2-24-142144/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks põhivõlgnevus 1143,12 eurot, intress Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 455 eurot, s.o
Legislator headnote
AI generated2-24-142144/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks põhivõlgnevus 1143,12 eurot, intress Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 455 eurot, s.o
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-142144
Tsiviilasi
Bondora AS hagi D. S. vastu põhivõlgnevuse 1143,12
euro, intressi 72,69 euro, haldustasude 28,36 euro, viivise
46,02 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1485,09 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), asukoht A.
H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn
Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, EFTA Legal
OÜ; e-post: elari.arjakas@eftalegal.ee
Kostja: D. S. (isikukood xxxx), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks põhivõlgnevus 1143,12 eurot, intress
72,69 eurot, haldustasud 28,36 eurot, seisuga 12.02.2025 sissenõutavaks
muutunud viivis 46,02 eurot ja viivis põhivõlalt (1143,12 eurolt) alates 13.02.2025
kuni põhinõude täitmiseni määras 17, 05% aastas, kuid kokku koos
sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3. Jätta menetluskulud D. S.i kanda.
4. Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 455 eurot, s.o
riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja
lepingulise esindaja kulu 120 eurot.
5. Välja mõista D. S.ilt Bondora AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on kostja ja Bondora AS vahel 08.10.2021 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille
alusel sai kostja laenu 2126 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes
tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (august, september ja oktoober 2024)
graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 16.10.2024 kostjale täiendava tähtaja (30
päeva) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu
erakorraliselt üles 18.11.2024.
Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses korduvalt
püütud kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxxx, kuid tulemusteta. 17.12.2024
rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxxx kohtutäituri vahendusel dokumentide
kättetoimetamine ebaõnnestus. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxxx dokumentide
kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat viibib pikemat aega mujal. Aadressil elab
sugulane, kelle sõnul D. S. töötab välismaal, kuna Eestisse tuleb, pole teada.
Kohus saatis 11.05.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressil
xxxx ja xxxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis kohus
dokumendid tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxxx, kuid dokumendid
tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja
viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse
võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt
kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.05.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 27.05.2025.
Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 16.06.2025. Kostja kohtu
poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on
olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle
lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot).
Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 315 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.
TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses
maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et
maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning
muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus
maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.
Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka
ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-
129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte
tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate
andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks
esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu
hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab
põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja
ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist
kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot. Eelnevat arvestades on
hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot.
Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 315 eurot. Kokku on hageja põhjendatud
menetluskulud 455 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel
kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer
Kohtunik