2-23-17401/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17401

Kohtuasi

Z.F hagi M.R vastu kaasomandi

lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.R apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4708,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.F (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Annika Vait ja Henri Torop

Kostja M.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.05.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus osas, milles maakohus lahendas Z.F

ja M.R vastastikused rahalised nõuded ja jaotas menetluskulud, ning saata asi

selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus lõpetas

menetluse M.R vastuhagis Z.F vastu kaasomandi lõpetamise nõudes M.R taotletud

viisil seoses M.R loobumisega vastuhagist.

3. Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

Z.F hagi M.R vastu ning lõpetas Z.F ja M.R kaasomandi korteriomandile

(registriosa nr 9764250) viisil, mille kohaselt korteriomand (registriosa nr

9764250) müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha

jagatakse Z.F ja M.R vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurustele võrdselt,

s.o ½ Z.F-ile ja ½ M.Rle.

4. Harju Maakohtu 04.06.2024 otsuse jõustunud osa täitmise kord on jõustunud

järgmiselt:

4.1. Enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus;

4.2. Enapakkumise alghind on 215 000 eurot;

2-23-17401

4.3. Enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud

(täitekulud);

4.4. Ülejäänud müügist saadud raha jaguneb Z.F ja M.R vahel võrdselt.

5. Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis jõusse

Harju Maakohtu 11.12.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

6. Rahuldada M.R apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.F (hageja) esitas 08.12.2023 Harju Maakohtule M.R (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada kaasomand korteriomandile (registriosa nr 9764250), müües see täitemenetluses

avalikul enampakkumisel selliselt, et esimese enampakkumise alghind on 215 000 eurot ning

müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära enampakkumise korraldamise kulud

(täitekulud). Ülejäänud müügist saadud raha kannab enampakkumise korraldaja 50% ulatuses

hageja arveldusarvele ning 50% ulatuses kostja arveldusarvele. Avaliku enampakkumise

korraldajaks palus hageja määrata tema poolt valitav Harju tööpiirkonna kohtutäitur

(04.06.2024 kohtuistungil täpsustas hageja, et kohtutäitur on Elin Vilippus). Hageja palus

kostjalt välja mõista hageja kasuks ka kahjuhüvitise 1079,35 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 08.12.2023 kuni

nõude täieliku täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis korteriomand, millest kummalegi

poolele kuulub ½ mõttelist osa. Pooled kohtuväliselt kaasomandi lõpetamises kokkuleppele ei

jõudnud. Kaasomand tuleb lõpetada korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.

Kuna hageja pidas kohtuväliselt kostjaga läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks kandes

õigusabikulusid, siis on hagejal tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada 1079,35

euro ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei olnud nõus kaasomandi lõpetamisega hageja

taotletud viisil. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatud.

2-23-17401

Kostja vastuhagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Kostja esitas vastuhagi, milles palus lõpetada korteriomandi kaasomand ja jätta

korteriomand kostjale kohustusega tasuda hagejale tema osa kaotuse eest rahaline hüvitis.

5. Kostja palus hagejale hüvitise määramisel võtta arvesse, s.o tasaarvestada kostja nõuded

(alusetust rikastumisest seoses korteri sisustamise ja kommunaalkulude kandmisega, kahju

hüvitamisest, kasutuseeliste saamisest ning laenulepingust) hageja vastu kokku summas 20

417 eurot. Kostja on teinud ainuisikuliselt korteri sisustamiseks kulutusi kokku 5992 eurot,

millega hageja on rikastunud kostja arvelt poole summa ulatuses 2996 eurot. Kostja tasus

2019. a juunist kuni 2022. a augustini ainuisikuliselt korteri kommunaalkulusid kokku

5294,72 eurot, millega on hageja rikastunud pooles ulatuses 2647,36 eurot. Hageja viis

korterist ära kostja triikraua ja lõhkus pliidiplaadi, millega on tekkinud kahju 523,99 eurot.

Hageja elas ainuisikuliselt korteris 2022. a maist kuni 2023. a septembrini ja sai

kasutuseeliseid 5950 euro ulatuses. Kostja laenas 2015. a hagejale 8300 eurot kaasomandi

mõttelise osa ostmiseks.

Hageja vastuväited vastuhagile

6. Hageja vaidles kostja rahalistele nõuetele vastu. Kõik kostja rahalised nõuded on

sisustamata ja tõendamata, samuti on nõuded aegunud, mistõttu ei ole kostjal hageja vastu

kaasomandi lõpetamise hüvitisest tasaarvestatavaid nõudeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus lõpetas 04.06.2024 otsusega menetluse kostja vastuhagis hageja vastu

kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil seoses kostja vastuhagist loobumisega.

Maakohus rahuldas hageja hagi ja lõpetas korteriomandi kaasomandi korteriomandi

müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra

selliselt, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus; enampakkumise alghind on

215 000 eurot; enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud

(täitekulud); ülejäänud müügist saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavalt

nende kaasomandiosade suurusele ning seejärel arvestab kohtutäitur hagejale makstavast

hüvitisest maha kostja tasaarvestatava nõude summas 1568,01 eurot, mille võrra on hagejale

väljamakstav summa väiksem ja kostjale väljamakstav summa suurem. Maakohus jättis jõusse

Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmise

tagamiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruse.

8. Kostja loobus vastuhagist 09.05.2024 kohtuistungil, hageja loobumisele vastuväiteid ei

esitanud.

9. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja on korteriomandi (regisriosa nr 9764250)

kaasomanikud selliselt, et kummalegi kuulub ½ kaasomandi mõttelist osa.

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel

vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas

jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule,

pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi

2-23-17401

avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele. Maakohus ei tuvastanud kaasomanike kaasomandi

lõpetamise välistamise kokkulepet ega ka muid piiranguid, mis takistasid kaasomandi

lõpetamist (AÕS § 76 lg 2). Kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on

täidetud.

11. Maakohus leidis, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil selliselt, et

korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse pärast hageja ja

kostja vahel võrdsetes suurustes, kuna kaasomanike osade suurused on samuti võrdsed.

12. Kuivõrd kostja taotles, et kohus arvestaks müügist saadava raha jagamisel kostja nõudeid

hageja vastu ja tasaarvestaks kostja nõuded, siis on selline tasaarvestus võimalik. Nii nagu

kaasomandis oleva asja jätmisel ühele kaasomanikule teisele kaasomanikule makstava

hüvitise vastu on võimalik kattuvas ulatuses tasaarvestada ühele kaasomanikule makstav

õiglane hüvitis teise kaasomaniku rahalise nõudega esimese kaasomaniku vastu, mis

seonduvad kaasomandi eseme omandamiseks kantud kuludega, on samasugune tasaarvestus

võimalik ka juhul, kui kaasomand lõpetatakse selle avalikul enampakkumisel müümisel.

Hageja ei vaielnud vastu, et eelkirjeldatud kujul on tasaarvestus võimalik.

13. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

14. Kostja soovis tasaarvestada 2996 eurot, millega hageja on rikastunud kostja arvelt poole

võrra korteri sisustamisel tehtud kulutustest 5992 eurot. Kostja ei tõendanud, et ta on

kaasomandis korteri sisustamiseks kandnud kulusid 5992 euro ulatuses. Kostja esitatud

tõenditest ei tulene, et soetatud tehnika ja mööbel on paigaldatud vaidlusalusesse korterisse.

Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu nõuet 2996 euro ulatuses ja kostja nõuet ei ole võimalik

hüvitisega tasaarvestada.

15. Kostja soovis tasaarvestada korteri kommunaalkulude hüvitamise nõude 2647,36 euro

ulatuses, mille võrra on hageja rikastunud kostja arvelt, sest kostja kandis kommunaalkulusid

kokku 5294,72 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 kohaselt on

korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulusid. Kostja on tõendanud, et ta on tasunud

alates 2019. a majandamiskulusid 5294,72 euro ulatuses. Seega pooles ulatuses ehk summas

2647,36 eurot on tegemist hageja kohustusega korteriühistu ees, mille hageja eest täitis kostja.

Kostja käitumisel on käsundita asjaajamise tunnused ning VÕS § 1023 lg-st 1 tulenevalt on

õigus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja saab selle nõude tasaarvestada.

16. Kostja soovis tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude 523,99 eurot, kuna hageja viis

korterist ära kostjal kuuluva triikraua (triikraua maksumus on 124,99 eurot) ja lõhkus korteris

olnud pliidiplaadi (uue pliidiplaadi soetamise hind on 399 eurot). Kostja ei tõendanud oma

väiteid, et hageja oleks korterist ära viinud triikraua ja lõhkunud pliidiplaadi. Seetõttu ei ole

kostjal hageja vastu nõuet, mida oleks võimalik hüvitisega tasaarvestada.

17. Kostja soovis tasaarvestada kasutuseeliste hüvitamise nõuet 5950 eurot põhjusel, et hageja

elas korteris 2022. a maist kuni 2023. a septembri lõpuni, mil ta sai korterit ainuisikuliselt

kasutada. Maakohus leidis, et kostja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks ei ole põhjendatud.

Kostja nõue on VÕS § 1037 lg 1 järgne väärtuse hüvitamise nõue valduse rikkumise korral.

Sellise nõude esmaseks eelduseks on ilma omaniku nõusolekuta ehk omaniku õiguste

2-23-17401

rikkumine. Kuna kostja kinnitas, et kostjal oli juurdepääs korteriomandile, ta käis omanikuna

korteri seisukorda kontrollimas ja takistusi kostjale selleks ei tehtud, siis ei ole hageja kostja

õigusi rikkunud. Kostjal ei ole hageja vastu 5950 euro ulatuses nõuet, mistõttu ei ole kostjal

võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.

18. Kostja soovis tasaarvestada hagejalt laenu tagastamise nõuet 8300 eurot, millise summa

andis kostja hagejale 2015. a sularahas laenuks, et hageja saaks teostada 21.09.2015 tehinguga

ostueesõigust ühe teise kinnistu kaasomandi mõttelise osa suhtes. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Maakohus nõustus

hagejaga, et kostja ei ole üldse väitnudki, kas ja millal ning mis tingimustel laenamiseks

kokkulepe sõlmiti. Kostja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist ja hagejale laenu 8300 euro

andmist. Seega ei ole kostjal hageja vastu laenu tagastamise nõuet summas 8300 eurot,

mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.

19. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue

2647,36 eurot.

20. Hageja kohtueelsete õigusabikulud 1079,35 eurot on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna hüvitatavad. Maakohus pidas põhjendatuks tasaarvestada hageja nõue kostja

vastu summas 1079,35 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 2647,36 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 1568,01

eurot, mida tuleb arvestada korteriomandi müügist saadava raha jagamisel.

21. Kuna maakohus rahuldas hagi ning vastuhagist kostja loobus, siis jättis maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja

kanda. Maakohus märkis, et ülekaalukaid põhjuseid menetluskulude poolte endi kanda

jätmiseks ei olnud (TsMS § 162 lg 4). Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel ka

sellega, et kohus pakkus ja hageja oli nõus kompromissiga. Kompromissi kohaselt oleks

enampakkumise tulemi jaotamisel hagejale väljamakstav summa 2000 euro võrra kostjale

väljamakstavast summast väiksem ning selle summa arvelt oleksid kostja tasaarvestatavad

nõuded rahuldatud. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja nõuded on põhjendatud 1568,01

euro ulatuses ehk sarnases ulatuse sellega, millise kompromissiga hageja nõus oli, siis on

tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 tuleneva põhimõtte kohaselt õiglane ja põhjendatud, et

menetluskuud kannab pool, kes kompromissiga ei nõustunud.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.20024

otsus menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise osas, samuti osas, milles maakohus ei

tuvastanud kostja tasaarvestavat nõuet enam kui 1568,01 euro ulatuses. Kostja palus

tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja

määrata otsuse täitmise korras kostja tasaarvestatavaks nõude summaks 20 417 eurot.

23. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud nõudeid hageja vastu.

Maakohus ei saanud järeldada, et kostja ei ole tõendanud, et köögimööbel ja tehnika on

paigaldatud vaidlusalusesse korterisse, mille üle pooled ka ei vaielnud. Maakohus ei ole

arvestanud asja juures olevate e-kirjadega, milles hagejat teavitati pliidist ja triikrauast.

Pealegi on hageja kinnitanud kohustust vähemalt pool pliidi maksumusest (199,50 eurot)

tasuda. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal ei ole kasutuseeliste nõuet. Asjaolust, et

kostjal oli korteri võti, ei tulenenud reaalset korteri kasutamise võimalust. Maakohus jättis

2-23-17401

arvestamata, et poolte kooselu oli lõppenud ja korterisse jäi elama hageja, millises olukorras

ei olnud kostjal võimalik korterit kasutada. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud

laenu andmist hagejale.

24. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja kohtueelsete kulude hüvitamise nõue 1079,35 eurot

on põhjendatud. Kui kaasomandi lõpetamise vaidlustes jäävad kulud poolte endi kanda, siis

peaks selline põhimõte rakenduma ka kohtueelsetele kuludele. Arusaamatuks jääb, kuidas

maakohus on saanud võtta hageja nõudesumma 1079,35 eurot maha kostja nõudest, mida

kostja soovis hageja vastu tasaarvestada. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude eraldi

haginõudena, mille kohta ei ole resolutsioonis otsustust tehtud.

25. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata üldreegliga, et kaasomandi lõpetamisel

jäetakse menetluskulud poolte endi kanda, Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole

huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetab kaasomandi ühe

poole soovitud viisil. Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti arvestanud, et kostja

ei nõustunud kompromissiga. Kostja tasaarvestatava nõude osas kompromissi läbirääkimisi ei

saanud arvesse võtta menetluskulude jaotamisel, kuivõrd see ei puudutanud hagi nõuet ning

omas tähtsust vaid otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada

menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et

kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, siis ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

28. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi hageja rahalise nõude

osas ja võttis seda arvesse enampakkumise tulemi jaotamisel. Samuti on kostja vaidlustanud

maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja osas, milles maakohus ei ole arvestanud

kostja nõuetega hageja vastu kostja soovitud ulatuses ning jätnud need arvestamata

enampakkumise tulemi jaotamisel. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus

lõpetas menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kostja

taotletud viisil seoses kostja vastuhagist loobumisega. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud

osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu kaasomandi korteriomandile

lõpetamiseks korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel

saadava raha jagamisega poolte vahel võrdselt vastavalt nende kaasomandiosade suurustele.

Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse

täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus, enampakkumise

alghind on 215 000 eurot, enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise

kulud (täitekulud) ning ülejäänud saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavat

2-23-17401

nende kaasomandiosade suurustele. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus lõpetas

menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil

seoses vastuhagist loobumisega TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud. Maakohtu otsus on jõustunud edasi kaebamata ka osas, milles maakohus rahuldas

hageja hagi kostja vastu ja lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile viisil, mille kohaselt

müüakse korteriomand enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse poolte

vahel võrdselt, s.o vastavalt nende kaasomandi osa suurustele ½ hagejale ja ½ kostjale.

Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise

korra otsuse osas, mida pooled ei vaidlustanud. Maakohtu otsus on jõustunud ka osas, milles

maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu kohtuotsuse (kaasomandi lõpetamise) täitmise tagamiseks.

29. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna ei

viinud läbi eelmenetlust nii nagu see on ette nähtud (TsMS § 392 lg 1–3) ega täitnud piisavalt

selgitamiskohustust. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud

asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine

lõik). Maakohus rikkus oluliselt selgitamiskohustust, lahendades kostja nõudeid, mida pole

vastuhagi nõuetena esitatud ja mille menetlusse võtmist maakohus ei ole otsustanud.

30. Maakohus on kostja nõudeid hageja vastu käsitanud menetlusliku tasaarvestuse nõudena.

Tasaarvestuse mõiste sätestab VÕS § 197 lg 1, mille kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. Kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuded

kattuvas osas. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasaarvestuse avalduse esitamiseks kostja

esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse

ajal (RKTKo 27.11.2013, 3-2-1-126-13, p 12). Siiski peab menetlusliku tasaarvestusena

esitatud vastunõue olema suunatud põhihagis esitatud nõude tasaarvestamisele, s.o ühe poole

rahaline nõue peab olema suunatud teise poole rahalise nõude tasaarvestamisele (TsMS § 373

lg 1 p 1).

31. Kuna hageja kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõude puhul ei ole tegemist rahalise

nõudega kostja vastu, siis on maakohus eksinud esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt,

et kostja nõudeid saab käsitada menetlusliku tasaarvestusena kaasomandi lõpetamise nõudele

(vt ka RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 22). Kohtu ülesanne on juba eelmenetluses poolte

esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole

seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

32. Maakohus lahendas nõudeid, mida kostja on soovinud hageja vastu esitada, kuid neid

vastuhagi nõuetena ei ole esitatud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel pooltega

õiguslikku olukorda arutama ja välja selgitama, kas pooled on soovinud esitada teineteise

vastu rahalisi nõudeid, andma vajaduse korral selleks tähtaja ja kui nõuded esitatakse, need

sisuliselt läbi vaatama. Maakohus peab täitma selgitamiskohustust ja juhtima poolte

tähelepanu esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt nende nõuete maksmapaneku

eeldustele. Kui pooled esitavad vastastikku põhjendatud nõudeid, saab maakohus need VÕS §

197 lg 1 ja TsMS § 445 lg 1 alusel resolutsioonis tasaarvestada.

33. Maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis lahendamata hageja kahju hüvitamise nõude.

Kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete, sh kahju hüvitamise nõudelt viivise nõude

2-23-17401

suhtes, mis on menetluses esitanud. Kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama kõik

esitatud nõuded (TsMS § 442 lg 5).

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

35. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks seoses vastuhagist loobumisega. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi

maakohtule poolte rahaliste nõuete osas ning asja selles osas uuel läbivaatamisel maakohtus

võib kostjal tekkida riigilõivu tasumise kohustus, jätab ringkonnakohus 04.07.2024 taotluse

vajadusel maakohtu lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)