2-23-17920/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17920

Kohtuasi

W.K avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 175/2012/384

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kawuwa Sakadadi OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: W.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

Puudutatud isik: Kawuwa Sakadadi OÜ (endise

ärinimega JUEV Grupp OÜ, registrikood 12192007),

endine seaduslik esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus muutmata maakohtu määruse

resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas.

2. Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1 ja 2

osas.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kawuwa Sakadadi OÜ

kanda. Rahuldada W.K

määruskaebemenetluse menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus. Mõista Kawuwa Sakadadi OÜ-lt W.K kasuks välja

määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 96,08 eurot. Nimetatud summalt

tuleb Kawuwa Sakadadi OÜ-l alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-17920

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.K (avaldaja, võlgnik) esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 175/2012/384 (edaspidi täiteasi).

Avalduse kohaselt on alustatud 02.02.2012 täitemenetlus täiteasjas Kawuwa Sakadadi OÜ

(puudutatud isik, sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokument on Pärnu Maakohtu

20.01.2012 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-11-59150. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole

avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kuna puudutatud isik

ei esitanud avalduse osas seisukohta, otsustas kohtutäitur täitemenetlusega jätkata. Seetõttu

esitas avaldaja kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

2. Maakohus võttis 22.03.2024 määrusega avaldaja avalduse menetlusse.

3. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avalduse rahuldamine oleks puudutatud isiku suhtes pahatahtlik. Puudutatud isik pidi

täitmisavalduse kohtutäiturile esitama, kuna avaldaja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult

ega sõlminud maksegraafikut. Avaldaja ei ole enam kui 10 aasta jooksul puudutatud isikule

midagi maksnud, ei ole otsinud võimalusi täitedokumendi täitmiseks ja ei ole olnud huvitatud

kompromissi sõlmimisest. Samas on avaldajal raha õigusabi- ja menetluskulude tasumiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 30.04.2024 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse

täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda

ja

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189

eurot.

5. Täiteasjas nr 175/2012/384 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 20.01.2012 maksekäsk

tsiviilasjas nr 2-11-59150. Puudutatud isik esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 02.02.2012.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni

kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või

muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva

redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

6. Maksekäsust tuleneva nõude täitmine on aegunud. Maksekäsk jõustus lahendi

avaldamisest. Nõude täitmise aegumine katkes ja algas TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti

täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega, s.o 02.02.2012. Menetlusosalised ei

toonud kohtu ette aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Järelikult aegus maksekäsust

tuleneva nõude täitmine 02.02.2022. Täitemenetlus tuli täitemenetluse seadustiku (TMS) §

2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.

2-23-17920

7. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi

puudutatud isiku kanda. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja

täitemenetluse lõpetamine on avaldaja huvides tehtud lahend. Samas tingis avaldaja kohtusse

pöördumise puudutatud isiku kohtuväline keeldumine avaldaja taotlusel täitemenetluse

lõpetamisest nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja pidi avaldusega pöörduma kohtusse.

8. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud

menetluskulud 189 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi oli põhjendatud ja

vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks võib

kohtupraktikast tulenevalt pidada mõistlikuks.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3) ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega

jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja on tekitanud

puudutatud isikule kahju 447,93 eurot eirates maksekäskust tulenevaid nõudeid. Kirjeldatud

olukorras menetluskulude puudutatud isiku kui kahju saanud isiku kanda jätmine ei ole

õiglane.

10. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

11. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

13. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse üksnes selle

resolutsiooni p 3 osas, s.o menetluskulude jaotuse ja menetluskulude jaotuse vaidlustamisest

kaasuvalt ka resolutsiooni p 4 osas, millega mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot. Järelikult on maakohtu määrus jõustunud

resolutsiooni p-ide 1 ja 2 osas, s.o osas, millega avaldus rahuldati ja täitemenetlus täiteasjas

nõude täitmise aegumise tõttu lõpetati.

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust menetluskulude jaotust muuta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel

koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus

järgmist.

14.1. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS §

172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

2-23-17920

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et

mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada

juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole

(RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916, p 16; 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

14.2. Praeguses asjas oli lisaks avaldajale menetlusosaliseks sissenõudja puudutatud isikuna.

Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse olukorras,

kus menetlusosalistel on aegumise üle vaidlus, on tehtud sissenõudja kahjuks. Lisaks, kui

sissenõudja oleks täitemenetluse lõpetamisega nõustunud, oleks kohtutäitur saanud

täitemenetluse lõpetada ja avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Seega on praeguse

asja menetluskulud tekkinud sissenõudja põhjendamatu vastuväite tõttu.

15. Eelnevat arvestades oli õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS §

171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

17. Avaldajat esindas siinses menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 17.06.2025

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldajale osutati õigusabi 0,75

tundi toimingutena määruskaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine.

Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 105 eurot,

millele lisandub käibemaks.

17.1. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud,

kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks

peetud tunnitasu määrale.

17.2. Ringkonnakohus leiab, et ka avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on

põhjendatud 0,75 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse

sisu ja mahtu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebemenetluses

96,08 eurot (0,75 × 128,1).

17.3. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult

mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

18. Puudutatud isik on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus

leiab erinevalt maakohtust, et praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba,

mistõttu on puudutatud isikul õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi riigilõivu tagastamist.

18.1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise

aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne

kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud

korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna

avaldaja pöördus praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri

poole täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud

2-23-17920

avaldaja maakohtule avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse

hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega ei pidanud

puudutatud isik maksma riigilõivu ka määruskaebuse esitamisel.

18.2. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu praeguse määruse jõustumisest, s.t selle

tagastamist saab taotleda ka enne praeguse määruse jõustumist.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)