2-23-11373/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11373

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Rauno Teesalu vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

15 424 eurot 33 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. novembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Vastustaja (kostja): Rauno Teesalu (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. novembri 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi Rauno

Teesalu (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tuleneva

põhivõla 8704 eurot 89 senti, intressi 560 eurot 79 senti, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4457 eurot 43 senti ja viivise

alates 11. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 18,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Inbank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 16.

juunil 2020 sõlmitud kokkuleppest nr XXXXXXXXXXXX väikelaenulepingute nr

XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX muutmiseks. Lepinguga

nr XXXXXXXXXXXX refinantseeriti kostja eelnevad lepingud. Krediidiandja loovutas 26.

novembril 2020 lepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded hagejale. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud

krediiditaotluses esitatud teavet ja tegi päringu Pensioniregistrisse.

2. Kostja ei vastanud hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 15. novembri 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole 16. juunil 2020 sõlmitud laenulepingute muutmise

kokkulepe eraldiseisev krediidileping, vaid deklaratiivne võlatunnistus. Arvestades

deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, pidi hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu

ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid

nõude eelduseid.

Kohus selgitas 15. septembri 2023 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale, et tal tuleb

täiendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus palus hagejal täpsustada

laenulepingute ja laenulepingute muutmise kokkuleppe tingimusi ja nendest kostjale

tulenevaid kohustusi; selgelt välja tuua laenulepingute tingimused iga laenulepingu kohta

eraldi, millises ulatuses kostja täitis laenulepinguid, milles seisnes lepingute rikkumine. Kui

kostja on teinud makseid laenulepingute täitmiseks, siis välja tuua, kui suured maksed on

tehtud ja milliste kohustuste täitmiseks on need arvestatud. Lisaks selgitas kohus, et hagejal

tuleb välja tuua konkreetsed asjaolud, millest nähtuks, et kostjale krediidi andmisel ja selle

suurendamisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh välja tuua, millise teabe

omandas krediidiandja enne iga tarbijakrediidilepingu ja krediidi suurendamise kokkuleppe

sõlmimist. Hageja ei ole neid puudusi kõrvaldanud.

Hageja selgitas, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud

krediiditaotluses esitatud teavet ja tegi Pensioniregistri andmeid. Hageja ei täpsustanud,

millise lepingu sõlmimisel neid andmeid analüüsiti. Laenuandja ei ole kontrollinud

laenulepingute sõlmimisel laenusaaja pangakontot. Laenuandja ei ole ka muul viisil

tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust.

Kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet

asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on laene andes tuginenud

peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata.

Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata.

Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks 16. juuni 2020 kokkuleppe

aluseks oleva nõude kujunemine, ei saa kohus nimetatud asjaolusid hinnata. See on

põhjustanud olukorra, kus esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele ning on

ebaselge. Välja on toomata asjaolud, mis on vajalikud, et kontrollida kas ja millises ulatuses

saaks hagejal üldse kostja vastu nõue olla. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS

§ 436 nõuetele vastavat ehk seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või

täielikult rahuldatakse. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus üllatuslikult, et 16. juunil 2020

sõlmitud kokkulepe nr XXXXXXXXXXXX on deklaratiivne võlatunnistus. Kumbki pooltest

võlatunnistuse sätetele ei tuginenud. Lepingu XXXXXXXXXXXX näol on tegemist

lepingute XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX muutmisega

ehk refinantseerimisega. Kohus ei ole menetluse kestel selgitanud või viidanud, et leping nr

XXXXXXXXXXXX oleks võlatunnistus.

Hageja tõi menetluses välja krediidiandja selgituse, mille kohaselt oli leping nr

XXXXXXXXXXXX refinantseerimisleping. Kostja pöördus 9. juunil 2020 krediidiandja

poole lepingutele põhiosa maksepuhkuse saamiseks. Vastavalt kostja avaldusele vormistas

krediidiandja kostjale põhiosa maksepuhkuse alates 16. juunist 2020 kuni 15. oktoobrini

2020. Hageja tõi 10. oktoobri 2024 menetlusdokumendis välja ning tõendas kostja

tagasimaksed. 5. novembri 2024 menetlusdokumendis esitas hageja nõude ümberarvestuse,

kuid kohus ei andnud hagejale teada, kas ja miks antud ümberarvestus ei sobi.

Hageja täpsustab apellatsioonkaebuse lisas ümberarvestust. Lepingu XXXXXXXXXXXX

alusel sai kostja laenu 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 638 eurot 46 senti. Arvestades kõik

maksed põhiosa katteks on kostjal tasumata põhiosa 1361 eurot 54 senti. Lepingu

XXXXXXXXXXXX alusel sai kostja laenu 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 394 eurot 67

senti. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks on kostjal tasumata põhiosa 1605 eurot 33

senti. Lepingu XXXXXXXXXXXX alusel sai kostja laenu 5000 eurot, millest läks maha 100

eurot lepingutasuna. Kostja tegi antud lepingu alusel tagasimakseid 359 eurot 1 senti.

Arvestades kõik tehtud tagasimaksed põhiosa katteks on tasumata põhiosa 4640 eurot 99

senti.

Kolme esimese lepingu põhiosa jäägid on kokku 7607 eurot 86 senti, mille saab võtta

refinantseerimislepingu XXXXXXXXXXXX põhiosa jäägiks. Kostja on tasunud antud

lepingu alusel kokku 134 eurot 3 senti. Hageja esitab apellatsiooni lisana täpsustatud

ümberarvestuse.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lugeda lepingut 24. detsembril

2020 kehtivalt ülesöelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kostja

on seega tagasimaksetega osaliselt viivituses alates 5. osamaksest 15. novembril 2020. Sellele

tuginedes esitab hageja alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise nõude. 5.

novembri 2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 5852 eurot 98 senti. Põhinõudelt

tuleb välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.

Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Praegusel juhul on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud vaid hagi rahuldamata jätmist

puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja pole

maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus otsust vaid vaidlustatud osas.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist puudutavas osas. Sellest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu vastavaid

põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.

9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus kvalifitseeris 16. juunil 2020 sõlmitud

kokkuleppe nr XXXXXXXXXXXX valesti deklaratiivseks võlatunnistuseks. Tegemist on

eelmiste laenulepingute muutmise kokkuleppega, st laenu restruktureerimisega. Krediidiandja

ja kostja eesmärgiks ei olnud varasemate kohustuste olemasolu tunnistamine, vaid kostjale

varasemate laenulepingute põhiosa maksete osas maksepuhkuse võimaldamine. Samas ei

muuda kokkuleppe õiguslik määratlus asja lahendust, sest hageja pidi igal juhul tõendama, et

varasemate lepingute sõlmimisel jälgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Samuti tuli hagejal välja tuua, kui suured maksed on esialgsete laenulepingute katteks tehtud

ning milliste kohustuste täitmiseks on maksed arvestatud.

10. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt selle kohta ka

RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

Maakohus andis hagejale 15. oktoobri 2024 määrusega koos selgete juhiste ja selgitustega

tähtaja vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 intressimäära ja muude kulude vähenemisega arvestava

nõude tervikliku arvestuse esitamiseks. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et esitas nõude

ümberarvestuse oma 5. novembri 2024 menetlusdokumendiga. Tegelikult esitas hageja vaid

5-realise tabeli tulpadega maksepäev, jääkmaksumus ja põhiosa (dtl 137), milles oli

jääkmaksumusena märgitud hageja esialgne põhinõue. Hageja ei esitanud sissenõutavaks

muutunud nõude terviklikku arvestust ka menetlusdokumendis endas. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaatamata maakohtu selgitustele ja nõuetele ei

selgitanud hageja arusaadavalt nõude kujunemist.

Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb

apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata

jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus

esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui: asjaolu, millele

tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas

põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus.

Hagejaga esitas koos apellatsioonkaebusega nõude ümberarvestuse. Hageja ei põhjendanud

uute asjaolude esitamist alles apellatsioonimenetluses. Nõude ümberarvestust ei jäetud

maakohtus tähelepanuta, vaid hageja ei esitanud maakohtus nõude ümberarvestust. Samuti ei

olnud ümberarvestuse esitamata jätmise põhjuseks maakohtu poolt menetlusõiguse normi

oluline rikkumine, sest maakohus selgitas 15. oktoobri 2024 määruses hagejale nõude

ümberarvestuse esitamise kohustust põhjalikult. Samuti hoiatas maakohus hagejat, et

tähtajaks ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi nõude ebaselgusest

tulenevalt rahuldamata. Ümberarvestuse aluseks olevad andmed ei saanud saada hagejale

teatavaks alles pärast asja esimese astme kohtus lahendamist. Eeltoodut arvestades ei tuvasta

ringkonnakohus uute asjaoludena koos apellatsioonkaebusega esitatud hageja sissenõutavaks

muutunud nõude terviklikku arvestust.

11. Hageja esitas 5. novembri 2024 menetlusdokumendis alternatiivse 5645 euro 95 sendi

suuruse lepingu täitmise nõude, kuid jättis selgitamata ka selle nõude kujunemise. Hageja

alternatiivne nõue on ebaselge. Seetõttu jättis maakohus ka hageja alternatiivse nõude õigesti

rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluses ei

osalenud, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)