4-24-3471/59 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-24-3471

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

K Trave

Väärteoasi

Y.X kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

otsusele

väärteoasjas nr 2740,24,001327

Kaebuse esitaja

Y.X, isikukood XXX,

Kaitsja

Rein Laid kuni 28.01.2025, alates 01.04.2025 Margo Põbo

RÕA korras

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur, esindaja O.C

Kohtuistungi toimumise aeg

24. aprill 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.X kaitsja kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 7. oktoobri 2024 otsus Y.X

väärteoasjas RelvS § 891 lg 1 järgi lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3. VTMS § 30 lg 13 alusel jäävad lepingulise kaitsja kulud Y.X enda kanda ja kohus

mõistab Y.X-ilt riigituludesse välja määratud kaitsja tasu 922,32 eurot.

Makserekvisiidid edastab kohus eraldi dokumendiga.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 7. oktoobri 2024 otsusega karistati Y.X-i relvaseaduse

(RelvS) § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 140

trahviühikut, s.o 560 eurot.

2. Otsuse kohaselt on väärtegu pandud toime 22. augustil 2024 kell 15:42 kohas Y.X-i, ,

XXX-i ning otsuses esitatud teokirjelduse järgi seisnes väärtegu selles, et Y.X, enam kui

ühe tulirelva omanikuna, 22. augustil 2024 kell 15:42 etteteatamata relvahoiutingimuste

kontrolli käigus ei hoidnud talle kuuluvat sileraudset püssi Fabarm-Lion-H-368

(tehasenumber 7019559/8039589) ja vintraudset APS ümberehitatud püstolit hoiukohas,

milleks on relvakapp. Sileraudne püss Fabarm-Lion-H-368 paiknes relvakapist väljas

püstiselt relvakapi kõrval ja vintraudne APS ümberehitatud püstol (tehasenumber

ГH190И) paiknes elamu ees olevas mootorsõidukis xxxxxxxxxxxx Püstoli paiknemine

sõidukis ei ole enese- ja vara kaitse eesmärgil relva kandmine kuna isik ise viibis elamus.

Samuti ei hoidnud Y.X nelja padrunit kaliibriga 7,62 relvakapis relvadest eraldi

lukustatavas osas, vaid padrunid olid relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga

(tehasenumber 97M5995) kaba küljes. Y.X rikkus eeltoodud tegevusega RelvS § 46

lõikeid 1, 3 ja 6 ning pani sellega toime RelvS § § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult.

3. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas menetlusalune isik 19. septembril 2024 vastulause,

paludes väärteomenetluse lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Menetlusalune isik

möönab, et kõik väärteoprotokollis kirjeldatu leidis aset, aga leiab samas, et ta käitus

lubatavuse piirides ja õigusrikkumist toime pannud ei ole. Kohtuväline menetleja

vastulauses esitatut ei arvestata, kuna väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad alused ja

menetlusalune isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud. RelvS § 45 lg 1

sätestab, et füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema

määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks

kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud

kapp (edaspidi relvakapp). Lisaks peab padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoidma

relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas (RelvS 45 lg 6).

Väärteomenetluses on tuvastatud, et Y.X on toime pannud relvaseaduse rikkumised. Nii

püssi hoidmine relvakapist väljas selle väidetava kuivatamise ettekäändel või

jahipidamiseks, ning enese ja vara kaitseks oleva püstoli hoidmine elamu ees asuvas

sõidukis, ei ole aktsepteerivad olenemata sellest, kas relvad on menetlusaluse isiku võimu

all või mitte. Relvaseadus ei nimeta erandeid, et eelpoolnimetatud tingimustel võib

tulirelvi hoida relvakapist väljas. Samuti ei tohi tulirelva padruneid hoida relvakapis

relvadega koos, vaid padrunid peavad olema relvakapis relvadest eraldi lukustatavas

laekas. Eestis on ligikaudu 26 000 relvaomanikku. Valdav enamus relvaomanikest on

vastutustundlikud kodanikud, kes peavad tagama, et nende relv ei satuks kolmandate

isikute kätte või et nendega ei juhtuks tahtmatuid õnnetusi. Relv on kõrgendatud ohu

allikas ja relvaomanikud kõrgendatud tähelepanu all. Relvaomanike suhtes on nii politseil

kui ühiskonnal suurem ootus, et nad oleksid seaduskuulekad, tunnistaksid oma vigu kui

millegi vastu on eksitud ning kannaksid seadusest tulenevat vastutust. Relva omamine ei

ole kellegi põhiõigus ja relvade omamisel tuleb olla äärmiselt hoolas ning järgima kõiki

relvaseaduses sätestatud nõudeid, mis on mh seotud relvade ja laskemoona hoidmisega.

2 (10)

4. RelvS § 891 lg 1 näeb relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise,

üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või

käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele

mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest ette karistusena

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või aresti. Võttes arvesse süüteo raskust, süü

suurust, varasemate õigusrikkumiste puudumist, asjaolu, et menetlusalune isik ei oma

kindlat sissetulekut, leidis menetleja, et antud juhul on põhjendatud karistus alla

sanktsiooni keskmise määra ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline

menetleja RelvS § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 140 trahviühikut, s.o. 560 eurot.

Kaebus

5. Y.X kaitsja esitas PPA otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel.

Menetluse käigus (9. aprilli 2025 taotlus) täiendas Y.X kaebust taotlusega lõpetada

menetlus alternatiivselt otstarbekuse kaalutlustel väikese süü ja avaliku menetlushuvi

puudumise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

6. Kaebuse peamiste argumentide kohaselt ei ole Y.X talle ette heidetavaid relvade ja

laskemoona hoiutingimuste rikkumisi toime pannud, vaid ta käitles relvi ja padruneid

kooskõlas relvaseadusega. Kohtuväline menetleja pole arvestanud Y.X selgitusi ja on

jätnud tähelepanuta teised relvaseaduses lubatud käitlemisviisid ning kokkuvõttes

kohaldanud ebaõigesti RelvS § 891 lg 1.

KOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebust lahendades tuleb kohtul välja selgitada

VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja

kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87

tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud

teokirjeldusega.

8. 6. septembri 2024 väärteoprotokolli järgi heidetakse Y.X-ile ette, et 22. augustil 2024 kell

15:42 ei hoidnud ta Y.X-i talus x, enam kui ühe tulirelva omanikuna, endale kuuluvat

sileraudset püssi Fabarm-Lion-H-368 (tehasenumber 7019559/8039589) ja vintraudset

APS ümberehitatud püstolit (tehasenumber ГH190И) hoiukohas, milleks on relvakapp.

Sileraudne püss Fabarm-Lion-H-368 paiknes relvakapist väljas püstiselt relvakapi kõrval

ja vintraudne APS ümberehitatud püstol paiknes elamu ees xxxxxxxx. Püstoli paiknemine

sõidukis ei ole enese- ja vara kaitse eesmärgil relva kandmine, kuna isik ise viibis elamus.

Samuti ei hoidnud Y.X nelja padrunit kaliibriga 7,62 relvakapis relvadest eraldi

lukustatavas osas, vaid padrunid olid relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga

(tehasenumber 97M5995) kaba küljes. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Y.X RelvS § 46

lõikeid 1, 3 ja 6 ning pani toime RelvS § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9. RelvS § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise,

hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise,

laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise

3 (10)

korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest ning

karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. RelvS § 11 järgi on relva ja

laskemoona käitlemine sama seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine,

müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine,

edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja

hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

10. Väärteo asjaolusid kokku võttes oli situatsioon niisiis selline, et kui PPA ametnikud

kontrollisid 22. augustil 2024 Y.X elukohas relvade hoiutingimusi, siis nad tuvastasid, et:

–

Püss Fabarm-Lion-H-368 asus relvakapi kõrval;

–

Püstol APS asus elamu juures sõiduautos, kui Y.X ise viibis samal ajal majas;

–

Neli padrunit asusid relvakapis püssi IŽ-94-Taiga kaba küljes.

11. Menetluses polnud vaidlust, et tulirelvad kuuluvad Y.X-ile ja need on kantud tema

relvaloale. Samuti polnud vaidlust, et faktilised asjaolud tulirelvade ja padrunite asukoha

osas olid sellised nagu väärteoprotokollis kirjas ja eespool viidatud. Neid faktilisi

asjaolusid kinnitavad ka kogumis kohtus kõlanud politseiametnikest tunnistajate O.Y, Y.V

ja N.U ütlused, menetlusaluse isiku Y.X enda ütlused ning uuritud O.Y vormikaamera

salvestis ja selle vaatlusprotokoll.

12. Kohtuväline menetleja heidab Y.X-ile õiguslikult ette, et hoides kahte tulirelva hoiukohast

väljaspool ning padruneid relvakapis relvakaba küljes ja mitte relvakapis relvadest eraldi

lukustatavas osas, rikkus ta RelvS § 46 lõigetes 1, 3 ja 6 relva ja laskemoona hoidmisele

sätestatud nõudeid. RelvS § 46 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik peab hoidma relva

hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on

kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri

aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

RelvS § 46 lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks

kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud

kapp (relvakapp). RelvS § 46 lg 6 näeb ette, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse

relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.

13. Kaebuse põhiväited saab kohus kokku võtta selliselt, et relvad ja padrunid paiknesid küll

seal kus väärteoprotokollis kirjas, kuid relvaseadusest tulenevaid nõudeid relvade ja

laskemoona hoidmiseks Y.X ei rikkunud. Heidetakse ette, et kohtuväline menetleja pole

otsust tehes Y.X selgitustega arvestanud ning on jätnud tähelepanuta teised võimalikud

lubatud relva käitlemisviisid. Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja jõudnud valesti

järeldusele, et Y.X on pannud toime väärteo RelvS § 891 lg 1 järgi. Kohtul tuleb seega

kontrollida, kas Y.X rikkus relva ja laskemoona hoidmise nõudeid või oli tema tegevus

relvade ja laskemoona lubatud käitlemisviis.

Püss Fabarm-Lion-H-368

14. Tuvastatud asjaoludel asus Y.X püss Fabarm-Lion-H-368 hoiutingimuste kontrollimise

hetkel Y.X elukohas relvakapi kõrval. RelvS § 46 lg 1 esimene lause koosmõjus lõikega 3

näeb ette, et tulirelva peab hoidma hoiukohas, milleks on relvakapp. Kuivõrd kõnealuse

püssi näol on tegemist tulirelvaga (RelvS § 11 p 1) peab seda järelikult hoidma relvakapis.

4 (10)

Kuna kaebaja väidab, et püss oli parasjagu kapist väljas relva hooldamiseks, ei pruugi

relva kapist väljas olek tähendada relva hoidmise nõuete rikkumist, kui kaebaja väite saab

tõendatuks lugeda.

15. Relva hooldamine on RelvS § 11 järgi üks võimalikest relva käitlemise viisidest, ent

spetsiifilisi nõudeid selliseks tegevuseks seadus ette ei kirjuta. Relva hooldamine (nt

puhastamine, kuivatamine, õlitamine vms) saab kohtu meelest üldarusaadavalt ja

mõistuspäraselt toimuda nii, et relv on sel ajal relvakapist väljas.

16. Y.X selgituse kohaselt oli kõnealune relv relvakapist väljas kuna tal oli käsil relva

puhastamine ja hooldamine. Y.X andis kohtus asjaolude kohta ütlusi, mille kohus võtab

kokku järgmiselt. Y.X sõnul tuli ta sel päeval, st 22. augustil 2024 hommikul pardijahilt.

Jahil oli tal kaasas kolm relva. Neist poolautomaat Fabarm sai märjaks. Ta tuli koju

jahipausile ja plaanis hiljem metsa jahile ja seenele tagasi minna. Kodus hakkas endale

süüa tegema ja paralleelselt puhastas Fabarmit. Pärast puhastamist pannuks ta relva kappi.

Siis komplekteeris kombineeritud relva (IŽ-94-Taiga), sest seda tahtis ta jahile kaasa

võtta. Lisaks oleks ta võtnud kaasa ka käsirelva (püstol APS). Kui ta kuulis auto häält,

pani ta kombineeritud relva, mille kaba külge oli just neli padrunit kinnitanud, kappi ja

lukustas selle. Ta tegutses nii, sest ei teadnud, kes tuli ja et keegi kõrvaline relvale mingil

juhul ligi ei pääseks. Seejärel läks vaatama, kes saabus ja nägi ust avades politseiautot.

Politseilt sai teada, et tuldi relvi kontrollima ja siis ta uksel kohe ütles, et tuli hommikul

jahilt ning relvad on väljas, sest tegeles hooldusega.

17. O.Y ütlustest ja vaadeldud vormikaamera salvestisest selgub, et Y.X selgitas relvade

hoiutingimuste kontrolli käigus, et Fabarm kuivab ning et see on õline.

Väärteoprotokollile esitatud vastulauses on Y.X sarnaselt kohapeal selgitatuga toonud

välja, et relv oli tal kapist väljas, sest ta tegeles relva hooldamisega.

18. Fabarmi puhastamise ja kuivatamise protseduuride kohta konkreetses olukorras selgitas

Y.X kaitsjale vastates, et: „On kaks puhastamise varianti. Üks, mis ma teostan hooaja

lõpus, siis kui ma võtan relva täielikult pulkadeks, lukud kõik lahti. Teine variant on see,

kui ma käin jahil ütleme hooaja jooksul, pardihooaeg on siuke nagu meil on teada, et

hakkab augustis ja lõppeb novembris. Siis ma vahepeal tavaliselt, kui mul saab relv

märjaks, siis võtan laed lahti. Poolautomaadil on see omadus, et kui tal ei ole piisavalt

gaasikamber puhastatud siis ta muutub ohtlikuks ja toimuvad tõrked. See on tavaliselt

ikka, et võtad selle lae ära, lased õli peale isegi kui ta märg on, ja samal ajal kuivab luku

osa. Sinna õli ei tohi üldse näidata, sest see läheb jamaks. Sinna ei saagi muidu ligi, ta on

nii ligipääsmatu. Lihtsam on teda kuivatada. Õli töötab ennast läbi ja siis ma pühin lapiga

ära ja siis panen ta uuesti kokku ja lähen jahile. See on see teine variant, kui ma hooaja

keskel lühidalt sellega tegelen. Kui ma ise kodus olen, uksed on kinni, on kõige lihtsam

kuivatada lukusiseseid neid väikseid mehhanisme lihtsalt sellega, et kapp on umbne, aga

kapist väljas õhk liigub ja ta kuivab paremini.“ Kaitsja küsis ka, kas relva kuivamisele

inimesel kuidagi võimalik aktiivselt kõrval olles kaasa aidata, millele Y.X vastas: „Ei ole.

Muidugi on variante kuidagi, ma ei kujuta ette. Üldiselt ei ole“.

19. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates kirjeldas Y.X relvaga juba tehtud ja

eesootavaid toiminguid nii, et: „Tehtud oli nii palju, et ma olin (relvalt) lae ära võtnud,

olin lasknud õli peale ja see õli peab tegutsema. Ta on happeline natukene, siuke püssiõli,

5 (10)

mis aitab igasugused põlemise jääkained lahti ja siis enne, kui ma oleks nüüd läinud selle

kombineeritud relvaga ja selle käsirelvaga uuesti jahile pärast jahipausi, oleks ma selle

relva kappi pannud nagu seadus ette näeb. Pühkinud ära lapiga õli ja pannud kappi ja

pannud muidugi lae külge ka sellisel juhul“. Lapiga puhastamist alles pärast õlitamist

selgitas Y.X selliselt, et: „Tänapäeval on sellised õlid, mis võtavad lahti. Teistmoodi ei

tule see tahm, püssirohu põlev tahm… et poolautomaat relvadel jääb gaasikolvi kamber

püssirohu tahma täis ja see (kamber) põhimõtteliselt võimaldabki üldse poolautomaadil

järgmised padrunid rauda panna. Kui see kamber ei ole korralikult puhastatud…aga

selleks, et see korralikult puhastada tuleb eelnevalt (õli) panna…isegi see, et vesi on all ei

tähenda… see õli toimib. Õli võtab tahma lahti ja siis on võimalus alles tahm ära pühkida.

Kusjuures poolautomaatide puhul, nad on väga kapriissed. Eriti see relv, mis on minul.

Põhimõtteliselt pärast õli pühkimist uut õli peale ei pandagi, aga õli pannakse kindlasti

eelnevalt sellele kambrile peale, muidu ei tule tahm lihtsalt lahti. Ja siis pühitakse ära“.

20. Kohtu arvates on tulirelva hooldamine sedavõrd spetsiifiline valdkond, et hooldamise

võtteid ei saa pidada millekski üldteadaolevaks. Ka kohtul enesel vastavad teadmised ja

kogemused puuduvad. Selleks, et näha Y.X selgitatud tegevustes midagi silmatorkavalt

tavatut, ebaloogilist või suisa tehniliselt ebaõiget, mis paneks kahtlema, kas ütlused on

eluliselt usutavad, pole kohtul küllaldast võrdlusbaasi. Kuigi O.Y osutas nii kaitsja kui

kohtuvälise menetleja esindaja küsimuste peale sellele, et reeglina niiske relv kuivatatakse

(tõmmatakse lapiga puhtaks) ja seejärel vajalikud kohad õlitatakse, ei kinnitanud ta ka

teisalt, et märga relva ei saa õlitada. Kohtuvälise menetleja küsimusele märja relva

õlitamise võimalikkuse kohta vastates nentis ta, et: „kuidas kellelgi oma praktika

kujunenud on“. Sellest järeldub, et hooldamise võtted ei ole tingimata universaalsed.

21. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et Y.X versioon asjaoludest, miks relv oli kontrolli hetkel

parasjagu hooldamise seisundis, on võimalik ning kohtule pole seda ümberlükkavaid

tõendeid esitatud. Seetõttu pole tuvastatud asjaoludel alust heita Y.X-ile ette tulirelva

relvakapis hoidmise nõude rikkumist RelvS § 46 lõigete 1 ja 3 järgi seoses püssiga

Fabarm-Lion-H-368.

Padrunid

22. Tuvastatud asjaoludel asusid hoiutingimuste kontrollimise hetkel neli padrunit kaliibriga

7,62 Y.X relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga kaba küljes. RelvS § 46 lg 6 näeb

ette, et padruneid tuleb hoida relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas. Kohtu

hinnangul Y.X selgitus, et ta pani jahile minekuks komplekteeritud relva (IŽ-94-Taiga)

relvakappi vahetult enne, kui läks uksele uurima kes ta õuele tuli, ei muuda fakti, et ta

pani relva kappi nii, et neli padrunit olid selle kaba külge kinnitatud. Kui relvaseadusega

on nõutav, et padrunid peavad olema relvakapis relvast eraldi lukustatavas osas, siis

tulnuks võtta padrunid uuesti relva küljest ära ja panna eraldi luku taha. Vajadus minna

vaatama, kes hoovis liigub, ei kaalu üles kohustust järgida laskemoona hoidmise nõudeid.

23. Kaebuses on väidetud, et padrunite jätmist relvakaba külge relva kappi pannes õigustas

hädaolukord, mille kutsus esile relvahoiutingimuste etteteatamata kontrollreid. Kaebuse

väiteid kokku võttes seisnes hädaolukord selles, et Y.X-il polnud muud võimalust tagada

relva säilimist ja selle ohutust ümbrusele (viide RelvS § 45 lg-le 2) ajal, mil tal oli vaja

minna õue uurima võimalikku valduse rikkumist. Kuigi seadus ei tunne mõistet

„hädaolukord“ ja kaebuses pole konkreetset viidet karistusseadustiku asjakohasele sättele,

6 (10)

saab kaebaja argumentides näha püüdlust väita, et tegu polnud õigusvastane

õigusvastasust välistava asjaolu tõttu. Kohtu hinnangul ei vasta kaebaja kirjeldatud

olukord ühelegi õigusvastasust välistava sätte tingimustele (KarS § 28–31). Kohus on

seisukohal, et Y.X-il ei olnud õigustavat alust jätta padrunid relva kaba küljest eraldamata

ning eraldi hoiukohta lukustamata. Jättes neli padrunit relvakapis püssi IŽ-94-Taiga kaba

külge rikkus Y.X RelvS § 46 lg 6 nõuet.

Püstol APS

24. Tuvastatud asjaoludel asus hoiutingimuse kontrollimise hetkel Y.X vintraudne APS

ümberehitatud püstol elamu ees olevas autos ja Y.X ise viibis elamus. Kuivõrd kõnealune

püstol on tulirelv (RelvS § 11 p 1), siis peab ka seda RelvS § 46 lõigete 1 ja 3 järgi

hoidma relvakapis.

25. Kaebaja leidis, et püstoli käitlemine toimus nõuetekohaselt, kuivõrd püstol asus autos ajal,

mil Y.X toas n-ö jahipausi pidas, auto oli tema nägemisulatuses ja püstolit mitte ei hoitud

autos, vaid asus seal kandmiseks ja transpordiks. Kaebuses on leitud, et relva asumine

autos vastas RelvS § 54 ja § 55 tingimustele. Viidatud sätted reguleerivad relva ja

laskemoona edasitoimetamist sh füüsilise isiku poolt. RelvS 54 lg 1 sätestab, et relva ja

laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist

nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise

eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.

26. Kohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et püstol võis paikneda autos ilma relvakandjata

ning Y.X tegevus oli kooskõlas relva edasitoimetamist reguleerivate sätetega. Kohtu

seisukohta muuda Y.X väide, et püstol oli lukustatud autos, kabuuris ja peidetud.

Vaatlusaluses situatsioonis ei ole tegemist relvaseaduse mõttes relva edasitoimetamisega.

Relvakandmise ja relva edasitoimetamise mõistete sisu on selgitanud Riigikohus lahendis

3-2-1-2-09 ning leidnud, et RelvS §-st 49 tuleneb, et igasugune olukord, kus isik on relva

hoiukohast välja võtnud ja kannab seda endaga kaasas, on relvakandmine relvaseaduse

tähenduses ning RelvS §-s 54 sätestatud relva edasitoimetamisele on omased kõik

relvakandmise tunnused peale kasutamise eesmärgi. Sellest järeldas kolleegium

omakorda, et relva edasitoimetamine on relvakandmise alaliik, mille iseloomulikuks

tunnuseks on kasutamise eesmärgi puudumine relva endaga kaasas kandval isikul

(Riigikohtu 20. mai 209 otsus nr 3-2-1-2-09 p-d 7.1–7.2). Y.X väitel oli püstol autos

kandmiseks ja transpordiks, sest ta oli ainult n-ö jahipausil ja kavatses uuesti jahile minna.

Kohus saab Y.X-ist aru, et tal oli püstol autos seepärast, et ta kavatses selle kohe uuesti

kasutusse võtta. See tähendab, et relv oli autos kandmiseks kasutamise eesmärgil ja

tegemist pole edasitoimetamisega RelvS § 54 lg 1 mõttes. Y.X soovis tugineda jahimeeste

infotunni memole 30. oktoobrist 2024, milles on tema väitel PPA Pärnu politseijaoskonna

lubadegrupi juhi A. Avamere poolt selgitatud, et auto on relva kandmise vahend ning kui

relv on autos, ei tohi see olla kättesaadav teistele isikutele, peab olema varjatud kohas või

kaetud ning salv peab olema tühi. Kohtu hinnangul ei ole memost võimalik leida tuge

kaebaja soovitud tõlgendusele nagu oleks relvaseaduse sätetega kooskõlas relva jätmine

autosse (küll muidu nõuetekohaselt varjatuna) kuni relvakandja peab jahist pausi. Lause

memos, et relv võib olla autos transpordi ajal, et tähenda siin, et relv võib olla autos siis,

kui kandjat ennast autos ei ole. Sellele viitab selgelt ka järgmine lause, kus A. Avamere

selgitab jahimeestele, et koju minnes ei ole mõistlik relva autosse jätta. Seega olukorras,

kus Y.X tuli jahilt püstol autos, tulnuks relvaseaduse nõuete järgimiseks võtta püstol

autost kaasa ja panna relvakappi kuni uuesti jahile minekuni.

7 (10)

27. Kaebuses on välja toodud ka, et ametnikud ei märganud autos püstolit kuni Y.X ise näitas,

et see on seal. Kohtu hinnangul ei oma see rikkumise asjaolude hindamisel tähtsust.

Relvade hoiutingimuste kontrolliks tuligi tal politseiametnikele näidata, kus ja kuidas ta

relvaloale kantud relvi hoiab.

28. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et hoides püstolit elamu ees olevas autos ajal, mil ta ise

viibis elamus, rikkus Y.X RelvS § 46 lõigetest 1 ja 3 tulenevat nõuet hoida tulirelva

relvakapis.

Subjektiivne koosseis

29. Kaebuse väidete kohaselt pole Y.X rikkunud relvaseaduse nõudeid tahtlikult. Sellisel

väitel pole määravat tähtsust, sest KarS § 15 lg 3 näeb ette, et väärteona on karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohane ettevaatamatus hooletuse vormis on

küllaldane nentimaks, et subjektiivne koosseis on täidetud.

30. Y.X selgitusel komplekteeris ta relva jahile minekuks, pani padrunid relva külge

kinnitatuna relvakappi, kuid plaanis nii relva kui padrunid sealt kohe jälle välja võtta. Y.X

oli teadlik, et padruneid tuleb relvakapis hoida relvast eraldi. Selle viitab ka asjaolu, et

ülejäänud padrunid Y.X relvakapis olid paigutatud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et Y.X

rikkus RelvS § 46 lg 6 nõuet hoida padruneid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas

kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui

ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jättes

padrunid relvakapis relvakaba külge pidas Y.X võimalikuks ja möönis, et rikub RelvS §

46 lg 6 nõuet padrunite hoidmiseks.

31. Y.X ütlustest tuleneb, et püstoli jättis ta autosse teadlikult, kuid tema hinnangul oli püstoli

paiknemine autos selle kandmiseks ja transpordiks lubatud. Y.X ütlused võimaldavad

asuda seisukohale, et tulirelva relvakapis hoidmise nõude (RelvS § 46 lg 1 ja 3) rikkumise

pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3), leides ekslikult, et ei

pea relva autost lahkudes kaasa võtma ja seda relvakappi panema, kuigi sellise kohustuse

olemasolu oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette

nägema. Relvaomanikuna oli Y.X-il kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja see

eksimus oli asjakohaste normide selgekstegemisega tema jaoks välditav. Seega on

täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

32. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Y.X tegevuse väärteona

RelvS § 891 lg 1 järgi, s.o relva ja laskemoona käitlemise nõuete rikkumisena.

33. Süülise väärteo toimepanek ei too endaga siiski kaasa vältimatut vajadust isiku

karistamiseks ja erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et Y.X-i pole rikkumiste

eest vaja karistada ning väärteomenetluse saab lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel.

34. Kohus ei pea väärteoasja tehiolusid arvestades Y.X süüd suureks. Y.X toime pandud relva

ja padrunite hoidmise tingimuste rikkumised pole rasked. Padrunid ei olnud relvakapis

relvadest eraldi lukustatavas osas nii nagu RelvS § 46 lg 6 nõuab, kuid nad olid siiski

lukustatud relvakapis. Kohus tuvastas, et püstoli relvakapis hoidmise nõuet rikkus Y.X

8 (10)

ettevaatamatusest ning tema süüd vähendavana tuleb kohtu hinnangul näha ka seda, et

püstol ei olnud vabalt ja kontrollimatult juurdepääsetav, see oli lukustatud autos ja polnud

seal nähtaval. Tunnistaja O.Y ei pannud enda sõnul tähele, kas auto uksed olid lukus.

N.U ja Y.V ütluste kohaselt see nii oli – mõlemad kinnitasid, et auto uksed olid lukus.

N.U väitis ka, et relv oli varjatud. Mõlemal puhul, st nii padrunite kui püstoli puhul, oli

Y.X täitnud relva ja laskemoona hoidmise esmase üldise nõude – neid tuleb hoida

tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile

kõrvalise isiku juurdepääsu (RelvS § 45 lg 2). Relvade ja laskemoonaga ümberkäimise

nõuded on mõeldud selleks, et relvaomanikud tagaksid relvade ohutu käitlemise ja

rakendaks meetmeid, mis välistaksid relvadega hooletu ümberkäimise. Tunnistaja N.U

ütluste kohaselt ei pidanud nad vajalikuks pärast rikkumiste tuvastamist Y.X relvi kaasa

võtta. See viitab, et ka kontrolli toimetanud menetlejad ei pidanud rikkumisi raskeks. Y.X-

i pole varem õigusrikkumiste eest karistatud. Seega pole ka Y.X isikust tulevalt

eripreventiivset vajadust teda karistada. Samuti ei tingi Y.X karistamist avalik

menetlushuvi.

35. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus VTMS § 132 p 3 sätestatud lahendi, kohus tühistab

kohtuotsusega kohtuvälise menetleja lähendi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1

p 1 alusel.

Menetluskulud

36. VTMS § 30 lg 13 järgi hüvitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel

väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. Praegusel juhul tähendab

see seda, et Y.X lepingulise kaitsja kulud jäävad Y.X enda kanda ja kohus mõistab Y.X-ilt

riigituludesse välja määratud kaitsjale 24. aprilli 2025 taotluse alusel 30. mail 2025

määratud tasu 922,32 eurot. Makserekvisiidid edastab kohus eraldi dokumendiga.

37. Kolmest väärteoetteheitest ühe äralangemine ei too kaasa selles etteheites

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel, muutub vaid süüdistuse maht ning ka

selle mahu muutus pole kaaluga, mis tingiks menetluskulude hüvitamise ulatuse

muutmise.

Taanduse taotluse rahuldamata jätmine

38. Y.X esitas 24. aprilli 2025 istungil taotluse kohtuniku taandamiseks. Kohtunik jättis samal

istungil taotluse protokollilise määrusega rahuldamata ning esitab juhindudes VTMS § 26

lg 4 taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis.

39. Kohtuniku taandamist reguleerib VTMS § 26. VTMS § 26 lg 1 näeb mh ette, et kui

kohtunik ei ole taandunud VTMS § 25 lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib

menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Taotlus kohtuniku taandamiseks

esitatakse viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist. VTMS § 26 lg 3 täpsustab,

et kohtuniku taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasja või kaebuse arutamise

rakendamise lõpetamiseni. Kui taandumise alus selgub hiljem ja sellest teatatakse

viivitamata kohtunikule, võib taandamise taotluse esitada kuni asja sisulise arutamise

lõppemiseni.

40. Y.X tõi taandamistaotluse põhjendusena välja, et kohtunik pole tema suhtes päris

neutraalne. Y.X leidis, et erapoolikus väljendub selles, et sama kohtuniku arutada olevates

9 (10)

temaga seotud tsiviilasjades on kohtunik menetlust venitanud üle nelja aasta ning nüüd

tema väärteomenetluses soovib kohtunik lahendada asja meeletu kiirusega nii, et Y.X ei

suuda isegi ennast korralikult kaitsta. Y.X lisas, et erinevatel põhjustel ei saanud nad

määratud advokaadiga ühendust ja istungipäeval selgus, et nad ei ole tegelikult piisavalt

ette valmistanud.

41. Kohtuniku taandumise alused sätestab VTMS § 25 ning Y.X taotluse aluseks saab VTMS

§ 26 lg 1 ja § 25 lg 1 p 3 koostoimes olla kohtuniku kohustus menetlusosalise taotlusel

taanduda kui ta ei saa olla erapooletu muul põhjusel.

42. Kohtunik leiab, et Y.X esitatud põhjendused ei anna alust kohtuniku taandumiseks.

Samuti pole alust arvata, et kohtunik on asja lahendamisel mingil põhjusel erapoolik.

Kohtuniku suhtumine Y.X-i on samamoodi neutraalne nagu iga teise menetlusosalise

puhul. Y.X-il on kahtlemata õigus olla rahulolematu kohtuniku menetluslike otsususte või

sisuliste lahenditega, kuid nii on see iga menetlusosalise ja iga kohtuvaidluse puhul ning

ei mõjuta kohtuniku vaadet ühelegi menetlusosalisele. VTMS § 25 lg 3 keelab kohtunikul

põhjendamatult väärteoasja menetlemisest taanduda.

43. Kohtu hinnangul pole Y.X-il põhjust kohtule menetlusega kiirustamist ette heita. Kohus

on menetlust korraldades arvestanud nii Y.X algse kaitsja kui tema enda taotlusetega.

Kohus on muutnud kahel korral väärteokaebuse kohtuliku arutamise aega. Esmalt Y.X

kaitsja taotlusel ja seejärel Y.X taotlusel. Y.X eelmine kaitsja R. Laid teatas kohtule 29.

jaanuaril 2025, et alates 28. jaanuarist tal esindusõigust pole, sest kliendileping Y.X-iga

on lõppenud. Enne uuele kuupäevale, 31. märtsile 2025, määratud istungit esitas Y.X 29.

märtsil taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. 31. märtsi istungil jäi Y.X

taotluse juurde põhjendustel, et tema rahaline olukord kaitsjat leida ei võimalda, tegemist

on tema jaoks väga olulise küsimusega ning ilma kaitsjata ta menetluses ei orienteeru ja

õigused jäävad kaitseta. Kohus rahuldas Y.X taotluse ja määras talle VTMS § 22 lg 2

alusel riigi õigusabi korras kaitsja väärteokaebuse arutamiseks kohtus. Ühtlasi lükkas

kohus seoses kaitsja määramisega istungi veelkord edasi 24. aprillile 2025.

44. Kohtunikule pole põhjust ka ette heita seda, et Y.X ja määratud kaitsja ei leidnud

võimalust enne istungit üksteisega suhtlemiseks. Kui selline olukord 24. aprilli

kohtuistungil selgus, sai Y.X võimaluse enne kohtuliku arutamise algust kaitsjaga nõu

pidada. Kaitsja kinnitas, et on Y.X kaebuse ja väärteotoimikuga kursis ning valmis Y.X

kaebust kohtuistungil arutama.

45. Olukord, kus sama kohtuniku arutada on mitmeid vaidlusi, kus menetlusosaliste ring

kattub, pole eripärane ega tähenda, et kohtunik peaks end seepärast muudes samade

menetlusosalistega kohtuasjades asja arutamisest taandama.

46. VTMS § 25 lg 1 järgi tuleb taotlus kohtuniku taandamiseks esitada viivitamatult pärast

taandumise alusest teada saamist. Asjaolu, et Y.X väärteoasja asub arutama sama

kohtunik, kes arutab temaga seotud tsiviilasju, pidi olema Y.X-ile teada vähemasti 15.

jaanuarist 2025, mil ta võttis e-toimikus vastu määruse väärteokaebuse kohtulikule

arutamisele määramiseks. Seega on Y.X taotlus esitatud ka hilinenult.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

10 (10)