2-20-17413/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17413

Tsiviilasi

K. O. hagi A1 Autokeskus OÜ vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

36 338,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. O. (isikukood: XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents

(Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, e-post: XXX)

Kostja: A1 Autokeskus OÜ (registrikood 12543898,

asukoht XXX, e-post: XXX),

lepinguline esindaja Piret Tõnnus-Saks (e-post: XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada K. O. hagi A1 Autokeskus OÜ vastu 32 535,69 euro ja viivise saamiseks

osaliselt.

2. Tasaarvestuse tulemusena mõista A1 Autokeskus OÜlt K. O. kasuks välja 24 117,05

eurot.

3. Mõista A1 Autokeskus OÜlt K. O. kasuks välja 30.06.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis kahjunõudelt summas 1 462,17 eurot.

4. Mõista A1 Autokeskus OÜlt K. O. kasuks välja viivis kahjunõudelt (6035,69 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni,

kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

5. Mõista A1 Autokeskus OÜlt K. O. kasuks välja viivis tagastatavalt ostuhinnalt (18 081,36

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse

täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud 26% ulatuses K. O. kanda ja 74% ulatuses A1 Autokeskus OÜ

kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja hagi asjaolud

1. K. O. esitas 25.11.2020 Harju Maakohtule hagi A1 Autokeskus OÜ vastu ostuhinna

tagastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt soetas

hageja 06.03.2020 kostjalt vastavalt liisinguandja SEB Liising AS, enda ja kostja vahel

sõlmitud müügilepingule nr xxxx sõiduki KIA SORENTO. Lepingueelsete läbirääkimiste

käigus sai hageja kinnitust, et vaidlusalune sõiduk on avariivaba auto, mille osas väljastab

Kia Eesti esindus kehtiva tootjagarantii. Pärast kõikide hagejapoolsete kohustuste täitmist

andis kostja sõiduki hagejale üle 06.03.2020. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisas on

märgitud, et sõidukiga ei ole toimunud kahjujuhtumeid ega avariisid.

2. Pärast sõiduki kättesaamist ei väljastatud sõidukiga seoses esinduse garantiid. Viking

Motors AS’i ehk Kia Eesti esinduse garantiijuht selgitas hagejale, et vaidlusaluse sõiduki

teine hooldus ei ole teostatud autoriseeritud töökojas ning hoolduse intervall on ületatud 11

000 km võrra. Hagejale selgitati samuti, et sõidukil on avariijäljed ees paremas nurgas.

3. 09.10.2020 taganes hageja sõiduki müügilepingust põhjusel, et sõiduk ei vastanud

müügilepingu tingimustele, kuivõrd oli tegelikkuses avariiline. Hageja hinnangul on

tegemist olulise lepingurikkumisega eelkõige seetõttu, et kostjapoolse kohustuse rikkumise

tõttu jääb hageja kui kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis (varjatud avariilisuse järel puudub sõidukil tehasepoolne garantii ohutuse

kohta ja varjatud avariilisus vähendab sõiduki turuhinda). Samuti rikkus kostja kohustust

(hoolsuskohustuse täitmata jätmine ning teadlik ebaõigete andmete esitamine nii

lepingueelses suhtluses kui lepingus) tahtlikult, st ta varjas hageja eest talle teada olevat

fakti, et sõiduk on avariiline ja sellele ei saa vormistada tehasegarantii jätkumist. Hageja

palus kostjalt sõiduki müügihinna summas 26 500 eurot tagastamist.

4. Hageja täiendas menetluse kestel oma nõuet kostja vastu. Hageja lõplikuks nõudeks lisaks

sõiduki ostuhinna summas 26 500 eurot tasumisele nõuab hageja avariilise sõiduki

soetamise ja liisingulepingu sõlmimisega seotud kulude (1 954,74 eurot) ja sõidukile tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist (4080,95 eurot):



sõiduki registreerimise ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot;



liisingulepingu sõlmimise tasu SEB-le 113 eurot;



kohtueelne õigusabikulu 873 eurot;



liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2 799,21 eurot;



Haldex siduri väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot;



Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle;



seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-ELECTRONIC) 480 eurot;



RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot;



Hageja kaasuvate kahjude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suurus on kokku 6 035,69

eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud ostuhind 26 500 eurot, kahjuhüvitis summas 6

035,69 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 211,03 eurot

ning viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.06.2025 summas 13 355,38 eurot. Mõista kostjalt

hageja K. O. kasuks viivis põhinõudelt so 32 535,69 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud

kostja A1 Autokeskus OÜ kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda. Kostja leiab, et ei esinenud mingit mõistlikku põhjendust või asjaolu, mis

oleks sundinud kostjat või hagejat järeldama, et sõidukiga on mingil ajal toimunud avarii.

Sellekohaseid nähtavaid väliseid märke või otseseid viiteid ei esinenud, neid ei tuvastanud

ka hageja. Kostjale ei olnud teada, et sõiduk oleks varem avariis osalenud, nähtavaid ja

üksnes avariile omaseid tunnuseid sõidukil ei esinenud.

7. Hageja tuli koos esindajaga 03.11.2020 sõidukiga kostja asukohta. Ühiselt teostati sõiduki

väline vaatlus, uuriti KIA esinduse nimetatud avariile viitavaid jälgi. Kostja hinnangul ei ole

KIA esinduse nimetatud jäljed sõidukil sellised, millised saavad sõidukil ilmneda üksnes

avarii korral. Sõiduki välisel vaatlusel avariile viitavaid tunnuseid kohalolijatest keegi ei

tuvastanud. Äärmisel juhul saab tegemist olla varasemate kahjujuhtumitega. Hageja on

avaldanud, et tema huvi on avariivaba sõiduk, milleks kostja hinnangul vaidlusalune sõiduk

on. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub sõiduki soetamise lepingust taganemiseks alus,

mille tõttu on hageja taganemisavaldus tagajärjetu.

8. Kui kohus jõuab asja lahendamisel järeldusele, et müügilepingust taganemise eeldused on

täidetud, siis kostja tasaarvestab tagastatavast ostuhinnast hagejal olnud sõiduki

kasutamisest tuleneva kasutuseelise. Hageja kasutuseeliseks on hageja kasu, mida ta on

sõiduki omandamise tagasitäitmise korral kostja sõidukit tasuta kasutamise ulatuses

säästnud. Seadusandja selgituste kohaselt tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada mh saadud

kasutuseelised, st hüvitada ka auto kasutamine eelduslikult kilometraaži alusel. Sõiduautode

puhul hinnatakse kohtupraktikas iga 1000 km kohta hüvitist 0,4-1%-ga auto soetushinnast.

Kostja ei nõustu ka hageja kulutuste hüvitamise nõudega.

Eelnev menetlus

9. Harju Maakohus jättis 12.08.2022 otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et hageja

taganemisavalduse aluseks olnud eeldused ei olnud täidetud. Hageja vaidlustas 12.09.2022

apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 12.08.2022 otsuse. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 27.04.2023 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu

12.08.2022 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna

Ringkonnakohtu 27.04.2023 kohtuotsus on jõustunud. Muuhulgas asus Tallinna

Ringkonnakohus seisukohale, et kostja on müügilepingut rikkunud, kuivõrd sõidukil esines

varjatud puudus ning kostja vastutab selle eest. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023

seisukoht materiaalõiguse kohaldamisel on maakohtule asja lahendamisel siduv.

Kohtu põhjendused

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et :



Hageja K. O. ostis 06.03.2020 kostjalt A1 Autokeskus OÜ vastavalt liisinguandja SEB

Liising AS, hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingule nr xxxx sõiduki KIA

SORENTO, mille müügihind oli 26 500 eurot. Sõiduk anti ostjale üle sõiduki

üleandmise-vastuvõtmise aktiga 06.03.2020 (I kd tl 11-26, 34-36).



Hageja esitas 09.10.2020 kostjale lepingust taganemise avalduse eelkõige põhjusel, et

tegelikkuses ei olnud sõiduk avariivaba (I kd tl 37-40).



Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud

puudus, mille eest kostja vastutab ning mille tõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda

ja nõuda kahju hüvitamist. Hagi põhineb asjaolul, et pärast müügilepingu sõlmimist selgus

hagejale, et kuigi kostja müüs talle avariivaba sõiduki, on sõiduk siiski sattunud eelnevalt

avariisse või on sõidukiga toimunud muu kahjujuhtum ning seega ei ole sõiduk avariivaba

ega vasta müügilepingu tingimustele. Hageja hinnangul müüs kostja talle varjatud

puudustega sõiduki. Hageja leiab, et ta on lepingust kehtivalt taganenud, nõuab kostjalt

lepingu alusel üleantu tagastamist summas 26 500 eurot, kahjuhüvitist summas 6 035,69

eurot ning viidatud summadelt viivise väljamõistmist.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lõike 2 p

1-3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult

või raske hooletuse tõttu. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

15. Lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on poolte

lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega ning lepingu lõppemiseks piisab tahte

väljendamisest (VÕS § 188 lg 1). Lepingust taganemise avaldus muutub kehtivaks

vastaspoole poolt kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja

09.10.2020 avalduse kätte saanud ja sellele vastanud 19.10.2020 (I kd tl 41 pöördel). Seega

on lepingust taganemise formaalne eeldus täidetud.

16. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,

eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad

vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1

esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

17. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „… müügilepingu puhul ei ole müüja

vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest

kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja

vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja

puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr

3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal

puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat

kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama,

v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja

tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või

pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)“.

18. Selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi

vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

osas. Selleks, et kontrollida kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb kõigepealt

tuvastada, milles pooled lepingus kokku leppisid. Hageja on selgitanud, et tema eesmärk oli

soetada avariivaba sõiduk. Müügilepingust tulenevalt on kostja seda hagejale ka lubanud.

Nii nähtub pooltevahelise müügilepingu juurde kuuluva üleandmise-vastuvõtmise akti lisast

1, et sõidukiga ei ole on toimunud kahjujuhtumeid või avariisid (I kd, tl 25 ja 34). Seega on

kostja hagejale avaldanud, et sõiduk ei ole sattunud avariidesse ega sellega ei ole toimunud

kahjujuhtumeid. Kohtu hinnangul on kostja vastav avaldus saanud müügilepingu

tingimuseks ja järelikult pidi lepingu esemeks olev sõiduk olema avariivaba.

19. Vaidlust ei ole ka selles, et 27.10.2020 e-kirjaga on Viking Motors AS garantiijuht hagejale

teatanud, et sõidukil Kia Sorento, xxx on avarii jäljed ees paremal nurgas (mootoriruumis

plastikud katki, esituli vahetatud, p.e tiival avarii jäljed, I kd, tl 29 pöördel). Hageja

asjatundja R. P. on sõiduki üle vaadanud 26.01.2021 ja arvamuses nr 1522/2021 asunud

seisukohale, et „sõiduk Kia Sorento reg. märk xxxx on esinenud liiklusõnnetuses, milles

sõiduk on saanud löögi parempoolsesse esinurka. Avariilised vigastused on praeguseks

hetkeks väliselt kõrvaldatud, tööde kvaliteet on rahuldav kuid lohakas. Täiendavat

kontrollimist ja vajadusel remonti vajab esiosa kandevkonstruktsioon, millel ilmselt esineb

avariiline jääkdeformatsioon.“ (I kd, tl 111). Kohus hindab nimetatud dokumenti

dokumentaalse tõendina TsMS § 293 lõike 2 teise lause alusel. Kuigi asjatundja on

avaldanud, et „Sõiduki üldine välimus on hea, nähtavad välised avariilised vigastused

puuduvad.“, on asjatundja lõppjärelduse avariilisuse osas kujundanud järgmiste asjaolude

alusel: värvkatte paksuse mõõtmisel selgub, et sõiduki esiosa (kapott, esitavad, esikaitseraua

plast, parem esiuks) on värvitud. Parempoolsel A-piilaril esineb kontaktist esitiivaga

tekkinud värvikahjustus, mis on jäänud kõrvaldamata. Ehkki sõiduki esiosa on komplektne

on see detaile osandatud ning nende taaskoostamine on tehtud lohakalt – kasutatud on

käepäraseid polte (kapoti kinnituspoldid, mille värv on erinev), paigaldamata osad tüüblid

(õhuvõtturi ots) ja kruvid (esikaitseraua alumine spoileri ja sisemise resti kinnitused).

Parempoolses esinurgas asuva juhtmesiku rüüsil esineb avariilisi vigastusi ja remondi jälgi,

need on isoleerlindiga kaetud. Sõiduki konditsioneeri radiaatori parempoolses servas esineb

avariiline deformatsioon. Kapoti pilude visuaalsel vaatlusel selgub, et sõiduki kapoti

parempoolne taganurk paikneb esitiivast märgatavalt (ca 2-3 mm) tagapool, mistõttu on

eksperdil alust arvata, et kõrvaldamata on esiosa kandevkonstruktsiooni avariilised

deformatsioonid.(I kd, tl 109 pöördel, 110 ja pöördel). Seega saab sõiduki vigastustest teha

järelduse, et tegemist ei ole lihtsalt väikese juhusliku värvikriipimise või plekimõlkimisega,

vaid sõiduk on sattunud tõsisemasse liiklusavariisse, kuivõrd asjatundja tuvastas, et

kahjustatud on muuhulgas ka sõiduki radiaator ning tekkinud on deformatsioonid sõiduki

kandevkonstruktsioonis.

20. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Asja materjalist nähtub, et sõiduk saadeti

garantiikontrolli 05.03.2020 (I kd, tl 27, pöördel). sõiduki esindus pidas sõidukit avariiliseks

ja kajastas seda muuhulgas ka kostjale esitatud 06.03.2020 arvel nr 332003645 (I kd, tl 201).

Auto tagastati pärast garantiikontrolli teostamist kostjale 06.03.2020 ja arve nr 332003645

saadeti 06.03 kell 13.43 e-posti aadressile xxxx (II kd, tl 18 pöördel). Hageja sõlmis

liisingulepingu 06.03.2020 kell 8.45 ja müügilepingu kell 10.27, sõiduki üleandmise-

vastuvõtmise akt allkirjastati 10.31 ja 12.11 ning arve esitati kell 13.45 (I kd, tl 24, 26, 36).

Seega oli lepingutingimustele mittevastavus ehk sõiduki avariilisus olemas sõiduki juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Järelikult ei vastanud sõiduk

müügilepingus kokkulepitule, kuivõrd ei olnud avariivaba, nagu kinnitas hagejale kostja.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud, kuivõrd

müüs hagejale varjatud puudustega sõiduki. Vaatamata kostja vastupidisele kinnitusele oli

sõiduk avariiline.

21. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas sõidukil avariilisuse puudumine on müügilepingu oluline

tingimus, mille järgimata jätmine andis hagejale õiguse lepingust taganeda (VÕS 116 lg 1

mõttes). On üldteada asjaolu, et sõiduki avariilisus on sõidukite müügilepingute sõlmimisel

oluline

asjaolu.

Transpordiameti

kodulehel

(kättesaadav

https://www.transpordiamet.ee/kasutatud-soiduki-ostjale) juhendatakse ostjaid, et enne ostu

sooritamist tuleb kontrollida sõiduki päritolu ja ajalugu, hinnata sõiduki tehnilist olukorda

ning antakse selleks vastavaid juhiseid. Muuhulgas on Transpordiamet juhtinud tähelepanu,

et kõige ohtlikum on peidetud avariilisus. Samuti on avariilisuse olulisust selgitanud hageja

asjatundja R. P. (I kd, tl 183-184). Asjatundja selgitas, et avariilisus langetab ostjate

ostuhuvi; raskema avarii varjamine tähendab liiklusohtu, kuna teadmata on

taastamisremondi kvaliteet ja see, kuidas käituvad sõiduki turvavarustus ja kere

konstruktsioonielemendid järgmis(t)e avarii(de) korral. Seega mõjutab avariilisus nii sõiduki

hinda kui ohutust. Lisaks kinnitab avariilisuse küsimuse olulisust sõiduki müügilepingu

sõlmimisel asjaolu, et kostja müüdud sõiduki üleandmisaktis kajastus selline tingimus. Kui

autoasjatundjast kostja peab seda oma kutsealal nii oluliseks, et kasutab sellekohast lahtrit

oma müügilepingu lisas (üleandmise aktis), on järelikult tegemist olulise tingimusega, mille

suhtes on müügilepingu pooltel huvi.

22. Kuna kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingult lootis (turvaline auto, millele on võimalik saada garantii tootjalt), kostja

pidi aga kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, on tegemist olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. Kuna avariilise sõiduki müümisega rikkus

kostja oluliselt müügilepingut, võis hageja lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1 mõttes).

23. Kohtu hinnangul ei välista ega piira kostja vastutust ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle

enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist. Kui müügiese vaadatakse üle enne

müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud,

tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega,

ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo 26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-2-

1-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki kokkuleppelised omadused ja nende

esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira

aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Varjatud puudusteks on

lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava

hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki müükipanekul ega

ka müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud välisel visuaalsel vaatlusel võimalik sõiduki

avariilisust tuvastada, kuivõrd avarii tunnused olid likvideeritud. Sõiduki avariilisuse on

tuvastanud oma ala spetsialistid so nii Viking Motors AS töötajad, kui ka hageja asjatundja

R. P., kes on autotranspordi erialal tehnikamagistri kraadiga mehaanikainsener ning kantud

registreeritud eraekspertide (varasemalt riiklikult tunnustatud ekspertide) nimekirja. Seega ei

olnud neid tunnuseid, millest nähtub sõiduki avariilisus sõiduki välisel vaatlusel võimalik

hõlpsasti tuvastada. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist,

järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 25;

30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31). Ka kostja ise on läbi menetluse rõhutanud, et talle ei

olnud sõiduki avariilisus müügilepingu sõlmimisel teada. Ometi on kostja kasutatud

sõidukite müügiga tegelev ettevõtja, seega on tema professionaalsed teadmised, oskused ja

ka võimalused sõiduki võimaliku varjatud avariilisuse kontrollimiseks paremad kui tarbijast

hagejal.

24. Riigikohus on selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks

kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi

või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus.

Müüja teadmatus puudustest vabastab teda VÕS § 218 lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul,

kui ostja puudustest teadis. Vaidlusalusel sõidukil tuvastatud avariilisus on selline varjatud

puudus, mida hageja ei teadnud ega pidanud sõidukit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja

vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende

avastamiseks kaasata sõiduki ülevaatusele spetsialist vm asjatundja tuvastamaks võimalikke

sõidukil olevaid vigu sh avariilisust. Hageja pidi saama tugineda müüja selgesõnaliselt antud

kinnitusele, et sõiduk ei ole sattunud varem avariisse.

25. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat puudustest õigeaegselt teavitanud. Hageja

väidete kohaselt sai ta sõiduki avariilisusest teada 24.09.2020 Viking Motors AS e-kirjast,

kus Viking Motors AS selgitas, et „Hetkel Kia Sorento /-/ garantiilisus kinnitamata Kia

maaletooja poolt, kuna auto teine hooldus teostatud mitte autoriseeritud töökojas ja hooldus

intervall ületatud 11 000 km. Lisaks on autol avarii jäljed ees paremal nurgas

(mootoriruumis plastikud katki, esituli vahetatud, p.e tiival avarii jäljed).“ (I kd tl 29

pöördel). Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et

tegelikkuses sai hageja sõiduki avariilisusest teada varem. Kostja hageja väidet

ümberlükanud ei ole. Kuigi asja materjalist nähtub, et hageja käis sõidukiga 13.03.2020

sõiduki sillatestis, ei saa sellest koheselt teha järeldust, et hagejat teavitati muuhulgas ka

sõiduki avariilisusest. Ka Viking Motors 13.03.2020 arvel ei ole ühtegi märget sõiduki

avariilisuse kohta (I kd, tl 202). Seega nõustub kohus hageja väitega, et hageja sai sõiduki

varjatud puudusest teada 24.09.2020.

26. Kuivõrd hageja esitas kostjale 09.10.2020 ehk kaks nädalat hiljem kostjale

taganemisavalduse, siis on taganemisavaldus tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

hageja sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama VÕS § 118 lg 1 p 1

tähenduses ning sellest kostjat teavitanud VÕS § 220 lg 1 mõttes. Sõiduki avariilisust ei ole

ei ole kostjal võimalik puuduse iseloomust lähtuvalt ka kõrvaldada. Seega on täidetud ka

müügilepingust taganemise materiaalne eeldus ja hageja on 09.10.2020 kohaselt taganenud

müügilepingust ning tal on õigus kostjalt tagasi nõuda 06.03.2020 müügilepingu alusel

kostjale üle antud rahasumma 26 500 eurot. Kostjal on omakorda õigus nõuda hagejalt

sõiduki tagastamist. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks müügihinna tagastamisele kostja tegevusest

tingitult tekkinud kahju hüvitiseks kokku 6 035,69 eurot, millele lisandub viivis. Hagejal

tekkisid järgmised kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab: sõiduki registreerimise

ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot, liisingulepingu sõlmimise tasu SEB-le

113 eurot, kohtueelne õigusabikulu 873 eurot, liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2

799,21 eurot, haldex siduri väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot, Viking

Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle, seisupidur (PARKING BRAKE

ASSY-ELECTRONIC) 480 eurot, RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot,

kokku 6 035,69 eurot.

28. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik

vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

29. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu

rikkumise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses

rikutud kohustusega ning kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Kuivõrd hageja taganes müügilepingust põhjusel, et kostja müüs hagejale

olulise puudusega sõiduki, leiab kohus, et lepingu sõlmimisega seotud kulud tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Ei ole õige kostja seisukoht, et garantiieelse kontrolli teenuse on hageja

saanud ja sellepärast tuleb jätta see summa välja mõistmata. Vastupidi, kuigi sõiduk läbis

garantiikontrolli, jäi hagejal saamata oluline info selle kohta, et sõiduk oli tegelikkuses

avariiline. Kui hagejani oleks vastav info õigeaegselt, ei oleks hageja müügilepingut ilmselt

sõlminud. Seega ei oleks hagejal tekkinud ka sõiduki registreerimisega ja lepingu

sõlmimisega seotud kulusid. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et sõiduki eest tasumise

viis oli hageja enda valik ning kostja liisingulepinguga seotud kulude eest ei vastuta. Kui

kostja oleks lepingueseme müügieelsel kontrollimisel olnud hoolikam ja andnud hagejale

teada sõiduki võimalikust avariilisusest, ei oleks hageja otsustanud just selle sõiduki

soetamise kasuks ega vastavaid kulutusi teinud (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et sõiduki

registreerimise ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot, liisingulepingu

sõlmimise tasu SEB-le 113 eurot, ja liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2 799,21 eurot

tuleb kostjalt välja mõista. Tegemist on lepingu rikkumisega tekitatud kahjuga (VÕS § 115

lõike 1 alusel). Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui

selline kehtis kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või

toimetu) ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise)

kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (VÕS § 127 lõige 1). Ilma kostjapoolse lepingu

rikkumiseta ei oleks hageja pidanud eelpoolnimetatud kulusid kandma. Seega tuleb kostjalt

vastavad kulud hageja kasuks välja mõista.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 873 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed

õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende

hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise

korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127

lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).

31. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus

hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt

üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 09.10.2020 kostjale edastatud

lepingust taganemise avaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Samuti on esindaja

hiljem tutvunud kostja vastusega taganemisavaldusele ning pidanud kostjaga täiendavat

kirjavahetust. Kokku on hageja esindaja kulutanud materjaliga tutvumisele ja suhtlusele

kostjaga kokku 6 h ja 15 min. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu

põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik. Kohus nõustub ka

õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelse

õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 873 eurot.

32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõidukile tehtud kulutused: haldex siduri

väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot, Viking Motors arve 372536293

summas 537 eurot remonditööle, seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-ELECTRONIC)

480 eurot, RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot.

33. Haldex piduri rikke kõrvaldamise kulude summas 588,34 eurot osas selgitas hageja esimeses

maakohtu menetluses sellega, et tegemist oli kostjapoolse müügilepingu rikkumise

kõrvaldamise kuludega, tegemist oli veaga, mis oli tegelikkuses olemas juba müügilepingu

sõlmimise ajal. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu selgitusi 27.04.2023 otsuses, et puudus oli

kõrvaldatav ega saanud olla müüdud asja olulise puudusega, asus hageja seisukohale, et

tegemist on sõiduki nelikveo funktsiooni taastamiseks tehtud kulutusega, kuivõrd see tagab

auto algupärasesse koosseisu kuulunud veofunktsiooni – nelikveo. Hageja hinnangul on

nelikveolisel autol nelikveolisuse taastamise vajadus üldteada asjaolu. Mittetöötav

nelikveolisus muudaks auto vigaseks ning selle väärtus väheneks, sõidumugavus ja

liiklusohutus (eriti libedal teel) oleks puudulik. Tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud

vajaliku kulutusega VÕS § 191 lg 2 mõttes.

34. Hageja palub kostjal hüvitada ka Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot

remonditööle (III kd tl 7, 8). Tegemist on pukside ja piduri remondiga, millist kulu tagastava

sõiduki omaduste säilitamiseks ning hoolduseks hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja

ei oleks tekitanud sundolukorda, kus hageja pidi avariilist autot terve kohtumenetluse

jooksul edasi kasutama. Tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega VÕS

§ 191 lg 2 mõttes. Hageja hinnangul on auto koosseisu kuuluvate pukside ja piduri osade

vahetamise vajadus autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto pukside vahetuse ning

piduri remondi vajalikkust vaja tõendada.

35. Viking Motors 15.12.2023 pakkumisel kajastatud seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-

ELECTRONIC, III kd tl 9) soetamine eraisikult summas 480 eurot. Tegemist on

tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega VÕS § 191 lg 2 mõttes. Hageja hinnangul

on piduri olemasolu autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto piduritega seonduvate

varuosade vajalikkust vaja tõendada

36. Viking Motors 15.12.2023 pakkumisel kajastatud piduritega seonduvad varuosad RAM

Varuosad OÜ arve nr 58985 alusel summas 264,74 eurot (III kd tl 10, 11). Hageja leiab, et

tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega VÕS § 191 lg 2 mõttes.

Hageja hinnangul on pidurite olemasolu ja toimimine, sh piduri kuluosade vahetamise

vajadus autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto piduritega seonduvate varuosade

vajalikkust vaja tõendada.

37. Kostja vaidleb kulutustele vastu. Kostja leiab, et pidurid ja puksid on auto kasutamise juures

olulised detailid, millised kasutamisega kuluvad, neid peabki ohutuse kindlustamiseks

hooldama, ärakulumisel vahetama. Sama kehtib kõigi veorihmade, süüteküünalde, filtrite,

õli ja muu sellise kohta. Hageja on sõidukiga sõitnud enam kui neli aastat ja ligi 75 tuhat

kilomeetrit, mis viitab sellele, et hooldustarvikud on kulunud ja vajavad vahetamist. KIA

garantiitingimused annavad hooldustarvikute kohta selge seletuse, mille kohaselt kehtib

hooldustarvikutele (veorihmad, piduriklotsid, pidurikettad, klaasipuhastid, süüteküünlad,

filtrid, lambid, jne.) tootjapoolne 24-kuuline garantii, juhul kui tegemist on tootjapoolse

paigaldus vea või defektiga. Normaalset kulumist tootjapoolne garantii ei korva. (nähtav

https://kia.vikingmotors.ee/teenindus/garantiitingimused). Seega on sõiduki tootja juba ette

näinud, et hooldustarvikute hooldamine ja vahetamine on kasutaja enda kulu, milline tuleb

temal endal kanda ja tulnuks kanda ka garantii olemasolu korral.

38. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi on vajalikud kulutused, millega

säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Selle hindamisel, kas

kulutused olid vajalikud, on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste

tegemise ajal olid kulutused eseme säilimiseks vajalikud või ilma nende tegemiseta oleks

sattunud eseme säilimine ohtu. Kohus leiab, et sõiduki nelikveolisuse tagamiseks tehtud

kulutused summas 588,34 eurot on iseenesest põhjendatud. On õige hageja väide, et

nelikveolisel autol tuleb nelikveolisus selle rikki mineku korral taastada. Mittetöötav

nelikveolisus muudaks nelikveolise sõiduki vigaseks ning selle väärtus väheneks,

sõidumugavus ja liiklusohutus (eriti libedal teel) oleks puudulik. Seega ei ole kahtlust selles,

et tegemist on antud juhul vajaliku kuluga ja see summa tuleb kostjal hagejale hüvitada.

39. Kohus leiab, et ka pidurite ja pukside vahetamise kulu kokku 744,74 (480+264,74) eurot

tuleb kostjal hagejale hüvitada VÕS § 191 lg 2 alusel. Kuigi hageja on tagastatavat sõidukit

kasutanud nüüdseks enam kui 5 a vältel ja iseenesest on tegemist kiirestikuluvate osadega,

võib kostjale tunduda, et tegemist on nn kulumaterjalidega, tuleb need kulud kostjal

hagejale hüvitada. Vedrustuse ja pidurite korrashoid on oluline nii auto väärtuse säilitamise

kui ka ohutuse seisukohalt. Kuidagi ei saa pidurite või pukside vahetamist kasulikuks või

toreduslikuks. Seadus ei erista selliste kiirestikuluvate osade asendamist või parandamist

teistest vajalikest kulutustest. Sõiduki tagastamisel tekib hagejal õigus nõuda ja kostjal

kohustus tasuda sõidukile tehtud vajalikud kulutused VÕS § 191 lg 2 tähenduses.

Seadusandja on sidunud kulude tasumise kohustuse selgelt vaid vajalikkusega. Näiteks Tartu

Ringkonnakohus on leidnud, et tagastava sõiduki õlivahetus on vajalikuks kulutuseks VÕS §

191 lg 2 mõttes (TrtRnKm 13.05.2016, 2-15-18303/15).

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki ostuhind 26 500 eurot

ja sõiduki säilitamiseks kantud kulud 6 035,69 eurot, kokku 32 535,69 eurot.

41. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 otsuses seda, et kostjal on õigus nõuda

hagejalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist (selle väärtuse vähenemist muuga kui

korrapärase kasutamisega) (VÕS § 189 lg 4) ja sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliste

väljaandmist (VÕS § 189 lg 1). Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et kattuvas osas saab

kohus poolte vastastikused rahalised kohustused tasaarvestada. Kostja on teinud asjas

hagejale tasaarvestusavalduse. Kostja lähtub oma tasaarvestuse avalduses sellest, et

kasutuseelise protsent iga hageja poolt läbisõidetud 1 000 kilomeetri kohta on 0,6%. Kostja

märgib, et kasutuseelise protsendi juures on arvestatud sõiduki hageja poolt kasutamise ajal

selle väärtuse vähenemist (kostja vara kahjustamine enam kui loomulik kulumine). Hageja

kasutuses olnud avariile viitav juhtum vähendas sõiduki turuväärtust 10-15%, mis keskmise

näitajana 12,5% teeb see rahas mõõdetavana kostjale tekitatud kahju suuruseks 3 180 eurot.

Seejuures ei ületa kasutuseelis sarnase sõiduki pikaajalise rendi tasu. Sarnase klassi sõiduki

pikaajalise rendi tasu taganemisavalduse esitamise ajal oli 32 eurot päeva eest (hagi lisa 11

lk 3), tänaseks on see 35 eurot päeva eest (viimase aja andmed Viking Motors kodulehelt

https://vikingmotors.ee/short-rental/kia-sportage-ex-7dct-2wd-3/).

42. Hageja vaidleb kostjale vastu ning märgib, et kostja poolt pakutud kasutuseelise väärtuse

protsent 0,6% sõiduki hinnast 1000 km kohta) on ebaõiglane, kuivõrd loob olukorra, kus

kostja teenib lepingurikkumise läbi hageja arvelt kasu. Hageja juhib uuesti tähelepanu, et

kirjeldatud kostja arvutuse tulemusena järeldub, et puudusega auto müümine ehk lepingu

rikkumine on automüüjatele kasumlik, sest lisaks hageja tasutavale kasutuseelisele saab

kostja kui lepingurikkuja sõiduki tagasi ning selle uuesti müüa tänase keskmise turuhinnaga

16 950 eurot. Hageja hinnangul on auto avariilisusega korrigeeritud turuhind 23 187,50

eurot; auto 2024 a keskmine turuhind 16 950 eurot; saaks absoluutne maksimaalne

kasutuseelis muid asjaolusid olla 6 237,50 (st 23 187,50 - 16 950). Iga järgnev euro, mis

ületab seda 6 237,50 eurot, muutub lepingu rikkuja kasuks, st rikkuja finantssfääris toimub

läbi lepingu rikkumise rikastumine. Hageja hinnangul oleks selline kostja tulu teenimine

rikkumise läbi ja lepingu rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbija arvelt, alusetu

rikastumine. Hageja leiab, et kostja kasutuseelise õiglane tegur sõiduki väärtusest iga läbitud

1000 km kohta saab antud vaidluse asjaolusid arvesse võttes olla maksimaalselt 0,362%

avariilise sõiduki väärtusest, kuivõrd see on ainuke piirväärtus, millisel juhul kostja ei

rikastuks kohtumenetluse toel oma rikkumise läbi ning mis võtaks samal ajal arvesse

tegelikku olukorda, st sõiduki väärtus on olnud lineaarses languses. Lisaks on hageja

jätkuvalt veendunud, et õiglase kasutuseelise leidmisel tuleks arvesse võtta ka mõistlikku

kohtumenetluse aega, sest kostja rikkumise tõttu kahju kannatanud hageja kui tarbija ei

tohiks olla see pool, kes kannab kohtumenetluse venimisest tingitud rahalisi riske.

43. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt saab lepingust kehtiva taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda teiselt poolelt ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. TsÜS § 62 lg

1 kohaselt hõlmab esemest saadav kasu eseme kasutamisest saadavaid eeliseid

(kasutuseeliseid). Käesoleval juhul on kostja menetluses tasaarvestanud hageja rahalise

nõudega ka oma nõude hageja vastu sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliste

hüvitamiseks. Hageja ei ole pärast Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 otsust vaielnud

vastu sellele, et kostjal on VÕS § 189 lg 1 järgi õigus kasutuseeliseid nõuda, kuid pooled on

eriarvamusel kasutuseeliste väärtuse osas. Vaieldakse selle üle, millist kasutuseelise määra

antud juhul kasutada ja kas hageja vastutab kohtumenetluse pikkuse eest.

44. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Vallasasjade (nt autode) puhul tuleb aga arvestada nende

väärtuse langust kasutamisega (nn amortisatsiooni). Saksa praktikas arvestatakse selliste

asjade kasutuseeliste väärtust nn ajaliselt proportsionaalse lineaarse väärtuse vähenemise

kaudu, võttes ostuhinna (mida vajadusel tuleb vähendada defektidest tingitud väärtuse

vähenemise võrra), jagades selle kogu eeldatava ajaga, mil asja saab kasutada (st kuni selle

eeldatava kasutuskõlbmatuks muutumiseni) ning korrutades saadud päevamäära tegeliku

kasutuspäevade arvuga. Näiteks autode puhul lähtutakse aga tegelikult sõidetud

kilomeetritest ning sõiduautode puhul hinnatakse Saksa kohtupraktikas iga 1 000 km kohta

hüvitist 0,4–1%-ga auto soetushinnast. VÕS I kommenteeritud väljaanne, VÕS § 189,

komm 5.5.2, b). Ka Riigikohus on osundanud, et „hageja saab müügilepingust taganemise

kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda

lause järgi ka intressi) tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto

kasutamisest saadud kasutuseelised (nt autoga sõidetud kilometraaž) (VÕS § 189 lg 2 p 1).

Tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei

arvestata.“ (RKTKo 3-2-1-29-06, p 27).

45. Kohus lähtub kasutuseeliste väärtuse arvutamisel järgmisest valemist: (hageja sõidetud km

arv ÷ 1000) × (sõiduki väärtus × protsent vahemikus 0,4–1%). Asja materjalist nähtuvalt on

hageja sõidukiga sõitnud alates müügilepingu sõlmimisest kuni 10.06.2025 ca 91 000 km

(189 567-98 800 = 90 767). Praeguses asjas vaidluse all oleva sõiduki eeldatav kasutusiga

on kindlasti rohkem kui 166 666,67 km, mis vastab koefitsiendile 0,6% (1000 km

moodustab 0,6% 166 666,67-st), kuivõrd tänaseks on sõiduki läbisõit juba 189 567 km.

Keskklassi sõidukite eeldatav kasutusiga on üldteadaolevalt ca 250 000 km. Seega leiab

kohus, et koefitsiendiks tuleb võtta 0,4% kuna 1 000 km moodustab 0,4% 250 000 st.

Hageja on esitanud ka tõendi, et sõiduki turuväärtus vähenes varjatud avariilisuse tõttu 10-

15% ja leiab, et seega oli sõiduki tegelik väärtus 23 187,50 eurot (III kd tl 19). Kostja seda

väidet vaidlustanud ei ole. Arvestades hageja sõidetud kilomeetrite arvu (90 767 km) ja

sõiduki hinnangulist väärtust selle üleandmise ajal (23 187,50 eurot), on hageja saadud

kasutuseeliste väärtus seega 8 418,64 eurot ((90 767 ÷ 1000) × (23 187,5 × 0,4%)). Kostjal

tuleb seega tagastada hagejale ostuhinnast 18 081,36 eurot.

46. Kohus ei pea võimalikuks vähendada kasutuseeliste summat viidates mõistlikule

kohtumenetluse ajale. Iseenesest on õige hageja viide, et mida kauem ta sõidukit kasutab,

seda suurem on kostja kasutuseelise nõue. Kuid kohtu hinnangul ei loo see täiendavat

ebaõiglust. Hagejal oli võimalus vältida kasutuseelise suurenemist sõiduki

mittekasutamisega. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on sõidukit aktiivselt kasutanud,

sõitnud viie aasta vältel läbi ca 91 000 km. Auto remondiks ja hoolduseks tehtud kulutused

hüvitab hagejale antud juhul kostja. Seega on hageja saanud kasutada sõidukist saadavaid

hüvesid, samal ajal kui kostja saab enda valdusse sõiduki, mille vanus ei ole enam 4 vaid 9

aastat ja läbisõit on ca kahekordistunud (98 800 vs 189 567). Sõidukite turuväärtus sõltub

teatavasti eelkõige sõiduki vanusest ja läbisõidust. On üldteada asjaolu, et sõidukite hind

ajas ja kilometraaži tõustes langeb. Kohus ei näe ka seda, et kostja oleks pahatahtlikult

kohtumenetlust kuidagi venitanud, esitanud põhjendamatuid taotlusi või hoidunud

menetlusest kõrvale. Seega ei oleks õiglane panna kohtumenetlusest tulenevat kasutuseelise

suurenemist ka kostja kanda. Kohtumenetlus võibki kaua kesta, kuivõrd Eesti kohtusüsteem

on ülekoormatud. Selle eest ei pea vastutama ka kostja. Nagu kohus eelpool märkis oli

hagejal võimalus sõidukile mitte kilometraaži juurde tekitada.

47. Eelnevast tulenevalt tuleb pärast kostja ja hageja tasaarvestusi mõista kostjalt hageja kasuks

välja 24 117,05 eurot (26 500 – 8 418,64 + 6 035,69).

48. Hageja nõudis esitatud hagis ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates

22.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Hagejal oli lepingust taganemise korral õigus nõuda

kostjalt VÕS § 189 lg 1 järgi ostuhinna tagastamist ning kostjal oli õigus nõuda hagejalt

VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ka sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliseid. Riigikohtu

seisukoha järgi muutub lepingust taganemisel tekkiv tagastamisnõue VÕS § 82 lg-st 3

tulenevalt sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist (RKTKo 3-2-1-

80-10, p 15; nr 3-2-1-57- 11, p 35). VÕS § 189 lg 1 teise lause kohaselt peavad

lepingupooled taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on

lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool

oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud,

täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

49. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et hageja pakkus kostjale korduvalt sõiduki

omandi üleandmist, kuid ei pakkunud kasutuseeliste hüvitamist. Kostja omakorda on

korduvalt nõustunud sõiduki vastuvõtma ja nõudnud kasutuseeliste hüvitamist. Hageja ei

pakkunud kostjale ka kasutuseeliste hüvitamist kuni Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023

lahendini, seni nõudis kostjalt kogu tasutud ostuhinna 26 500 euro tagastamist, leides ka

ringkonnakohtus, et hageja peab sõiduki tagastama või selle väärtuse hüvitama ning

kasutuseelised hüvitama alles siis, kui kostja täidab oma kohustuse tagastada hagejale

müügihind. Ka kostja ei pakkunud hagejale oma kohustuse täitmist. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kummalgi poolel oli VÕS § 189 lg 1 teise lause ja § 111 lg 1 järgi õigus

keelduda oma kohustuse täitmisest teise poole ees.

50. VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma

kohustuse täitmisest. Seega ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt VÕS § 189

alusel tekkinud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist ajavahemiku eest, mis

eelneb käesoleva otsuse tegemisele. Kostja õigus keelduda sõiduki ostuhinna tagastamisest

sai langeda ära pärast seda, kui kohus tema menetlusliku tasaarvestusavalduse alusel

tasaarvestas tema nõude hageja vastu sõiduki väärtuse ja kasutuseeliste saamiseks. Alles

pärast seda lõppesid kostja nõuded hageja vastu ning kostja ei saa enam VÕS § 111 lg 1

kohaselt keelduda pärast tasaarvestust järele jäänud ostuhinna tagastamise kohustuse

täitmisest. Samal ajal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt pärast tasaarvestust järele jäänud

ostuhinna tagastamise kohustuse täitmist ja viivist, juhul kui kostja seda kohustust ei täida

(RKTKo 3-2-1-134-06, p 12).

51. Hageja kahju hüvitamise nõude (6 035,69 eurot) õiguslik alus on VÕS § 115, mitte § 189.

Seega selle nõude puhul tuleks VÕS § 113 lg 2 järgi arvestada viivist alates ajast, mil hageja

teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on menetluse kestel oma nõuet korduvalt

suurendanud. Nii teatas hageja kostjale 09.10.2020 nõudeavalduses kahjust summas 1 031

eurot, 25.11.2020 hagiavalduses nõudis hageja kahju hüvitamist summas 1 366,40 eurot.

12.02.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja kahjunõuet summani 1 616 eurot, ja

16.03.2021 menetlusdokumendis summani 2 204,34 eurot. 20.05.2024 menetlusdokumendis

suurendas hageja kahjunõuet summani 6035,69 eurot. Seega tuleb kahjunõudelt välja mõista

viivis lähtudes nendest kuupäevadest ja hageja nõudest.

52. Hageja nõudis viivist 1 031 euro tasumisega viivitamise eest alates 22.10.2020 kuni hagi

esitamiseni 25.11.2020 summas 7,90 eurot. Kohus kontrollis hageja viivisearvutust ja

nõustub sellega. Viidatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks viivisena välja mõista. Samuti

tuleb kostjalt välja mõista viivis summalt 1 366,40 eurot alates 26.11.2020 kuni 12.02.2021

summas 32,89 eurot. Summalt 1 616 moodustab viivis alates 13.02.2021 kuni 16.03.2021

11,33 eurot. Summalt 2204,34 moodustab viivis alates 17.03.2021 kuni 20.05.204 summas

670,73 eurot. Viivis summalt 6035,69 moodustab viivis alates 21.05.224 kuni 30.06.2025

summas 739,32 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis kahju nõudelt 30.06.2025

seisuga summas 1 462,17 (7,90+32,89+11,33+670,73+739,32) eurot. Alates 01.07.2025

tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

üle põhivõla suuruse.

Menetluskulud

53. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta

menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et

lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja

nõude summas 24 117,05 eurot, mis nõutud summast 32 535,69 eurot moodustab ca 74%.

54. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

55. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust

eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt

mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik