2-24-17450/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17450

Kohtuasi

M.B hagi Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistu

vastu 3647,80 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.B apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Buldakov

Kostja Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistu

(registrikood 80227901), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.B apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2-24-17450

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud M.B kanda. Tallinn, Vana-Kalamaja 11

korteriühistul ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid

teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-17450

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.B (hageja) esitas 18.11.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Tallinn, Vana-

Kalamaja 11 korteriühistult (kostja) välja võla 3647,80 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hagejale kuuluva korteriomandi, asukohaga Harju

Maakond, /aadress 1/ müügileping (edaspidi ka Leping). Müügilepingu koostas ja tõestas

Tallinna notar Ragne Tehver. Lepingu p 3.2.3 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et notar

edastab hoiustatud rahasumma 3647,8 eurot kolme pangapäeva jooksul Tallinn, Vana-

Kalamaja 11 korteriühistu poolt notariaalakti tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude

olemasolu kohta kinnituse esitamisest arvates Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistule ning

nõude puudumisel hagejale. 14.12.2021 esitas kostja notarile kinnituse sissenõutavaks

muutunud nõude suurusega 4406,52 eurot olemasolu kohta, mille alusel notar tegi kostjale

väljamakse 3647,80 eurot. Hageja hinnangul ei ole tal kostja ees kohustust. Seega on

ülekanne alusetu. Arve esitamine ei loo pooltevahelist kohustust. Vana-Kalamaja 11a

omanikud, sh hageja ja East Invest OÜ sõlmisid 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe, mille

kohaselt hageja vabastatakse alates 2014. aasta septembrist kuni OÜ East Invest poolt

kokkuleppe p-des 7.3.1–7.3.3. nimetatud tööde teostamiseni kostja hooldustasu maksete

tasumisest. OÜ East Invest ei ole seniajani nimetatud töid teinud, mistõttu ei olnud hagejal

majandamis- ja kommunaalteenuste võla 3647,87 eurot tasumise kohustust.

1.2. Hageja pöördus 16.07.2022 ja 29.05.2023 kostja poole ning palus 3647,80 euro

tagastamist, kuid kostja ei ole raha hagejale tagastanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle läbivaatamata jätta. Kohustuse vaidlusalune

summa hoiustada, täitis korteriomandi ostja Q.P. Kui ostja täitis ekslikult kohustuse, on temal

õigus nõuda 3647,80 euro tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kinnitus notarile

oli ebaõige või et seda ei teinud selleks õigustatud isik või et see oleks muul põhjusel tühine.

Kostja ei ole lepingust tuleneva kohustuse täitmise tulemusena alusetult rikastunud. Hageja

oli kostja liige. Hageja kohustus majandamiskulude eest tasuda tuleneb korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1 ja kostja põhikirja punktist 2.2.14, st arved ei loonud

poolte vahel õigussuhet nagu hageja väidab. Hageja ja kostja vahel oli tehingulaadne

võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma.

Selleks, et saavutada renoveerimistöödeks kõigi elanike nõusolek, pöördus kostja kohtusse,

kus pooled sõlmisid kompromissi, millega kostja vabastati majandamiskulude võlast 50%

ulatuses. Ülejäänud võlgnevus tuli tasuda viie päeva jooksul renoveerimistööde valmimisest.

Hageja ei tasunud võlga. Kostja põhinõue hageja vastu oli 30.11.2021 seisuga 3647,87 eurot.

Hageja korterit puudutavad tööd tehti juba 2015. aastal, mistõttu hagejal lasus kohustus

majandamiskulusid tasuda. Kolmas isik täitis raha tasumisega hageja kohustuse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas poolte esitatud põhjal järgmise:

- lepingu, mille osapooleks oli ka hageja, p-s 3.2.3 leppisid lepingupooled kokku, et notar

edastab hoiustatud rahast 3647,80 eurot kolme pangapäeva jooksul kostja poolt notariaalakti

2-24-17450

tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnituse esitamisest (kostja

kohustub kinnituse esitama kolme kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest) kostjale ja nõude

puudumisel hagejale.

- Kostja teatas 14.12.2021 notarile, et tal on hageja vastu nõue 4406,52 eurot.

- Notar täitis lepingu p-s 3.2.3 lepingupoolte, sh hagejaga kokkulepitud kohustuse.

- Kostja põhikirja p-i 2.2.14 kohaselt on omanik kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt

juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu

arvele makseid.

- Hageja ei ole ajavahemikul 30.11.2017–30.11.2021 kostja esitatud arvete alusel /aadress 2/

majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasunud.

- 30.11.2021 seisuga oli korteri /aadress 2/ majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata

3647,80 eurot.

- 22.09.2014 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja võlga 1869,97 eurot kostja ees

vähendatakse ½ võrra, hageja võla suuruseks jäi 934,99 eurot, lisaks vabastati hageja kostja

hooldustasu (st kõik kostjale tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt

tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates 2014. aasta septembrist kuni lepingu

p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni. Vähendatud võla 934,99 eurot

kohustus hageja tasuma kostjale viie pangapäeva jooksul arvates lepingu p-s 7.3.2 nimetatud

tööde teostamisest. Sama lepingu p 7.3.2 järgi leppis hageja OÜ-ga East Invest kokku, et OÜ

East Invest kohustub teostama hiljemalt 30.09.2015 Tallinnas, Vana-Kalamaja tn 11 elamus

vastavalt 2007.a. ehitusprojektile (ehitusluba nr XXX) kahjustunud konstruktsiooni (sein,

vahelagi) rekonstrueerimise, sealhulgas korterite nr X ja Y sanitaarruumide osas, samuti

taastama korteri nr X vannitoa seina.

- 22.09.2014 lepingu p-s 7.3.2 nimetatud vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis

18.11.2015 ja ehitustööde lõpetamist kinnitas hageja tsiviilasjas nr 2-16-8247 23.05.2018

toimunud istungil. /Aadress 1/ vannitoa seina ehitamist alustas OÜ East Invest küll siis, kui

kokkulepitud tähtaeg oli juba möödunud, kuid OÜ East Invest jõudis selle osaliselt valmis

teha enne, kui hageja seina lammutas. OÜ East Invest asus rajama vannitoa seina vastavalt

hageja soovidele, kuid 19.01.2016 nõudekirjas märkisid hagejad, et vannitoa sein on valesti

ehitatud.

3.2. Maakohus leidis, et hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) §

1028 lg 1 alusel. Maakohus selgitas seda pooltele 27.01.2025 e-kirjas. Maakohus selgitas

pooltele, et VÕS §-i 1028 kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita

oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmise eesmärgil. Soorituse all mõistetakse mistahes teadlikku ja eesmärgipärast

võõra vara suurendamist. Nõuda rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta tahtis kostja

rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem

ära, sest VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus

kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.

3.3. Kostja lükkas ümber hageja väite, et hageja ei pidanud tasuma kostjale majandamis- ja

kommunaalteenuste eest kuni OÜ East Invest poolt kahjustunud konstruktsiooni (sein,

vahelagi) rekonstrueerimiseni, sealhulgas korterite nr X ja Y sanitaarruumide juures, korteri

nr X vannitoa seina taastamiseni. Tõendamist on leidnud, et vahelae konstruktsiooniga seotud

töö tehti valmis 18.11.2015. Hageja ei ole tõendanud, et tasus võla enne, kui notar lepingu p-s

3.2.3 kokkulepitud aja jooksul ostja hoiustatud summast ülekande tegi. Hageja ei ole

tõendanud võla puudumist ning kostja on tõendanud sissenõutavaks muutunud nõude

olemasolu. Neist asjaoludest järeldas maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

2-24-17450

saanud temalt midagi olematu kohustuse täitmisena (VÕS § 1028 lg 1), mistõttu maakohus

jättis hagi rahuldamata.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, kuid neid rahaliselt

kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega mõista kostjalt välja võlg 3647,80 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4.1. Hageja hinnangul on maakohus tõendeid vääralt hinnanud. Hagejal ei ole kostja ees

kohustust. Hageja täitis 3647,80 euro ülekandmisega olematut kohustust. Hageja hinnangul ei

tõendanud kostja, et tal on VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus saadu tagastamisest keelduda.

Hagejal ei tekkinud üksnes majandamis- ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel

raha maksmise kohustust. Seega ei saa arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi hageja

majandamiskulude eest tasuma. Arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju hagejalt raha

nõuti, kuid arve ei tõenda nõude olemasolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega.

6. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Praeguses asjas kvalifitseeris maakohus hageja nõude õigesti VÕS § 1028 järgi. Riigikohus

on oma praktikas selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma,

et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS

§ 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust

või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel

peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline

kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-122-14, p 10 ja

seal viidatud kohtupraktika; vt ka RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-131-15, p 14).

8. VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude esitamisel lähtutakse üldisest tõendamisreeglist. TsMS § 230

lg 1 järgi peab pool oma väiteid tõendama, kui seadusest ei tulene teisiti. TsM § 230 lg-st 1

tulenev tõendamiskoormis võib hea usu põhimõttest tulenevalt ümber pöörduda, eelkõige kui

tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on teise poole kontrolli all, poolel ei ole objektiivselt

võimalik tõendeid esitada ja teine pool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (RKTKm

2-24-17450

08.05.2024, 2-19-1488/79, p 18). Deklaratiivse võlatunnistuse kontekstis on leitud, et

väljaspool pankrotimenetlust on tõendamiskoormise ümberpöördumine väga erandlik

(RKTKKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16/1, p 22).

9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole

hageja esile toonud ega tõendanud, et ta tasus (hoiustatud rahast notari kaudu) 3647,80 eurot

õigusliku aluseta. VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude esitamisel ei piisa üldisest väitest, et

soorituseks ei olnud õiguslikku alust, vaid hageja oleks pidanud esile tooma ja tõendama

vähemalt, et kostjal ei olnud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevat

majandamiskulude nõuet või et pooled on nõude kokkuleppel välistanud.

10. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneva majandamiskulude nõude puudumise

väitmisel ei lähe tõendamiskoormis korteriühistule üle pelgalt selle väite esitamisega. Hagejal

oleks võimalik nõude puudumist esile tuua ja tõendada korteriühistu dokumentidega

(majanduskava, teenusepakkujate arved) ja asjakohaste arvutustega. Kui hageja soovis

tugineda nõude välistamise kokkuleppele, oleks tulnud esile tuua ja tõendada poolte

tahteavaldused ning et 2014. aasta lepingus ette nähtud töid, eelkõige hageja korterisse seina

ehitamist ei toimunud.

11. Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et maakohus jaotas tõendamiskoormise

valesti ja oleks pidanud laskma kostjal tõendada, et hagejal ei olnud kostja vastu

majandamiskulude nõuet. Hageja arusaam tõendamiskoormise jaotusest ei vasta TsMS

tõendamisreeglitele ega eelnevalt viidatud kohtupraktikale. Maakohus leidis õigesti, et hageja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et sooritus kostjale oli alusetu.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei

ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 455 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta

menetlusse, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1

p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada

ringkonnakohtule taotlus.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt