2-25-108843/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuasja number

2-25-108843

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Jõhvi

Kohtuasi

D S ja D S hagi V S vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

4089,69 eurot

Menetlusosalised

Hageja I: D S (isikukood xxx)

Hageja II: D S (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: H P (isikukood xxx,

elukoht xxx)

Kostja: V S (isikukood xxx xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D S ja D S hagi V S vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista V Sult hageja D S kasuks alates 01. aprillist 2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni xxx elatis 264,24 eurot kuus (sh baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis on

jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot), elatise summa muutub

lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le

3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista V Sult hageja D S kasuks alates 01. aprillist 2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni xxx elatis 216,10 eurot kuus (sh baassumma 282,21 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis on

jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot; kuna laste vanusevahe on

väiksem kui 3 aastat, väheneb teise lapse elatise summa 15% võrra), elatise summa

muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

1(5)

101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Jätta välja mõistmata elatis D S ja D S kasuks alates 21.03.2025 kuni 30.03.2025,

lugeda see makstuks V Su poolt märtsis tasutud elatise arvelt.

5. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja H P arveldusarvele xxx jooksva

kuu 15. kuupäevaks, selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse

nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.

6. Arvestada kohtumenetluse ajal V Su tasutud elatise makseid.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. D S ja D S (hagejad) esitasid hagi V S (kostja) vastu elatise nõudes. Kostja ei ela

perekonnas alates 2022.a. Hagejad elavad emaga, kostja laste vastu huvi ei tunne.

Hagejad nõuavad elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi

esitamisest. Lisaks kasvab peres veel üks, laps, kes on V S poolt lapsendatud, kuid pole

tema bioloogiline laps. Hagile on lisatud konto väljavõte, milles kohaselt on kostja

tasunud lastele elatist ajavahemikus 22.11.2024-27.03.2025 kokku 1797 eurot.

Kostja esitas kohtule 13.05.2025. a vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga ja

on nõus maksma elatist kummalegi lapsele 172,50 eurot kuus, kokku 345 eurot kuus.

Kostja on esitanud hagile vastuväite põhjusel, et tema palgast ei piisa suurema elatise

tasumiseks. Peale kokkuleppelise elatise maksmist kogusummas 345 eurot kuus ja

igapäevaste kohustuste katmist jääb kostjale iga kuu kätte 35 eurot ettenägematuteks

kulutusteks. Kostja ei suitseta ega tarvita alkoholi, seega ei ole kostjal mingeid

täiendavaid isiklikke kulutusi. Kostja lisas vastusele ka viimase 12 kuu palgatõendi

ning võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta.

Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tegi kohus 04.06.2025 määruse asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide

esitamiseks.

2(5)

11.06.2025 esitas hageja esiundaja kohtule täiendava seisukoha, milles selgitab, et

ametlikult V.S lapsendas xxx. V.S ei ole xxx bioloogiline isa. Seega ei taotle xxx

elatisraha.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt,

seaduses sätestatud minimaalses suuruses.

3. PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige

peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui

ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

4. Kostja on sünnitõendite järgi hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta

kohustatud maksma hagejatele elatist.

5. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas, märkides, et D Sule

nõutakse elatist 265 eurot ja D Sule elatist 225,25 eurot kuus.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte

alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg

3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

7. Indekseeritud baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. 3% keskmisest

brutokuupalgast (1981 eurot) on 59,43 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest. Kuna hagejate

esindajal on kokku 3 alaealist last ning hagejad on vastavalt 2. ja 3. laps, siis on D S

lapsetoetus on 80 eurot ja D S lapsetoetus 100 eurot kuus. Samuti saab perekond

suurpere toetust summas 450 eurot kuus kolmele lapsele. Kohus arvestab, et pool

lasterikka pere toetusest tuleb jagada kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot ühe

lapse kohta.

9. Mahaarvamisteks PKS § 101 lg-te 6 alusel alust ei ole. Kumbki pool ei ole väitnud, et

hagejad viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus.

Hagiavaldusest nähtub, et isa ei veeda lastega üldse aega.

10. PKS § 101 lg 7 alusel vähendatakse mitmele lapsele elatise tasumisel järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, kui laste

vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui 3

aastat, siis tuleb D Sule välja mõistetava elatise summat vähendada 15% võrra.

11. Elatise miinimumsumma on seega D Sul 264,24 eurot (282,31+59,43-40-37,50) ning D

Sul 216,10 (282,31+59,43-50-37,50-15%)

3(5)

12. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

13. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on kohtule esitanud viimase 12 kuu

palgatõendi, millest nähtub, et V S tööandjaks on xxx ning tema aastaseks

netosissetulekuks on 13 213,51 eurot, mis teeb keskmiseks kuu netosissetulekuks

1101,13 eurot. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis

võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja märkis,

et ta on xxx. Hagejatele kuluvaks summaks kuus kokku 451 eurot. Kuivõrd hagejad

nõuavad elatist miinimumsummas, ei ole nende kulusid vaja tõendada.

14. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hagejad. Rahvastikuregistrist

nähtuvalt on hagejate esindajal ja kostjal kokku kolm last, kes kõik elavad hagejate

esindajaga. Samas on hagejate esindaja märkinud nii hagiavalduses, kui ka 11.06.2025

kohtule esitatud arvamuses, et ta ei taotle elatist kolmandale lapsele xxx, kuna tegu ei

ole kostja bioloogilise, vaid lapsendatud lapsega. Kohus märgib, et seaduse järgi on

vanem kohustatud ülal pidama ka enda lapsendatud last, kuid antud juhul on hagejate

enda otsustada kellele ja mis ulatuses elatist kostjalt nõuda. Seega puudub alus elatise

vähendamiseks, kuna kostjal puuduvad teised lapsed, kes jääksid elatise

väljamõistmisel halvemasse olukorda.

15. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil.

16. Hagile on lisatud konto väljavõte, milles kohaselt on kostja tasunud lastele elatist

ajavahemikus 22.11.2024-27.03.2025 kokku 1797 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et

on igakuiselt tasunud elatist kokku 345 eurot. Konto väljavõtte kohaselt tasus kostja

märtsis 2025 elatist 400 eurot. Seega saab kohus järeldada, et ka aprillis, mais ja juunis

on kostja elatist tasunud, mida saab maksmata elatise summa arvutamisel arvesse võtta.

17. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud

miinimumsummas vastab laste huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis

õigustaks elatise vähendamist. Madal töötasu ei ole antud juhul põhjendatud asjaoluks.

18. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma

endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks.

19. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

4(5)

20. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

21. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

22. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri)

Larissa Prokopenko

Kohtunik

5(5)