2-24-17029/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025. a

Tsiviilasja number

2-24-17029

Tsiviilasi

T. M. ja K. M. hagi M. M. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

T. M. nõudes 2589,48 eurot ja K. M. nõudes 2201,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad T. M. (isikukood xxxx) ja K. M. (isikukood xxxx),

hagejate seaduslik esindaja T.-K. V. (isikukood xxxx, e-

post: xxxx)

Kostja M. M. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

Kohtuistung

19. märts ja 27. mai 2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. M.lt T. M. kasuks alates 30.06.2025 kuni T. M. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxx) igakuiselt elatis 301,74 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud

40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest).

3. Välja mõista M. M.lt K. M. kasuks alates 30.06.2025 kuni K. M. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxx) igakuiselt elatis 256,48 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud

40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest) ning saadud summat on vähendatud

15% (PKS § 101 lg 7). Alates T. M. täisealiseks saamisest ei vähendata K. M. elatist

15% võrra (PKS § 101 lg 7).

4. Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse

muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud

suurust.

5. Välja mõista M. M.lt perioodi 11.11.2023–29.06.2025 eest T. M. kasuks elatise

võlgnevus 2789,08 eurot ja K. M. kasuks elatise võlgnevus 1954,66 eurot.

6. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks T.-K. V.

arvelduskontole nr xxxx. Selgituses tuleb viidata elatise maksmisele ja märkida ära,

millise kuu eest ning kumma hageja eest on elatis tasutud.

2-24-17029

7. Jätta hagi rahuldamata T. M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 28,39 eurot ja K.

M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 523,62 eurot.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. T. M. ja K. M. esitasid 11.11.2024 hagi M. M. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt on elavad hagejad emaga. Kostja ei ela koos hagejatega ega anna hagejatele

ülalpidamist ka vahetult. Kostja on viibinud küll hagejatega koos, kuid on ööbinud sealjuures

hagejate ema kodus. Kostja on maksnud hagejatele elatist summas, milles vanemad kokku ei

ole leppinud ja mis jääb alla seadusjärgse miinimummäära.

Kostja makstud elatis kokku 422,5 eurot kuus ehk 211,2 eurot kuus kummagi hageja kohta ei

ole piisav hagejate kuludest poole katmiseks. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist

alates hagi esitamisest seadusjärgses miinimummääras. Samuti taotlevad hagejad

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist ajavahemiku 11.11.2023-10.11.2024 eest selles summas,

mis on seadusjärgse miinimummäära ja kostja poolt tasutud summa vahe, s.o T. M.le 814,40

eurot ja K. M.le 814,40 eurot.

Kostja seisukoht

2. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kandnud hagejate ema kontole raha. Kostja ei saa maksta

nõutud ulatuses elatist, kuna tal puudub selleks piisav majanduslik võimekus. Kostja töötab

xxxx ja saab seal miinimumpalka. Kostjal on võlad summas 30 000 eurot. Kostjal ei ole teisi

lapsi või töövõimetust. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et kostja on perioodil

11.11.2023-10.11.2024 tasunud elatist kummagi lapse eest 2535,30 eurot. Kostja väite

kohaselt on ta andnud ülalpidamist ka selliselt, et on laste kodus viibides toitu ostnud. Kostja

on ostnud lastele ka asju.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

2(5)

2-24-17029

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on

sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi

(PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

PKS § 101 alusel arvutatud summa.

5. Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal loeb kohus tuvastatuks, et hagejad on kostja

lapsed. Vaidlus puudub selles, et hagejad elavad kostjast lahus. Hagejatel on kostjast lahus

elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide

kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise

rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab

elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

6. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult

peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

7. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei

ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust

rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Tuvastamaks,

kas kostja on andnud ülalpidamist nõutud ulatuses, tuleb kohtul teha kindlaks, milline on

hagejate puhul elatise miinimummäär, arvestades PKS § 101 lg-test 4-7 tulenevaid erisusi.

8. Miinimumelatise suurust võivad mõjutada eeskätt PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud.

Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et laste kulud on osaliselt kaetud

riikliku lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus. Kostja on

kinnitanud, et lastel ei ole sellist suhtluskorda, mille alusel nad veedaksid mingi osa oma ajast

isa juures. Kostja suhtlus oma lastega on toimunud poolte kinnitusel eeskätt ema juures

ööbimistega. Seega ei kuulu praegusel juhul elatise suuruse arvestamisel kohaldamisele PKS

§ 101 lg 6. PKS § 101 lg 7 kuulub kohaldamisele ning noorema lapse elatise summat

vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusesevahe on

väiksem kui kolm aastat.

9. Eeltoodust ning PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hagejate puhul kohalduv

miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 11.11.2023-31.03.2024 T. 260,33 eurot ja

K. 221,28 eurot; ajavahemikus 01.04.2024-31.03.2025 T. 287,72 eurot ja K. 244,56 eurot

ning alates 01.04.2025 T. 301,74 eurot ja K. 256,48 eurot.

3(5)

2-24-17029

Kahe lapse elatis kokku oli ajavahemikus 11.11.2023-31.03.2024 kokku (260,33+221,28)

481,61 eurot ning ajavahemikus 01.04.2024 kuni hagi esitamiseni (287,72+244,56) 532,28

eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole maksnud lastele elatist enam kui 422,50 eurot

kuus, s.o kummalegi 211,25 eurot. Seega ei ole kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt ning on ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega on elatise väljamõistmine

põhjendatud.

10. Kostja vastuväidete kohaselt on ta andnud hagejatele elatist lisaks hagejate ema

arvelduskontole elatise maksmisega ka vahetult, s.o neile koos viibimise ajal süüa ning muid

asju ostes. Kostja sellekohased väited on umbmäärased ja tõendamata (vaatamata kohtu poolt

antud juhistele). Seega ei saa kohus nendega hagi läbi vaatamisel arvestada.

11. Kostja on tuginenud sellele, et tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole

ta võimeline andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja

on toonud välja, et tal on puudulik sissetulek ja suured võlad.

PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles

ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja kohustus oli välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, mis takistab kostjal teenida

hagejate ülalpidamiseks piisavat sissetulekut. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei ole

töövõimetust või teisi ülalpidamist vajavaid lapsi. Mis puutub piiratud sissetulekusse, siis on

vanemal aktiivne kohustus otsida tööd ja pidada last ülal. Seega ei saa kohus kostja vähest

sissetulekut või võlgade olemasolu arvestada elatise väljamõistmist välistava või elatise

suuruse vähendamise aluseks oleva asjaoluna.

12. Kohus ei ole seega tuvastanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.

Seega tuleb elatis mõista välja miinimummääras. Selguse mõttes mõistab kohus elatise välja

kuni 29.06.2025 sissenõutavaks muutunud summas ja sealt edasi alates 30.06.2025 igakuiselt

tasumisele kuuluvas summas.

13. Lähtudes PKS § 101 lg-test 1-7 on perioodi 11.11.2023-29.06.2025 eest sissenõutavaks

muutunud elatis kokku järgmises summas:

T. 5562,67 eurot (173,55+4*260,33+12*287,72+2*301,74+291,68).

K. 4728,25 eurot (147,52+4*221,28+12*244,56+2*256,48+247,93).

14. Hagejate väidete kohaselt tasus kostja ajavahemikus 11.11.2023-10.11.2024 kummalegi

lapsele elatist 2535,30 eurot, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hagejate poolt

17.03.2025 esitatud tõendi kohaselt (dtl 40) tasus kostja perioodil 14.11.2024-27.02.2025

elatist veel kokku 476,57 eurot, s.o kummalegi 238,29 eurot. Selles osas tuleb lugeda

4(5)

2-24-17029

ülalpidamiskohustus täidetuks. Eeltoodust tulenevalt on 29.06.2025 seisuga elatise võlgnevus

T. M. ees (5562,67-2535,30-238,29) 2789,08 eurot ning K. M. ees (4728,25-2535,30-238,29)

1954,66 eurot.

15. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja perioodi

11.11.2023-29.06.2025 eest elatise T. kasuks summas 2789,08 eurot ja K. kasuks 1954,66

eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 30.06.2025 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni miinimummääras, s.o hetkel T. M. kasuks 301,74 eurot kuus ja K. M. kasuks

256,48 eurot kuus.

16. Kuivõrd hagis esitatud tagasiulatuva elatise (periood 11.11.2023-10.11.2024) nõue oli T.

M. puhul 814,40 eurot ja K. M. puhul 814,40 eurot ning miinimummäära ja kostja poolt

makstud ülalpidamist arvestades on elatise võlgnevus sel ajavahemikul vastavalt 786,01 eurot

ja 290,78 eurot, siis jätab kohus hagi rahuldamata T. M. elatise nõudes summas (814,40-

786,01) 28,39 eurot ja K. M. puhul summas (814,40-290,78) 523,62 eurot.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

5(5)