2-24-17521/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi ning O.C (edaspidi Poolte 3. juuni 2025 kompromissilepingu tingimused ja poolte vaheliste
Legislator headnote
AI generated2-24-17521/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: juuni 2025 kompromissilepingu tingimused ja poolte vaheliste
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-17521
Kohtuasi
Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi hagi
O.C vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Interchemie Werken De Adelaar Eesti
aktsiaselts (registrikood 10009120),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid
Tavo Tiits ja Lembit Tedder
Kostja:
O.C (isikukood XXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-
Parik
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi ning O.C (edaspidi
nimetatud eraldi pool ja koos pooled) vaheline kompromiss järgmiselt:
1.1. Pooled on sõlminud 3. juunil 2025 kohtuvälise kokkuleppe omavaheliste
erimeelsuste lahendamiseks ning leppinud kokku, et pooled sõlmivad siin toodud
tingimustel kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr 2-24-17521 menetluse
lõpetamiseks.
1.2. Poolte 3. juuni 2025 kompromissilepingu tingimused ja poolte vaheliste
läbirääkimiste käigus avaldatud teave on täies ulatuses konfidentsiaalsed ega
kuulu avaldamisele, sh on keelatud mistahes sisuliste kommentaaride andmine
meediale.
1.3. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad üksteise suhtes mistahes nõuded ja
pretensioonid mh tulenevalt tsiviilasjas nr 2-24-17521 käsitletud asjaoludest.
1.4. Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad
kulud kandnud poole enda kanda (välja arvatud pool tasutud riigilõivust, mis
2-24-17521
kuulub seoses kompromissi sõlmimisega tagastamisele) ning pooled ei esita
menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-17521 seoses kompromissi kinnitamisega.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
4. Tagastada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsile pool käesolevas
tsiviilasjas tasutud riigilõivust 2500 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda Interchemie
Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi pangakontole xxx, selgitusega „riigilõivu
tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-17521“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 2 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Harju Maakohtu menetluses on Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi (hageja)
hagi O.C (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
Pooled esitasid 18. juunil 2025 kohtule kompromisslepingu, mille palusid kinnitada ja
menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled palusid teha kohtumääruse kohtuistungit
pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused
kohtumääruses.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4
sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja
kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on
vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita.
Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus
tsiviilasjas nr 2-24-17521 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432
sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik
uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid
asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku
mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab TsMS § 430
lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
2(3)
2-24-17521
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti
pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui
menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu
kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud
teisiti.
Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb
menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud
jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.
Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud
rahaliselt kindlaks määramata.
Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kahe
päevani. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kahe päevale on
kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või
hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab
riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole
riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas
tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5000 eurot. Hageja ja kostja
on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg
2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 2500
eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 2500 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb
tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Kama
kohtunik
3(3)