Legislator Case Law & Legislation
2-22-15373/39 AI generated

2-22-15373/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-15373/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata kindlaks osaühingu Simm menetluskulude rahaline suurus ja mõista Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Farmers Food OÜ-l (pankrotis) tasuda

Legislator headnote

AI generated

2-22-15373/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määrata kindlaks osaühingu Simm menetluskulude rahaline suurus ja mõista Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Farmers Food OÜ-l (pankrotis) tasuda

Keywords

AI generated
agricultural bank agrofood industry common flat-rate scheme for farmers agricultural direct payments farmers' movement agricultural prices
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15373

Kohtuasi

Osaühingu Simm hagi Farmers Food OÜ (pankrotis)

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Farmers Food OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

19 013,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing Simm (registrikood 10295232),

lepinguline esindaja Ravo Vitsut

Kostja Farmers Food OÜ (pankrotis, endine ärinimi

Faunatar Estonia OÜ, registrikood 16092197), seaduslik

esindaja juhatuse liige Toomas Saarma, pankrotihaldur

Jüri Truuts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.07.2024 otsus muutmata.

2. Jätta Farmers Food OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Farmers Food OÜ (pankrotis)

kanda.

4. Määrata kindlaks osaühingu Simm menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Farmers Food OÜ-lt (pankrotis) osaühingu Simm kasuks välja menetluskulud 780

eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Farmers Food OÜ-l (pankrotis) tasuda

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-15373

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Simm (hageja) esitas 13.10.2022 Harju Maakohtule Farmers Food OÜ (pankrotis

(Harju Maakohtu 10.12.2024 pankrotimäärus tsiviilasjas nr 2-24-15291), endine ärinimi

Faunatar Estonia OÜ) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse

17 461,70 eurot, viivise 348,28 eurot ja viivise põhinõudelt 17 461,70 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole, et tellida kilepakendid koerte ja kasside

lihapallide pakkimiseks. Pooled vahetasid 2022. a märtsis ja aprillis mitmeid e-kirju, millega

leppisid kokku pakendite hinnas, koguses ja kujunduses, kostja kinnitas kujundused lõplikult

14.04.2022. Hageja saatis kostjale 22.04.2022 e-kirja, milles teatas tarneaja 07.06.2022 ja

selgitas, et tarneaja hilinemised ja raskused on hetkel tavapärased. Kostja küsis 09.06.2022

hagejalt, millal kilepakendid saabuvad. Hageja vastas 13.06.2022, et tarnepäev on 15.06.2022.

Hageja toimetas kostjale pakendid 14.06.2022 kätte ning esitas samal kuupäeval arve nr 391

summas 25 461,70 eurot. Kostja tegi 26.07.2022 hagejale ettepaneku, et tasub arve viies osas.

Pooled leppisid 29.07.2022 kokku, et kostja tasub arvest 05.08.2022 30%, 02.09.2022 35% ja

05.10.2022 35%. Kostja tasus esimese osamakse 8000 eurot, kuid täiendavaid osamakseid ei

tasunud ning meeldetuletustele ei reageerinud.

3. Kostja esitas 27.09.2022 avalduse lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks.

Kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv ning kostjal on kohustus tasumata ostuhinna

tasumiseks. Hageja ei tea ega pidanud teadma kostja tootmise ning tootmismasinate

iseärasusi, kui kostja tellis enda tootmisseadmetele sobimatud pakendid, ei ole see

etteheidetav hagejale. Vahetult pärast pakendite vastu võtmist ei esitanud kostja ühtegi

pretensiooni. Kostja on võtnud pakendid kasutusele. Kostja väidetav kahju on tõendamata,

käive ei ole samastatav tuluga. Selleks ajaks kui kostja pakendid kätte sai, ei olnud kostjale

ühtegi konkreetset tellimust tehtud ja ükski tellimus ei saanud jääda seoses pakendite

tarneajaga täitmata.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Kostja edastas hagejale pakendite valmistamiseks näidise, kui hageja esindajad tootmist

enne lepingu sõlmimist külastasid. Tootmises oli hagejal võimalik tutvuda masinaga, mis seda

pakendit kasutas. Hageja oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et tellitud pakendid

2-22-15373

erinesid näidisest. Hageja otsustas näidist mitte järgida. Kostja ei saa pakendeid kasutada, sest

need on vales mõõdus ja puudub fotosilm. Professionaalne pakendite müüja oleks pidanud aru

saama, et ilma fotosilmata ei saa pakendeid tootmises kasutada. Küsimus mõõtude osas ei

leidnud tellimuse täitmise protsessis lahendust. Kostja informeeris hagejat puudusest koheselt

14.06.2022. Hageja praakpakendi parandamist võimalikuks ei pidanud. Kostja nõustus

maksegraafikuga, kuna lootis viimase hetkeni, et ta suudab leida võimaluse pakendite

parandamiseks. 12.09.2022 selgus lõplikult, et pakendiga ei saa midagi teha ja kostja taganes

lepingust.

6. Hageja rikkus lepingut, kui tarnis pakendid hilinenult. Tarneajaks oli kokku lepitud 6–7

nädalat peale kujunduste kinnitamist. Kujundus sai kinnitatud 04.04.2022, mis tähendab, et

tarneaeg oli 23.05.2022. Hageja kinnitas ka enda 14.04.2022 kirjaga, et tarneaeg on N21.

Hilinemisega seoses tekkis kostjale kahju 13 754,40 eurot, sest kostja ei saanud täita Rimi

Eesti Food AS-i (Rimi) tellimust. Kostjal on hageja vastu nõue 21 754,40 eurot, s.o lepingu

alusel tasutud 8000 eurot (seoses lepingust taganemisega) ja kahju hüvitamise nõue 13 754,40

eurot. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis palus kostja nõuded

tasaarvestada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 17 461,70 eurot, viivise 154,38 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt

(17 461,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.10.2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud 98,99% osas kostja kanda ja 1,01% osas

hageja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4142,57

eurot.

8. Pooled ei vaielnud, et on sõlminud müügilepingu, millega hageja kohustus

lemmikloomatoidu pakendite valmistamiseks ning nende omandi kostjale üleandmiseks,

kostja kohustus tasuma ostuhinna 25 461,70 eurot.

9. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 esimese lause järgi käesolevas peatükis sätestatut

kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud

juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust

materjalist.

10. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. VÕS § 116 lg 1

kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale

üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja

pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. VÕS § 226 lg 1 esimese lause järgi näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul

eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise

ainus kriteerium.

11. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

2-22-15373

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus tuvastas, et hageja tegi kostjale

23.03.2022 hinnapakkumise 3 x 100 kg kilepakendite 400 x 230mm müümiseks hinnaga

10,80 eurot/kg (5 värvi, trükiplaadid 3 x 5 tk, trükiplaadi hind 120 eurot/tk), millele kostja

vastas 23.03.2022, et anname tellimusse. 31.03.2022 teatas hageja kostjale, et tootjal tekkis

seoses kujundusfailiga küsimusi, sh kilede laiuse osas (kujundused on suuruses 380 x 230, aga

kilesid on vaja 400 x 230?) ja et kas on õige, et ühelgi kujundusel ei ole fotosilma. Tootja

märkis ka, et hinnangusse ei ole arvestatud piisavalt värve, et kogu trükk jääks nähtavalt.

Kostja vastas 01.04.2022, edastades kujundaja vastused, et fotosilma puudumine on õige ja et

pakendid on tellitud samade mõõtudega, mille põhjal siiani on tellinud, kui peaks laiust

muutma, siis võib kostja failid ära muuta. Hageja küsis 04.04.2022 e-kirjaga kostjalt, kas ta

saab õigesti aru, et laius jääb 380 mm nagu kujundustel on, mitte 400 mm nagu kostja

hagejale saatis. Kostja vastas 04.04.2022, et jääb nii nagu kujundusel. Hageja kirjutas

06.04.2022 kostjale, et kuna tootjalt selgus, et trükk on vaja teha rohkemate värvidega, siis

läheb hind kallimaks: 6 värvi trükk 10,75 eurot/kg, 7 värvi trükk 10,95 eurot/kg, 9 värvi trükk

11,15 eurot/kg, trükiplaate esimesel trükil tuleb kokku teha 36 tk x 120 eurot. Kostja vastas

06.04.2022, et halb üllatus, aga ok. Kostja soovis küll 08.04.2022 taas pakendite suurust ja

kujundust muuta, kuid hageja vastas, et tellimus on tehasele juba edastatud ja materjal tellitud,

et valmistada kiled varasemalt kinnitatud laiusega, kujundusi saab muuta. Kostja küsis

08.04.2022 oma kujundajalt, kui suur probleem on, kui kile jääb tellitud laiusega, millele

kujundaja vastas, et kui tootmisele sobib, lähme edasi. Kostja edastas hagejale 08.04.2022

uued kujundused. Hageja palus 14.04.2022 kujundused kinnitada ning kostja kinnitas

kujundused 14.04.2022.

12. Maakohus tuvastas poolte e-kirjavahetuse alusel, et pooled saavutasid lõpliku kokkuleppe

müügilepingu omaduste osas 14.04.2022, kui kostja kujundused kinnitas. Kujundustel on

kiled mõõtudega 380 x 230 mm, fotosilma ei ole. Pooled ei vaielnud, et selliste omadustega

pakendid hageja ka kostjale üle andis.

13. Kuigi kostja heitis hagejale ette, et pakendid ei vastanud mõõtude ja puuduva fotosilma

osas näidisele, siis nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest ei olnud pooled kokku leppinud

pakendite müümises vastavalt näidisele. Näidisele on ainult üks viide, s.o 23.03.2022 e-kirjas,

millega hageja edastas hinnapakkumise, et saadan pakkumise sama materjaliga kilele, mis oli

teie saadetud näidis, hind läks kallimaks, kuna matt kile on oluliselt kallim. Näidis puudutas

seega materjali. E-kirjavahetuse kohaselt ei leppinud pooled kokku näidise järgimises seoses

kujunduse (sh fotosilm) või mõõtudega, nendes lepiti kokku eraldi, vastavaid kokkuleppeid

mh korduvalt muutes. Olukorras, kus kostja soovis mõõte ja kujundusi korduvalt muuta, ei

pidanud hageja aru saama, et vaatamata avaldatule soovib kostja tegelikult mõõte ja kujundust

nagu oli materjali osas edastatud näidisel. Ühelegi konkreetsele asjaolule, millest hageja oleks

pidanud aru saama, et pakendid ei sobi kasutamiseks masinates, milles kostja neid kasutada

soovis, kostja viidanud ei ole.

14. Kostjale üle antud asi vastas lepingutingimustele, mistõttu 27.09.2022 lepingust

taganemise materiaalsed eeldused täidetud ei olnud ning kostja taganemisavaldus oli toimeta.

15. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata

müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

2-22-15373

alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

16. Maakohus tuvastas, et müügilepingu ese anti kostjale üle 14.06.2022. Kostja väide, et ta

teatas hagejale lepingutingimustele mittevastavusest samal päeval, on tõendamata, mistahes

tõendid vastava osas puuduvad. Mõõtude ja fotosilma puudumine on asjaoludeks, mis pidid

olema ilmsed kohe kauba üleandmisel, s.o 14.06.2022. Mõistlikuks ajaks, et teatada

mittevastavusest ja seda kirjeldada, on selliste ilmsete asjaolude korral kohtu hinnangul mõni

päev kuni nädal, mitte kuudepikkune ajavahemik. Kostja, jättes väidetavast mittevastavusest

teatamata, pidades samal ajal läbirääkimisi maksegraafiku teemal, on käitunud vastuoluliselt

ning mitte heauskselt. Isegi juhul, kui müügilepingu ese lepingutingimustele ei vastanuks, ei

ole kostja igal juhul teatanud mittevastavusest mõistliku aja jooksul, mistõttu kostja oli kostja

lepingust taganemise õiguse tulenevalt VÕS § 220 lg-st 3 seoses lepingutingimustele

mittevastavusega minetanud.

17. Hageja on esitanud kostjale müügihinna tasumiseks arve nr 391 kogusummas 25 461,70

eurot ja pooled leppisid tasumises kokku, et kostja tasub 30% arvest hiljemalt 05.08.2022,

35% arvest hiljemalt 02.09.2022, 35% arvest hiljemalt 05.10.2022. Kostja tasus esimese

osamaksena 8000 eurot ja tasumata on 17 461,70 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd

taganemisavaldus oli toimeta, on leping jätkuvalt kehtiv ning hagejal on õigus nõuda kostjalt

ostuhinna tasumata osa 17 461,70 euro tasumist.

18. Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks

isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist.

19. VÕS § 189 lg 1 alusel lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Kuna kostja taganemisavaldus oli toimeta, ei saanud kostjal tekkida

nõuet lepingu alusel üle antud 8000 euro tagastamiseks seoses lepingust taganemisega.

20. Kostja on välja toonud, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot, sest

hageja rikkus lepingujärgset tarneaega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

21. 23.03.2022 hinnapakkumises oli märgitud tarne aeg 6–7 nädalat peale kujunduste

kinnitamist. Kostja andis 23.03.2022 pakkumusele nõustumuse. Poolte e-kirjavahetusest ei

nähtu, et pooled oleksid hilisemalt kokkulepet seoses tarneajaga muutnud. Kostja kinnitas

kujundused 14.04.2022. Nähtuvalt esitatust teatas hageja kostjale 14.04.2022, et tarne aeg on

ikka 21. nädal, mai lõpu poole. Seitse nädalat kujunduste kinnitamisest möödus 05.06.2022,

kuid müügilepingu ese anti kostjale üle 14.06.2022. Seega on hageja rikkunud lepingut, andes

müügilepingu eseme üle kokkulepitud tarneajast hilisemalt. Hageja teavitusest kostjale tarne

hilinemisest ja selle põhjusest ei nähtu, et pooled oleksid tarneaja muutmises kokku leppinud.

Materjalitarnija viivitus ei mõjutanud hageja lepingujärgseid kohustusi kostja ees.

2-22-15373

22. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis seoses tarne hilinemisega kahju, kuna kostja ei

saanud täita Rimi tellimust. Kostja esitatust ei nähtu, et kostjal oli kohustus tarnida Rimile

lemmikloomatoitu varasemalt kui 14.06.2022 ning et see oleks jäänud seoses tarne

hilinemisega täitmata. Rimi 27.03.2022 pöördumisest, milles Rimi tundis huvi kostja

külmutatud lemmikloomatoidu vastu seoses 2022. a mais käivitatava projektiga ning kostja

enda 15.06.2022 e-kirjast, mille järgi pidi Rimi arvatavasti tellimuse esitama ning tarne on sel

juhul 25–27. nädalal, ei nähtu, et ükski konkreetne tellimus oleks jäänud seoses tarne

hilinemisega täitmata.

23. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja esitatu ei võimalda tuvastada mh, et kostja oleks

kaotanud mõne tellimuse võimaluse seoses tarne hilinemisega. Samuti ei ole kostja välja

toonud ega tõendanud, millises ulatuses tulu jäi tal väidetavalt saamata.

24. Kostja peab tasuma hagejale müügihinna tasumata osa 17 461,70 eurot. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt tema kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist seaduses sätestatud ulatuses

kuni põhikohustuse täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Hageja 29.07.2022 e-kiri ei ole käsitatav

kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisena VÕS § 114 tähenduses.

Nähtuvalt e-kirjavahetusest rääkisid pooled maksetähtaja muutmiseks kostja ettepanekul läbi

ning saavutasid viimaks kokkuleppe kolme osamaksena tasumises. Kostjal oli kohustus tasuda

järgnevalt 7638,51 eurot 05.08.2022, 8911,60 eurot 02.09.2022 ja 8911,60 eurot 05.10.2022.

Kostja esimesest maksest 8000 eurot jäi teise makse katteks 361,49 eurot, st kostja sattus

maksete tasumisega viivitusse alates 02.09.2022 summas 8550,11 eurot ja alates 05.10.2022

8911,60 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue perioodi eest kuni hagi

esitamiseni 13.10.2022 on põhjendatud seega osaliselt, s.o 154,38 euro ulatuses.

25. Maakohus jaotas menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et

menetluskulud jäävad 98,99% osas kostja ja 1,01% osas hageja kanda.

26. Hageja menetluskulud nimekirjas väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 25,5 tundi. Maakohus leidis, et kõik

menetluskulude detailses loendis nimetatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga,

ühelegi toimingule märgitud ajakulu polnud põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Kostja

arvamusest, et mõnda toimingut oleks saanud teha ka kiiremini, ei ole võimalik järeldada, et

toimingutele märgitud ajakulu oleks olnud ülemäärane. Maakohus märkis, et hagi

koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kulus mh põhjendatult rohkem aega seetõttu, et

pooltevaheline suhtlus seoses lepinguga kajastus arvukates e-kirjades. Õigusteenus hinnaga

120 eurot tunnis ei ületanud maakohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt kavandatud algusajast arvates 38

minutit, so 0,63 tundi (120 x 0,63 = 75,60 eurot). Maakohus asus seisukohale, et hageja

põhjendatud kulu lepingulisele esindajale oli 3135,60 eurot ning hageja menetluskulu koos

hagiavalduselt tasutud riigilõivuga 1050 eurot kokku 4185,60 eurot.

27. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid avaldas, et kulu seoses istungil

osalemisega on kulu lepingulisele esindajale arvestusega 120 eurot tunnis. Kostja kulu

lepingulisele esindajale oli seoses istungil osalemisega 38 minutit kokku 75,60 eurot.

28. Võttes arvesse kulutuste jaotust, siis tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 4143,33 eurot (4185,6 x 98,99%) ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 0,76

2-22-15373

eurot (75,6 x 1,01%). Tasaarvestades hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad

menetluskulud jäi hageja menetluskulude nõude suuruseks 4142,57 eurot (4143,33 – 0,76).

Apellatsioonkaebus

29. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 05.07.2024

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi Harju Maakohtule uueks

lahendamiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

30. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei vastuta pakendite mittevastavuse eest.

Hageja kui professionaalne pakendite tootja pidi juhtima kostja tähelepanu sellele, kui tellitav

pakend erineb hagejale antud näidisest. Kostjal oli õigustatud huvi olla teadlik, et tema tellitav

pakend ei sobi selleks otstarbeks, milleks kostja seda vajas ehk lihapallide pakendamiseks

täisautomaatsel liinil.

31. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei teatanud mõistliku aja jooksul, et pakendid ei

sobi otstarbeks, milleks kostja neid vajas. Kui hageja käis kostja tootmises 09.08.2022, siis oli

hageja teadlik ostja pretensioonidest enne 09.08.2022 ning maakohus on pakendite

mittevastavusest teatamiseks ja taganemiseks mõistliku aja arvutamisel lähtunud valedest

eeldustest. Otsusest ei selgu, kuidas maakohus leidis, et pakendite mittevastavusest teatamise

mõistlikuks ajaks on mõni päev kuni nädal. Kostja igapäevases majandustegevuses ei ole see

võimalik.

32. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet tõendanud..

Kostja selgitas, et tal jäi tehing Rimiga sõlmimata hilinenud ja vigaste pakendite tõttu.

Seetõttu kaotas kostja ka kasu saamise võimaluse.

33. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei määranud hageja 29.11.2023

seisukohtades kasutusele võetud pakendite suhtes esitatud väidete ja tõendite kohta kostjale

vastuväidete esitamiseks tähtaega ja otsustas esitatud taotlused lahendada 27.05.2024 määruse

kohaselt istungil.

34. Kostja jääb enda vastuväidete juurde, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured

ning palub neid vähendada mõistliku suuruseni.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

37. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi osaliselt ei rahuldanud.

2-22-15373

38. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

39. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

40. Maakohus tuvastas, et pooled olid kokku leppinud, et kilepakendid peavad olema

mõõtudega 380 x 230 mm, ning kilepakenditel fotosilma ei ole (VÕS § 217 lg 1). Pooled ei

vaielnud selle üle, et selliste kokkulepitud omadustega pakendid andis hageja kostjale üle.

Seega leidis maakohus õigesti, et kostjale üle antud kilepakendid vastasid kokkulepitud

tingimustele. Kuivõrd kilepakendite puhul oli kokku lepitud, missugustele omadustele need

peavad vastama, siis ei ole põhjendatud järeldada, et hageja oleks pidanud aru saama, et

vaatamata hagejale avaldatule soovib kostja tegelikult kilepakendite mõõte ja kujundust

teistsugusena. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, millest hageja oleks

pidanud aru saama, et pakendid ei sobi kasutamiseks masinates, milles kostja neid kasutada

soovis. Kuna hageja ei pidanud aru saama, et kostja soovib teistsuguste mõõtude ja

kujundusega kilepakendeid, siis ei ole põhjendatud kostja etteheide, et hageja oleks pidanud

juhtima kostja tähelepanu, et kostja ei saa kilepakendeid kasutada lihapallide pakendamiseks

kostja soovitud masinates.

41. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole teatanud hagejale väidetavatest

kilepakendite puudustest mõistliku aja jooksul. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja andis

kostjale kilepakendid üle 14.06.2022. Kuivõrd kostjal oli VÕS § 219 lg-st 1 tulenevalt

kohustus ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta, siis on maakohus

põhjendatult järeldanud, et käesoleval juhul saab mõistlikuks ajaks kilepakendite viivitamata

ülevaatamiseks, , pidada mõni päev kuni nädal. Seega oleks kostja pidanud kilepakendite

puudusest hagejat teavitama hiljemalt 21.06.2022. Kuigi kostja arvates on mõni päev kuni

nädal puudustest teavitamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg, siis kostja enda väidetel teatas ta

puudustest hagejale juba samal päeval kui talle kilepakendid üle anti. Maakohus tuvastas, et

kostja ei ole tõendanud, et kostja on viidanud kilepakendite puudustele enne 08.09.2022.

Kostja väitest, et kui hageja käis kostja tootmises 09.08.2022, mille üle pooled ei vaidle, ei ole

võimalik iseenesest järeldada, et kostja oli enne seda hagejat teavitanud konkreetsetest

kilepakendite puudustest. Kuna kostja ei ole teavitanud hagejat väidetavatest puudustest enne

21.06.2022, siis on maakohus õigesti leidnud, et kostja oli lepingust taganemise õiguse seoses

lepingutingimustele mittevastavusega minetanud (VÕS § 220 lg 3).

42. Kuna tuvastatud ei ole, et kostjale üle antud kilepakendid ei vastanud lepingutingimustele,

siis ei saanud kostjal tekkida seetõttu ka kahju. Maakohus tuvastas, et kostja ja Rimi pidasid

2-22-15373

läbirääkimisi võimaliku tellimuse üle 25–27 nädalaks. Läbirääkimiste kohaselt ei oleks kostjal

olnud kohustust tarnida lemmikloomatoitu Rimile varasemalt kui 14.06.2022. Kostja ei

esitanud väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid seostada kostja 26.09.2022 e-kirjas märgitud

erinevate kaupade maksumust selle kauba müümise võimaluse kaotamisega seoses

kilepakendite üleandmisega kostjale 14.06.2022. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et

kostja esitatust ei tulene, et kostja oleks kaotanud tellimuse, s.o tõenäolise võimaluse saada

kasu, kuna kilepakendid anti kostjale üle hilinemisega, s.o 14.06.2022.

43. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei määranud talle tähtaega seisukoha

esitamiseks hageja 29.11.2023 esitatud seisukohale lisatud tõendite kohta, et kostja oli

kilepakendid osaliselt kasutusele võtnud. Olukorras, kus maakohus 27.05.2024 määruses

teavitas menetlusosalisi, et lahendab kõik taotlused istungil, oli kostjale mõistlikult aru saada,

et kõik oma vastuväited saab ta hageja 29.11.2023 seisukohale esitada kohtuistungil. Kostja

sai oma vastuväited hageja seisukohtadele esitada 14.06.2024 kohtuistungil. Seetõttu ei

pidanud maakohus 14.06.2024 kohtuistungil kostja taotlusel määrama kostjale veel täiendavat

tähtaega seisukohtade esitamiseks. Kolleegium märgib, et maakohus ei hinnanud hageja

esitatud väiteid ja tõendeid kilepakendite osalise kasutusse võtmise kohta, sest neil ei olnud

maakohtu otsuse kohaselt asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

45. Maakohus määras hageja menetluskulud vaidlustatud otsuses kindlaks ja leidis, et hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus koosnevad riigilõivust 1050 eurot ja

lepingulise esindaja kulust 3135,60 eurot (26 tundi 8 minutit), millest kostja peab hagejale

hüvitama 98,99%, s.o 4143,33 eurot. Hageja ja kostja vastastikuste menetluskulude

tasaarvestuse tulemusena peab hageja kostjale hüvitama 4142,57 eurot.

46. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud

aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-

2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Seega saab

ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

47. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja menetluskulude põhjendatusele ja

leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et

hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada, ei anna alust hageja

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

48. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-22-15373

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

49. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt välja menetluskulu hageja

kasuks 780 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

50. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 6 tundi ja

30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumiseks, apellatsioonkaebusele seisukoha

koostamiseks ja esitamiseks, kostja pankrotihalduri teate ja kohtu kirjadega tutvumiseks,

arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on

põhjendatud ja vajalik.

51. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

52. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hageja kasuks 780 eurot (6,5 x 120).

53. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

54. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)