3-25-493/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 10. detsembri 2024. a otsuse nr P26-2024-189228 ja 28. jaanuari 2025. a vaideotsuse
Legislator headnote
AI generated3-25-493/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: detsembri 2024. a otsuse nr P26-2024-189228 ja 28. jaanuari 2025. a vaideotsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-493
Määruse kuupäev
30. juuni 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10. detsembri 2024. a otsuse nr
P26-2024-189228 ja 28. jaanuari 2025. a vaideotsuse
nr 5.2-3/1261-2 osaliseks tühistamiseks ning SKA kohustamiseks
vaadata 24. novembri 2024. a taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-493 menetlus.
2. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise
kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 10.
detsembri 2024. a otsuse nr P26-2024-189228 ja 28. jaanuari 2025. a vaideotsuse
nr 5.2-3/1261-2 osaliseks tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata 24. novembri 2024.
a taotlus uuesti läbi.
2. SKA teatas kohtule 30. juunil 2025, et vaatas uuesti läbi kaebaja 24. novembril 2024
esitatud taotluse tööealisele inimesele puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja tegi 27.
juunil 2025 uue otsuse nr P26-2025-312113, millega tuvastas kaebajal sügava puude
raskusastme kestusega 24. november 2024 kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni ning
tunnistas kehtetuks SKA 10. detsembri 2024. a otsuse nr P26-2024-189228 alates
väljaandmisest. Samuti tegi vastustaja 27. juunil 2025 otsuse nr P26-2025-312114, millega
määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse.
KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab
kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või
kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
4. Praegusel juhul on vastustaja kaebaja 24. novembri 2024. a taotluse uuesti läbi
vaadanud, vaidlustatud otsuse nr P26-2024-189228 kehtetuks tunnistanud ja teinud 27. juunil
2025 uue otsuse nr P26-2025-312113, millega tuvastanud kaebajal sügava puude raskusastme.
Seega on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja
menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
5. Tulenevalt HKMS § 152 lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1
punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või
toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste
kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
6. Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida
kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse
jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna
tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.
7. Kohtu hinnangul ei aita vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste
kaitsele tulevikus kaasa. SKA tuvastas kaebajal 27. juuni 2025. a otsusega nr P26-2025-
312113 sügava puude raskusastme kestusega 24. november 2024 kuni
vanaduspensioniealiseks saamiseni. SKA tuvastas kaebajal soovitud puude raskusastme
kestuse maksimaalses määras, s.o kaebaja pensioniikka jõudmiseni. Seega ei ole kaebajal kui
tööealisel isikul vajalik enne penisoniikka jõudmist taotleda puude raskusastme määramist.
Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajal olla preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamise
nõudele üleminekuks. Niisamuti ei saa kaebajal olla ka rehabiliteerivat huvi tuvastamisnõude
esitamiseks, kuna vaidlustatud otsus ei kujuta endast etteheidet kaebajale. Tuvastamisnõuet ei
saa esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (HKMS § 45 lõike 2 teine
lause). Samuti pole kaebaja asjas kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla
vajalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus
tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust
minna üle tuvastamisnõudele.
8. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel
lõpetada.
9. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda
sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6 ja §
43 lõike 1 punkt 2).
10. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2
otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. Praegusel juhul ei nähtu
asja materjalidest, et kaebaja ja vastustaja oleksid menetluskulusid kandnud (kaebaja on
kaebuse ise allkirjastanud), mistõttu puudub vajadus menetluskulude jaotamiseks ja
väljamõistmiseks.
11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja
§ 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)