalduse ka Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu (puudutatud isik

II) vastu, milles palub puudutatud isikult II solidaarselt puudutatud isikuga I avaldaja kasuks

välja mõista kahjuhüvitise 6781,19 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt alates 11.09.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna veetoru lekkis,

saab eeldada, et puudutatud isik II rikkus kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrasolek.

Isegi kui puudutatud isik II ei ole oma kohustusi rikkunud, vastutab ta kahju eest KrtS § 12 lg 2

ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.

Puudutatud isikute vastuväited

3. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Avaldus on esitatud vale isiku vastu. Püstak on korteriomanike kaasomandis ning

korteriomanikud vastutavad kahju eest solidaarselt. Veetoru murdus seina sees ning puudutatud

isik I ei saanud seda kontrollida. Õnnetuse toimumise ajal oli puudutatud isik I olnud korteri

omanik vaid 17 päeva. Puudutatud isik I ei pidanud eeldama, et korteriühistu on lasknud

paigaldada kergesti purunevad torud. Torude materjali otsustas korteriühistu. Puudutatud isik I ei

tarbinud korteri valduse saamise ajal vett.

4. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Avaldaja nõue pole selge. Kahju suurus on tõendamata ning on ebaselge, kuidas kahju tuvastati.

Esitatud ei ole tööde spetsifikatsiooni. Hinnapakkumine ei tõenda remonditöid.

Kohustusi on rikkunud korteriomanik, sest tema oleks saanud veelekke ära hoida. Ühistu

esindaja juhtis korteri nr 51 omaniku tähelepanu torust lähtuvale ohule. Korteris nr 51 toimusid

ümberehitustööd, mille tõttu viidi korteri veevarustussüsteem tavapärasest erinevasse seisukorda.

28.08.2018 e-kirjas on ühistu juhatuse liige selgitanud, et kraan rippus pika plastmasstoru otsas

ajutiselt vee võtmiseks juba pikemat aega. Tavaolukorras ei võeta köögis või vannitoas vett

pikast rippuvast torust.

Avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu on aegunud ning avaldaja oleks pidanud esitama oma

nõude hiljemalt 27.08.2021 (s.o kolm aastat kahju tekkimisest).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 6781,19 eurot ja viivise sellelt alates 11.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni. Maakohus jättis rahuldamata avalduse puudutatud

isiku I vastu. Maakohus jättis puudutatud isiku I esitatud nõudega seonduvad puudutatud isiku I

menetluskulud avaldaja kanda ning avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus jättis

puudutatud isiku II vastu esitatud nõudega seonduvad puudutatud isiku II menetluskulud tema

enda kanda ning avaldaja menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Maakohus märkis, et määrab

menetluskulude suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist.

5.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 27.08.2018 toimus veeavarii Keilas Allika tn 6-51

korteris, kus purunes korteriomanike kaasomandisse kuuluv soojaveetoru. Korter nr 51, millest

voolas vesi korterisse nr 48, kuulus alates 15.08.2018 ning ka kahjujuhtumi ajal puudutatud

isikule I. Vaidlus puudub ka selles, et veetoru purunemise tõttu voolas sellest välja vesi, mis

tungis läbi vahelae korterisse nr 48 ning mille tulemusel said märjaks korteri nr 48 seinad, laed,

põrandad ja kodune vallasvara. Korter nr 48 kuulus kahjujuhtumi ajal MRle, kes oli sõlminud

korteri ja selles asuva vallasvara osas avaldajaga varakahju kindlustuslepingu.

5.2. Kuna avaldaja ja MR vahel oli sõlmitud kindlustusleping, oli avaldajal kohustus

kahjujuhtumi korral talle kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1 ja § 476 lg 1 järgi. Puudub

vaidlus, et avaldaja hüvitas MRle kahju 7672,19 eurot, mistõttu on avaldajale üle läinud VÕS §

492 lg 1 järgi kannata nõue kahju tekitaja vastu.

5.3. Maakohus luges tuvastatuks, et purunenud toru oli korteriomandite ühiseks kasutamiseks

vajalik seade ja üks tervik, kuna see ei olnud osadeks jaotatav. Seega on avaldajal õigus esitada

nõue nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku II vastu kooskõlas KrtS § 12 lg-ga 2 ja AÕS

§ 72 lg 5 teise lausega.

5.4. Maakohus leidis, et avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole aegunud.

Korteriomanike kui kaasomanike vahel on VÕS § 3 p 6 mõttes lähtuvalt eriline seadusjärgne

võlasuhe, mis tuleneb korteriomanike ühisusest (vt nt RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19).

Ka praegusel juhul on avaldaja nõue korteriomanike ühisusest tulenev ning nõude aegumisele

kohaldub TsÜS § 149. Kahju tekkis 27.08.2018 ning nõude täitmiseks andis avaldaja puudutatud

isikule I tähtaja 14.12.2018. Asjaolu, et nõuet ei esitatud puudutatud isikule II, ei oma tähtsust.

Avaldaja esitas puudutatud isiku II vastu nõude sama kahju hüvitamiseks, kuigi väiksemas

ulatuses (6781,19 eurot ja lisanduv viivis) 11.09.2023. Seega ei ole nõue aegunud.

Lisaks peatus nõude aegumine ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 6 alusel siis, kui maakohus kaasas

01.10.2020 puudutatud isiku II menetlusse. Vastav säte kohaldub ka hagita menetluses.

5.5. Maakohus leidis, et puudutatud isik I ei ole oma kohustusi rikkunud.

5.5.1. Pole tõendatud, et puudutatud isik I oleks tööde käigus vett kasutades toru ära lõhkunud

ning rikkunud sellega KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda tegevusest, mis rikub

kaasomandit.

Puudutatud isik I ostis korteri elektrooniliselt enampakkumiselt 03.08.2018 ning täitemenetluse

aktis puudusid andmed korteri seisukorra kohta. Kirjavahetusest täituriga nähtub, et võlgnik

lubas korteri tühjaks teha 17.08.2018. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et toru horisontaalsed

osad pidanuks olema seina külge kinnitatud, kuid fotodelt nähtuvalt ei olnud. Ka toru

paigaldamise juhend tõendab, et sellise toru õige paigaldusviis peab tagama toru toestuse, mida

käesoleval juhul ei olnud (nähtub avaldaja ja puudutatud isiku I esitatud fotodelt).

Puudutatud isiku I juhatuse liikme MN selgituse kohaselt sai ta korteri valduse augusti keskel

ning korterit kuni juhtumini ei kasutanud. Puudatud isikule I esitatud arvest nähtuvalt ei ole

korteris nr 51 vett 2018 augustis tarbitud ning Eesti Energia arvest nähtuvalt pole kasutatud

elektrit rohkem kui 4 sendi eest. Seega kui puudutatud isik I oleks teinud pärast valduse saamist

remonti, oleks elektrikulu ikkagi tekkinud, sõltumata sellest, kas veenäite esitati või ei.

5.5.2. Pole tõendatud, et puudutatud isik I oleks rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat

kohustust jälgida korteri piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ega ka kohustust viivituseta

teavitada korteriühistut kaasomandi eseme võimalikust purunemise ohust. Samuti ei ole

puudutatud isik I rikkunud hea usu põhimõtet ega ole käitunud teiste omanike suhtes nende

huvide vastaselt KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 järgi.

Kirjavahetusest Keila Haldus OÜ ja ühistu juhatuse liikme MJ vahel nähtub, et Keila Haldus OÜ

poolt tehtud avariitöid ei tellinud ühistu ning püstakuga ei olnud uputus seotud. Kirjavahetusest

nähtub, et ühistu oli teadlik, et korteris nr 51 oli tehtud torutöid selliselt, et toru otsas oli

veemõõtja ning kraan oli rippuma jäetud, mille tõttu oli toru murdunud. Puudutatud isiku I poolt

tellitud 28.02.2019 auditist ei nähtu, et korteris oleks tehtud torude ümberehitustöid ning audit ei

võimalda järeldada, et puudutatud isik I oleks ise toru ilma toestuseta paigaldanud. Seega ei

nähtu, et puudutatud isik I oleks teinud torutöid seal osas, kus horisontaaltoru katki läks.

MJ selgituste kohaselt tegi korteris nr 51 ümberehitustöid eelmine omanik, kelle tähelepanu ta

rippuvale torule juhtis. Samas ei selgunud ütlustest, kas eelmise omaniku ajal tekkinud

võimalikest torudega seotud probleemidest oli ka puudutatud isik I teadlik. Puudutatud isiku I

juhatuse liikme MN ütluste kohaselt ei olnud tal võimalik enne korteri ostmist seda üle vaadata

ning alles nädal pärast enampakkumist sai ta korterisse. Ta selgitas, et korteris oli remont pooleli,

kuid rippuvat toru ei olnud näha ning sein oli kinni. See nähtub ka puudutatud isiku I poolt

esitatud fotodelt. Fotodelt nähtub ka, et kraanist järgnev painduva toru ots toetub maha.

Seega ei saanud puudutatud isik I eeldada, et veetoru on valesti paigaldatud ning et püstakut

ümbritsev osa tuleks lahti lammutada. Puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks ise lasknud

püstaku torudele ehitada ümbrised selliselt, et toru seisundit poleks olnud võimalik enam jälgida.

Kuna praegusel juhul on küsimus selles, kas puudutud isik I on rikkunud tema enda kohustust, ei

vastuta ta eelmise omaniku võimalike kohustuste rikkumise eest.

5.5.3. Kuna puudutatud isik I ei ole rikkunud oma kohustusi, ei ole tal ka kahju hüvitamise

kohustust VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 järgi ning tema vastu esitatud

avaldus jääb rahuldamata.

5.6. Kuna kahju tekkis kaasomandis oleva torustiku purunemise tõttu ning puudutatud isik I ei

ole oma kohustusi rikkunud, on avaldaja nõue puudutatu isiku II vastu põhjendatud sõltumata

sellest, kas puudutatud isik II rikkus oma kohustusi või ei. Avaldaja kahju hüvitamise nõue on

kooskõlas KrtS § 12 lg-ga 2, AÕS § 72 lg 5 teise lausega ja § 127 lg-tega 1 ja 4, kuna see on

sisult suunatud kõigi korteriomanike vastu ühistu kaudu.

5.7. Järgmisena analüüsis maakohus kahjunõude suurust ja põhjendatust.

5.7.1. Siseviimistlus24 hinnapakkumise kohaselt oli taastusremondi maksumus 6499,94 eurot,

Vesrax hinnapakkumiste kohaselt 5660,03 eurot ning lisatööde maksumus 871,02 eurot.

Tunnistaja Veiko Saluri ütluste kohaselt olid hinnapakkumistes nimetatud tööd veekahjustuse

likvideerimiseks vajalikud.

Maakohus leidis, et tunnistaja ütluste, hinnapakkumiste ja korteri kahjustuste põhjal järeldub, et

hinnapakkumistes märgitud tööd olid vajalikud ja põhjendatud. Kahjustused nähtuvad ka

avaldaja esitatud fotodelt. Seega on VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 3 järgi kahjustatud

korteri taastamistööde põhjendatud kulud kokku 6531,19 eurot, mille avaldaja on ka töid

teostanud osaühingule tasunud.

5.7.2. Kahjuavaldusest nähtuvalt said kahjustada korteris olnud esemed 490 euro ulatuses, s.o

lambikuppel 10 eurot, vedrumadrats 200 eurot, suletekk 60 eurot, tolmuimeja 120 eurot, 10

saunalina 100 eurot. Avaldaja poolt avalduses märgitud vannitoakappi (väärtusega 53 eurot)

kahjuavalduses ei nähtu. Avaldaja on tõendanud, et tolmuimeja veekahjustuste kõrvaldamiseks

tehtud tööd olid 98 eurot. Puuduvad tõendid, et lambikuppel, vedrumadrats, suletekk ning

saunalinad oleksid vajanud asendamist ning samuti on tõendamata nende esemete väärtus.

5.7.3. Puudub vaidlus, et kannatanu kasutas koos perega korterit nr 48 elukohana ning seega oli

kahjustada saanud korter elamiseks vajalik. Arvestades kahju ulatust ja remondi vajadust, oli

korter veekahju tagajärjel elamiskõlbmatu ning kindlustusvõtja vajas ajutist eluruumi.

Üürilepinguga on tõendatud, et kannatanu üüris perioodil 01.09.2018–30.11.2018 eluruumi

asukohaga Säde tee 16, Viti küla, Harku vald, üürihinnaga 360 eurot kuus. Pole tõendatud, et

korter oli kaks kuud elamiskõlbmatu. Tunnistaja VS ütluste kohaselt kulus korteris remonditööde

tegemiseks ca kaks nädalat. Seega on asenduseluruumi kulu põhjendatud maksimaalselt kolme

nädala eest ehk 252 eurot (360 eurot / 30 päeva x 21 päeva).

5.7.4. Kahju suurus on VÕS § 128 lg-te 2 ja 3, § 132 lg-te 3 ja 4 järgi tõendatud seega 6881,19

euro ulatuses, millest tuleb maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot.

5.8. Avaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel

ning TsMS § 367 alusel õigus nõuda puudutatud isikult II rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

5.9. Maakohus mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 6781,19

eurot ja viivise alates 11.09.2023 kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5.10. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jättis maakohus puudutatud isiku I menetluskulud

avaldaja kanda ja avaldaja kulud nõudes puudutatud isiku I vastu avaldaja kanda ning

puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ning avaldaja menetluskulud nõudes

puudutatud isiku II vastu puudutatud isiku II kanda.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega maakohus rahuldas avaldaja nõude puudutatud isiku II vastu ja jättis avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Puudutatud isik II palub teha uue määruse, millega

jätta avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

6.1. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole aegunud. Ühistu

menetlusse kaasamine ei peatanud avaldaja nõude aegumist ühistu vastu TsÜS § 160 lg 2 p 6

alusel. Praegusel juhul ei toimunud kaasamine menetlusosalise taotlusel ja põhjusel, et vaidluse

lahendamise korral võib menetlusosalisel tekkida nõue puudutatud isiku vastu.

TsÜS § 149 ei kohaldu, kuna nõue on esitatud ühistu kui juriidilise isiku vastu ning tegemist ei ole

korteriomanike vahelise vaidlusasjaga. Kohtupraktikast tulenevalt kohaldub omaniku

kahjunõudele ühistu vastu 3-aastane aegumistähtaeg (vt TlnRKo 31.08.2016 nr 2-13-61893, p 23).

6.2. Maakohus ei arvestanud ka puudutatud isiku II vastuväiteid selle kohta, et nõude rahuldamise

välistab avaldaja pahauskne käitumine. Mõistlikult käituv võlausaldaja teavitab enda nõuetest

esimesel võimalusel. Nõude esitamisele eelnevalt oli avaldaja selgelt väljendanud, et ühistu vastu

tal pretensioone ei ole.

6.3. Üksnes see, et puudutatud isikul I puudus teadmine, et toru võib puruneda, ei loo eeldust

ühistu vastutuseks. Puudutatud isik II saab tehnosüsteemide korrasolekut tagada juhul, kui

vastavast vajadusest on ühistut teavitanud. MN selgitas, et ühistuga ta ühendust ei võtnud ega

veevarustussüsteemide probleeme ei kurtnud.

Asjaolu, et esteetilistel kaalutlustel on võimalik torude nähtavus välistada, ei saa kaasa tuua

olukorda, kus omanik seetõttu torude lekete või purunemisega seonduva kahju eest ei vastuta. Kui

korterisiseste ümberkorraldustega on piiratud võimalust tehnosüsteemide seisukorda kontrollida,

kannab riisikot korteriomanik ise.

Puudutatud isik II tugines menetluses mh sellele, et veetoru purunemise põhjustas asjaolu, et toru

oli korteriomaniku poolt korrektselt seina külge kinnitamata ja toru liigutamise/väändumise

tulemusel see lõpuks murdus. Tõendamiskoormis ei saa langeda poolele, kes ei saa asjaolu

tõendada. Pole eluliselt võimalik, et ühistu esindaja viibib regulaarselt korteris ja fikseerib seal

toimuvat.

Maakohus tuvastas, et toru ei olnud nõuetekohaselt toestatud, mis võis kaasa tuua selle

purunemise. Jääb ebaselgeks, miks ei pidanud maakohus toru toestamata jätmist või ühistule teabe

mitteedastamist korteriomaniku kohustuste rikkumiseks. Toru toestamist oleks saanud

korteriomanikult eeldada. Alternatiivselt oleks omanik pidanud ühistu kaasama.

6.4. Ei oma tähtsust, kas torude katmine toimus korteriomaniku korraldamisel või tegi seda

eelmine omanik. Isegi kui torude kinni ehitamise korraldas eelmine omanik, ei võtnud see

puudutatud isikult I võimalust vaadet takistavad detailid eemaldada. Jättes kontrollimata

ümberehitustööde käigus kinni kaetud torude seisukorra, rikkus omanik KrtS § 31 lg 1 p-s

sätestatud kohustust. Ebaõige on seisukoht, et puudutatud isik I ei vastuta eelmise omaniku

kohustuste rikkumise eest.

6.5. Kommunaalkulude- ja elektriarve ei tõenda omaniku kohustuste rikkumise vabandatavust.

Kuna veearvesti oli toru küljest eemaldatud, ei saanudki omanik tarbimiskoguseid teatada.

Veearvesti puudumine veetarbimist ei takista.

6.6. Arvestades, et puudutatud isik I eitas kahjude põhjustamist, kuid viitas, et remonttööd algatas

(sh vannitoas) eelmine omanik, oleks maakohus pidanud asja lahendamise seisukohalt olulist

teavet (nt veevarustussüsteemi toestamisega seonduvat) koguma ka puudutatud isiku I

õiguseellaselt.

Menetluse edasine käik

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu selles osas, et avaldust ei saa rahuldada puudutatud

isiku II suhtes. Avaldaja hinnangul tulnuks avaldus rahuldada selliselt, et puudutatud isikud

vastutavad kahju eest solidaarselt.

Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse põhjendusi

tuleb osaliselt täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse

rahuldamata puudutatud isiku I vastu (resolutsiooni punkt 3), jättis puudutatud isiku I

menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 4) ja avaldaja menetluskulud seoses

puudutatud isiku I vastu esitatud avaldusega avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 5).

11. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole aegunud. Nõude

aegumisele kohaldub antud juhul TsÜS § 149, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat

nõude sissenõutavaks muutumisest. Tegemist on KrtS-ist tuleneva seadusjärgse võlasuhtega,

kuna rikutud on seadusest tulenevat kohustust ning nõude aluseks on VÕS § 115. Kuigi avaldaja

nõue on esitatud puudutatud isiku II ehk korteriühistu vastu, tuleneb ka korteriühistu võimalik

vastutus KrtS-ist (eeldusel, et korteriühistu on seadusest tulenevat kohustust rikkunud).

12. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1

tulenevat kaasomandi eseme alalhoiu kohustust.

12.1. Maakohus tuvastas, et korteriomanike kaasomandi eseme hulka kuulunud veetoru purunes

seetõttu, et toru ei olnud nõuetekohaselt toestatud (seina külge kinnitanud). Puudutatud isik II

määruskaebuses seda asjaolu ei vaidlusta ning leiab, toru oli korteriomaniku poolt korrektselt

seina külge kinnitamata ja toru liigutamise/väändumise tulemusel see lõpuks murdus.

12.2. KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenev kaasomandi eseme alalhoiu kohustus tähendab eelkõige

keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt RKTKo 21.03.2019, 2-18-13649, p 16).

Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud

toru purunemise. Nagu maakohus põhjendatult tuvastas, ei teadnud puudutatud isik I enne

õnnetusjuhtumi toimumist, et toru oli nõuetekohaselt seina külge kinnitamata. Puudutatud isik I

pääses korterisse esmakordselt 18.08.2018 (kirjavahetus kohtutäituriga, dtl 598) ning sel

kuupäeval tehtud fotodelt nähtuvalt olid torud kipsplaadiga kaetud ning visuaalsel vaatlusel toru

tegelikule seisukorrale viitavaid märke ei nähtunud (fotod, dtl 629-630).

Tõendamata on puudutatud isiku II väited nagu oleks korteris tehtud remondi käigus puudutatud

isiku I poolt toru painutatud ja väänatud. Puudutatud isiku II juhatuse liige MJ on 28.08.2018 e-

kirjas kahjukäsitlejale selgitanud, et korteri eelmine omanik oli peene plastmasstoru küljes

rippunud kraani kasutanud vee võtmiseks juba pikemat aega ning toru oli pikaajalise väänamise

tulemusel mõranenud. Samas märkis ta, et korteri heauskne omandaja ei pidanud seda teadma.

Samuti avaldas MJ, et on võimalik, et ka korteri uus omanik tahtis kraanist samuti vett võtta ning

seejärel toru murdus, kuid kindlalt ta seda ei tea ja see on üksnes tema oletus (dtl 31-32).

Puudutatud isiku I poolt esitatud elektriarve perioodi 25.08.2018–31.08.2018 kohta (dtl 633)

viitab samuti sellele, et puudutatud isik I ei teinud enne õnnetusjuhtumi toimumist korteris

remonti nagu puudutatud isik II väidab.

Isegi kui puudutatud isik I oleks vee saamiseks kraani loksutanud, ei pidanud ta seejuures teadma

ega eeldama, et seina taga olev toru on sellises seisukorras, et see kraani loksutamise tagajärjel

puruneb. Ebamõistlik oleks eeldada, et korteriomanik peab kaasomandi eseme hulka kuuluva

toru seisukorra kindlakstegemiseks kipsplaadi eemaldama.

Põhjendamatu on määruskaebuse väide, mille kohaselt vastutab puudutatud isik I korteri eelmise

omaniku poolt põhjustatud võimalike rikkumiste eest. Asjas omab tähtsust see, kas puudutatud

isik I ise rikkus kaasomandi eseme alalhoiu kohustust.

12.3. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta puudutatud isik I tekkinud kahju eest.

13. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuna puudutatud isik I tekkinud kahju eest ei vastuta,

saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist puudutatud isikult II. Samas jättis maakohus ekslikult

analüüsimata, kas puudutatud isik II vastutab avaldaja ees kaasomandi osa eseme valitsemise

kohustuse rikkumise tõttu KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 2 tulenevalt ning leidis selle asemel

koheselt, et avaldaja nõue on põhjendatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75

lg 1 alusel.

13.1. Korteriühistu vastutab korteriomaniku ees oma korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel.

Seevastu KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid

kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks

olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi. KrtS § 12

lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule

hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning

tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud

kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava

kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-

eesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse

kohustuse rikkumise korral (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 17-19).

13.2. Korteriühistu kohustusteks on kontrollida perioodiliselt torustiku korrasolekut, tagada selle

korrashoid ning rakendada puuduste ilmnemisel abinõusid ohu ärahoidmiseks. Korteriühistul

tuleb tõendada, et ta ei ole kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud ning on selle

seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega kontrollinud (vt nt RKTKo 18.12.2019, 2-17-

15364, p 12).

Siinsel juhul on puudutatud isik II rikkunud KrtS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat

kaasomandi eseme korrashoiu kohustust.

Puudutatud isik II ei ole tõendanud, et on torude seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega

kontrollinud. Puudutatud isiku II seaduslik esindaja kinnitas maakohtus toimunud ärakuulamisel,

et püstakute kontroll toimub kord aastas selliselt, et kontrollitakse keldrist, kas püstakud on

kuivad, kuid korterites ei käida. Samuti kinnitas ta, et korterit nr 51 puudutavad püstakutorud on

vahetatud umbes 20 aastat tagasi.

Samuti nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik II oli teadlik, et korteris nr 51 valitses

olukord, mis võib kaasa tuua toru purunemise. Puudutatud isiku juhatuse liige MJ teatas

28.08.2018 kahjukäsitlejale, et toru ei olnud eelmise korteriomaniku poolt remondi käigus

korralikult kinnitatud ning see oli pikaajalise väänamise tulemusel kraanimuhvi tagant

mõranenud, kuni lõpuks murdus (dtl 31-32). MJ kinnitas ka maakohtus ärakuulamisel, et oli

varasemalt eelmise korteriomaniku tähelepanu kinnitamata torule juhtinud ning et vaja olnuks

vaid üks klamber seina külge kinnitada ning toru ei oleks purunenud. Puudutatud isik II on ka

oma 25.01.2025 seisukohas märkinud, et ühistu on varasemalt juhtinud korteri nr 51 omaniku

tähelepanu sellele, et veevarustussüsteem tuleks kinnitada, kuid kuna ühistult ei palutud

probleemi lahendamiseks kaasabi, eeldas puudutatud isik II, et korteriomanik kõrvaldas

probleemi ise.

Seega oli puudutatud isik II pikemat aega teadlik, et kaasomandi eseme hulka kuuluv toru ei

olnud nõuetekohaselt seina külge kinnitatud ning oli seetõttu seisukorras, et see võis puruneda

(torus oli juba mõra). Sellest hoolimata ei võtnud puudutatud isik II midagi ette ning jäi ootama,

et korteriomanik ise olukorra lahendaks. Selline tegevusetus on käsitatav kaasomandi eseme

korrashoiu kohustuse rikkumisena.

13.3. Kaasomandi eseme koosseisu kuuluva torustiku hooldamise kohustuse rikkumise (VÕS §

115 lg 1) ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik II oleks toru

seisukorrast teada saamisel lasknud selle nõuetekohaselt kinnitada, poleks kaasomandis olev toru

purunenud, vesi korterisse nr 48 tunginud ning kahju tekkinud. Veelekke tõttu tekitatud kahju

hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud

isikul II oli mõistlikult võimalik ette näha, et toru purunemise korral võib sellest välja voolata

vesi, mis võib kaasomanikke kahjustada (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik II

korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud

hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.

14. Puudutatud isik II ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud

kahjuhüvitise suurust.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus lõppjäreldustes muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

puudutatud isiku II kanda.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)