1-24-1715/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-24-1715

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Aigar Arolepp süüdistuses KarS § 323 lg 1, KarS § 179

lg 11, KarS § 214 lg 2 p 4, KarS § 1751 lg 2, KarS §

120 lg 1, KarS § 1573 lg 1 järgi; Janno Otti süüdistuses

KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. novembri 2024

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Aigar Arolepp, süüdistatava Janno Otti

kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene

Prokurör

ringkonnaprokurör Jane Pajus

Süüdistatavad

Aigar Arolepp, isikukood: 38708182723, asukoht:

Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud

kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello (alates 15.

maist 2025 vandeadvokaat Aro Siinmaa)

Janno Otti, isikukood: 39504092722, asukoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras karistatud

kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2024 otsus osaliselt, s.o:

1.1. Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud karistuse osas;

1.2. Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud karistuses, KarS § 64

lg 1 ja 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuste osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega :

2.1. Mõista Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ja mõista Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 9 (üheksa)

aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21. märts

2023 - 22. märts 2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõista karistuseks 8

(kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust,

mille kandmise algust arvestada alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinni

pidamisest 4. oktoobrist 2023.

2.2. Mõista Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi karistuseks 5 (viis) aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ja mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) aastat

vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25. mai 2022

otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8

kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8

(kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.

jaanuarist 2024 karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust

alates Janno Otti kahtlustatavana kinnipidamisest 16. jaanuarist 2024.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Jätta läbi vaatamata süüdistatava Aigar Arolepa pärast 18. märtsi 2025 esitatud

pöördumised.

5. Süüdistatava Aigar Arolepa ja Janno Otti kaitsja Kaire Hänilese apellatsioonid

rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistused ja maakohtu otsus

1. Aigar Arolepale esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 323 lg 1, KarS § 179 lg 11,

KarS § 214 lg 2 p 4, KarS § 1751 lg 2, KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgi.

2. Janno Otile esitati süüdistus KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

3. Tartu Maakohus karistas 19. novembri 2024 otsusega:

3.1. Aigar Aroleppa KarS § 323 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi

(22. september 2023 K.K. ja J.K. u ähvardamine) 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg

1 ja § 1573 järgi (C.K. i suhtes toime pandud kuriteod) KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse

vangistusega, KarS § 1751 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 179 lg 11 järgi 2

aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega.

Kohus liitis KarS § 64 lg 1 alusel karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

mõistis Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11 aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aja 21. märts 2023 -

22. märts 2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõistis karistuseks 10 aasta 11 kuu 28

päeva pikkuse vangistuse, mille kandmise algust arvestatakse alates Aigar Arolepa

kahtlustatavana kinni pidamisest 4. oktoobrist 2023.

3.2. Sama otsusega karistas maakohus Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (2022 märtsis või

aprillis C.K. i tõukamine) 6 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 25.

mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud karistusega (2 aastat 6 kuud 4

päeva vangistust) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõistis kohus Janno Ottile 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse.

Samuti karistas kohus Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022. aasta lõpp

kuni 30. juuli 2023 T.M. i ja R.K. löömine) 1 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 214 lg 2

p-de 1, 4 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

mõistis Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 25. mai 2022 otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja

mõistis Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aasta 8 kuu 4 päeva pikkuse

vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Janno Otti eelvangistuses viibitud aja alates 16. jaanuarist

2024 karistusaja hulka ning hakkas arvestama karistusaja algust alates Janno Otti

kahtlustatavana kinni pidamisest 16. jaanuar 2024.

3.3. Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel kannatanu P.O. varalise kahju

hagi ja mõistis Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja 222,01 eurot. Samuti rahuldas

kohus kannatanu P.O. tsiviilhagi mittevaralise kahju osas ning mõistis Aigar Arolepalt

solidaarselt Janno Ottiga välja 5000 eurot.

3.4. Maakohus mõistis Aigar Arolepalt välja riigituludesse menetluskuluna 7389,98 eurot, mis

tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõistis Janno Ottilt maakohus

välja menetluskulud 7618,08 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3.5. Maakohus kohaldas KrMS § 3101 lg 1 alusel Aigar Arolepa suhtes lähenemiskeeldu 3

aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest arvates, keelates Aigar Arolepal: läheneda S.K. ule

elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust

S.K. uga erinevate sidevahendite kaudu; läheneda C.K. ile elukoha ja kooli juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C.K. iga erinevate

sidevahendite kaudu; läheneda P.O. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades

lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; läheneda K.K. le

elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta

ühendust erinevate sidevahendite kaudu; läheneda J.K. ule elukoha ja töökoha juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu;

läheneda K.K. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit

ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

Maakohus kohaldas KrMS § 3101 lg 1 alusel Janno Otti suhtes lähenemiskeelu 3 aastaks

alates kohtuotsuse jõustumisest arvates keelates Janno Ottil: läheneda C.K. ile elukoha ja

kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C.K. iga

erinevate sidevahendite kaudu; läheneda P.O. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes

kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

3.6. Kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel ja määras KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel hävitada Aigar Arolepa elukohas Tartumaa XXX s 4. oktoobri 2023

läbiotsimisel leitud ja ära võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti

hoiuruumi.

3.7. Aigar Arolepale ja Janno Ottile kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse

jõustumisel.

4. Aigar Arolepa süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 ja Janno Otti süüdistuses KarS § 214 lg

2 p-de 1, 4 järgi P.O. suhtes väljapressimise toimepanemise osas tuvastas maakohus

järgmist.

4.1. Vaidlust ei ole selles, et 22. septembril 2023 ajavahemikus umbes kell 17.00-23.00

viibisid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti ning kannatanu P.O. koos Aigar Arolepa

elukohas XXX talus, mis asub XXX külas, XXX vallas, Tartu maakonnas. Ühel hetkel

tekkis osapoolte vahel füüsiline konflikt, mille käigus said vigastusi nii P.O. , Aigar Arolepp

kui ka Janno Otti. P.O. peksmist Aigar Arolepa ja Janno Otti poolt filmis mobiiltelefoniga

Aigar Arolepp. Kannatanu peksmise lõppedes jooksis P.O. XXX talust välja läheduses asuva

XXX hooldekodu juurde ning palus endale abi kutsuda, mida üks hooldekodu elanik ka tegi.

Nimetatud asjaolusid tõendavad nii süüdistatavate kui ka kannatanu P.O. ütlused ning samuti

mitmed teised tõendid.

4.2. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp ja Janno Otti nõudsid vägivalla tarvitamisega

samal ajal P.O. lt raha üleandmist võlgnevuse ja/või vägivalla kasutamise lõpetamiseks.

Samuti tuleb selgitada kas vägivalla ajal esines osapoolte vahel hädakaitseseisund.

4.3. Süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ning kannatanu P.O. ütlused 22. septembril

2023 XXX talus toimunu kohta on oma sisult erinevad. Kannatanu ja süüdistatavate ühise

alkoholitarvitamise käigus tekkis tüli, mis arenes edasi vägivalla kasutamiseks. Maakohtu

otsuses on kannatanu ja süüdistatavate ütlused põhjalikult esitatud ja kolleegium ei pea

vajalikuks neid taaskord esitada.

4.4. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu P.O. ütlustest, et 22. septembril 2023 ta lõi rusikaga

Janno Ottit, kuid tegi seda enesekaitseks. Seejärel hakkasid Aigar Arolepp ja Janno Otti teda

peksma ning selle käigus esitati temale ka rahaline nõue raha maksmiseks Aigarile ja C. ile ja/

või peksmise lõpetamiseks. Janno Otti ja Aigar Arolepp aga on selgitanud, et P.O. ründas

Janno Ottit esimesena ja korduvalt, kuna Janno Otti mõnitas kannatanut tema töö tõttu. Janno

Otti ja Aigar Arolepp üksteise kaitseks tarvitasid omakorda P.O. vastu füüsilist vägivalda.

4.5. Kuna kannatanu ja süüdistatavate ütlused olid diametraalselt erinevad, analüüsis

maakohus tõe tuvastamiseks mitteisikulisi tõendeid ning kõrvutas neid ütlustega. P.O.

ütlustest ja Häirekeskuse kõnesalvestistest tuleneb, et kui P.O. l õnnestus XXX talust

põgeneda XXX hooldekodu juurde, siis tema palvel helistas Häirekeskusesse võõras

hooldekodu elanik. Sündmuskohale saabunud politseile rääkis kannatanu, et Aigar Arolepp on

teda mitmel korral rusikaga näkku löönud. Politsei tuvastas, et Aigar Arolepal ja Janno Ottil

olid verised nukid. Lisaks oli Janno Ottil vasak silm sinine ja pealael pindmised lõikehaavad

ning Aigar Arolepal seljal kaks lõikehaava. Politsei hinnangul oli P.O. joobetunnustega, kuid

näovigastuste tõttu teda puhuma ei pandud. Süüdistatavad pandi puhuma ja neil tuvastati

indikaatorvahendiga alkoholijoove. Janno Otti on politseile sündmuskohal öelnud, et keegi

tungis talle kallale. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on Aigar Arolepp selgitanud, et

tal on selja piirkonnas värsked vigastused sellest, et P.O. tuli talle peegliga kallale.

4.6. Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisist nr EP23-274856 (haigusjuht nr 20230923-

399235/01-40-38408) nähtuvalt tuvastati P.O. l kinnine ninaluude murd, pea pindmised

hulgivigastused (nägu oluliselt turses, huultel marrastused, väiksemad haavad, paremal

kõrvalestal turse, mõlemast ninasõõrmest veritsus) ja silma sinimik (mõlemal silmal

prillhematoomid). Objektiivselt oli patsient joobetunnustega. Tartu Ülikooli Kliinikumi

haigusjuhust nr 20230923-399238 ja Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust

nr A14284 20 nähtub, et Janno Ottil tuvastati haiglas pea lahtised hulgihaavad (kuklas kaks

põrutushaava) ja silma sinimik (vasakul prillhematoom). Tartu Vangla meditsiinikaardi

väljavõttest haigusjuhust nr A14283 20 nähtub, et Aigar Arolepal vigastusi ei tuvastatud.

Aigar Arolepal ja Janno Ottil 22. septembril 2023 tekkinud vigastused on fikseeritud ka Janno

Otti kasutuses olnud mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A54.

4.7. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel 4. oktoobril 2023 võeti kaasa muuhulgas köögi

tööpinna pealt pruuni värvi käepidemega pussnuga. Aigar Arolepp selgitas läbiotsimisel, et

tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P.O. u. Samuti

leiti peeglikillud, millel nähtav verekahtlane määrdumus. Aigar Arolepa sõnul on veri kas

tema või Janno Otti oma, sest P.O. viskas Janno Ottit ja Aigar Aroleppa peegliga.

4.8. Aigar Arolepa kasutuses olnud ja tema elukohast leitud mobiiltelefoni Samsung SM-

F711B vaatlusprotokolli kohaselt leiti sellest telefonist mitmeid pilte ja videoid 22. septembril

2023 aset leidnud sündmuse kohta. Muuhulgas kajastub nimetatud telefonis, et Facebook

Messengeri kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) on ajavahemikus 30. september 2023 kella

22.12.54 - 3. oktoober 2023 kella 10.31.37 kasutajale P.O. (P.O. ) esitanud selgesõnalise

nõude 60-66 euro suuruse võla maksmiseks („60 olgu ollla“; „Tra“; “Maksa saa mulle siis

räägime edasi“; „66 euri sa võlgu mulle“) ja kirjutab 3. oktoobril 2023 kell 10.31.37, et „Vähe

said“.

4.9. 22. septembril 2023 on Facebook Messengeri kasutajate Keegi Karu (Aigar Arolepp) ja

K.K. vahel olnud vestlus, mille raames kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) saadab K.K. le

mitmeid fotosid ja videoid nii vigastatud P.O. st ja Janno Ottist kui ka endast. Lisaks

eelnevale 22. septembril 2023 kell 23.17.32 kirjutab Keegi Karu (Aigar Arolepp), et

„Peksame kõik. Ära“. Sellele on lisatud foto vigastatud näoga P.O. st ning fotod ja videod

P.O. peksmisest.

4.10. Aigar Arolepa kasutuses olnud mobiiltelefonist Samsung SM-F711B on leitud mitmeid

poolikuid videoid, mille täispikad versioonid ta K.K. le saatis edasi. Kuigi nimetatud videoid

on Aigar Arolepa telefonis muudetud ajavahemikus 22. september 2023 – 3. oktoober 2023,

on videote vaatlusprotokollis selgitatud, et muutmise aeg ei tähenda pildi või video tegemise

aega, vaid aega, millal see foto või video on seadmesse tekkinud ja millal on seda vaadatud

või muudetud. Nagu kohus juba eespool viitas, siis sündmuse aset leidmise kuupäevas ja

kellaaja vahemikus iseenesest vaidlust ei ole.

4.11. 32-sekundilises videos nimetusega 278324a43c7087916ca555e2ffe1eb6e on kujutatud

P.O. u, kes räägib raha tagasi maksmisest ja palub korduvalt ennast mitte lüüa. Taustal on

kuulda Aigar Aroleppa, kes selgitab P.O. le, et P.O. on talle ja C. ile võlgu. Kell 00.16

lüüakse P.O. u ühel korral käega pea piirkonda ning seejärel on näha, et Janno Otti läheb

diivanil lamava P.O. peale ja haarab P.O. u juustest. Täpsemalt on videos kuuldav järjestatud

dialoog järgmine. Aigar Arolepp: „Mis sa tahad?“; P.O. : „Et ma maksan talle raha tagasi,

korralikult.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ P.O. : „Sott.“ Aigar Arolepp: „Sada, et ta sind ei lööks,

puutuks.“ P.O. : „Ja, ja päriselt.“ Aigar Arolepp: „Okei.“ P.O. : „Päriselt ka.“ Aigar Arolepp:

„Aga C. ile oled võlgu ja mulle oled võlgu.“ P.O. : /arusaamatu tekst/ „jaa, ma maksan 170.“

Aigar Arolepp: „Maksad oma võlad ära.“ P.O. : „Ja.“ Aigar Arolepp „Kindel.“ P.O. : „Palun

ära löö, palun ära löö. Palun. Palun. Lase lahti.“ Aigar Arolepp: „Kindel vä?“ P.O. : „Ja, ma

maksan.“ Aigar Arolepp: „Maksad vä?“ P.O. : „Ja.“.

4.12. Videos kestusega 6 sekundit nimetusega 2458522e85d3df481efdb7c5f26d5f7b on

kujutatud P.O. nägu ja taustal on kuulda järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Korralikult üles

löödud noh. Vähe vä?“ P.O. : „E…“. Sama sisuga video nimetusega 84E79B05-9CA0-4A03-

BEC2-75B52B65A7A6.mov on Aigar Arolepp edastanud K.K. le.

4.13.

Videos,

mis

kestab

sekundit

ja

on

nimetusega

2591406191017064.null.866496941865156v.1.381375453_296462639684624_21175220583

7938248_n.mp4.0.1695966297685.v2.exo

(faili

kaustas

video

nimetus

8acb6f39a0050561890729a2bd577fc8) on kujutatud Aigar Aroleppa ja tumedates riietes

meesterahvast, kes seisab diivanil oleva P.O. ees. Kostub mütsatust meenutav heli ja seejärel

on kuulda, kuidas P.O. ütleb: „Ära tee palun.“. Selle peale ütleb Aigar Arolepp: “Anna

lahmooni jah.“. Täpsemalt on kuuldav järgmine vestlus. Janno Otti: „Mida sa arvad, sa tegid

mulle haiget vä? Mina pole haiget siit mitte midagi saand, noh.“ Aigar Arolepp: „Taah.“ P.O.

: „Ära tee palun.“ Janno Otti: „Mis…“ Aigar Arolepp: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“

Janno Otti: „Ah, sa oled haiget saand vä?“ Aigar Arolepp: „Anna, anna veel nah.“ Janno Otti:

„Noh.“ Sama sisuga videod nimetustega 3C4E4BFD-A8ED-41D1-AB69-204174F9AB2A

(1).mov ja 3C4E4BFD-A8ED-41D1-AB69-204174F9AB2A.mov on Aigar Arolepp

edastanud K.K. le.

4.14.

Video,

mis

kestab

sekundit

ja

on

nimetatud

1291532128398081.fecf5a21.media_fallback.0.1695972763582.v2.exo avakaadris on näha, et

diivanil istub P.O. ning riietuse järgi seisab tema ees Janno Otti. Janno Otti käed on P.O.

õlgadel. Video avades mängib 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

4.15.

Video,

mis

kestab

sekundit

ja

mis

on

nimetusega

225113550551189.97fdcb2f.media_fallback.0.1695972883985.v2.exo, avakaadrites on näha

diivani juures seismas kahte meesterahvast ja taustal on kuulda, kuidas Aigar Arolepp ütleb:

„Ei mina tahaks küll näha, et ta põlvili oleks.“ Video avamisel mängib see 2 sekundit ja

seejärel edasi ei mängi.

4.16.

Video,

mis

kestab

sekundit

ja

mis

on

nimetusega

248509254355376.c2c57e04.media_fallback.0.1695972893615.v2.exo avakaadris on näha

Aigar Aroleppa ja taustal kuulda järgmine dialoog. P.O. : „Tahan elada veel.“; Aigar Arolepp:

„Sa ei saa elada nah.“ Video avanemisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

Sama sisuga video nimetusega 3CBAB91C-C4C7-4154-B34C-7A5F1018F3A0.mov on Aigar

Arolepp edastanud K.K. le ning see kajastab osapoolte vestlust täielikumalt. Videos on

kujutatud Aigar Aroleppa, diivanil istuvat P.O. u ja Janno Ottit, kes seisab diivani juures P.O.

parema külje läheduses. Alates 00.39 on näha, kuidas Janno Otti lööb parema käega diivanil

istuvat P.O. u parema poole pea piirkonda ning seejuures liigub diivanil istuva P.O. ette ja

lööb ühe korral vasaku käega P.O. u näo piirkonda. Videos on kuuldav järgnev vestlus. P.O. :

„Tahan elada veel.“ Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Janno Otti: „Mis sa filmid Aigar?“

Aigar Arolepp: „Ma filmin enda nägu nahhui.“ P.O. : /ohib/; Aigar Arolepp: „Elada J.K. ei

saa elada jaa, ma ei tea nahhui, kui Kait silub oma asjad ära, siis silub ja kui ei silu, siis ei

silu noh, nii lihtne see asi ongi noh. Mis värised naa, ära tõmble noh.“ P.O. : „Ma ei tõmble.“

Janno Otti: „Rahune maha noh.“ P.O. : „Rahunengi maha.“ Aigar Arolepp: „Mis sul enda

kaitseks öelda on?“ Janno Otti: „Noh.“ P.O. : „Ma luban, ma enam ei tee kellelegi kurja.“

Aigar Arolepp: „Eii.“ Janno Otti: „Mis, mi-mis mis mis sa arvad, et me kardame sind vä?

Ah?“ P.O. : „Ma luban, ma ei puutu kedagi.“ Aigar Arolepp: „Ära tõmble.“ Janno Otti: „Sina

enam ei puutu nahhui.“ P.O. : „Päriselt kah. Aia, ära löö noh!“ Janno Otti: „Nahhui. Ah.“

P.O. : „Ära löö palun.“ Janno Otti: „Kuradi enam ei puutu ah? Ah?“, P.O. : „Palun.“ Janno

Otti: „Ah.“ P.O. : „Palun, ma tahan e…“.

4.17. K.K. le saadetud 18-sekundilises videos nimetusega 7C379977-84EE-4DD3-A251-

727D9F5D0B1D.mov on näha, et P.O. istub diivanil ning väristab enda vasakut jalga. P.O.

parema külje juures seisab Janno Otti. Janno Otti istub diivanile P.O. lähedusse. Kuuldub

järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Elas nah. Ära tõmble raisk. See ajab mind närvi, noh.“

Janno Otti: „Jah. Mis sa tõmbled, noh?“ P.O. : „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Nagu kus enne,

kus ennem olid?“ Aigar Arolepp: „Ahh.“; Janno Otti: „Aga kus praegu oled?“ P.O. : „Teie

juures.“. Sama video edastas Aigar Arolepp ka C.K. ile

4.18. K.K. le edastatud 44-sekundilises videos nimetusega 815A12F3-BA02-4E48-AA05-

561877042BBD.mov seisab P.O. diivani ees. P.O. ees seisab Janno Otti, kes lööb P.O. u

parema käega pea piirkonda. Seejärel on näha kaadris Aigar Arolepa nägu ning peale seda

Janno Ottit, kelle vasak silm on paistes ja silmaümbrus sinakat värvi. Vestlus on järgmine.

Aigar Arolepp: „Nii, mina tahaks küll näha, et ee…põlvi oleks ä. Pets ää. Okei.“ P.O. : „ Ära

löö palun.“ Janno Otti: „Türa nah.“ Aigar Arolepp: „Põlvili!“ P.O. : „Ära löö palun.“ Aigar

Arolepp: „Pets ää.“ P.O. : „Palun ära löö.“ Aigar Arolepp: „O…“ Janno Otti: „Ah.“ P.O. :

„Palun ära löö. Ma õhtu annan raha sulle.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ Janno Otti: „Asi on

rahas.“ Aigar Arolepp: „Asi ei ole enam.“ P.O. : „Palun lubage, ma tahan elada.“ Aigar

Arolepp: „Mis tegid siis?“ Janno Otti: „Mis, mis tegid siis?“ P.O. : „Ma ei tea, silma lõin

puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P.O. : „Silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P.O. :

„Silma lõin paiste.“ Aigar Arolepp: „Janno, Janno, keera siia poole korraks, noh.“ Janno

Otti: „Noh? Noh, jou.“ Aigar Arolepp: „Täitsa putsis, oota ma võtan selle. Ma saadan ainult

sulle selle.“ Janno Otti: „Jaa.“ Aigar Arolepp: „No nii, räägi siis, hakka rääkima, noh.“ P.O. :

„Ma ei saa rääkida häste.“ Aigar Arolepp: „See on sinu mure.“

4.19. K.K. le edastatud 23-sekundilises videos nimetusega E3C0D8E8-160F-4A0F-89EA-

F937DD484987.mov on näha Aigar Arolepp, Janno Otti ja P.O. . Vestlus on selline. Aigar

Arolepp: „Mälestuseks ühe video kah.“ Janno Otti: „No jou-jou-jou-jou-jou, noh.“ Aigar

Arolepp: „Mis me…mis me siin ütleme, noh. Et eee…käisime Tartus, kuradi, peksmas, noh.“

Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Sibulaid, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Et

noh…jah…üks vend on ka, kes on sibul, vaata, et…see sai ka omajagu…oma jao kätte, jah.

Me vähemalt oleme /arusaamatu sõna/.“ - samal ajal filmitakse diivanil istuvat P.O. u. Janno

Otti: „Türa, see on…türa see on kaks nädalat, kui see…maha läheb vä?“ Aigar Arolepp: „Oi

blää.“ Janno Otti: „Oi, putsi, noh.“ Sama video pikkusega 2 sekundit on leitav ka Aigar

Arolepa

telefonist

Samsung

SM-F711B

nimetusega

1012669713194559.17faef3b.media_fallback.0.1696276461236.v2.exo.Janno Otti ja Aigar

Arolepp on selgelt nii välimuse kui ka riietuse järgi äratuntavad ka videotelt.

4.20. Kõrvutades süüdistatavate ja kannatanu ütlusi ning mitteisikulisi tõendeid, järeldas

kohus, et kohtuistungil on ütlusi andes tõde moonutanud nii süüdistatavad kui ka kannatanu.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates on võimalik aga rekonstrueerida 22. septembril 2023 kella

17.00 – 23.00 vahel aset leidnud sündmuste jada sellisena, nagu see suure tõenäosusega ja

väljaspool mõistlikku kahtlust aset leidis. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei tohi esitada

tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid.

5. Maakohus tuvastas sündmuse käigu üksnes süüdistusaktis esitatud tehiolude kontekstis.

Oluline ei ole näiteks, kuidas P.O. XXX tallu saabus, mida ta enne Janno Otti ja Aigar

Arolepaga kohtumist tegi, mida P.O. pärast peksmist ja majast lahkumist tegi, kes kellele kui

palju võlgu oli jms. Ka nendes asjaoludes süüdistatavate ja kannatanu ütlused lahknevad, kuid

nimetatud asjaolud ei ole süüdistusakti kontekstis relevantsed, vaid kajastavad

kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud tegevusi. Süüdistuse raames nendel nii olulist

tähendust praegusel juhul ei ole.

5.1. Tõenditest kogumis on tuvastatav, et 22. septembril 2023 alates kella 17.00-st viibisid

XXX talus koos süüdistatavad Aigar Arolepp, Janno Otti ja kannatanu P.O. . Mingil hetkel

hakkasid kõik kolm koos alkoholi tarvitama. Et P.O. u ei saadud tema tugevasti vigastatud suu

tõttu puhuma panna, ei tähenda, et temaga kokku puutunud ja igapäevaselt sarnastes

olukordades inimesi aitavad töötajad ei suudaks väliselt alkoholijoobele viitavaid tunnuseid

märgata ja kirjeldada. Kohtul ei ole tõenditele tuginedes alust kannatanu suhtes joobetunnuste

tuvastamise tõepärasust kahtluse alla seada – seda märkasid mitu professionaali. P.O.

alkoholi manustamine on õiguspäraselt tuvastamist leidnud. Selles, et süüdistatavad

manustasid alkoholi ja olid joobes, vaidlust ei ole.

5.2. Süüdistatava Janno Otti ja kannatanu P.O. ütlused ei riimu omavahel selles, kes ja kelle

raha eest käis poest alkoholi ostmas. Maakohtu seisukohalt ei saa välistada, et kogu tüli sai

alguse nii kannatanu viina peale kulunud raha nõudmisest kui ka P.O. mõnitamisest. Igal

juhul on siin ühiseks nimetajaks kannatanu P.O. , kellega seoses üldse tüli objektiivselt alguse

sai. Tagantjärele aga ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha, mis oli tüli tegelik alguspunkt,

kuid see ei ole ka süüdistuse etteheite osas eriti oluline.

5.3. Kõrvutades süüdistatavate kohtuistungil antud ütluseid ja Aigar Arolepa poolt

sündmusest tehtud videosalvestisi, loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanu P.O. ütlused

tema peksmise asjaolude kohta, mis on kajastamist leidnud ka süüdistuse tekstis.

Süüdistatavad Janno Otti ja Aigar Arolepp on ütluste andmisel silmnähtavalt püüdnud enda

osa juhtunus pisendada ning seda isegi ümberlükkamatute tõendite (videosalvestiste)

valguses. Kohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused sellisel määral ebausaldusväärsed, et

kohus jätab Janno Otti ning Aigar Arolepa ütlused osaliselt kõrvale. Küll aga loeb kohus

süüdistatava Janno Otti ütlused usaldusväärseks selles, et P.O. lõi Janno Ottit rusikaga vasaku

silma piirkonda ja XXX talust põgenedes kõva esemega kukla piirkonda. Samuti saab

tõendatuks lugeda, et P.O. lõi Aigar Aroleppa kas kõva esemega või rusikaga vasaku kulmu

piirkonda. Eelnevat on kinnitanud riimuvalt nii süüdistatavad kui ka kannatanu ning Janno

Otti ja Aigar Arolepa vigastused on fikseeritud, s.o tõendid kogumis riimuvad ja on

usaldusväärsed. Tõele vastavad ka Janno Otti ja Aigar Arolepa väited selle kohta, et nad

tarvitasid P.O. kallal vägivalda. Seda on kinnitanud ka P.O. ning omakorda tõendavad Aigar

Arolepa mobiiltelefonist leitud erinevad videosalvestised.

6. Seonduvalt P.O. poolse vägivalla tarvitamisega tuleb tuvastatuks lugeda, et P.O. oli nii

Janno Ottit kui ka Aigar Aroleppa lüües hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes ning ta ei

ületanud oma tegevusega hädakaitse piire KarS § 28 lg 2 järgi.

6.1. Esimest korda lõi P.O. Janno Ottit elutoas laua juures, kus asub telekas, rusikaga vasaku

silma piirkonda just siis, kui viimane agressiivselt haaras P.O. riietest kinni. P.O. l oli Aigar

Arolepa eelneva käitumise (kõrist kinni võtmine, pigistamine, lohistamine köögist elutuppa,

mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja hing oli kinni; oli Aigarile öelnud, et „võta kinni“;

läks kööki nuga võtma) alust arvata, et Janno Otti läheb Aigar Arolepa agressiivse ja

vägivaldse käitumisega kaasa ning kannatanut ähvardab reaalselt kehalise väärkohtlemise oht.

Sellises olukorras on aga rusikalöök näkku proportsionaalne meede vahetult eesseisva (või

juba alanud) rünnaku lõpetamiseks. Ka asjaolu, kui Janno Otti kaotas löögi tagajärjel

teadvuse, ei muuda seda rusikalööki ülemääraseks, sest see lõpetas selleks korraks efektiivselt

ründe. Teisel korral, s.o põgenemisolukorras lõi P.O. kõvema esemega nii Janno Ottile kui ka

Aigar Arolepale pea piirkonda. Kannatanu sõnul hoiti teda kinni ja ta ei saanud talust

põgeneda, sest kui ta seda üritas, tõmmati ta tagasi (süüdistust ebaseaduslikus vabaduse

võtmises esitatud ei ole). Kohtu seisukohalt oli kõva esemega löök pähe sellises olukorras

põhjendatud vastumeede. Vastasel korral oleks P.O. tõenäoliselt palju rohkem kehavigastusi

saanud, sest oleks olnud pikemat aega süüdistatavate meelevallas. Mõlemal juhul oli tegemist

ka säästvaima kaitsetaktikaga (RKKKo 1-20-9563/54, p-d 10-12, 19).

6.2. Aigar Arolepa selg sai vigastada peeglile kukkumisest ning tõenditest kogumis kuidagi ei

tulene, et P.O. oleks süüdistatavaid peegliga rünnanud, kuigi süüdistatavad seda hiljem

väitnud on. Aigar Arolepa ja Janno Otti ütlused on ka selles ebajärjekindlad – kord P.O. lõi

peegliga ja kord viskas. Veelgi enam, ka vahetult peale sündmust on Aigar Arolepp maininud

politseile, et seljal olevad vigastused sai ta peeglile kukkudes.

6.3. Janno Otti ja Aigar Arolepp ei olnud P.O. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades

hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et Janno Otti ja Aigar Arolepa osas esines mingil

hetkel P.O. rünnaku tõttu hädakaitseseisund, siis nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustest

ja Aigar Arolepa poolt mobiiltelefoniga filmitud videotest nähtub, et kannatanust lähtuv

võimalik oht oli süüdistatavate jaoks nende poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud.

Süüdistatavate jaoks võis hädakaitseseisund esineda väga piiratud ajalises raamistikus – et

näiteks kõrvaldada edasine oht uueks löömiseks vms. Hädakaitseseisundi institutsioon ei anna

inimesele õigust tarvitada teise inimese vastu vägivalda, kui ei esine kas ohtu või vahetult

eesseisvat ohtu. Samuti peab sellises olukorras jõu kasutamine olema kantud kaitsetahtest,

mitte näiteks soovist kätte maksta ja rünnata.

6.4. Maakohus tuvastas videotest selgelt, et kannatanu P.O. oli Janno Otti ning Aigar Arolepa

füüsilise mõjuvõimu ja ülekaalu all ning ta ei olnud süüdistatavatele mingil moel enam ohtlik.

Ka K.K. le 22. septembril 2023 kell 23.17.32 Keegi Karu (Aigar Arolepp) poolt edastatud

teade, et „Peksame kõik. Ära“ on selge indikatsioon igasuguse ohu puudumisest ning

süüdistatavate jõulisest ülekaalust. P.O. vastupanu ei tõkestanud süüdistatavate rünnakut.

Janno Otti selgitas, et ta lõi P.O. u ka seetõttu, et ta oli kannatanu eelnenud rünnaku tõttu

vihane, mis omakorda tähendab, et Janno Ottil ei olnud mitte kaitse-, vaid kättemaksu- ja

ründamistahe. See kõik kogumis aga samuti välistab hädakaitseseisundi. P.O. vigastuste (mis

on sooritatud kättemaksurünnakutest) tõsidust tõendab ka asjaolu, et järgmisel päeval, s.o 23.

septembril 2023 haiglast välja saades ja bussiga koju sõites kaaskodanikud olid tema

välimusest nii ära ehmatanud, et kutsusid välja politsei.

6.5. Tuginedes kannatanu P.O. ja süüdistatavate ütlustele, P.O. haigusloole ning

videomaterjalile panid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti koos toime P.O. kehalise

väärkohtlemise KarS § 121 objektiivse koosseisu mõttes. Et süüdistatavad kannatanut peksid,

vaidlus puudub. Tõenditest kogumis nähtub, et Janno Otti lõi P.O. u korduvalt rusikaga ning

jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P.O. u vähemalt korra rusikaga

kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt

korra jalaga näkku, mille peale murdus P.O. ninaluu. P.O. tundis löömistest ja juustest

tirimisest valu ning sai erinevaid kehavigastusi. Lisaks eelnevale Aigar Arolepp filmis Janno

Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P.O. peksmist jätkama ning muuhulgas ähvardas

P.O. u tapmisega, öeldes „sa ei saa enam elada“.

6.6. Süüdistatavate käitumine oli üksteise tegevuste raames nii sõnaliselt kui ka

konkludentselt (tegevusega) kooskõlastatud KarS § 21 lg 2 tähenduses ehk tegemist on

kaastäideviimisega - ühe mehe vägivallatsemisele järgnes teise mehe vägivallatsemine,

vägivalda tarvitati ka koos ning üksteist samuti õhutati uutele tegudele nii sõnadega kui ka

käitumisega. Aigar Arolepp ja Janno Otti panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, sest

vastasel korral: a) P.O. ei oleks ilmselt nii kaua talus kinnihoidmise tõttu viibinud ja b) P.O.

le ei oleks tekitatud sellisel määral tervisekahjustusi. Süüdistatavate koostegutsemine otseselt

suurendas kannatanule tekitatud tervisekahju. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega

tekitasid P.O. le pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop

näkku tekitas P.O. le kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Peksmise aset leidmist

mitme tunni vältel on kinnitanud kõik osapooled.

6.7. Kas süüdistatavad esitasid vägivallaga samal ajal P.O. le nõude tasuda raha võla katteks

või peksmise lõpetamiseks, tuleb samuti vastata jaatavalt. Kannatanu on kinnitanud temalt

raha nõudmist nii Aigar Arolepale kui ka C. ile võlgade katteks, samuti peksmise

lõpetamiseks. Aigar Arolepp ja Janno Otti samas eitavad rahanõuete esitamist. Nende sõnul

Janno Otti üldse mingeid nõudeid ei esitanud ning Aigar Arolepp lihtsalt tuletas vägivallaga

kannatanule

olemasolevaid

võlgu

meelde.

Videost

nimetusega

278324a43c7087916ca555e2ffe1eb6e on selgelt kuulda Aigar Arolepa väide, et P.O. on

temale ja C. ile võlgu. Samal ajal P.O. u lüüakse pea piirkonda ning Janno Otti läheb ja haarab

P.O. l juustest kinni. Aigar Arolepp samuti ütleb, et kannatanu peab maksma 100 eurot, et

Janno Otti teda ei lööks. Videos 815A12F3-BA02-4E48-AA05-561877042BBD.mov (palub

P.O. Aigar Arolepal teda mitte lüüa, sest ta toob õhtul süüdistatavale raha. Aigar Arolepp

koheselt küsib, kui palju, ning Janno Otti lisab, et asi on rahas. Kõik eelnev viitab sellele, et

Aigar Arolepp ja Janno Otti koos tarvitasid raha saamisele suunatud nõudmiste esitamise ajal

P.O. suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Tegemist ei olnud lihtsalt võla meelde

tuletamisega või veelgi enam – niisama arusaamatusega. Kuigi tõepoolest Janno Otti ilmselt

ise ei esitanud sõnaliselt selget rahalist nõuet, kiitis ta P.O. suhtes Aigar Arolepa poolt

tarvitatava vägivalla ja rahanõudmise heaks (ei vaielnud vastu, nõustus, jätkas samal ajal

vägivalla tarvitamist). Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P.O. lt raha maksmist, lõi Janno

Otti P.O. u ja katkus teda juustest. Selles kõiges esineb aga samuti kaastäideviimise kvaliteet.

Et P.O. lt nõuti võla tasumist, kinnitab ka Facebook Messengeri kasutaja Keegi Karu (Aigar

Arolepp) ajavahemikus 30. september 2023 kell 22.12.54 - 3. oktoober 2023 kell 10.31.37

kasutajale P.O. (P.O. ) saadetud nõue 60-66 euro suuruse võla maksmiseks, samuti väide, et

P.O. „vähe sai“. Nimetatud kasutajakontode kasutajad on kinnitanud, et Keegi Karu konto

kuulub Aigar Arolepale ja P.O. P.O. le. On oluline rõhutada, et väidetav võlg ei pea

väljapressimise toimepanemiseks reaalselt eksisteerima, mistõttu kohus ka poolte võimalikel

võlasuhetel täpsemalt ei peatunud. Igal juhul mõlemad süüdistatavad teadsid, et neil puudub

õiguslik alus võlga nõuda, s.o et selline nõue on ebaseaduslik (RKKKo 1-19-7945/137, p 25).

Kannatanu kinnitas, et peksmise ajal ta kellelegi võlgu ei olnud (kuigi möönab 20 eurost

võlga Aigar Arolepale mobiiltelefoni ostu eest), samuti süüdistatavad nõudsid isikult võlga

(100 eurot, 170 eurot, 60-66 eurot), mis ilmselgelt ületab P.O. võimalikku koguvõlga Aigar

Arolepale. Aigar Arolepa ja Janno Otti tegevuses esineb ka siin kaastäideviimise kvaliteet,

sest mõlema teopanus oli oluline kuriteokoosseisu täitmiseks – nii Aigar Arolepa kui ka Janno

Otti tegevus suurendas esitatud nõude kaalukust. Peksmine võib üle kasvada

väljapressimiseks ning selles osalemine ei pea eelnevalt olema suuliselt kooskõlastatud ja

kokku lepitud. Kaastäideviimine võib alata ka tegevusega, s.o konkludentselt.

6.8. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad objektiivselt kannatanut vägivalda kasutades ka

alandasid. Videod 225113550551189.97fdcb2f.media_fallback.0.1695972883985.v2.exo,

248509254355376.c2c57e04.media_fallback.0.1695972893615.v2.exo, 3CBAB91C-C4C7-

4154-B34C-7A5F1018F3A0.mov,

815A12F3-BA02-4E48-AA05-561877042BBD.mov

kajastavad, et Aigar Arolepa initsiatiivil sunniti P.O. ähvarduste saatel põlvitama ning Aigar

Arolepp lõikas kööginoaga kannatanu tahte vastaselt viimase juustest juuksepahmaka. Eelnev

tekitas P.O. le ka valu. Valu tekitamine juuste jõuga ja vastu tahtmist maha lõikamisel on

kohtule eluliselt usutav, kuna pea juustekasvu piirkond võib olla küllaltki tundlik. Janno Otti

lõi P.O. u rusikaga näkku, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi

järel palus P.O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Ka süüdistatav Janno Otti

on möönnud, et tegemist on alandava käitumisviisiga. Antud juhul seondus kannatanu

alandamine ka väljapressimise, s.o rahaliste nõuete esitamisega. J.K. , K.K. ja K.K.

kinnitasid, et P.O. st salvestatud materjal edastati samuti neile, mis omakorda annab alust

asuda seisukohale, et süüdistatavad soovisid P.O. u vägivalla kasutamise ajal ja järel

alandada. Kannatanu P.O. hinnangul tundub video jagamine alandusena teise inimese suhtes.

6.9. Ei saa märkimata jätta, et vähemalt Aigar Arolepa käitumises esineb ka P.O.

ähvardamise kvaliteet KarS § 120 lg 1 kontekstis. Videotest on näha, et Aigar Arolepp hoidis

nuga P.O. kõri lähedal, mitte otseselt kõril. Samas oli P.O. Aigar Arolepa kindlas haardes.

Objektiivsele kõrvaltvaatajale on ilmne, et Aigar Arolepp tahtis selle noaga P.O. u ähvardada.

Seetõttu oli kannatanul alust karta, et Aigar Arolepp vigastab P.O. u noaga ning kannatanu

tervis ja elu olid ka tegelikult ohus. Seda seetõttu, et vahetult enne noa kõrile asetamist olid

Janno Otti ja Aigar Arolepp P.O. u intensiivselt peksnud. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp

kannatanu ütluste kohaselt P.O. l noaga juustest välja ühe juuksepahmaka. Kuigi P.O. on oma

ütlustes väitnud, et juuksesalgu väljalõikamine leidis aset enne peksmist, siis Aigar Arolepa

telefoniga filmitud videotest nähtub vastupidine - kannatanu on videotes selgete peksmise

tunnustega (nina paistes, huuled tursunud, silmad paistes, paremalt poolt on ära lõigatud

suurem salk juukseid). On tõenäoline, et P.O. sündmusest möödunud ajavahemiku tõttu

lihtsalt ajas tema suhtes toime pandud tegevuste järjekorra sassi. P.O. tundis kohtuistungil ära

noa, mida tema juuste lõikamiseks ja ähvardamiseks kasutati. Seda on ka vaadeldud. P.O. l oli

alust ähvarduse täideviimist karta, sest ta oli süüdistatavate käest juba peksa saanud. Kuna aga

Aigar Arolepale on süüdistusaktis ette heidetud väljapressimist KarS § 214 järgi ning

väljapressimise üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on vägivalla tarvitamine (sh

ähvardamine), neeldub ähvardamise koosseis väljapressimises.

7. Kohus nõustus prokuratuuriga ja leidis, et vägivalla tarvitamise osateod panid Aigar

Arolepp ja Janno Otti toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest nende eesmärgiks oli

kooskõlaliselt oma viha ja kättemaksu näitamine ning kannatanule valu ja kehavigastuste

tekitamine. Vara nõudmisel oli Aigar Arolepal samuti kavatsetus, sest tema eesmärk oli saada

raha väidetavalt temale endale ja C.K. ile kuuluva võla katteks, samuti taotles ta raha

maksmist peksmise lõpetamiseks. Kuna aga Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt

kaasa ning sõnaliselt rahalist nõuet ei esitanud, vaid oma kohaloleku ja käitumisega toetas

Aigar Arolepa nõuet, siis tuleb tema tegevus lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtlusega

KarS § 16 lg 4 kohaselt. Janno Otti vähemalt pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja

möönis ebaseadusliku teo toimepanemist. Kohus ei nõustunud prokuröriga, et Janno Otti tegu

kuulub subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta

kindlasti osaleb väljapressimises. Tema eesmärk oli siiski P.O. le viimase löömise eest kätte

maksta, mitte teadlikult raha nõuda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

8. Kokkuvõttes leidis kohus, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on toime pannud neile süüdistuses

ette heidetud KarS § 214 järgse teo. Täpsemalt, kuna Aigar Arolepp sooritas kuriteo

kooskõlaliselt koos Janno Ottiga, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

P.O. väljapressimises grupiviisilise kuriteona. Et Janno Ottit on Tartu Maakohtu 24.

novembri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud kelmuse

toimepanemise eest KarS § 213 lg 1 järgi ja see karistus on kehtiv, ning ta pani teo toime

ühiselt ja kooskõlastatult Aigar Arolepaga, kuulub Janno Otti tegu kvalifitseerimisele KarS §

214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi P.O. grupiviisilises korduvas väljapressimises.

9. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi K.K. ja J.K. u

ähvardamises.

9.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et 22. septembril 2023 Aigar Arolepa survel ja noa

ähvardusel tegi P.O. koos Aigar Arolepaga viimase kasutajakontolt J.K. uga kella 20.35 ajal

videokõne, millele J.K. tagasi helistas kella 20.42 ajal, kus kutsusid J.K. u Aigar Arolepa

juurde, kuid P.O. le tekitatud vigastuste nägemine hirmutas J.K. u ja tekitas arvamuse, et teda

ootab sama saatus. Alates kell 21.12 Facebook Messengeri grupivestluses, milles osalesid

vestluse algusest kuni vestluse lõpuni J.K. , K.K. ja Aigar Arolepp kasutajanimega Keegi

Karu, ähvardas Aigar Arolepp J.K. u ja K.K. e tapmise ja füüsilise vägivallaga. Aigar Arolepp

saatis vestlusesse mitmeid fotosid ja videoid koos Janno Ottiga P.O. suhtes vägivalla

tarvitamisest ja vägivalla tarvitamisega P.O. le tekitatud tervisekahjustustest ja veritsustest.

Pärast failide saatmist küsis Aigar Arolepp, kes on järgmine ja kirjutas ise, et J.K. on

järgmine ning et K.K. ja J.K. on surnud ja lubas K.K. ning J.K. u üles otsida ja uuris J.K. u

järgmise päeva asukohta. K.K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest hirmu ja nende

saamise järel võttis ühendust enda sõpradega, et saada kaitset Aigar Arolepa eest. J.K. tundis

Aigar Arolepa ähvardussõnumitest ja kõnest hirmu, et tema on järgmine, kelle suhtes Aigar

Arolepp vägivalda kasutab. K.K. l ja J.K. ul oli alust karta Aigar Arolepa ähvarduste

täideviimist, sest Aigar Arolepp edastas oma sõnade kinnituseks ja hirmu tekitamiseks

grupivestlusesse videoid ja pilte P.O. suhtes vahetult toimunud füüsilise vägivalla

tarvitamisest. Aigar Arolepp tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisega pani

toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

9.2. Vaidlust ei ole selles, et 22. septembril 2023 filmis Aigar Arolepp mobiiltelefoniga

Samsung SM-F711B P.O. suhtes tarvitatud vägivalda, et Aigar Arolepp, J.K. ja K.K.

Facebook Messengeri grupivestluses osalesid ning et Aigar Arolepp edastas vigastatud P.O. u

kajastavad videod muuhulgas K.K. le ja J.K. ule. Aigar Arolepp on oma ütlustes tunnistanud,

et ta filmis Janno Otti ja enda tegevust P.O. suhtes vägivalla tarvitamisel ning edastas

valminud videod nii K.K. le kui ka J.K. ule. Videote saamist on kinnitanud ka kannatanu K.K.

ja J.K. . Samuti on Aigar Arolepp oma ütlustes J.K. u ähvardamise omaks võtnud. Vaidlus on

tõusetunud aga selles, kas sellist tegevust saab käsitleda ähvardamisena KarS § 120 lg 1 järgi

just K.K. suhtes.

9.3. Kannatanu P.O. sõnul ütles Aigar Arolepp talle 22. septembril 2023 XXX talus aset

leidnud peksmise ajal, et helista K.K. ile, keda kannatanu teab. Kannatanu sõnul tahtis Aigar

J.K. t ja K.K. i ära tappa ning soovis neid kohapeale, et järgmine ohver valida. Kannatanu pidi

J.K. ele ja K.K. ile helistama, sest neil olevat mingid võlad sees. Helistamisel taheti näidata,

kes on järgmine. Aigar Arolepp sundis P.O. u helistama, kuid kannatanu ei rääkinud kõnes.

Seepeale helistas Aigar Arolepp K.K. le oma telefoniga ise ning see videokõne leidis aset

Messengeris. Kannatanu oli sel ajal kaadris. P.O. ütles, et „ärge jumala eest tulge“ ja siis

jätkus tema peksmine.

9.4. J.K. u kinnitusel kasutas Aigar Arolepp Messengeris kasutajanime Keegi Karu.

Kannatanu kasutajanimi on J.K. . Kannatanu on süüdistatavaga suhelnud ainult ühelt kontolt.

J.K. ei teadnud, mis Aigar Arolepale ei sobinud, kuid tema käitumine videokõnes muutus

koheselt agressiivsemaks. Kannatanu lõpetas Aigar Arolepaga suhtlemise 2023 septembris,

sest ei soovinud enam temaga lävida. Aigar Arolepp vihjas kogu aeg, et J.K. on C. iga suhtes

ning kannatanu arvates mõtles, et kannatanu võttis Aigar Arolepalt tema naise ära. Kui kõnes

esitati küsimus „Kes on järgmine?“, tundis kannatanu hirmu ja end häirituna. J.K. on

seisukohal, et kui Aigar Arolepp teda kätte oleks saanud, oleks ta temaga samamoodi

käitunud nagu P.O. ga. Kannatanu kartis, et Aigar Arolepp hakkab tema suhtes vägivalda

tarvitama, sest Aigar Arolepp arvas, et kannatanu ja C. on suhtes. Aigar Arolepp teadis, kus

kannatanu töötab ning J.K. arvas, et Aigar Arolepp tuleb temale töö juurde. Kannatanu vaatas

ühte videot ning seal Janno Otti lõi P.O. u. Video vaatamine tekitas kannatanus ebameeldivust

ja hirmu, et Aigar Arolepp saab kannatanu kusagilt kätte ja paneb kannatanule käed külge.

Videokõne tuli Aigari kontolt, aga rääkis Peeter. P.O. nägi välja ära löödud ja paistes. Peeter

kutsus kannatanut Aigar Arolepa juurde jooma. Kannatanu aga ei läinud, sest ta ei julgenud.

Ähvarduste ja hirmu mõjul ei julge kannatanu enda sõnul kuskil väga käia ja suhelda. Ta pidi

oma eluviisi ja harjumusi muutma. Ta ei julge ka enam Tartus liikuda, kuna kartis, et saab

kuskil Aigariga kokku.

9.5. Kannatanu K.K. ütluste kohaselt kasutas Aigar Arolepp kontot Keegi Karu. Kannatanu

kasutas kontot K.K. . Enam ta Aigar Arolepaga ei suhtle, sest ei saa temaga hästi läbi. Aigar

Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Videokõnes aga kannatanu nägi midagi,

mida ta ei tahtnud üldse näha. Seal oli Aigaril nägu verine. Küsimise peale Aigar vastas, et ta

kukkus. Kannatanu nägi verd maas. Seal oli ka Janno Otti, kellel oli nägu verine ja käsi katki.

Kedagi teist sel hetkel ei olnud. Tõstatati küsimus, et kes on järgmine. Kannatanu mõtles, et

mis nüüd toimub, oli segaduses ja veidi hirmul. Kohtuistungil kannatanule esitatud fotode

kohta K.K. nentis, et need on tehtud Aigari isa kodus saunaruumis. Kannatanu teab C. it väga

kaua ning viis enda sõnul Aigari C. iga kokku. Nüüd Aigar võib midagi selle pinnalt

kannatanule teha, sest C. ja Aigar läksid lahku. Kui kannatanu luges Aigari kirjutisi, et „K.K.

ja J.K. , te surnud“, siis ta oli ehmunud ja mõtles, et mis toimub. Meenutamisel kannatanu

vastas kohtuistungil, et ta helistas kohe sõpradele ja ütles, et teda ähvardati ning et kannatanu

on järgmine, kes surma saab. Kannatanu sõbrad helistasid Aigarile. Aigar Arolepp helistas

kohe videogruppi tagasi ja palus K.K. lt vabandust. Kannatanu helistas sõpradele, sest tal oli

hirm. Gruppi tulid ka videod, kus kannatanu nägi Janno Ottit, P.O. u ja Aigar Aroleppa

veristena. Seal Aigar ja Janno kasutasid vägivalda P.O. vastu. Video tekitas kannatanus

hirmu ja kartmist. Sel õhtul kutsuti kannatanut ka Aigar Arolepa juurde, kuid ta ei läinud, sest

kartis, kuna öeldi, et nemad on järgmised. See mõjutas kannatanut nii, et ta oli edaspidi

omaette ja ei teinud paljudest asjadest välja. Ta ei tahtnud enam Tartus ringi käia, sest kartis

Aigar Aroleppa, kuna Aigar Arolepp ja Janno Otti käisid väga tihti Tartus. Kui kannatanu

nägi P.O. u, siis ta rääkis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp kasutasid tema suhtes vägivalda.

9.6. Aigar Arolepp tunnistas kohtuistungil P.O. peksmisest videote tegemist. Ta saatis tollel

õhtul J.K. ele ja K.K. ile videoid ja fotosid. K.K. ga tal omavahel tüli ei ole, samas on neil

olnud lahkarvamusi – kannatanu jättis mõned asjad Aigari hinnangul temale rääkimata, kuid

samas probleeme nende vahel siiski ei ole. J.K. e peale oli süüdistatav natuke vihane. Ta

soovis J.K. t ja K.K. i hirmutada. Aigar Arolepale tundub, et C. ja J.K. siiamaani lollitavad

teda ning tal oli armukadedus. Süüdistatav mõtles, et nad kardavad, tunnevad hirmu, s.o mõte

oli natuke hirmutada. Süüdistatav palus K.K. käest vabandust, kuid tunnistab, et on J.K. u

ähvardanud. Video tegemise mõte oli süüdistatava arvates tobe.

9.7. Süüdistatav Janno Otti mäletab Aigar Arolepa käsku, et J.K. ja K.K. peavad tulema

kohale ning et P.O. helistaks neile.

9.8. Kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) edastas 18 fotot ja 9 videot, millelt nähtuvad

näovigastustega Aigar Arolepp (vasaku kulmu veritsus), Janno Otti (vasaku silma hematoom)

ja P.O. (verine nina, paistes huuled), samuti verepritsmed põrandal. Eelnevat näidates

küsitakse „Kes järgmine“, „J.K. sa järgmine er“, „K.K. ja J.K. te surnud“, „Otsime teid

ülesse“ „J.K. sa tööl homme we“.

9.9. Aigar Arolepa mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B filmitud videotes kajastub selgelt

Aigar Arolepa soov võtta ühendust nii J.K. uga kui ka K.K. ga. Seega tõele ei vasta Aigar

Arolepa kohtus esitatud väide, et K.K. ga ta ei soovinudki ühendust saada või et P.O. tegi

J.K. uga üksinda omal tahtel videokõnet. Nimetatud videotes on juttu ka sellest, et K.K. peab

oma asjad ära siluma. Aigar Arolepp ka soovis, et tema juurde kutsutaks nii J.K. kui ka K.K. .

9.10. Kohus asus seisukohale, et nii K.K. le kui ka J.K. ule videokõnes edastatud fotod,

videod ja sõnumid kogumis täidavad ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes. Aigar

Arolepp ähvardas J.K. u ja K.K. e tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Nii K.K. l kui ka

J.K. ul personaalselt ning ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli alust karta ähvarduse

täideviimist, sest Aigar Arolepp lisas oma sõnade kinnituseks grupivestlusesse värvikaid

videoid ja pilte P.O. peksmisest. K.K. samuti teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi

tarvitades vägivaldseks. Arvestades J.K. u ja K.K. seotust Aigar Arolepaga (K.K. tutvustas

Aigar Arolepale C.K. it, kes olid omavahel suhtes; Aigar Arolepp kahtlustas J.K. u C.K. iga

petmises) mõjus tapmisähvardus kohtu hinnangul reaalsena. K.K. isegi helistas oma

sõpradele, et saada kaitset, mis omakorda kinnitab ähvarduse veenvust. Kuigi K.K. le ja J.K.

ule edastatud ähvardussõnumites on selgesõnaliselt juttu ainult tapmisest, siis arvestades

asjaolu, kuidas süüdistatavad kannatanu P.O. ga käitusid, kvalifitseerub selline ähvardamine

ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Väga suure tõenäosusega ei oleks

ähvarduse täideviimise tulemuseks olnud mitte kellegi surm, vaid arvestatavalt tõsised

kehavigastused.

9.11. Kohus leidis, et Aigar Arolepp on ähvardamise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes, sest ta seadis eesmärgiks K.K. ja J.K. u hirmutamise läbi ähvarduste. Kohus ei nõustu

prokuratuuriga selles, et K.K. osas oli Aigar Arolepal otsene tahtlus, kuna eesmärk oligi

ähvardamine. Argo Arolepp on seda ka ise istungil kinnitanud. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märkis, et vabandamine ei kvalifitseeru õigusvastasust

välistavaks asjaoluks karistusseadustiku 2. peatüki 2. jao tähenduses.

10. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses KarS § 323 lg 1 järgi K.K. kui

õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla tarvitamises.

10.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud kannatanu K.K.

tapmisega kättemaksuks tema vangistamiseni viinud õiguspärase tegevuse eest

kriminaalmenetluses. Aigar Arolepp, kandes Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu

Maakohtu 4. oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 toonase elukaaslase ja ühise

lapse X.X. a ema K.K. suhtes toime pandud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

eest mõistetud vangistust ning olles teadlik, et T.K. ja K.K. suhtlevad omavahel ja tema

ähvardus jõuab K.K. ni, kirjutas 18. detsembril 2019 dateeritud ja T.K. ele adresseeritud kirjas

teksti: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K.K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis

ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“, mille kriipsutas läbi, kuid tekst jäi täielikult

loetavaks. T.K. tegi saadud kirjast foto, mille edastas Facebooki kaudu K.K. le. Seega Aigar

Arolepp ähvardas kolmanda isiku, kelleks oli T.K. , vahendusel K.K. tapmisega. Aigar

Arolepa kirjutatud ähvardust lugedes tundis K.K. reaalset ohtu enda elule ja tervisele.

10.2. Asudes Tartumaal XXX vallas XXX külas, 4. novembril 2021 kella 02.31 ajal

ähvardas Aigar Arolepp K.K. tapmisega, kui saatis J.S. i telefoni ning Facebook Messengeri

kasutajakontot kasutades K.K. le sõnumi: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti

tapab su ära.“ Saadud sõnumit võttis K.K. reaalse ähvardusena ja tundis ohtu enda elule ja

tervisele.

10.3. K.K. l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Aigar Arolepp oli varasemalt

tarvitanud K.K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti KarS § 121 lg 2

p 2 järgi süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-

8735 ning mõisteti KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2019

otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639.

10.4. Korduvalt kannatanu tapmisega ähvardamisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase

tegevuse eest kriminaalmenetluses, pani Aigar Arolepp toime KarS § 323 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu.

10.5. Vaadates Aigar Arolepale esitatud süüdistuse osategude toimepanemise aegu, tuleb

küsida ega kuriteod ei ole aegunud. Et T.K. ele edastati ähvardust sisaldav kiri 18. detsembril

2019 ja J.S. i telefoni vahendusel ähvardust sisaldav sõnum K.K. le 4. novembril 2021,

süüdistatav Aigar Arolepa suhtes on kohaldatud tõkendit nii kohtueelses kui ka

kohtumenetluses, ta on antud kohtu alla ning kohtuistungil üle kuulatud, ei ole temale ette

heidetud kuriteod aegunud.

10.6.Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp kirjutas 18. detsembril 2019 dateeritud kirja T.K.

ele. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp soovis selle kirjaga T.K. e vahendusel ähvardada

K.K. seoses tema menetlusseisundiga kriminaalmenetluses ning kas Aigar Arolepp saatis 4.

novembril 2021 kella 02.31 ajal K.K. le J.S. i telefoni ja Facebook Messengeri kasutajakontot

kasutades tapmisähvarduse.

10.7. Kannatanu K.K. andis järgmised ütlused. Nad olid Aigar Arolepaga elukaaslased ning

neil on üks ühine laps. T.K. e saadetud kiri K.K. le tekitas temas suurt hirmu ja ta hakkas

tõsiselt kartma. Kannatanul on 3 last ja ta kardab enda tapmist. K.K. tegi saadetust koopia ja

edastas selle politseile. Aigar Arolepp võis kannatanu hinnangul tuttavate kaudu kannatanu

elukohta Viljandis teada. Aigar Arolepp saatis K.K. le video, mis oli kole. Kannatanul tekkis

videot vaadates ebameeldiv tunne, see tekitas hirmu - kananahk tuli ihu peale, sest nuga oli

seal ning see kõik oli väga vägivaldne.

10.8. Tunnistaja T.K. selgitas, et ta tutvus Aigar Arolepaga interneti kaudu, oli temaga suhtes

ja siis katkestas selle. Ta teab, et Aigar Arolepal oli K.K. ga suhe. Tunnistaja külas olles nägi,

kuidas Aigar Arolepp oli K.K. suhtes vägivaldne, s.o piinas teda. Aigar Arolepp saatis T.K.

ele kirja, kes tegi sellest foto ja saatis edasi K.K. le. Seal on kirjas, et Aigar Arolepp tapab

K.K. . Kiri ehmatas tunnistajat. K.K. muutus kirja saades väga närviliseks ja ärevaks.

Tunnistaja hinnangul võib Aigar Arolepp mingil hetkel seda ka teha.

10.9. Tunnistaja J.S. i teada oli Aigar Arolepp K.K. peale kuri, kuna K.K. jättis ta maha.

C.K. teab, et Aigar oli „suht vihane“ K.K. peale, sest K.K. saatis ta vanglasse. Nad elasid

pikka aega koos ja Aigar Arolepp oli K.K. löönud.

10.10. Aigar Arolepa hinnangul rääkis K.K. kohtus osaliselt õigust. Lisaks sellele süüdistatav

tunnistas, et ta natukene kannab K.K. vastu vimma. Aigar Arolepp ei mäleta T.K. ele

kirjutatud kirja, kuid arvab, et on võimalik, et ta kirjutas selle kirja hetkeemotsioonist või

vimmast. Viimati kirjutas ta kirja T.K. ule 5 aastat tagasi ning suhtles temaga 2019. aastal.

T.K. ja K.K. teavad üksteist. Aigar Arolepp tutvus T.K. uga K.K. kaudu. Süüdistatava

hinnangul, kui tekst on maha tõmmatud, ei tohiks see tapmisähvardus olla hirmutav, sest see

on tühistatud. Ta tunnistab, et kirjutas ähvardusi K.K. kohta. Samas ta ka möönab, et see võib

veidi hirmutav olla. Süüdistatav ei tea, miks ta selle kirja saatis, isegi kui ta teksti maha

tõmbas. Aigar Arolepp kinnitab, et ta saatis sihilikult K.K. le vägivaldsed videod ja fotod,

kuna süüdistatava telefonist oleksid need kaotsi läinud. Ta tahtis neid säilitada, kuid ei oska

öelda, milleks täpsemalt.

10.11. Kannatanu K.K. ning tunnistajate T.K. e ja J.S. i ütlusi kinnitavad kannatanu esitatud

süüteoteade koos temale edastatud kirja koopiaga ja K.K. nimel õiguskaitseasutusele

edastatud väljatrükk J.S. i telefonist saadetud sõnumist. Süüteoteatele lisatud kirja koopiast

nähtub, et Aigar Arolepp 18. detsembril 2019 adresseeris T.K. ele kirja, milles oli küll maha

tõmmatud, aga loetav järgmine tekst: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K.K.

ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“ J.S. i telefonist aga

saadeti 4. novembril 2021 kella 02.31 ajal sõnum sisuga: „Lits panid aigari vanglasse 2

aastat Ta varsti tapab su ära.“.

10.12. Aigar Arolepp on 18. detsembri 2019 ähvarduskirja kirjutamist kinnitanud. Kohus

tõdes, et Aigar Arolepp kaldub kirjutama vigadega ning grammatiliselt ja stiililiselt

mittekorrektselt. J.S. i 20. oktoobril 2021 saadetud sõnum aga on korrektses eesti keeles.

Ähvardussõnum samas on Aigar Arolepale iseloomulikult kirjutatud kirjavigadega. Veelgi

enam, ähvarduses on kajastatud asjaolud, mis ei olnud J.S. ile teada. Aigar Arolepal aga oli

motiiv sõnumi saatmiseks, sest ta kandis K.K. vastu vimma ning on seda tunnistanud. J.S. il

polnud mingit põhjust K.K. le edastada ähvardusi Aigar Arolepa vangistuse osas. Kohtu

hinnangul on tunnistaja J.S. i ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. Samuti on

Aigar Arolepal juba varem olnud kombeks kolmanda isiku nime alt manipuleerivaid

sõnumeid kirjutada (nt et „Aigar poos ennast üles“), mis viitab sarnasele käitumismallile.

10.13. Ähvardamisest on võimalik rääkida ka juhul, kui võimalik kahju tekitamine saab

teatavaks kolmanda isiku vahendusel. Samuti ei „tühista“ ähvardust teksti läbikriipsutamine,

kui see on loetav. Aigar Arolepa kirja puhul see nii on. Nii T.K. kui ka K.K. said

läbikriipsutatud tekstist aru. K.K. l oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp

oli varasemalt tarvitanud K.K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti

ka kohtus süüdi. Aigar Arolepa ähvarduste tõsiseltvõetavust K.K. jaoks kinnitab samuti tõik,

et T.K. pidas ähvarduste täideviimist reaalseks - seepärast ta saatis pildi kirjast K.K. le

teadmiseks ja hoiatuseks. Veelgi enam, Aigar Arolepp on 18. detsembril 2019 ja 4. novembril

2021 ähvardanud K.K. ära tappa just kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest

kriminaalmenetluses – kirjas ja sõnumis on selged viited selle kohta, nagu K.K. oleks

vastutav Aigar Arolepa vanglasse sattumise eest. Kuigi K.K. le kohtuistungil edastatud sõnum

tuttav ei tundunud, on sõnumi saatmises palju aega möödunud ning kannatanu võis selle

unustada. See aga ei tähenda, et sõnumi saamisel ta aastaid tagasi ta hirmu ei tundnud. K.K.

on teinud ähvardusest kuvatõmmise, mis edastati politseile.

10.14. Kohus leidis, et Aigar Arolepp ähvardas K.K. 18. detsembril 2019 ja 4. novembril

2021 kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. J.S. i kasutajakontolt sõnumit ja T.K. ele kirja saates

seadis ta eesmärgiks nende adressaadini, s.o K.K. ni jõudmise. Aigar Arolepp teadis, et K.K.

ja T.K. suhtlesid omavahel. Samuti ta teadis, et J.S. oli K.K. ga telefonitsi 20. oktoobril 2021

ühendust võtnud, küsimaks informatsiooni lapse isa, s.o Aigar Arolepa kohta. Aigar Arolepal

esines ka K.K. le õigusemõistmises osalemise eest kätte maksmise osas kavatsetus. Ta teadis,

mis roll oli K.K. l kriminaalmenetluses ning tema arusaama järgi oli ta vanglas K.K. süül.

Eelnev nähtub edastatud kirjast ja sõnumist. Selle kõige eest ta asuski kätte maksma, s.o

kirjutas tapmisähvardusi sisaldava kirja ja sõnumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

11. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1

järgi C.K. i suhtes ahistava jälitamise ja ähvardamise toimepanemises. C.K. i suhtes

toime pandud kuritegude osas on Aigar Arolepale esitatud kokku 3 süüdistust (20. märts, 23.

mai ja 31. juuli 2024).

11.1. Kõigepealt kohus pidas vajalikuks täpsustada, et ei kvalifitseeri Aigar Arolepa käitumist

C.K. i suhtes KarS § 323 lg 1 järgi vägivalla tarvitamisena õigusemõistmises osaleja vastu.

Esiteks, Aigar Arolepale ei ole konkreetselt sellekohast süüdistust esitatud. Kuigi prokuratuuri

koostatud teokirjelduste järgi saaks kohus iseenesest muuhulgas kaaluda Aigar Arolepa

süüditunnistamist ka KarS § 323 lg 1 järgi, siis lisaks sellele, et süüdistustes ei ole viidatud

konkreetsele sättele ja süüdistust ka selles osas (süüdistuse lõpus) sõnastatud, ei tulnud see

arutlusele ka kohtuistungitel. Kohus nõustus sellega, et tegemist on tõepoolest piiripealse

juhtumiga – käesolevalt ei ole tuvastatav, et Aigar Arolepp tahtlikult soovis C.K. it kui

kriminaalmenetluses osalevat kannatanut mõjutada just seoses selle kriminaalmenetlusega.

Pigem on tegemist endise suhte ja armukadeduse pinnalt tekkinud konfliktsituatsiooniga.

Samas saab Aigar Arolepa käitumise ebaõigsus piisaval määral hõlmatud KarS § 120 lg-s 1 ja

§ 1573 lg-s 1 sätestatud teokirjeldustega ideaalkogumis ning ei vaja lisaks kvalifitseerimist

KarS § 323 lg 1 järgi.

11.2. Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp võttis süüdistusaktis nimetatud kuupäevadel

C.K. iga erinevatel viisidel (telefonitsi, sõnumeid saates, videokõnede, kirja teel) ühendust.

Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp on toime pannud kannatanu suhtes ahistava jälitamise

ja C.K. i ähvardamise. Järgnevalt analüüsis kohus süüdistusaktides kajastatud episoodide

kaupa kogumis, kas esitatud käitumisakte saab tõlgendada kehtiva õiguse kohaselt ahistava

jälitamise ja ähvardamisena.

11.3. 18. augusti - 19. augusti 2023 episoodid.

11.3.1. Aigar Arolepa ja C.K. i ütluste kohaselt olid nad alates 2022 kevadest suhtes ja 28.

juunil 2023 sündis neil poeg. Nende suhe lõppes 15. augustil 2023 C.K. i initsiatiivil, kuid

lapsega seonduvatel teemadel suheldi edasi. Pärnu Maakohtu 14. juulil 2023 määrusega

peatati esialgse õiguskaitse korras Aigar Arolepa hooldusõigus poja suhtes. Pärnu Maakohtu

22. septembri 2023 määrusega asjas nr 2-23-9984 võeti Aigar Arolepalt poja Z.Z. a

hooldusõigus ning eestkostjaks määrati Rapla vald kuni lapse ema C.K. i täisealiseks

saamiseni 10. novembri 2024 kuupäeval. Nimetatud kohtumääruse p 16 kohaselt tuleb Aigar

Arolepal suhtlus lapsega eelnevalt kooskõlastada eestkostjaga. Seega ei ole Aigar Arolepal ka

lapsega suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C.K. iga.

11.3.2. C.K. i ütluste kohaselt teatas ta Aigar Arolepale mõned päevad enne 18. augustil 2023,

et ta ei soovi temaga suhet jätkata, sest süüdistatav ei ilmunud kokku lepitud ajal lapse

hooldusõigust käsitlevale koosolekule. Kannatanu sõnul ta kardab Aigar Aroleppa ja soovib

temast eemal olla. Keegi Karu on Aigar Arolepa Facebooki kasutajakonto ning Aigar Arolepp

Facebook Messengeri sõnumis kirjutas 18. augustil kella 16-17 ajal, et ta tuleb Tallinnasse,

võtab C. i lapse kaasa, viib kannatanu metsa ja tapab ära. Seda sõnumit on politseiuurija

pildistanud. Kõne tegemise ajal oli alaealine kannatanu koos lastekodu kasvataja M.K. iga.

C.K. ütles Aigarile korduvalt, et ta Tallinnasse ei tuleks, sest kannatanu ei soovi teda näha,

samuti pole aega lapsega kohtumiseks kokku lepitud. Aigar Arolepp kirjutas vastamata kõne

all tähekombinatsiooni „tra“ ehk „türa“ – see on lühend, mida noored kasutavad. Samuti

väljendi „libu siis libu“. Kannatanu ei saanud aru, miks teda sõimama hakati, sest ta pole

midagi valesti teinud. Kui Aigar on purjus, siis tal on temale iseloomulik kirjaviis (kirjutab

nimed väikese tähega, esinevad tähekordused). Aigar Arolepp liikus kannatanu elukoha

juurde. Kui kannatanu alguses arvas, et tegemist on tühise ähvardusega, siis süüdistatava maja

juurde tulek suurendas tema hirmu. Kannatanu kartis, et süüdistatav viib päriselt lapse ära,

samuti viib tema metsa ja tapab ära. C. kartis oma lapsest ilma jääda. Ta ei teadnud, milleks

süüdistatav võimeline on, küll aga teadis, et kui tal mingi mõte tekib, siis ta nagunii tuleb

kohale. C.K. rääkis ka temaga kõne ajal koos olnud kasvataja M.K. ile, et Aigar lubas

kannatanu ära tappa. Kasvataja M.K. kutsus Aigari kohale ilmudes politsei ning politsei viis

süüdistatava ära. Aigari vägivaldsus oli kannatanule teada. Pilt rongiajast, mis oli saadetud

kell 17.57, tuli kannatanu mäletamist mööda peale telefonikõne suhteliselt kohe. Kui ta

rongiaegadest pildi saatis, teadis kannatanu, et nüüd tal ongi tõsi taga ja ta tulebki Tallinnasse.

Esimesest kahest tekstist kannatanu aru ei saanud, aga see viimane tähendab, et „löön su türa

maha“. 19. augusti 2023 hommikul sai Aigar kainestusmajast välja ja tuli uuesti kannatanu

elukohta. Siis läks kasvataja välja ja palus süüdistataval lahkuda. Aigar seepeale lahkus.

Kannatanu nägi Aigarit samal ajal aknast ning oli hirmul, et äkki Aigar üritab uuesti sisse

saada. C. hakkas hirmust enda selja taha vaatama, ta ei julgenud enam üksi kuskil käia ning

käis väljas ainult kasvatajaga. K.K. on C. ile rääkinud, et Aigar oli muutunud vägivaldseks ja

teda löönud.

11.3.3. Tunnistajad M.K. ja M.H. on C.K. i lastekodu kasvatajad. M.K. i sõnul ei soovinud

C. enam Aigariga suhelda siis, kui Aigar ei ilmunud lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks

kokkulepitud ajal kohale. Aigaril on õigus last vaatamas käia lastekaitse loal. 18. augustil

2023 käis kasvataja M. koos C. iga poes, kui sealt tulles C. ütles, et Aigar oli teda

ähvardanud, oli lubanud C. i maha lüüa ja lapse ära röövida. Tal ei läinud need hirmud üle. C.

ei tahtnud üksi ringi käia, vaid koos.

11.3.4. Tunnistaja M.H. sõnul pärast Aigari külaskäiku muutus C. arglikuks, tal hakkasid

hirmud ja foobiad tekkima. Ta kartis, et järsku Aigar tuleb ootamatult tagaselja Tallinnasse,

teeb füüsiliselt midagi ja järsku jälitab teda. Ta muutus ebakindlaks, ebastabiilseks, kuna ei

teadnud, mis võib juhtuda. Kannatanu soovis koos teise inimesega väljas jalutamas käia, sest

tal oli hirm.

11.3.5. Aigar Arolepa kinnitusel on Facebookis tema kasutajanimi Keegi Karu. Ta teab, et

peab lapsega suhtlemiseks teavitama Rapla valda. Temalt võeti hooldusõigus pidutsemiste

pärast ära. Aigar Arolepp tunnistab, et ta üritas C. iga 18. augustil kokku saada, kui selleks

luba ei olnud. Ta helistas ja kirjutas C. ile õhtupoolikul. Helistamise sisu rongi peal oli, et C.

hoorab Tallinna vahel ringi J.K. ega. Sõnumi sisu oli neli sõna - löön su türa maha - ja need ta

C. ile saatis, sest oli solvunud. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil C.K. ile sõnumite saatmise

omaks. Samas ütles C. küll, et süüdistatav ei või talle helistada. Süüdistatav 18. augustil

lapsega suhtlemiseks Rapla vallalt luba ei olnud saanud ja Aigar Arolepp teadis seda.

11.3.5. K.K. sõnul on ta C.K. iga suhelnud ning andnud talle teada, et Aigar Arolepp on teda

löönud.

11.3.6. Kannatanu C.K. i ja tunnistaja M.K. i ütlusi kinnitavad 18. augusti 2023 pöördumine

Häirekeskusesse, mis kajastub ka politsei andmebaasis, C.K. i süüteoteade Politsei- ja

Piirivalveametile, M.K. i 18. augustil 2023 Häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll,

politseiametike vormikaamera videosalvestised ja C.K. ile tehtud kõnede logi. Nendes

kajastub informatsioon, miks C.K. tundis ennast 18. augustil ja 19. augustil 2023

ebamugavalt just Aigar Arolepa käitumise tõttu.

11.3.7. Aigar Arolepa väited, et ta läks Tallinnasse sünnipäevakaarti, milles tema lapse

ultraheli pilt, ära tooma, pidi juba 18. augusti õhtul lastekodu juurde C.K. iga tagasi kohtuma

minema, et C.K. teda sõnumites vastu sõimas ning ka omal initsiatiivil ühendust võttis, ei

vasta kogutud tõenditele tuginedes tõele. C.K. i ja Aigar Arolepa vahel 18. augustil 2023

edastatud sõnumitest ei nähtu, et kannatanu üldse süüdistatavaga suhelda sooviks või võtaks

omal tahtel Aigar Arolepaga ühendust. Samuti tuleb nentida, et kannatanu suhtles Aigar

Arolepaga küllaltki viisakalt, arvestades süüdistatava provotseerivat, lugupidamatut, solvavat

ja ähvardavat sõnumite sisu, mis vaatlusprotokollist nähtub ning millel kohus ka allpool

peatub. On selge, et Aigar Arolepp soovib juhtunu tehiolusid enda kasuks pöörata, kuid

tõendid kõnelevad vastupidist.

11.3.8. Aigar Arolepp andis regulaarselt ülevaateid rongisõidust C.K. ile nii video kui ka

sõnumite teel. C.K. korduvalt väljendab selgesõnaliselt, et ta ei soovi Aigar Aroleppa endale

külla ega lapse lähedusse, samuti, et Aigar Arolepal pole luba. Aigar Arolepp aga suhtub

sellesse ükskõikselt ning kirjutab, et ta tuleb ikkagi oma poega vaatama. C.K. lubab Aigar

Arolepale ka korduvalt politsei kutsuda, kui Aigar Arolepp peaks kohale tulema. 18. augustil

2023 kella 22.33 kuni 22.47 ajal C.K. ile edastatud sõnumites Aigar Arolepp teatas, et ta on

kohal, veenis tüdrukut tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13

vastamata jäänud kõnet. Kell 22.48 lastekodu juurde saabunud politsei viis Aigar Arolepa

kainenema. Järgmisel päeval, s.o 19. augustil 2023 ajavahemikus kella 6.31-6.52

kainestusmajast välja saades üritab süüdistatav jätkuvalt kannatanuga korduvalt telefonitsi

ühendust saada, kuid see ei õnnestu.

11.3.9. Aigar Arolepa kohtule esitatud väide, et ta tunneb enda sõnul oma lapse vastu suurt

huvi, on ümber lükatud Rapla Vallavalitsuse vastusega nõudekirjale, mille kohaselt

kohtumenetluse ajal ei suutnud Aigar Arolepp kokku leppida lapsega suhtlemise korda ning

ilmus korduvalt lapse elukohta kokku leppimata aegadel ja alkoholijoobes. Aigar Arolepp ei

ole enam edaspidiselt avaldanud soovi lapsega kohtumiseks ning ei ole ka lapse eluolu ja

käekäigu vastu huvi üles näidanud.

11.3.10. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et Aigar Arolepp, arvestamata C.K. i soove,

vastu C.K. i tahtmist üritas temaga mobiiltelefoni vahendusel suhelda ning kannatanu elukoha

juures kohtuda. Samuti pani Aigar Arolepp C.K. i suhtes toime ähvardamised. Kohus peab

C.K. i ütluseid usaldusväärseks selles, et Aigar Arolepp 18. augustil 2023 kella 15-16

vahemikus ähvardas kannatanult lapse ära võtta ja kannatanu tappa. Kuigi nimetatud

ähvardusest ei ole objektiivset jälge mitteisikulistes tõendites talletatud, siis kannatanu ütluste

usaldusväärsust suurendavad lastekodu kasvatajatest tunnistajate M.K. i ja M.H. ütlused,

kuna C.K. rääkis neile juhtunust. C.K. il ei olnud põhjust valetamiseks. Tema reaktsiooni

ähvardamisele nägid vahetult lastekodu kasvatajad. Veelgi enam, Aigar Arolepp tahtis

kannatanuga kokku saada isegi pärast seda kui politsei ta kainenema toimetas. Aigar Arolepp

teadis, et C.K. temaga pärast 14. või 15. augustit enam suhelda ei soovi.

11.3.11. Kohus nõustus prokuratuuriga, et ühel või kahel korral teise inimese tahte vastaselt

temaga erinevatel viisidel ühenduse võtmine ja kohtuda soovimine ilmselt ei täida KarS §

1573 lg 1 koosseisu. Ahistava jälitamise puhul on nõutav, et see on toime pandud kannatanu

tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu

telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad

olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele hakkavad

sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri

tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on

soovimatu ning palunud see lõpetada Kogumis uuritavate kuriteoepisoodidega on sellise

kuriteokoosseisu täidetus tuvastatav. Aigar Arolepp, vaatamata C.K. i tahtele, jätkas

kannatanu ahistamist erinevatel viisidel. 18. augusti ja 19. augusti 2023 osategude puhul on

tegemist on teise isikuga (tema tahte vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega

KarS § 1573 mõttes.

11.3.12. C.K. ile 18. augustil 2023 saadetud sõnum „Lõõn. Su trad mahq“ ehk „Löön su türa

maha“, nagu ka kannatanu seda mõistis, samuti varasemalt samal kuupäeval esitatud

tapmisähvardus täidab kohtu hinnangul ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes, kuna

kannatanu kartis süüdistatavat ja rääkis juhtunust ka oma kasvatajatele. Ta teadis, et Aigar

Arolepp muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ning ka seda, et süüdistatav on kasutanud

vägivalda enda teise endise elukaaslase K.K. suhtes. C.K. tegelikult kartis, et Aigar Arolepp

tuleb, võtab tema lapse ja tapab kannatanu ära. Kohus siinkohal ei nõustu kaitsja arvamusega,

et C.K. kartis ainult temalt lapse ära võtmist – Aigar Arolepa käitumine kogumis tekitab

objektiivses kõrvalseisjas hirmu ja ärevust ka võimaliku tervisekahjustuse tekitamise osas.

11.4. 28. märtsi – 24. aprilli 2024 episoodid.

11.4.1. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-1715 vahistati

Aigar Arolepp uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu. 6. oktoobri 2023 prokuratuuri

määrusega kohaldati talle lisapiiranguid kuni kohtu alla andmiseni ning Aigar Arolepale

selgitati, et kannatanu C.K. iga on temal menetluse vältel suhtlemine keelatud. 27. märtsi

2024 kohtu alla andmise järel, kui Tartu Vangla lõpetas Aigar Arolepa suhtes lisapiirangute

kohaldamise, tekkis süüdistataval võimalus helistada ja kirjutada. Aigar Arolepp võttis

ajavahemikus 28. märtsist – 21. aprillil 2024 korduvalt C.K. i tahte vastaselt viimasega nii

telefonitsi kui ka kirja teel ühendust, seda ka pärast lisapiirangute kehtestamist 11. aprillil

2024.

11.4.2. C.K. on kohtuistungil rääkinud, et Aigar Arolepp vanglas olles helistas ja saatis ühe

korra kirja. Kõne tegemise ajal viibis kannatanu koos kasvatajaga. Kannatanu alguses ootas

perearsti kõnet. Kuna C.K. ei jälgi numbreid ja teadis, et Aigar Arolepp on kinni, siis ta võttis

kõne vastu. Alguses ta ei saanud aru, kes räägib. Aigar Arolepp ajas segast juttu ja lõpuks ta

ütles, et ta ei jäta seda asja nii. Et ta tuleb välja ja teeb selle sama teo, mis ta lubas teha. C.K.

sai aru, et Aigar Arolepp tahab teda ikkagi ära tappa ja lapse ära võtta. Aigar Arolepp ütles, et

kuna kannatanul on temaga laps, siis süüdistatav ei jäta teda rahule. Siis sai C.K. aru, et see

on Aigar Arolepp, kuna tal on Aigar Arolepaga laps. Kannatanu ütles, et Aigar Arolepp ei

tohi helistada ja et parem on, kui ta C.K. i rahule jätaks. Kannatanu hakkas selle kõne peale

kartma, et Aigar Arolepp saab välja, ja muutus ärevaks. C.K. kartis nii enda kui ka lapse

pärast, et Aigar võtab lapse ära ja tapab kannatanu. C.K. on näinud, kuidas Aigar on teiste

inimestega agressiivne. Aigar Arolepp helistas ka lastekodu üldnumbrile ning proovis

ühendust saada kannatanuga. Pärast süüdistatava kõnet kannatanu ei saanud tükk aega

normaalselt magada, tema ööd olid jälle unetud. Aigar Arolepp saatis kannatanule vanglast

kirja lastekodu postkasti. C.K. sai kirja läbi lugedes aru, et Aigar ei jätagi teda mitte kuidagi

rahule, et ta ikka üritab. Kirja saamine oli traumeeriv. Lapse nime läbikriipsutamine oli häiriv.

Kannatanu jätkuvalt kartis, et süüdistatav ei jäta seda asja nii, et ta ikkagi üritab C.K. ilt poega

ära võtta. Aigari poolt kasutatud väljendid tekitasid hirmu. Kannatanu käib psühhiaatri juures

ja tarvitab ravimeid, sest tal on depressioon. C.K. hakkas enda sõnul Aigar Aroleppa kartma

alles siis, kui viimane hakkas kannatanut ja nende ühist last ähvardama.

11.4.3. Tunnistaja M.K. selgitas, et Aigar Arolepp helistas lastekodusse kahel korral, s.o ühel

korral C.K. i isiklikule telefoninumbrile ja teisel korral lastekodu telefonile. Seda numbrit

poleks Aigar Arolepp tohtinud teada. C.K. oli väga hirmunud ja läks endast välja, kui ta sai

aru, et süüdistatav helistab. Lastekodu telefonile vastates kasvataja ütles, et C.K. ei soovi

süüdistatavaga rääkida. Kannatanu kartis, et Aigar ei jäta teda rahule.

11.4.4. Tunnistaja M.H. kinnitusel helistas Aigar Arolepp ühe korra C.K. ile siis, kui

tunnistaja oli tööl. See oli 2024 märtsikuus. C.K. i reaktsioonist ja väljenduste järgi sai

kasvataja aru, et ta räägib Aigar Arolepaga. C.K. hakkas hüsteeriliselt telefoni otsas karjuma,

et „miks sa mulle helistad, sa ei tohi mulle helistada, ma ei taha sinuga suhelda, sul on

piirangud peal, miks sa teed niimoodi“. C.K. ärritus ja ütles, et „miks sa mulle helistasid, kust

sa mu numbri said, sa ei tohi ju, minu numbrit sul ei tohi olemaski olla“. Ta läks täiesti endast

välja. Koju jõudes oli C.K. nii endast väljas, et ta värises ühe keha ja ka käed värisesid.

Helistamisel oli number võõras. C.K. muutus psüühiliselt väga ebastabiilseks ning vajas

psühholoogi abi.

11.4.5. Aigar Arolepp selgitas maakohtule, et kui suhtluspiirangud maha läksid, siis ta unustas

ära, et peab lapse osas esmalt Rapla vallaga ühendust võtma. Ta ei arvanud, et kiri hirmutav

on ja tegemist on alusetute süüdistustega ning süüdistatav soovis C.K. i korrale kutsumiseks

avaldusi ja taotlusi vastu teha. Ta tahab, et C.K. kannataks ja oleks häiritud.

11.4.6. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et kui süüdistatavalt suhtluspiirangud kadusid,

siis ta olevat ära unustanud, et oma lapsega seotud küsimustes tuleb ühendust võtta C.K. i

eestkostjaga. Esialgse õiguskaitse korras võeti süüdistatavalt lapse hooldusõigus ära 2023

juulis ja lõplikult 2023 septembris. Süüdistatav mäletas kindlasti, et ta ei tohi lapsega

seonduvates asjades esmalt kannatanuga kontakti võtta. Aigar Arolepa eesmärk oli siiski võtta

ühendust just C.K. iga. Et Aigar Arolepp on tunnistanud oma õiguste kuritarvitamist seoses

ametiasutuste poole kirjadega pöördumisega, samuti soovi C.K. it häirida, hirmutada ja talle

kätte maksta, tähendab, et süüdistatava korduva sarnase käitumismustri liikumapanevaks

jõuks on ikkagi viha ja kättemaksuhimu kannatanu suunas. Aigar Arolepal on samuti täiesti

vale arusaam C.K. i käitumisest – kannatanu on abi saamiseks ja oma õiguste tegelikuks

kaitseks täiesti õiguspäraselt pöördunud ametiasutuste poole ning seda just süüdistatav Aigar

Arolepast lähtuva ohtliku käitumise tõttu. C.K. ei ole oma õiguste eest seistes Aigar Arolepa

õigusi mingil määral rikkunud. Menetluse edaspidise käigu on aga otsustanud riik.

11.4.7. Kannatanu C.K. i ning tunnistajate M.K. i ja M.H. ütlusi kinnitavad C.K. i eestkostja

esindaja S.P. i esitatud süüteoteade koos kõnelogi väljavõttega, Tartu Vanglast 28. märtsil

2024 Aigar Arolepa kasutuses olnud kõnekaardilt nr 7819 C.K. ile tehtud kõnede

vaatlusprotokoll, 7. aprillil 2024 Aigar Arolepa poolt C.K. ile Tallinna Lastekodusse saadetud

kirja vaatlusprotokoll ning riigiasutustele saadetud avalduste koopiad.

11.4.8. Aigar Arolepa kõnelogi väljavõttest ning kõnede vaatlusprotokollist nähtub, et pärast

kõneside piirangu mahavõtmist tegi Aigar Arolepp esimese kõne 28. märtsil 2024 kell 16.00

C.K. ile – kõne kestis 1 minut ja 31 sekundit. Veel on C.K. i numbrit valitud kahel korral kell

16.06 ja 16.41, kuid kannatanu kõnedele ei vastanud ja viimasest kõnest keeldus. Tallinna

lastekodu üldnumbrile helistas Aigar Arolepp 4. aprillil 2024 - kõne kestus oli 15 minutit ja

57 sekundit. Lastekodusse 8. aprillil 2024 saabunud kirjast muuhulgas nähtub, et Aigar

Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb

vanglast vägivaldne isik, süüdistab C.K. it truudusetuses ja selles, et ei näe enda poja

kasvamist. Aigar Arolepp teatab ka, et 28. detsembril 2023 pooleaastaseks saav poeg peaks

koos emaga, s.o C.K. iga teda vanglasse vaatama tulema.

11.4.9. 12. aprillil 2024 kirjutas Aigar Arolepp C.K. i ja tema vanemate kohta kuriteoavalduse

valeütluste andmise, valeütluste andmisele kihutamise ja ähvardamise kohta. 14. aprillil 2024

kirjutas süüdistatav maakohtule C.K. i suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi

ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumisi. Aigar Arolepp nõudis C.K. i vastutusele

võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu kohaldamist, lisapiirangute

taaskehtestamise eest C.K. ilt rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas või

summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja põlvili vabanduse palumist, süüdistas

C.K. it enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis ette ühisel lapsel nime vahetamist

ning soovitas C.K. il minna Jämejalga ravile. 19. aprilli 2024 määrusega jättis Tartu

Maakohus avalduse menetlusse võtmata.

11.4.10. Kohus leidis, et Aigar Arolepp pani 18. augustil , 19. augustil 2023, 28. märtsil, 4.

märtsil, 5.-7. aprillil, 12. aprillil, 14. aprillil, 21. aprillil ja 24. aprillil C.K. i suhtes toime

ahistava jälitamise KarS § 1573 lg 1 mõttes, samuti ähvardamise KarS § 120 lg 1 järgi 18.

augusti 2023, 28. märtsi ja 5.-7. aprilli 2024 kuupäevadel. Aigar Arolepp soovis sekkuda

kannatanu tahte vastaselt viimase eraellu ning C.K. il oli alust süüdistatavat karta. Aigar

Arolepal oli raske leppida sellega, et ta on maha jäetud. Samas on süüdistatava suhted

lõppenud just tema enda isikust tulenevatel asjaoludel (vastaspoolega mitte arvestamine,

alkoholisõltuvus, agressiivne ja manipuleeriv käitumine jne). Selline käitumine on Aigar

Arolepal kordunud temaga lähisuhtes olnud K.K. ga, J.S. iga ja T.K. ega. Kõik need naised

rääkisid kohtule, et Aigar Arolepal on pärast maha jätmist kombeks jätkata nende tülitamist,

jälitamist ja ähvardamist. Süüdistatav on neid inimesi tülitanud tagantjärele pikka aega nii, et

J.S. vahetas telefoninumbrit ja K.K. elukohta. Kui ohver on selgelt väljendanud, et selline

teguviis on soovimatu ja ta ei taha kokku saada, ei taha suhelda, aga kontakti otsimine jätkub

ja kordub, on olemuselt intensiivne, otsitakse teised suhtluskanalid või tegemist on juba

kombineeritud viisil inimese tülitamisega, siis võib ka eraldi võttes sotsiaalselt

aktsepteeritavate käitumisaktide kogum muutuda häirivaks, hirmutavaks ja täita ahistava

jälitamise koosseisu. Tegemist on teise isikuga (viimase tahte vastaselt) korduva või

järjepideva kontakti otsimisega.

11.4.11. Kohus oli seisukohal, et ahistava jälitamisena saab 1573 lg 1 järgi käsitleda ka

korduvaid põhjendamatuid pöördumisi riigi ametiasutuste poole, mille eesmärgiks on

võimalik sekkumine puudutatud isiku eraellu. Tegemist on muul viisil teise isiku tahte

vastaselt tema eraellu sekkumisega. Tegelikku riigiasutuse poolset sekkumist (nt ühenduse

võtmist või välja kutsumist vms) ei ole vaja sellisel juhul tuvastada, kui isikule heidetakse

KarS § 1573 lg 1 järgi ette häirimise eesmärki. Kui aga süüdistuses on kirjeldatud üksnes

tagajärgi, mida häirimine on tekitanud, tuleb tuvastada, millega kannatanu elutegevust häiriti.

Süüdistusaktis heidetakse Aigar Arolepale ette nii C.K. i häirimise eesmärki kui ka tekkinud

tagajärgi. Järelikult ka pärast 11. aprilli 2024 Aigar Arolepale lisapiirangute seadmist, s.o 14.

aprilli 2024 politsei poole, 12. aprilli kohtu ja prokuratuuri poole, 14. aprillil, 21. aprillil ja 24.

aprillil 2024 kohtu poole kirja teel pöördumised tuleb lugeda ahistava jälitamise osategudeks.

Mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt sekkutakse kas

potentsiaalselt või tegelikult isiku eraellu. Kuna Aigar Arolepp pani ahistava jälitamise ja

ähvardamise toime õiguslikus mõttes ühe teoga, moodustavad need teod ideaalkogumi KarS §

63 lg 1 mõttes.

11.4.12. Aigar Arolepp pani ähvardamise ja ahistava jälitamise toime kavatsetult KarS § 16 lg

2 mõttes, sest seadis eesmärgiks C.K. i ähvardamise ning korduvalt ja järjepidevalt kontakti

otsimise ning muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Sellise käitumise

eesmärk ja tagajärg omakorda oli endise elukaaslase C.K. i hirmutamine, alandamine ja muul

viisil igapäevaelu oluliselt häirimine. Kas C.K. ja J.K. võisid suhtes olla, ei oma siinkohal

tähendust – on selge, et kannatanu ei soovi enam süüdistatavaga suhelda. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

12. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses KarS § 179 lg 11 järgi alaealiste

seksuaalses ahvatlemises.

12.1. C.K. i kinnitusel ei ole ta Tiktok keskkonnas kasutajanime aikujakata alt suhelnud

Tiktok kasutajaga planeet14. Ta arvab, et see on tema õde S. . S. l oli vahepeal Snapchati

konto planeet14. Tiktokis inimesega suhtlemiseks peab teadma tema nime, muidu ei saa

ühendust. Aigar Arolepp kasutab Facebookis nimesid Aigar Arolepp, aikuolen, mustikamari,

Karu Käpp, Snapchatis nime Kanepi Mees ning Tiktokis aikujakata.

12.2. Tunnistaja J.S. ütluste kohaselt tekkis Aigar Arolepal haiglane huvi oma kasutütre

suhtes ja lähenemiskeeld pandi talle muuhulgas seoses kasutütrega.

12.3. Kannatanu S.K. rääkis, et ta kasutab muuhulgas sotsiaalmeediaplatvormi Snapchat ja

Tiktok. Tema Snapchati kasutajanimi on Olenpisike14 ning Tiktoki kasutajanimi on samuti

Olenpisike14. Tiktoki konto nimi on @planeet14. Kontole on märgitud tema vanuseks 14.

Kannatanu selgitas kohtule, et Snapchati konto olenpisike14 on eesnimi ja @planeet14 on

konto nimi. S.K. tunneb Aigar Aroleppa ning on temaga suhelnud Juurus ja telefonis

(Snapchatis, Messengeris ja Tiktokis). Aigar Arolepp kasutas kasutajanimesid Aikujakata,

Karu Käpp. Kasutajanimi Kanepi Mees on kannatanule tuttav ja seda kasutas kannatanu teada

Aigar Arolepp. Kui Aigar kannatanule kirjutas, et ta on kenake, armsake ja väga ilus, tekitas

see kannatanus tagantjärele hirmutundeid. Ta ei tea, miks Aigar Arolepp temaga ühendust

võttis. Aigar Arolepp soovis temalt sama, mida tema õelt C. ilt. Kannatanu võttis seda naljaga,

kui Aigar Arolepp Tiktokki kirjutas, et teeme keppi - see tähendab kannatanu jaoks

kallistamist jne. Täiskasvanud mehel kannatanu hinnangul lapsele nii kirjutada ei sobi. S.K.

ei tea, kas sellel kõigel oli seksuaalne tähendus. Kannatanu samas ütleb, et süüdistatav tahtis

teha „sama mis õele“, s.o et ära vägistada selle kepi tegemise peale. Kui ta käis klassiga

kesklinnas Tartus, siis ta nägi Aigar Aroleppa ning vaatas edaspidi kogu aeg selja taha – tal

tekkis hirmutunne, et Aigar Arolepp hakkab temal järel käima. Kannatanu S.K. i ütlused

Aigar Arolepaga suhtlemise kohta riimuvad ka tema ema M.K.K. i ütlustega.

12.4. Aigar Arolepp on juba varasemalt kinnitanud, et tema Facebook kasutajakonto nimi on

Keegi Karu. Ta on vist kasutanud ka nime Karukäpp. Süüdistatav on samuti Snapchatti

kasutanud. Ta on suhelnud kasutajaga E.E: , kuid ei teadnud, kui vana kasutaja on. Ta suhtles

Snapchatis kasutajaga ketlinkallast22 ning arvas, et tüdruk oli 15. Aigar Arolepp enda sõnul

purjus peaga lihtsalt ajas lolli iba. Ta palus saata endale tavalisi fotosid. Süüdistatavale ei

meenu, et kehaosadest oleks juttu olnud. Aigar Arolepp kinnitab, et 2023 juunis suhtles ta

V.T. ega, kuid tema vanust ei teadnud. Kuna tegemist on võltskontoga, siis ta ei tea, miks

hakkas V.T. ga seksijutte ajama. See oli purjus peaga. Vanused on suhtluses olemas. Aigar

Arolepp võttis kohtuistungil omaks, et ta kirjutas kõikidele nendele kontodele oma

kasutajakonto alt. Aigar Arolepp teab S.K. ut C. i kaudu, sest nad on õed. Nad on ühe korra

kohtunud võib-olla märtsis Juurus ning suheldud on ka telefonitsi, sms-ide teel ja

sotsiaalmeedias. Seksijutt S. le oli süüdistatava sõnul purjus peaga möla. Ta ei tea, miks pidi

C. i õega seksijuttu ajama. Aigar Arolepp ei mäleta, et ta oleks kellelegi seksuaalsetel

teemadel raha pakkunud. Samuti ei meenu, et ta oleks käskinud kellelgi rindasid näidata.

12.5. S.K. u mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et rakenduses Snapchat on kasutajate

olenpisike14 (S.K. ) ja Kanepi Mees (Aigar Arolepp) vahel toimunud alates 2022 septembrist

erineva sisuga vestlused. Kohtu seisukohalt on prokuratuur süüdistusaktis kajastanud

asjakohaselt ja kokkuvõtvalt, millistel teemadel vestlused aset leidsid. Muuhulgas Aigar

Arolepp suunas vestluse S.K. uga korduvalt seksuaalsetele teemadele, s.o tegi komplimente

S.K. u välimuse kohta, nimetas teda kallikeseks, armsaks, väljendas soovi astuda

seksuaalvahekorda ja suhtes olla, avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste

kohta, postitas hulganisti punaseid südameid ja saatis musisid.

12.6. 5. juuni - 2. august 2023 aset leidnud jälitustoimingu protokollist nähtub, et Aigar

Arolepp suhtlusportaalis www.facebook.com kasutajakontoga Karu Käpp privaatsõnumite

vahendusel tegi tema teada 12-aastasele V.T. ele komplimente viimase välimuse kohta,

nimetas V.T. e kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, tegi korduvalt

ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga seksuaalvahekorda, saatis foto

rahast. 12-aastane V.T. oli muudetud identiteediga politseiagent. Aigar Arolepa väide, et

tegemist on võltskontoga, vastab tõele, kuid analüüsides süüdistatava vestlusi V.T. ega ning

seda, kuidas ta reageerib V.T. e sõnumitele ja tema kontolt saadetud piltidele, saab järeldada

ainult seda, et Aigar Arolepp V.T. ega suhtlemise hetkel oli veendunud, et ta suhtlebki 12-

aastase tütarlapsega, mitte täiskasvanuga. Kõik seksuaalse suunitlusega vestlused olid Aigar

Arolepa poolt suunatud just 12-aastasele lapsele ning süüdistatav oli sellest tol hetkel ka

teadlik. Samuti soovis Aigar Arolepp rahast foto saatmisel ilmselgelt alaealist manipuleerida,

võitmaks viimase poolehoidu.

12.7. Aigar Arolepa telefoni Samsung SM-F711B vaatluse käigus on tuvastatud, et Aigar

Arolepp kasutab muuhulgas kasutajanimesid karu käpp, Karukäpp ja Keegi Karu. Ta on 2023

augustist kuni novembrini suhelnud mitmete alla 16-aastaste tüdrukutega, soovides

muuhulgas saada nende fotosid ja kohtuda. Ajavahemikus 29. september - 2. oktoober 2023

Aigar Arolepp suhtlusportaalis Snapchat, kasutajanimega Andu Tartu, suhtles 12-aastase

Snapchati kasutajaga, nimega E.E: , kellele avaldas soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi

talle komplimente, avaldas armastust, pakkus raha ja lubas osta asju. Aigar Arolepp suhtles ka

15-aastase Snapchati kasutajaga nimega ketlinkallast22 K.K. , kellele avaldas soovi salaja

kokku saada ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas osta seksuaalse

tegevuse eest asju, samuti käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas kujutatud

tüdruku rinnad. Aigar Arolepp teadis kasutajate vanuseid.

12.8. Aigar Arolepa ütluste kohaselt oli eelpool refereeritud suhtlus lihtsalt lollitamine. Nii

see aga tegelikult ei ole. Riik peab kaitsma lapseealise normaalset vaimset ja seksuaalset

arengut, ja seda ka internetis. Aigar Arolepa käitumine tegelikult kujutab endast sugulist laadi

ehk kiimalist tegu, millega tekitatakse alaealises kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Sellise

huvi tekitamise eesmärk on kõikides süüdistusaktis kajastatud episoodides sedastatav. Aigar

Arolepa kiimlemine on jäänud õnneks ainult psühholoogilisele tasemele – süüdistatav rääkis

ja kirjutas alaealistele internetis. Aigar Arolepa suhtluses sisaldus konkreetne üleskutse

seksuaalkäitumiseks ning see oleks võimeline tekitama keskmises varateismelises (vanuses

10–13 aastat) soovi seksuaalse iseloomuga tegevusi proovida. Kuritegu on lõpule viidud

koosseisule vastava ahvatlemisteo toimepanemisega. Ei ole tähtis, kas tegu lapseealises ka

seksuaalelu vastu tegelikult huvi tekitab. Puuduvad ka igasugused viited, et keegi teine peale

Aigar Arolepa oleks alaealisi seksuaalselt ahvatlenud.

12.9. Kohus leiab, et Aigar Arolepp võttis eelpooltoodud alaealistega ühendust kavatsetult

KarS § 16 lg 2 järgi, sest tema eesmärgiks oligi alaealiste, s.o alla 16-aastaste tüdrukute

seksuaalne ahvatlemine, mille lõpptulemuseks oleks võinud olla intiimvahekord täisealise ja

lapse vahel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aigar Arolepp on oma

käitumist vabandanud alkoholijoobega.

12.10. Kohus leidis, et Aigar Arolepa käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 179 lg 1 järgi

lapseealise seksuaalse ahvatlemisena. Kuna teda on juba karistatud KarS § 179 lg 11 järgi

Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega nr 1-19-2639 lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest,

tuleb tema teod uuesti kvalifitseerida raskeima sätte, s.o KarS § 179 lg 11 järgi. Järelikult

Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, pani

korduvalt toime nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemise, s.o

KarS § 179 lg 11 järgse kuriteo.

13. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses KarS § 1751 lg 2 järgi lapspornole

juurdepääsu taotlemises.

13.1. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel leiti mobiiltelefonid Samsung A8 ja Samsung

Galaxy S7. Samsung A8 info raportist nähtub, et nimetatud telefoni kasutaja on olnud Aigar

Arolepp hiljemalt alates 12. detsembrist 2022, kui tema meiliaadressi diisel1808@online.ee

on esimest korda kasutatud teenuse tarvitamiseks. Vaatlusprotokollist nähtub, et

mobiiltelefoniga Samsung A8 on Aigar Arolepp alates 2022. aasta detsembrist kuni 21.

märtsini 2023 veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsinud laste seksuaalse

väärkohtlemise materjale, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt

endale arvutisse tõmbamata teoseid, mis süüdistuses on kirjeldatud. Tegemist on nn cache

failidega ehk veebilehitsemise ja videote vaatamise hõlbustamiseks arvutis iseeneslikult

tekkivate pisipiltidega. Asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome brauseri kasutamisel.

Piltidel on kajastatud ainult üks hetk, sellele eelneb ja järgneb tegevus. Piltidel olevad lapsed,

taust, võtteplatsid on erinevad, millest järeldub, et videod on erinevad. Piltidel on kujutatud

lapseealisi suguühtes ja kaasatuna sugulistesse tegevustesse.

13.2. Tõenditest on sedastatav, et Aigar Arolepp on ajavahemikus 2022 detsembrist kuni 4.

oktoobrini 2023 oma seadmetega Samsung A8 ja Samsung SM-F711B veebilehitsejaga

Google Chrome otsinud lapspornot, mida vaatas enda seadmesse alla laadimata ja mille

vaatamisest jäid seadmetesse pisipildid. Nendelt pisipiltidelt on tuvastatav, et vaadatud teostel

on alaealised pornograafilistes situatsioonides ja nooremad, kui 14-aastased erootilistes

situatsioonides. Tegemist on taaskord nn cache failidega, mille asukohateest nähtub, et failid

tekkisid Chrome ja Opera brauseri kasutamisel. Teostes on kujutatud lapsi suguühtes ja

kaasatuna seksuaalsetesse tegevustesse.

13.3. Aigar Arolep on kohtuistungil möönnud, et ta ei oska öelda, kas on netist otsinud

lapspornot. Ta ei oska öelda, kas kasutab Google Chrome ning ei ole kindel, kas on

lapspornot vaadanud. Pornolehekülgedel ta on küll käinud, aga ta ei tea, mis sealt ette tuleb.

Võimalik, et ta on seda teinud ning leidis ja vaatas sellesisulist materjali.

13.4. Analüüsides Aigar Arolepa mobiiltelefonidest leitud pildifaile, tuleb nentida, et enamus

neist kajastab väliselt vaadatuna ilmselt alaealisi, s.o alla 18-aastaseid pornograafilises

situatsioonis ja alla 14-aastaseid nii erootilises kui ka pornograafilises olukorras. Neid faile

leidub süüdistatava kasutuses olnud mobiiltelefonides sellises koguses, et kohtu seisukohalt

oligi Aigar Arolepa eesmärk lapspornograafiliste teoste leidmine. On ka ilmselge, et Aigar

Arolepale meeldib vaadata alaealisi tüdrukuid nii pornograafilises kui ka erootilises

situatsioonis, sest ta on ka pildistanud reaalseid lapsi, andnud piltidele seksuaalse tähenduse

ning neid internetis levitanud. Aigar Arolepp mitte ainult ei otsinud, vaid ka jõudis

lapspornograafiat sisaldavatele veebilehtedele ning vaatas seal leiduvat materjali. Puuduvad

igasugused viited, et laste väärkohtlemist kujutavaid veebisaite oleks otsinud keegi teine peale

Aigar Arolepa.

13.5. Täpsemalt Aigar Arolepp Eesti Vabariigis viibides, alates 2022. aasta detsembrist kuni

21. märtsini 2023 mobiiltelefoni Samsung A8 installitud veebilehitsejaga Google Chrome

teadvalt otsis lapspornot, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt

endale arvutisse tõmbamata lapsporno teoseid: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul

alla 18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe

peenis ehk kes on seksuaalvahekorras. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on

nähtav kirje: BellaBates; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast

tüdrukut, kes on alasti naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega

tüdruku paljast suguelundit. 5. veebruaril 2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com

otsinud lapspornot, sisestades otsingusse: „kasuisa fucks Teen kasutütar“, mille tulemusel

avanes video pealkirjaga: stepdad fucks teen stepdaughter (kasuisa kepib teismelist

kasutütart). Vähemalt alates 2023. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp

mobiiltelefoni Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata

internetilehekülgedele ja vaatas sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata:

veebilehitsejaga Google Chrome: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-

aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk

ning kes hoiab käes meesterahva paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud

pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: MYPERVFA; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel

hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on seljas heledat värvi pikkade varrukatega pluus

ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille ümbert hoiab tüdruk kinni kahe käega; 3) teost,

kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastase tüdruku paljas alakeha piirkond ja kelle

suguelundi sees on kellegi sõrm; ja veebilehitsejaga Opera: 1) teost, kus on kujutatud

visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes hoiab käes meesterahva paljast peenist ja

kelle selja taga on musta värvi maikasärgis naisterahvas; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel

hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on seljas ruudulise mustriga seelik ja valget värvi

pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning nähtav on paljas suguelund.

13.6. Aigar Arolepa eesmärk oli leida alaealiste seksuaalset kuritarvitamist kajastavaid

teoseid. Veebiotsingud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, pedofiilide kuritegusid

kajastavate artiklite otsimine ja lugemine tõendab samuti eesmärki leida laste seksuaalse

väärkohtlemise materjale. Veelgi enam, Aigar Arolepp on internetis jälginud K.K. alaealise

tütre L.V. Facebooki sotsiaalmeediat ning laadinud alla tema fotosid, samuti suhelnud ja

kutsunud teda kohtuma – tegemist on lapsega, keda Aigar Arolepp varasemalt seksuaalselt

ahvatles. Samuti on ta pildistanud mitmeid alaealisi tütarlapsi ja laadinud alla alaealiste

fotosid. Eelnev aga jätkuvalt viitab sellele, et Aigar Arolepal on seksuaalne huvi muuhulgas

alaealiste tüdrukute vastu. Maakohus nõustus prokuratuuriga selles, et Aigar Arolepp pani

kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

14. Maakohtu seisukoht Janno Otti süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi C.K. i, T.M. i ja

R.K. kehalises väärkohtlemises.

14.1. C.K. i tõukamis-episoodi puhul on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga.

Peamiseks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused. Kuriteosündmust keegi vahetult pealt ei

näinud, ja kannatanu vigastused ei ole fikseeritud. Süüdistatav Janno Otti ennast süüdi ei

tunnista.

14.2. Kannatanu sõnul kohtus ta Janno Ottiga esimest korda 2022. aasta märtsi lõpus või

aprilli alguses Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas XXX

talus. Kohtus selgitas kannatanu C.K. , et intsident sai alguse pähklitest. Nimelt oli külmkapi

peal tema pähklikott. Janno Otti tahtis võtta tema pähkleid, kuid ta ei tahtnud neid jagada ja

ütles seda Janno Ottile. Janno Otti tõukas seejärel kannatanut õlgadest eemale, vastu kappi,

tekitades sellega alaseljale valu ning verevalumid, mis püsisid paar nädalat. Kannatanu ei ole

kindel, kas Aigar Arolepp nägi tõukamist või mitte, midagi ette ta ei võtnud. Janno Otti

lõpuks vabandas oma tegevuse pärast. Kannatanu sõnul ehmatas intsident teda ja ta hakkas

Janno Ottit tõukamise järel kartma. Nii Janno Otti kui Aigar Arolepp olid kannatanu sõnul

alkoholi tarvitanud (purjus), teisi inimesi külas ei olnud.

14.3. Süüdistatav Janno Otti sõnul ei ole tema C.K. iga koos XXX talus viibinud. Ta ei ole

C.K. it tõuganud ega temalt pähkleid nõudnud. Janno Otti arvab, et C.K. il on tema vastu

vimm, kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C.K. i plaani

kolida pärast lapse sündi Aigar Arolepa juurde. Janno Otti sõnul viibis ta Aigar Arolepa

elukohas suhteliselt tihti. Vahepeal igal nädalavahetusel, vahepeal nädala sees mõned korrad,

kuid väidetavalt ta C.K. iga seal kokku ei saanud.

14.4. Aigar Arolepp selgitas, et tema ei tea sellest olukorrast midagi. Aigar Arolepa arvates ei

ole Janno Otti ja C.K. tema juures koos viibinud. Kuigi Janno Otti ja Aigar Arolepp seda

vahejuhtumit eitavad, on kohtu arvates võimalik uskuda kannatanut. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanu oleks pidanud 2022. aasta märtsi või aprilli kuus,

täpselt tuvastamata ajal, Aigar Arolepa elukoha talus toimunud sündmuse välja mõtlema.

Süüdistatav küll pidas võimalikuks, et C.K. il on vimm tema vastu. Samas on C.K.

selgitanud, et kuigi nemad Janno Ottiga ei klappinud, aktsepteeris ta teda, kuna tegemist oli

Aigar Arolepa sõbraga. Tõendatud on, et Janno Otti käis tihti Aigar Arolepa juures, koos

tarvitati alkoholi. On usutav, et Janno Otti puutus Aigar Arolepa juures kokku C.K. iga ja see

võis olla 2022 märtsi lõpus või aprilli alguses, kui C.K. oli kodust jooksus ja peatus Aigar

Arolepa juures XXX talus. C.K. on selgitanud, et ta tutvus Aigar Arolepaga 2022 jaanuaris

ja kohtusid esmakordselt 2022 veebruaris. C.K. kinnitas, et Janno Otti käis Aigar Arolepal

külas ka siis, kui tema seal oli. Kannatanu sõnul olid mõlemad mehed ka sündmuse päeval

alkoholi tarvitanud, mistõttu ilmselt ei olegi kõnealune sündmus eredalt talletunud. Ka kaitsja

on kaitsekõnes pidanud võimalikuks, et pideva alkoholi tarvitamise tulemusena võis olla

Janno Otti mälu häiritud. Kohtu arvates on tõenäoline, et Janno Otti ärritus ja tõukas

kannatanut. Seda, et Janno Otti vägivaldselt käituda võib, näitab ka tema varasem elukäik.

14.5. Kohtu arvates ei saa öelda, et C.K. i tõukamine oleks olnud vähe intensiivne. Kannatanu

sõnul kukkus ta vastu kappi, tundis valu ja sai hematoomi. Seega pidi tõukamine olema

tuntav.

14.6. Teo subjektiivse külje kohta on kaitsja märkinud, et isegi kui Janno Otti tõukas C.K. it,

siis ei olnud tal tegelikult huvi C.K. ile haiget teha. Kuna Janno Otti ei näinud ette tagajärge,

siis leiab kaitsja, et Janno Otti tegevuses kannatanu C.K. i osas puudub kuriteokoosseis.

14.7. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud. Kohtu arvates pani Janno Otti teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Janno Otti näitas oma käitumisega, C.K. i

tõukamisega, pahameelt kannatanu tegevuse (pähklite keelamine) pärast. Ei saa kindlalt väita,

et Janno Otti eesmärk oli kannatanule kindlasti teha haiget, kuid ta pidi saama aru ja pidama

võimalikuks, et tõukamise tagajärjel ruumis, kus kannatanul ei olnud enda sõnul võimalik

kuidagi eemale astuda, võib kannatanu mööbli vastu kukkudes saada vähemalt haiget.

Kannatanu sõnul Janno Otti ka hiljem vabandas, mis näitab, et süüdistatav sai aru, et on

kannatanule haiget teinud. Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei

esine.

15. R.K. löömist süüdistuses kirjeldatuna Janno Otti sõnul olnud ei ole, tema ei ole R.K. t

löönud.

15.1. Aigar Arolepa telefonist Samsung SM-F711B on aga leitud tõendid, mis koosmõjus

tunnistajate ütlustega viitavad vastupidisele. Mitmetel fotodel on näha R.K. t ja füüsilises

kontaktis R.K. ga on Janno Otti. R.K. on verise näoga fotol 190 ja 203. Fotol 181 on Janno

Otti otsas asemel selili lamaval R.K. l, jalats käe otsas. Fotol 197 näha oleva jalgade asendi

järgi otsustades on kannatanu pöördunud paremale küljele, tema otsas on Janno Otti. Fotol

198 istub Janno Otti R.K. kõrval ja fotol 199 Janno Otti kummardub R.K. kohale. Fotol 200

istub Janno Otti voodil selili poollamaskil asendis oleva R.K. jalgadel ja tõukab teda kahe

käega rinnust või soovib kinni haarata.

15.2. Vaatlusprotokollis on uurija selgitanud, et raportites ära toodud aegade Created

(Loomise aeg), Modified (Muudetud), Accessed (Juurdepääsu aeg) näol ei ole tegemist pildi

või videofaili tegemise ajaga, vaid ajaga, millal konkreetne pildi- või videofail on antud

seadmesse tekkinud ja selle pildifaili muutmise või juurdepääsu ajaga. Fotode

modifitseerimise aeg on 31. juuli 2023 ja 1. august 2023. Seega on R.K. löömine toimunud

juba varasemalt.

15.3. Tausta ja olustiku järgi on fotod tehtud X külas, X talus, mida kinnitasid nii süüdistatav,

kannatanu kui tunnistajad. Janno Otti on ära tuntud riietuse ja näo järgi. Süüdistatav Janno

Otti kinnitas kohtus samuti, et tegemist on temaga.

15.4. Vaidlust ei ole selles, et R.K. l on peas vasakul pool arm. Seda tõendab R.K.

läbivaatluse protokoll 15. jaanuarist 2024, kust nähtub R.K. 12. jaanuaril 2024 antud selgitus,

kus ja kuidas arm tekkis.

15.5. Janno Otti selgitas kohtuistungil, mis tema mäletamist mööda piltidel jäädvustatud

korral toimus. Janno Otti sõnul rahustas tema R.K. t, surus R.K. voodi peale, mille käigus

võis R.K. ka haiget saada. Kannatanut oli tarvis rahustada tema häiriva käitumise tõttu -

tõuklemine, togimine, kõrist kinni võtmine, ühe ja sama asja korrutamine. R.K. löömist

süüdistatav ei tunnista. Janno Otti esitas oma versiooni R.K. vigastuste tekkimisest.

Väidetavalt kukkus R.K. peaga vastu kappi või klaasi.

15.6. Kannatanu R.K. küsitlemisel lubas kohus esitada KrMS § 2881 lg 1 alusel suunavaid ja

otseseid küsimusi. Kohus leidis, et kannatanu on ilmselgelt vaenulikult meelestatud ja üritab

ilmselt varjata tõtt ning hoiab küsimustele vastamisest kõrvale. R.K. sõnul ei ole Janno Otti

tema suhtes vägivaldne olnud. Prokurör meenutas kannatanule, et ta on käinud uurija juures

ütluseid andmas ja kordas oma küsimust, mille peale R.K. tunnistas, et Janno Otti on teda

korra labakäega löönud, kuid selle järel ta midagi ei tundnud ja mingisuguseid tagajärgi ei

tekkinud. Ta peab võimalikuks, et mõnitas Janno Otti isa ja sai selle tõttu Janno Ottilt

labakäega vastu nägu. Seda plaksu ta mäletab. Kui prokurör näitas R.K. le fototabelit, mis

esitati, kui ta kannatanuna üle kuulati, selgitas R.K. , et fotodel kajastatud vigastused on ta

saanud aknasse kukkumisest, millest keegi kohal viibinutest midagi ei mäleta. Tema oli purjus

ja järgmisel päeval, kui ärkas, siis öeldi, et võib-olla ta kukkus aknasse. Peas oleva armi kohta

selgitas R.K. , et see võis tekkida aknasse kukkumise järel. Isiku kohtus antud ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel

kannatanu R.K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. R.K. kinnitas uurijale: „Ma isegi ei tea,

millega Janno mind lõi, käega vist. Mul on siin vasakul pool peas arm isegi sellest Janno

löögist. Vasaku silma juures on ka arm, aga see ei ole Janno löömisest.“ R.K. ütlustes esines

veel teinegi vastuolu, nimelt selgitas R.K. uurijatele: „Janno lõi mind rohkem kui üks kord

vastu pead. Ma ei mäleta, mitu korda ta mind kokku lõi.“ Kohtus rääkis R.K. vaid ühest

löögist. Vastuolu kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus räägituga põhjendas R.K.

sellega, et tal oli ülekuulamise ajal pohmell, ta oli unine ja ei saanud arugi, et talle koju tulnud

küsitlejad on uurijad. Lisaks veel kästi dokumendile alla kirjutada ilma, et ta oleks

kontrollinud, mis kirja sai. Samas hetk hiljem selgitab R.K. , et ülekuulamisel kirjapandu on

trükitud tema sõnade järgi ja ta ise on dokumendi läbi lugenud.

15.7. Olgugi, et süüdistatava Janno Otti ja kannatanu R.K. ütlused vigastuste tekkimise kohta

on kohtus ühetaolised, ei ole kohus, arvestades ülejäänud tõendeid, veendunud, et nende juttu

võiks uskuda. Kohtu hinnangul ei ole R.K. suutnud mõistuspäraselt ja kohtule arusadavalt

selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust, mistõttu tuleb nimetatud tõend, s.o

R.K. ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

15.8. Käesolevalt on R.K. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus olnud sedavõrd erinevad,

et kohus ei saa R.K. t ja tema kohtus antud ütlusi usaldada. Arusaadavalt ei taha R.K. oma

pikaaegse sõbra vastu ütlusi anda. Kohtu arvates ei mõjuta ühe tõendiallika kõrvale jätmine

siiski süüteosündmuse tõendamist, kuna asjas on ka teisi dokumentaalseid ja isikulisi

tõendeid.

15.9. Olles jätnud kõrvale R.K. ütlused, märgib kohus, et tõenäoliselt on X külas, X talus

toimunud ka sündmus, millele Janno Otti oma ütlustes viitab, s.o R.K. aknasse kukkumine.

15.10. Eeltoodut kinnitab tunnistaja J.T. , kes meenutas, et aken X külas, X talus on katki

2023 sügisest, aknasse kukkus R.K. ja siis ei olnud tema juures Aigar Aroleppa selle

tagajärgi talletamas. Eelpool kirjeldatud R.K. löömine Janno Otti poolt on talletatud varem ja

selle on talletanud Aigar Arolepp. Seega R.K. vigastus ei saanud tekkida aknasse

kukkumisest. Kohtus vaadeldud pildifailid on juba modifitseeritud ajaliselt varem kui 2023

sügisel. Eelnevaga on ümber lükatud Janno Otti ja ka R.K. versioon juhtunust. Aigar Arolepa

telefonist leitud piltide põhjal on aga tõenäoline, et R.K. ja Janno Otti vahel oli kaklus, mille

käigus sai R.K. peavigastuse.

15.11. Tunnistaja Aigar Arolepp nägi Janno Otti ja R.K. vahel rüselust, mis sai alguse

sõnavahetusest. Väidetavalt ei näinud Aigar Arolepp, mida Janno Otti R.K. ga täpselt tegi.

Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel tema

kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milles Aigar Arolepp kirjeldab, kuidas Janno Otti

läks R.K. le kallale, võttis R.K. l käega riietest kinni ja lõi R.K. t rusikaga näkku, mille järel

oli R.K. nägu verine. Prokuröri küsimuse peale, miks on kohtueelses menetluses antud

ütlused kohtulikul uurimisel antutest erinevad, selgitas Aigar Arolepp, et ta liialdas natukene,

kui rääkis löömisest, sest neil oli Janno Ottiga tüli. Rüselus oli, sellele ta vastu ei vaidle.

Eelnevalt vaadeldud fotodel on näha rüselust, selles ei ole kahtlust. Tunnistaja ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Aigar Arolepa ütlused ka osas, kus ta selgitab, miks

ta toimunud sündmust jäädvustas. Kohtueelses menetluses selgitas Aigar Arolepp, et tegi

video, sest kartis, et Janno Otti lööb R.K. maha, mis näitab, et R.K. kehaline väärkohtlemine

pidi olema intensiivsem kui vaid rüselus.

15.12. Kuigi ka Aigar Arolepa ütlused on erinevatel perioodidel olnud erinevad, siis täielikult

ebausaldusväärseks neid pidada ei saa. Aigar Arolepa ütlused on konkreetse sündmuse kohta

ja haakuvad osaliselt ka teiste, eelkõige tema enda poolt talletatud tõenditega.

15.13. C.K. i ütlused sündmuse kohta on kohtu hinnangul kõige usaldusväärsemad ja

haakuvad ka teiste tõenditega, eelkõige Aigar Arolepa poolt tehtud fotodel nähtuga. Kohtul ei

ole ühtegi põhjust arvata, et tunnistaja kirjeldatu tegelikult selliselt aset leidnud ei ole. C.K.

nägi läbi Aigar Arolepaga tehtud videokõne seda, kuidas Janno Otti ründas R.K. t. Tema oli

Tallinnas Lastekodus, Aigar Arolepp oli X külas. Ajaliselt võis olla videokõne, milles C.K.

nägi R.K. löömist 2023 alguses, sest C.K. mäletab, et oli veel lapseootel, mis annab selgust

selles, millal sündmus aset võis leida. Tunnistaja laps sündis 28. juunil 2023.

15.14. C.K. i ütluste põhjal on tõenäoline seegi, et Janno Otti lõi R.K. t korduvalt. Esmalt

vägivald, mida C.K. videos nägi, ja seejärel see, mis on Aigar Arolepa poolt talletatud enne

või pärast videokõne tegemist (protokollid, tl 43p). Kohtus kinnitas C.K. , et Janno Otti lõi

R.K. t rohkem kui 1-2 korda näo piirkonda ja see nägi välja nagu peksmine ja aeg tundus tema

jaoks suhteliselt pikk. Hiljem omavahelises vestluses tunnistas Aigar Arolepp C.K. ile, et

Janno Otti ja R.K. vahel oli olnud väike konflikt.

15.15. Kohus leidis, et tõendite põhjal, mida kohus usaldusväärseks hindas, saab lugeda

tõendatuks, et Janno Otti lõi korduvalt R.K. t. Otseseks tõendiks on peksmist pealt näinud

C.K. i ütlused ja Aigar Arolepa telefonist leitud failid. J.T. i ütlused kinnitavad, et R.K.

vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest, kuna see oli ajaliselt hiljem. Süüdistuse

teksti kohaselt lõi Janno Otti R.K. t ka käe otsa pandud jalatsiga. Kuigi miski otseselt seda ei

kinnita, siis on kohtu arvates siiski tõenäoline, et see nii oli. Nimelt on näha fotolt 181, et

Janno Otti istub R.K. otsas jalats käe otsas ja selgelt on tegemist konfliktiga.

15.16. Teo subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Janno Otti on tegutsenud R.K. korduva

pea- ja näopiirkonda löömisel vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Pekstes

R.K. t korduvalt nii rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga pea piirkonda ning näo- ja keha

piirkonda, teadis Janno Karro, et ta tekitab kannatanule valu ja tõenäoliselt ka soovis seda.

Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt

leidis kohus, et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime.

15.17. T.M. i löömine. Süüdistatav Janno Otti selgitas, et T.M. iga on olnud ühise alkoholi

tarvitamise käigus erimeelsusi, kuid muud mitte. Janno Otti tunnistas, et oli alkoholijoobes,

kuid T.M. it ta ei löönud. Tema peksis väidetavalt riidekapi ust, isegi kui see kõlab veidralt.

Janno Otti jääb endale kindlaks, et tema T.M. it ei löönud.

15.18. Aigar Arolepp on C.K. ile saatnud vägivalla kasutamist sisaldavad videod ja C. on

need uurijale edastanud, isikute tuvastamiseks on lisatud väljavõtted rahvastikuregistrist,

tuvastatud on aeg, mil Aigar Arolepp videod Messengeris edastas - 30. juuli 2023. Kuritegu

on toime pandud failide edastamise eelselt.

15.19. Mõlemal Aigar Arolepa edastatud videol on T.M. i väärkohtlemist kajastav sündmus.

Video nimega received_633399392102273.mp4 on saadetud C.K. i Facebook Messengeri

Aigar Arolepa Facebook Messengeri konto alt Keegi Karu 30. juuli 2023 (foto 1). Videos on

näha meesterahvas, kellel on jalas musta värvi püksid ja musta värvi dressipluus (kuvatõmmis

2). Seejärel on näha voodi peal istuvat T.M. it, kellel on näo piirkond ja vasak käsi verised

(kuvatõmmis 3). Seejärel on hetkeks nähtav Janno Otti profiil, paremalt küljelt (kuvatõmmis

4) ning video lõpus on näha kaadris Aigar Arolepp (kuvatõmmis 5). Videos kuuldava heli

järgi manitseb Aigar Arolepp, et ole vait Janno. Janno Otti ärpleb, et peast tuleb muidugi palju

verd, aga miks minu käed ei ole verised? Ja ise vastab ka, et sest puhas löök oli. T.M. ütleb,

et nad lõid mind. Kuulda on Aigar Aroleppa kommenteerimas. Janno Otti ülbitseb, et ma ei

löönud sind noaga, õpi natukene ja žestikuleerib ägedalt T.M. i nina all, kes pühib käega verd

näolt. T.M. jälle ütleb, et ole vait Janno.

15.20. Janno Otti ei oska kommenteerida, miks T.M. ütleb, et teda on löödud.

15.21. Videol nimega received_6189603747835005.mp4 on näha voodil istumas T.M. it,

kelle nägu on koos heledat värvi ainega ja kes enda nägu pühib (kuvatõmmis 6-7). Seejärel on

näha toolil istuv Janno Otti (kuvatõmmis 8). Video on tehtud samal korral, ajaliselt mõnevõrra

hiljem. Janno Otti ja Aigar Arolepp ütlevad T.M. ile, et ta oma nägu näitaks mõlemalt poolt.

T.M. manitseb Janno Ottit vait olema.

15.22. Aigar Arolepp tunnistas, et ta on C.K. ile saatnud T.M. ist videod. Aigar Arolepa

versioon juhtunust on, et T.M. kukkus kapsariivi otsa enne, kui Aigar Arolepp filmima

hakkas ja seepärast oli pea verine.

15.23. Küsimusele, miks T.M. ütleb, et nad lõid mind, vastab Aigar Arolepp, et ta jõudis

vahetult peale seda sinna. Janno tegi tema arvates kätekõverdusi ja kapiuks jäi ette. Löömist

tema ei näinud. Ta hakkas filmima situatsiooni, kus Janno ärpleb ja T.M. l on pea verine.

Seda, kas T.M. il oli teises videos tort näos, ei osanud Aigar Arolepp öelda, vaatamata sellele,

et ta ise seda filmis. Ta väitis, et arvas, et seal on mingi kaklus, aga vist ei olnud.

15.24. Kannatanu T.M. vägivalla tarvitamist esmalt ei tunnistanud. Ta väitis, et nad on Janno

Ottiga sõbrad. T.M. selgitas, et X talus on Aigar Arolepp pildistanud ja filminud peksmisi.

Prokurör näitas esimest videot, kus T.M. tunneb ära enda, Janno Otti ja Aigar Arolepa.

Tegemist on X külas, X talus filmitud videoga. Ta mäletab, et hakkas midagi norima, kuid ei

mäleta, millest see alguse sai - kõike juhtunut ei mäleta. T.M. peab võimalikuks, et ta ütles

Janno Ottile midagi. Küsimusele, mida Janno talle tegi, vastab T.M. , et see on näha ju, mis ta

tegi. Küsimusele, kas verd ka jooksis, vastab, et muidugi, pildi peal oli näha ju. Küsimusele,

millest see veri jooksis, vastas T.M. , et ta kukkus ka seal. Teise videoga seoses kinnitab T.M.

, et tegemist on sama juhtumiga, aga ta ei tea, miks tal tort näos on. T.M. i arvates on see

naeruväärne ja ebaloomulik. Eelmise video kohta ütleb T.M. , et kui ta midagi ütles, siis võis

selline asi juhtuda. Ta küll leiab, et inimesega ei tohiks nii käituda, kuid vabandab Janno Otti

tegevust sellega, et ta oli purjus ja ega Janno Otti halva pärast. Neil ei ole ühtegi tüli Janno

Ottiga olnud, peale seda said hästi läbi ja tema Janno Ottit ei süüdista. Selle pärast, mida talle

tehti, tunneb ta ise ennast süüdi. Kui ta ei oleks norinud, ei oleks midagi olnud.

15.25. Sündmuse meelde tuletamiseks näitas prokurör tunnistaja C.K. ile istungil

vaatlusprotokolli stoppkaadreid (ekraani vahendusel video näitamine ei olnud võimalik). C.K.

tundis ära kuvatõmmis 3 peal T.M. i, kuvatõmmis 4 peal Janno Otti ja Aigar Arolepa, kes on

Xl. Tema ise sündmust pealt ei näinud, nagu eelpool öeldud, saatis Aigar Arolepp talle videod

T.M. i kohta.

15.26. J.T. selgitas, et tema ise vägivallatsemist pealt näinud ei ole ja enda katuse all

vägivalla tarvitamist heaks ei kiida. Videot vaadates ta leidis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp

on T.M. iga jõhkralt käitunud ja tema kohtlemine on olnud häbiväärne. R.K. ja T.M. on

rahulikud poisid, T.M. veel kõige rahulikum.

15.27. Kaitsja leidis, et kohtus ei ole selgeks saanud, mis T.M. iga juhtus. Tunnistajaid, kes

sündmust pealt oleksid näinud, ei ole. Sündmus on tuvastatud Aigar Arolepa telefonist leitud

fotodest ja videotest.

15.28. Kohus nõustub kaitsjaga, et tunnistajaid, kes oleksid näinud pealt, et Janno Otti lõi

T.M. it, ei ole. Samuti ei ole täpselt võimalik tuvastada, millal sündmus aset leidis. Vaatamata

sellele võimaldavad kannatanu kohtus antud ütlused koos teiste tõenditega järeldada, et T.M. i

löömine süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal on aset leidnud. Videost

received_633399392102273.mp4 on näha T.M. it, kellel on näo piirkond ja vasak käsi

verised. Temaga koos viibisid Janno Otti ja Aigar Arolepp, kes samuti samast videost näha

on. Prokuröri küsimusele, mida Janno Otti T.M. ile tegi, vastas viimane, et see on ju näha.

Kohtu arvates on näha, et T.M. i suhtes on kasutatud vägivalda. T.M. ei ole küll selgelt

väljendanud, et Janno Otti teda lõi, kuid tema ütlustest saab seda siiski järeldada. T.M.

tunnistas kohtu hinnangul, küll mõnevõrra vastumeelselt, et tema veritsev nägu on Janno Otti

tegevuse tagajärg. Asjaolule, et lööja on Janno Otti, mitte keegi muu, viitab video taustal

kuuldav vestlus. Arusaadavalt ei taha kannatanu oma sõbra Janno Otti kohta süüstavaid

ütluseid anda. Samas peab T.M. võimalikuks, et kui ta midagi ütles, siis võis selline asi

(ilmselt vägivald Janno Otti poolt) juhtuda. Janno Otti meenutas, et võis olla, et J.T. ja T.M.

klaarisid vahetult enne videot omavahel arveid, mis seletaks T.M. i vigastust. Kohtu

hinnangul ei ole see versioon tõendamist leidnud. Uuritud tõendite põhjal on usutav, et Janno

Otti T.M. it lõi ja põhjustas sellega viimasele veritseva haava.

15.29. Siingi saab subjektiivse külje pealt öelda, et Janno Otti pani teo toime vähemalt otsese

tahtlusega KarS § 16 g 3 mõttes. T.M. i löömisega pea piirkonda teadis Janno Otti, et see

tekitab valu. Tulemuseks oli veritsev haav, mis näitab, et löök pidi võrdlemisi tugev olema.

15.30. Janno Otti puhul on tõendatud, et ta on pannud toime vähemalt kolm kehalist

väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda

enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu 25. mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-

2975 KarS § 121 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS §

121 lg 2 p 2 ja 3 järgi.

16. Aigar Arolepa karistus.

16.1. Aigar Aroleppa on karistusregistri teatise ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide

kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest.

Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult

võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka

märkimist, et Aigar Aroleppa on korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste kuritegude

eest, samuti on arhiveeritud karistused mõistetud varguste eest. Uued kuriteod on ta toime

pannud endast nõrgemate vastu: C.K. ja S.K. olid alaealised, K.K. kurt ning K.K. ja P.O.

puuduva teovõime tõttu eestkostel. Aigar Arolepal on ilmselgelt tekkinud karistamatuse

tunne.

16.2. Aigar Arolepa karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Viimati karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2019

otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 KarS § 121 lg p-de 2, 3, § 179 lg 11 ja § 424 lg 1 järgi

ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

16.3. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leiab, et karistust

raskendavate asjaoludena saab ära märkida KarS § 58 p-des 2 ja 4 sätestatu - süüteo

toimepanemine kannatanut alandades (P.O. puhul – isikut alandati põlvili sundimise, videote

filmimise ja nende levitamisega) ning kuriteo toimepanemine endiste pereliikmete ja muul

viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (C.K. i ja K.K. puhul, kes on endised

elukaaslased ja kellel on Aigar Arolepaga ühine laps).

16.4. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ning karistust

raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest

mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Aigar Arolepa

karistamisel eesmärke vaid reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on Aigar Arolepa süü

kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine.

16.5. KarS § 323 lg 1 ja § 1751 lg 2 alusel toime pandud kuritegude eest on põhjendatud

mõista karistus keskmisest madalamas määras, KarS § 179 lg 11 järgse kuriteo eest keskmisest

määrast suuremas määras, KarS § 120 lg 1 (J.K. u ja K.K. ähvardamine) ja § 214 lg 2 p 4 eest

keskmises määras ning KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi (C.K. i suhtes toime pandud

ähvardamised ja ahistav jälitamine) sooritatud kuritegude eest maksimaalses määras. Selliselt

saavad täidetud karistuse mõistmise eesmärgid – Aigar Arolepp peab mõistma, et tema senine

mitmekülgne õigusvastane käitumine ka edaspidiselt päädib rangeima võimaliku karistusega.

16.6. Aigar Arolepp tunnistati süüdi KarS § 323 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 2

aastat vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi (22. septembril 2023 K.K. ja J.K. u ähvardamine) ja

mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi (C.K. i suhtes toime

pandud kuriteod) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks kogumis 1 aasta vangistust,

KarS § 1751 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 179 lg 11 järgi ja

mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti

karistuseks 8 aastat vangistust. Kohus mõistis Aigar Arolepale prokuröri poolt väljapressimise

eest küsitud vangistusest 1 aasta väiksema karistuse, sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd

arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest keskmisest määrast suurema karistuse

mõistmine. Kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast

elutegevust jätkata. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb karistused liita üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ning Aigar Arolepale mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11

aastat vangistust.

17. Janno Otti karistus.

17.1. Janno Otti on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude

toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui

ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud

käitumiskontrollile. Paraku ei ole Janno Otti suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja

seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda

varasemate otsustega määratud katseajal.

17.2. Janno Otti karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Viimati karistati Janno Ottit Tartu Maakohtu 25. mai 2022 otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-2975 KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Janno Ottile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Janno

Ottile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat, 6 kuud ja 4 päeva vangistust.

17.3. Janno Ottit iseloomustavast materjalist on näha, et tema kriminaalhooldus ei kulgenud

ootuspäraselt. Janno Otti rikkus pidevalt talle määratud kohustusi ja tema kohta esitati

korduvalt erakorralisi ettekandeid.

17.4. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leidis, et karistust

raskendava asjaoluna saab ära märkida KarS § 58 p 2 sätestatu - süüteo toimepanemine

kannatanut alandades (P.O. puhul).

17.5. Arvestades kuritegude toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid,

samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Janno Otti karistamisel eesmärke vaid reaalne

vangistus. Maakohus hindas Janno Otti süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmiseks.

17.6. Karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama

määraga, mis puudutab KarS § 121 lg 2 p 3 alusel toimepandud kuritegu. Mis aga puudutab

KarS § 214 lg 2 p 1, 4 sätestatud kuritegu, siis siin on põhjendatud mõista keskmisest määrast

mõnevõrra suurem karistus.

17.7. Janno Otti tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (2022 märtsis või aprillis C.K. i

tõukamine) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel

liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25. mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975

mõistetud karistusega, mis oli 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust, üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 8 kuud

vangistust. Ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022 lõpp kuni 30.

juuli 2023 T.M. i ja R.K. löömine) ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Süüdistuses

KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Kohus mõistis Janno

Ottile prokuröri poolt väljapressimise eest küsitud vangistusest 1 aasta väiksema karistuse,

sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest

keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja kuritegude kogumi eest mõisteti Janno Ottile

liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita mõistetud karistus Tartu

Maakohtu 25. mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis

on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10

aastat 8 kuud 4 päeva vangistust.

18. Tsiviilhagi.

18.1. Kriminaalasjas on kannatanu P.O. esitanud tsiviilhagi ja palunud kohtul mõista

solidaarselt Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P.O. kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks 5000 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 222,01 eurot. Alternatiivsena on

kannatanu palunud kohtul mõista Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P.O. kasuks välja

kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel eestkostja.

18.2. Varaline ja mittevaraline kahju on P.O. le tekkinud Aigar Arolepa ja Janno Otti ühise

õigusvastase tegevuse tagajärjel. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad Aigar Arolepp ja Janno

Otti solidaarselt. Süüdistatavad enda süüd kahju tekkimises ei tunnista.

18.3. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista varalise kahju katteks

222,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu pidanud kuriteo tagajärjel saadud

vigastuste tõttu tarvitama erinevaid ravimeid põletiku ja valu leevendamiseks. Kannatanu on

teinud kulutusi ravimitele vähemalt 30,01 euro eest. Vigastuste fikseerimisel tehti röntgen,

mille eest visiiditasu on 5 eurot. Rikutud ja lõhutud said P.O. riided väärtuses 166 eurot.

Kokku tekkis P.O. le varaline kahju 222,01 eurot.

Kohus asus seisukohale, et hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele kogu ulatuses.

Kuigi ravimitele ja visiiditasule tehtud kulutuste kohta ei ole esitatud dokumentaalseid

tõendeid, ei kahtle kohus, et need kulud on P.O. l tekkinud. Kannatanu vigastused on

fikseeritud ja on usutav, et valu leevendamiseks ta ravimeid pidi kasutama. Kohus rahuldas

kannatanu P.O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistis Aigar Arolepalt

solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P.O. kasuks

222,01 eurot.

18.4. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hüvitis hagejale

tekitatud mittevaralise kahju katteks või alternatiivsena vastavalt kohtu õiglasele

äranägemisele. Hageja hindas temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 5 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kannatanu suhtes toimepandud kuriteo tagajärjel saadud vigastused

põhjustanud talle kannatusi ja hingelist valu. Nimelt ei saanud P.O. talle tekitatud vigastuste

tõttu hästi süüa, juua ega hingata. See kõik oli tema jaoks piinarikas ja valulik. Vigastused

moonutasid P.O. välimust, mille tõttu ei saanud ta ilma häbitundeta kodust väljuda. See

põhjustas temas stressi, pinget, alandust. Vigastused tekitasid P.O. le valu, mis ei

võimaldanud tal elada oma tavapärast elu ja mille leevendamiseks tuli kuni detsembri

keskpaigani tarbida rohkelt valuvaigistit. Löökidest tekkis parempoolse esihamba alla põletik

ja hammas tuli eemaldada, paigaldada tuleb uus hammas. P.O. vastu toimepandud kuriteo

ajal temal seljas olnud riided olid katki ja verega määrdunud, s.o sedavõrd rikutud, et need tuli

ära visata. Aigar Arolepp filmis P.O. peksmist ja ähvardamist, P.O. le tekitatud vigastusi,

enda ja Janno Otti ärplemist ning edastas tehtud videod mitmele inimesele: K.K. le, C.K. ile,

K.K. le ja J.K. ule. Haavatavas olukorras ja ohvrirollis oleva inimese filmimine ja selliste

videote edastamine on alandav ja eneseväärikust madaldav. Eelnev põhjustas P.O. le hingelisi

üleelamisi, häbitunnet, mainekahju, halba enesetunnet, alandust.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu P.O. vigastused on tekkinud 22.

septembril 2023 toimunu tagajärjel, mil Aigar Arolepp ja Janno Otti üheskoos tarvitasid Tartu

maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talus Aigar Arolepa elukohas mitmesugust

füüsilist ja vaimset vägivalda P.O. suhtes ning samaaegselt nõudsid temalt raha tasumist

väidetavate võlgnevuste katteks ja vägivalla tarvitamise lõpetamiseks. Aigar Arolepp filmis

Janno Otti ja enda tegevust ning edastas valminud videod K.K. le, J.K. ule, kelles tema

tegevus hirmu tekitas. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et Aigar Arolepp ja

Janno Otti on süüdi vastavalt KarS § 214 lg 2 p 4 ja KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 süüteo

toimepanemises.

P.O. vigastused on fikseeritud ja kirjeldatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhus nr

20230923-399235. P.O. ütluste kohaselt oli peksmise järel tema välimus niivõrd moondunud,

et isegi tema ema ei tundnud teda ära. Inimesed tänaval tundsid tema nägemisest hirmu.

Peksmise tagajärjel olid silmad nädal või kaks kinni paistetanud. Ta pidi viibima pimedas

ruumis, kuna ei talunud valgust. Ninaluu murru tõttu tundis ta valu umbes nädal aega, hingata

on siiani raske. Kannatanu sõnul teevad ribid hingates valu. Ta võtab tänaseni valuvaigisteid,

kuna tal on tekkinud peavalud. Lisaks tuli eemaldada peksmise käigus viga saanud hammas.

Oluline on, et erinevat liiki vägivalla tarvitamine kestis pikka aega. Kannatanu tundis hirmu

oma elu ja tervise pärast, tundis valu ja sai erinevaid tervisekahjustusi. Kõigist vigastustest ei

ole kannatanu siiani paranenud.

Kohus, arvestades senist kohtupraktikat mittevaraliste kahju nõuete väljamõistmise kohta,

P.O. le tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja tekitatud eeldatavat valu suurust ning täieliku

tervenemise võimalusi, pidas mõistlikuks mõista süüdistatavatelt Aigar Arolepalt ja Janno

Ottilt välja solidaarselt kannatanu P.O. le tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 5 000 eurot.

Seega rahuldab kohus kannatanu P.O. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täielikult.

19. Lähenemiskeeld.

19.1. Kirjalikult on esitasid taotlused lähenemiskeelu kohaldamiseks Aigar Arolepa suhtes

M.K.K. oma alaealise tütre S.K. u huvides, S.O. oma eestkostetava P.O. huvides ning ka

P.O. ise. Kohtuistungil taotlesid lähenemiskeeldu Aigar Arolepa suhtes K.K. , J.K. , K.K. .

C.K. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa ja Janno Otti suhtes.

19.2. Kohtuistungil jäid kõik oma taotluste juurde, süüdistatavad vastu ei vaielnud. Prokurör

palus kohtul kohaldada lähenemiskeelud Aigar Arolepale ja Janno Ottile kannatanute

taotletud viisil ja ulatuses maksimaalseks lubatud tähtajaks, s.o kolm aastat.

19.3. Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et Aigar Arolepp ja Janno Otti ei rikuks tulevikus

kannatanute isikuõigusi, milleks on oht olemas, arvestades süüdistatavate isikut, suhtumist

kannatanutesse ning õiguskorda tervikuna.

19.4. Kohus pidas lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa suhtes põhjendatuks järgmistel

tingimustel. Aigar Arolepal on keelatud läheneda S.K. ule tema elukoha ja kooli juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust S.K. uga erinevate

sidevahendite kaudu. Kohus tuvastas, et Aigar Arolepp otsis alaealise tüdrukuga kontakti

telefoni ja erinevate suhtlusrakenduste teel. Ta ahvatles kannatanut seksuaalselt, tehes

muuhulgas ettepaneku seksuaalsuhteks.

19.5. Aigar Arolepal on keelatud läheneda K.K. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes

kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

19.6. Aigar Arolepal on keelatud läheneda J.K. ule ja K.K. le elukoha ja töökoha juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

19.7. Aigar Arolepal ja Janno Ottil on keelatud läheneda C.K. ile elukoha ja kooli juures ning

avalikes kohtades talle lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C.K. iga erinevate

sidevahendite kaudu.

19.8. Samuti tuleb Aigar Arolepal ja Janno Ottil keelata läheneda P.O. le elukoha ja töökoha

juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate

sidevahendite kaudu.

21. Lisapiirangud.

21.1. Aigar Arolepale määrati suhtluspiirangud kõigepealt prokuratuuri 6. oktoobri 2023

määrusega ning seejärel juba 11. mai 2024 kohtumäärusega, kuna Tartu Vangla oli need

süüdistatava kohtu alla andmisel tühistanud. 21. mail 2024 määrusega leidis kohus, et Aigar

Arolepale kohaldatud lisapiirangud on jätkuvalt põhjendatud. 30. augusti 2024 istungil arutati

süüdistatavatele kohaldatud lisapiirangute tühistamist. Aigar Arolepp tühistamist ei soovinud.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb lisapiirangute kohaldamine lõpetada.

21.2. Janno Ottile prokuratuuri 17. jaanuari 2024 määrusega kohaldatud lisapiirangud on 4.

septembri 2024 kohtumäärusega tühistatud.

Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele

22. Tartu Maakohtu 19. detsember 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Aigar

Arolepp, kes ei ole nõus maakohtu otsusega.

22.1. Süüdistatav toob välja, et ta ei tunnista ennast süüdi KarS § 323 järgi ja ta ei ole K.K.

ähvardanud. Pole K.K. le kunagi halba soovinud. See, mida J.S. on oma telefoniga saatnud,

peab ta ikka ise teadma. Aigar Arolepp palub ennast selles õigeks mõista.

22.2. Ka ei ole süüdistatav telefoni teel C.K. it ähvardanud. Sõnumites oli sõim ja

ähvardamine vastastikune. Aigar Arolepp palub ennast KarS § 120 ja § 1573 järgi õigeks

mõista. Aigar Arolepp ei saanud aru, et nende suhe on lõppenud ja lootis, et nad jäävad C. iga

vähemalt sõpradeks. 18. augustil 2023 juhatas C. süüdistatava enda juurde ja „lambist“

kutsus politsei.

22.3. Ka ei tunnista Aigar Arolepp ennast süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi, kuna P.O.

läks 22. septembril 2023 Janno Ottile korduvalt kallale ning süüdistatav läks kaklusele vahele.

P.O. u ähvardas armukadedusest. Mingisugust raha nõudmist ei toimunud. P.O. l ei olnud luba

22. septembril 2023 territooriumil olla ja alkoholi juua. Süüdistatav esitab oma versiooni

toimunust.

22.4. Ka palub Aigar Arolepp ennast osaliselt õigeks mõista KarS § 179 lg 11 järgi, kuna ta

arvas, et S.K. on tegelikult vanem, sest tema kontos oli sünniaastaks märgitud 2004. K.K. t ta

kindlasti seksuaalselt ahvatlenud ei ole ega ka E.E: t. Samuti palub süüdistatav vähendada

karistust. V.T. e ahvatlemisel ta ei suutnud tuvastada kannatanut. Süüdistuse osas KarS § 1751

lg 2 kohta ei mäleta süüdistatav, et ta oleks kuskil videos lapsi seksimas näinud.

22.5. Alternatiivselt palub süüdistatav vähendada maakohtu otsusega mõistetud karistust

ja/või osaliselt tingimisi määrata või osaliselt Viljandi Psühhiaatriahaigla osakonda ravile

saata.

22.6. Apellatsioonitäienduses kordab süüdistatav varem väljatoodut ning märgib järgmist.

P.O. tuli süüdistatavale kallale siis, kui ta kannatanu ja Janno Otti kaklusele vahele läks. P.O.

lõi süüdistatavat näkku ja süüdistatav lõi automaatselt vastu. Süüdistatava nägu oli verine ja ta

riided läksid vanglaametniku poolt hävitamisele, kuna need olid rikutud. Samuti olid Janno

Otti riided rikutud ja silm sinine. P.O. l oli ka nägu verine, kuid Aigar Arolepale tundus, et ta

nägu on paistes joomisest, kuna ta ostis kannatanule 4 päeva järjest alkoholi, kuid ei joonud

temaga koos. Süüdistatav annab veel ülevaate toimunud sündmusest ja leiab, et süüdistuses

KarS § 323 järgi pole ta 2019. aastal K.K. ga suhelnud.

22.7. Süüdistatav ei ole kellelegi raha pakkunud ja seda niisama ega ka seksuaalse tegevuse

eest. K.K. elt soovis tavapilti. Süüdistatavale meeldib teha rahast pilte ja neid saata. Ainus,

keda süüdistatav seksuaalselt ahvatles, oli täisealine politseinik. See, et süüdistataval on suur

süda ja armastab tervet Eesti rahvast ei ole samuti kahjuks või õnneks karistatav ega kuritegu.

22.8. Sõna teen tähendab teismelist ehk kuni 19. aastast. Mingit lapspornot süüdistatav näinud

ei ole. Süüdistavale on ebaselge, mida ta täpselt valesti tegi, mistõttu tuleb ta õigeks mõista.

Xxx.com on avalik pornokanal.

22.9. Aigar Arolepp palub KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima

karistusega ning vähendada raskeimat karistust. Arvestada tuleb karistust kergendavat asjaolu,

et ta on vabandanud kannatanute ees. Aigar Arolepp ei ole aga nõus ajutise lähenemiskeelu

kohaldamise ega konfiskeerimisega.

22.10. Süüdistatav esitas pärast maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamist korduvalt

pöördumisi, milles ta avaldab lahendiga rahulolematust. Samuti avaldab Aigar Arolepp soovi

kaevata prokuröri peale, kes on teda isiklikult mõnitanud.

23. Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2025 määrusega võeti apellatsioon menetlusse.

24. Tartu Maakohtu 19. novembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava

Janno Oti kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada maakohtu otsus

Janno Otti süüdi tunnistamises KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja temale KarS

§ 64 ja § 65 alusel liitkaristuse moodustamises. Apellatsioonis palutakse mõista Janno Otti

temale KarS § 121 lg 2 p 3 (C.K. i tõukamine, T.M. i ja R.K. löömine) järgi esitatud

süüdistuses õigeks ning KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi esitatud süüdistus kvalifitseerida KarS

§ 121 järgi ja sellest tulenevalt palub kaitsja vähendada mõistetud karistust. Menetluskulud

palub kaitsja jätta riigi kanda.

24.1. Otsuse vaidlustamise tingib asjaolu, et kohus on tõendite hindamisel kaldunud kõrvale

tõendamise üldtunnustatud põhimõtetest, ei ole olnud järjepidev tõendiallikate käitlemisel,

usaldusväärsuse ega lubatavuse hindamisel.

24.2. Kohus on sidunud end tõendikäsitluse osas prokuratuuri narratiiviga, omistades

süüdistatavale eelduslikult ebausaldusväärse rolli. Selline käsitlus ei riimu võrdsete relvade

printsiibiga. Kannatanud on andnud madala tõsiseltvõetavusega ütlusi, aga kohus on pidanud

võimalikuks neile süüdimõistev otsus rajada.

24.3. Süüdistusele tuginev sündmuste rekonstruktsioon on reaalsusest irduv ja loodud on

tegelikke asjaolusid moonutav kallaletungi narratiiv – süüdistatavad tungisid kannatanule

kallale, tarvitasid füüsilist ja vaimset vägivalda ning nõudsid raha. Tõendid sellist käsitlust ei

toeta. Tüli sai alguse vastastikkusest nägelemisest ja norimisest, P.O. st sai kannatanu alles

pärast seda, kui ta oli ise Janno Ottit rünnanud ning raha teema tõusetus episoodiliselt muu

kemplemise käigus.

24.4. Janno Otti kaitsja ülesandeks ei ole Aigar Arolepa kaitsmine. Seetõttu ei pea apellant

vajalikuks peatuda Aigar Arolepa tegevusel rohkem, kui vältimatult vajalik Janno Otti

olukorra eluliste erinevuste selgitamiseks.

24.5. Süüdistuses räägitakse raha nõudmisest väidetavate võlgnevuste katteks ning käimas

olnud peksmise lõpetamiseks. Kuigi kannatanu ja Aigar Arolepa ütlustes on erinevusi selles

osas, kas võlad olid tasutud või mitte, langevad ütlused kokku selles osas, et mistahes

võlasuhted puudutasid üksnes P.O. u ja Aigar Aroleppa. Janno Otti nendega kursis ei olnud.

24.6. Janno Ottile tehtava etteheite kontekstis lisandub küsimus, mil määral oli ta teadlik P.O.

ja Aigar Arolepa vahelistest võlasuhetest. Isegi kui lähtuda eeldusest, et Janno Otti üldse

kuulis või pani tähele P.O. ja Aigar Arolepa mõttevahetust võlasuhte üle, ei osuta ükski tõend

asjaolule, et Janno Otti oleks olnud teadlik võlasuhte üksikasjadest.

24.7. Antud juhul ei ole võla olemasolu võlasuhte osapoolte - P.O. ja Aigar Arolepa poolt

kahtluse alla seatud, võla kujunemine on kooskõlas nende elustiili, harjumuste ja

võimalustega. Ükski tõend ei osuta sellele, et Janno Otti oleks sõna või teoga andnud panuse

võla sissenõudmisse. Kaitsja rõhutab veelkord, et Janno Otti ei ole mistahes viisil üldse P.O.

ja Aigar Arolepa võlaküsimuse lahendamisse sekkunud.

24.8. Janno Otti ütluste kohaselt kujunes tema ja P.O. vaheline sõnavahetus kahepoolseks

kakluseks, milles esimesena tarvitas füüsilist vägivalda P.O. ja mille käigus sai Janno Otti

peavigastusi. Janno Otti möönab, et oli sellest ärritatud ning läks hiljem ise P.O. le kallale. Ta

on tunnistanud, et lõi kannatanut, sest oli vihane varasemate kallaletungide pärast ja ootas

vabandust, aga ei ole temalt mistahes varalise kasu üleandmist nõudnud.

24.9. Kannatanu väide, et Janno Otti nõudis kah mingit raha, ei ole konkretiseeritud ega

seostu ühegi pidepunktiga, mistõttu ei ole käsitletav ütlusena faktilise asjaolu kohta, vaid

arvamuse või oletusena. Videomaterjal jätab toimunust ühekülgse ja kallutatud mulje seetõttu,

et selle on filminud Aigar Arolepp oma nö „võiduga“ kiitlemise eesmärgil pärast seda, kui

P.O. oli kakluses alla jäänud ega suutnud enam ise vägivalda tarvitada. Kõiki asjaolusid

arvesse võttes on sellises situatsioonis eluliselt igati usutav, et kummalgi süüdistataval oli

kannatanuga eraldiseisev konflikt.

24.10. Otsuse punktis I.14.1. on kohus kirjeldanud Aigar Arolepa telefonist leitud videofaili,

mille kohta on märkinud, et seal on kujutatud P.O. u, kes räägib raha tagasi maksmisest ja

palub korduvalt ennast mitte lüüa. Tekstist nähtuvalt toimub dialoog P.O. ja Aigar Arolepa

vahel. P.O. lubab tasuda võla ning palub Aigar Aroleppa: „Palun ära löö, palun ära löö.

Palun. Palun. Lase lahti.“ Kogu dialoogil ei ole Janno Ottiga pistmist. Läheduses viibimine ja

samas ruumis oma isiklike eesmärkide ellu viimine ei anna alust talle omistada teadlikkust

Aigar Arolepa nõudmistest, nende heakskiitmist ega toetamist.

24.11. Isikuliste tõendiallikate ütluste põhjal jääb kõlama ja on eluliselt usutav, et P.O. võis

ärevas situatsioonis, kus tal oli paralleelselt konflikt kahe inimesega, seostada raha

nõudmisega mõlemat seetõttu, et ta ise pakkus enda rahule jätmise eest raha mõlemale.

Kuivõrd Janno Ottile see jutt huvi ei pakkunud, ei pööranud ta sellele ka tähelepanu ja

kurjustas edasi oma katkise silma pärast. Järelikult sisulisi vastuolusid ei esinegi.

24.12. Kohus on otsuse punktis I.16.5 tähelepanuväärselt nentinud, et süüdistatavad Aigar

Arolepp ja Janno Otti panid koos toime P.O. kehalise väärkohtlemise KarS § 121 objektiivse

koosseisu mõttes. Sellega tuleb nõustuda. Aigar Arolepa poolne varaliste nõudmiste esitamine

on laiendatud Janno Ottile meelevaldselt ning on vastuolus tõendite põhjal objektiivselt

tuvastatud asjaoludega.

24.13. Kohus on deklaratiivselt ja põhistusteta konstateerinud, et Janno Otti pidas vähemalt

oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja möönis ebaseadusliku teo toimepanemist.

Tähenduslikult on kohus jätnud siinkohal täpsustamata, millisest ebaseaduslikust teost jutt

käib. Järgnevalt on kohus täpsustanud, et ei nõustu prokuröriga, et Janno Otti tegu kuulub

subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta kindlasti

osaleb väljapressimises.

24.14. Kaitsja hinnangul on vaieldav, kas isik, kes realiseerib sündmuse käigus oma

selgepiirilist eesmärki, peab ka hooletuse tähenduses ette nägema, et keegi teine püüab samal

ajal muud kuritegu toime panna, aga on kahtluseta kindel, et väljapressimist ei ole võimalik

toime panna ilma teadmata, et väljapressimine üldse aset leiab.

24.15. Juhul, kui ringkonnakohus ei peaks millegipärast nõustuma apellandi põhistatud

seisukohtadega ning jätma muutmata maakohtu otsuse Janno Otti süüdi tunnistamises KarS §

214 lg 2 p 1 ja 4 järgi, vaidlustab apellant Janno Ottile selle teo eest mõistetud karistuse.

24.16. Maakohus mõistis Janno Ottile väljapressimise eest sanktsiooni keskmise määra

lähedase karistuse. Kohtuotsusest ei selgu sellise karistuse mõistmise motiivid. Kohus on

leidnud, et Janno Otti tegevuses esineb üks karistust raskendav asjaolu, kuid karistust

kergendavaid asjaolusid ei esine.

24.17. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg-s 1

loetlemata karistust kergendavaid asjaolusid. Praegusel juhul tuleks karistust kergendava

asjaoluna arvestada, et Janno Otti on sama sündmuse käigus saanud ka ise kannatada.

24.18. Maakohus on Aigar Arolepale väljapressimise eest karistust mõistes arvestanud, et

kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast elutegevust jätkata.

Eeltoodut ei ole kohus aga arvestanud Janno Ottile karistuse mõistmisel. Janno Ottile

sanktsiooni keskmise määra lähedase karistuse mõistmine ei ole põhjendatud ning apellant

palub süüdimõistva kohtuotsuse jõusse jätmise korral kergendada oluliselt Janno Ottile

väljapressimise eest mõistetud karistust.

25. C.K. i tõukamise episoodi osas on Janno Otti avaldanud, et C.K. il on tema vastu vimm,

kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C.K. i plaani kolida

pärast lapse sündi Aigar Arolepa juurde.

25.1. Kaitsja hinnangul on kohatu ja ausa ning õiglase õigusemõistmise põhimõttega

vastuolus ka kohtuotsuses leiduv tõdemus, et kohtu arvates on tõenäoline, et Janno Otti ärritus

ja tõukas kannatanut. Mitte ühtegi inimest ei tohiks olla võimalik üheski kuriteos süüdi

tunnistada ja karistada pelgalt subjektiivsele tõenäosushinnangule tuginedes.

25.2. Maakohus on meelevaldselt ja üksnes C.K. i väidetele tuginedes leidnud, et kohtu

arvates ei saa öelda, et C.K. i tõukamine oleks olnud vähe intensiivne, sest kannatanu sõnul

kukkus ta vastu kappi, tundis valu ja sai hematoomi, seega pidi tõukamine olema tuntav.

Siinkohal on maakohus veelgi distantseerunud tõendite hindamise üldpõhimõtetest, leides, et

nii sündmuse tehiolude, valu tundmise kui isegi vigastuste tekitamise omistamiseks

süüdistatavale piisab kannatanu ütlustest.

26. R.K. ga seonduvas episoodis on kohus paraku kaasa läinud prokuratuuri ülemäärase

agarusega teha iga hinna eest Janno Ottile karistusõiguslik etteheide isegi väidetava kannatanu

eitavast seisukohast hoolimata. Hoolimata prokuröri pingutustest ei ole õnnestunud

kannatanult saada Janno Ottit süüstavaid ütlusi, mistõttu on kohus olnud sunnitud need

vastuolude tõttu üldse kõrvale jätma.

26.1. Maakohus on otsuses märkinud, et Aigar Arolepa telefonist leitud piltide põhjal on

tõenäoline, et R.K. ja Janno Otti vahel oli kaklus, mille käigus sai R.K. peavigastuse.

26.2. Taaskord on kohus asunud tuginema subjektiivsel tõenäosushinnangul, pidades

sedapuhku võimalikuks pelgalt tõenäosusele tuginedes tuvastada isegi kuriteosündmuse

toimumise fakti.

26.3. Eriti usaldusväärseks on kohus aga pidanud C.K. i ütlusi, kes väidetavalt nägi telefoni

videokõne vahendusel, kuidas „Janno Otti ründas R.K. t.“ Kohus on jätnud tähelepanuta, et

eluliselt sai C.K. näha vaid fragmenti sündmusest, mida Aigar Arolepp pidas talle vajalikuks

omal valikul näidata, ega saa seeläbi kuidagi kinnitada, milles sündmus täpsemalt seisnes, kes

nähtud füüsilise konflikti initsieeris ja mis sellele eelnes või järgnes. Sellistel asjaoludel mõne

löögilaadse liigutuse nägemist ei saa lugeda usaldusväärseks tõendusteabeks.

27. Kui eelnevates episoodides on kohus kohaldanud subjektiivselt õiguspõhimõtteid, siis

viimases, T.M. iga seotud episoodis on maakohus läinud lisaks vastuollu ka elementaarse

elulise loogikaga.

27.1. Kohus on analüüsinud fragmentaarselt telefoniga salvestatud sündmust, kus toimunu

ning asjaosaliste rollid on segased ja objektiivselt tuvastamatud, taaskord süüdistuse versiooni

eelduseks võttes, tsiteerides muuhulgas seda, kuidas väidetav kannatanu T.M. ütleb Janno

Ottile, et ole vait Janno. Kriminaalmenetluse praktika kohaselt on eluliselt äärmiselt

ebatõenäoline, et väidetav ohver asuks vahetult pärast väidetavat sündmust väidetavat

ründajat selliselt manitsema.

27.2. Oluline on mõista, et sündmuste osas, kus puudub usaldusväärne kannatanu ning ka

teised isikulised tõendiallikad ei ole koostööaltid ja/või järjekindlad, ei ole kohane teha

toimunu kohta oletusi kellegi filmitud sündmuse fragmendi põhjal. Sellises olukorras esineb

lugematul hulgal võrdväärse usutavusega (või ebausutavusega) elulisi versioone selle kohta,

mis võib üldse olla aset leidnud ja kas keegi üldse toimunut adekvaatselt mäletab.

27.3. Seda ilmestab kohtu suutumatus jälgitavalt toime tulla Aigar Arolepa versiooniga

juhtunust, et T.M. kukkus kapsariivi otsa enne, kui Aigar Arolepp filmima hakkas ja

seepärast oli pea verine.

27.4. Maakohus on möönnud, et täpselt ei ole võimalik tuvastada, millal sündmus aset leidis.

Sellise käsitlusega ei ole võimalik nõustuda. Kui ei ole võimalik tuvastada sündmuse aega ega

täpsemaid tehiolusid, keegi ei ole kaebusega õiguskaitse asutuste poole pöördunud ning

samuti on kannatanu ütlused vastuolulised, ebamäärased ja antud ilmselgelt vastu tahtmist

riikliku sunni mõjul, ei saa lugeda kellegi süüd väidetavas kuriteos „väljaspool mõistlikku

kahtlust“ tõendatuks. Kaitsja leiab, et sellistel asjaoludel tuleb Janno Otti ka selles episoodis

õigeks mõista.

28. Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2024 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 18. märts 2025. Sama määrusega tühistati süüdistatava Aigar Arolepa

suhtes kohaldatud lisapiirangud osaliselt, võimaldades süüdistataval vanglas suhelda oma isa

H.A. aga.

29. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha apellatsioonide osas prokurör, kes palub jätta

apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

29.1. Maakohus ei ole eksinud Janno Otti süüdi tunnistamisel C.K. i, T.M. i ja R.K. kehalises

väärkohtlemises. Kohus on täiesti õigustatult Janno Otti süüdi tunnistanud koos Aigar

Arolepaga P.O. suhtes toime pandud väljapressimises. Kohus on tõendeid analüüsinud

detailselt.

29.2. Ei saa nõustuda kaitsja käsitlusega, et Janno Otti polnud väljapressimise osaline, kuna

raha ja varalise kasu üleandmise nõudmine P.O. lt oli Aigar Arolepa ekstsess. Aigar Arolepp

ja Janno Otti kasutasid P.O. suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda koos ja korraga, ajaliselt

ja ruumiliselt piiritletud tegevuse käigus.

29.3. Kohus on mõistnud Janno Ottile tema süü suurust ja muid asjaolusid arvestava õiglase

karistuse. Maakohus ei ole eksinud ka Aigar Arolepa süü küsimuse lahendamisel ja karistuse

mõistmisel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

30. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja tõendeid, maakohtu otsust, esitatud

apellatsioone, prokuröri vastust, leiab, et kohtuotsus süüdistatavate süüditunnistamises

erinevates kuritegudes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid õigeksmõistmise ning

kuritegude ümberkvalifitseerimise taotlustes rahuldamata. Apellatsioonidega nõustuvalt leiab

kolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada väljapressimisteo eest mõistetud karistuse

mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja mõista süüdistatavatele kergem karistus. Sellest

tulenevalt tuleb süüdistatavatele mõistetud karistus tühistada ka liitkaristuse ja lõpliku

kandmisele jääva karistuse osas.

31. Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtumenetluse

kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2.

Ka KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus maakohtu otsust muutmata jättes oma

otsuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud jätta kordamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu käsitlusega isikute süüdimõistmises. Apellatsioonides ei ole välja toodud

asjaolusid, mida maakohus ei oleks nõuetekohaselt oma otsuses juba käsitlenud.

Süüküsimuse arutamisel ei ole ringkonnakohtul maakohtule midagi ette heita.

32. Seoses süüdistatava Aigar Arolepa määratud korras kaitsja Aivar Kello surmaga 3. mail

2025, määras ringkonnakohus 7. mai 2025 määrusega Aigar Arolepale õigusabi. Riigi

õigusabi osutaja määramise taotluse võttis vastu vandeadvokaat Aro Siinmaa, kes esitas 6.

juunil 2025 ringkonnakohtule seisukoha Aigar Arolepa apellatsiooni osas. Kaitsja palub

esitatud seisukohta võtta arvesse erandkorras. Kolleegium leiab, et kehtiv

kriminaalmenetlusseadustik ja KrMS § 319 mingit erikorda apellatsioonide ning

seisukohtade hilisema esitamise osas ette ei näe. Ringkonnakohus võttis asja 7. märtsil 2025

kirjalikku menetlusse ja andis pooltele õiguse esitada oma seisukohti kuni 18. märts 2025.

Seega oli 6. juuniks 2025 seisukohtade esitamise tähtaeg ilmselgelt möödunud ja kolleegium

jätab Aigar Arolepa kaitsja Aro Siinmaa esitatud seisukoha läbi vaatamata. Eelmisel kaitsjal

oli võimalus vajadusel seisukohad esitada. Lisaks tegi seda korduvalt süüdistatav ise.

33. Maakohus on prokuröri esitatud süüdistust ja kogutud tõendeid kontrollinud ja süüdistuse

seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid põhjalikult vaaginud. Apelleeritud otsuses on tõendite

kogumi analüüs ja kohtu siseveendumuse kujunemine ringkonnakohtu jaoks jälgitav.

34. Kolleegium ei nõustu süüdistatava Janno Otti kaitsja ja süüdistatava Aigar Arolepa

väidetega, et maakohus on süüdistuses märgitud kuritegude puhul tuvastanud valesti faktilisi

asjaolusid ning teinud ebaõiged järeldused kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest.

35. Ringkonnakohus leiab, et apellantide etteheited maakohtule tõendite puudulikus uurimises

ja valedele järeldustele jõudmises pole põhjendatud. Olukord, kus apellatsioonides ei nõustuta

maakohtu süüdimõistva otsuse järeldustega, ei tähenda, et otsus oleks motiveerimata.

Menetlusnormide rikkumist ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüküsimuses

kolleegium ei tuvastanud.

36. Aigar Arolepa apellatsioon sisaldab arvukalt viiteid süüdistatava enda eraelu ja eluoluga

seonduvalt, millised kolleegium jätab tähelepanuta, kuna need ei puutu süüdistusse ja

süüdistuse objektiivse hindamise seisukohast tähtsust ei oma. Samuti esitas süüdistatav pärast

maakohtu otsust korduvalt pöördumisi, milledes ta avaldab lahendiga rahulolematust ja

soovib kaevata prokuröri peale, kes on teda isiklikult mõnitanud. Apellatsioonikohtu poolt

etteantud tähtaja väliselt on süüdistatav Aigar Arolepp esitanud arvukaid asjasse

mittepuutuvaid täiendusi, millised ringkonnakohus jätab samuti tähelepanuta ja läbi

vaatamata.

37. Esmalt käsitleb kolleegium apellatsioonidest tulenevalt Aigar Arolepa ja Janno Otti

süüküsimust neile maakohtu otsusega süüks arvatud tegudes (I), vaagib süüdistatavatele

mõistetud karistusi ja apellantide karistuse kergendamise taotlust (II) võtab kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV).

I

38. Aigar Arolepa süüditunnistamine KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja Janno Otti

süüditunnistamine KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

39. Asjakohased pole süüdistatava Aigar Arolepa osutused sellele, et tõendid talle süüks

arvatud kuritegudes on kriminaalasjas fabritseeritud. Samas pole süüdistatav osanud usutavalt

nimetada, miks peaks keegi antud asjas tahtma luua kunstlikult tõendeid süüdistatava kahjuks.

Kolleegiumile jääb samuti mõistmatuks kes ja mis asjaoludel peaks olema huvitatud

süüdistatava alusetust süüdi mõistmisest kirjeldatud tegudes. Üldplaanis on täheldatav

süüdistatava Aigar Arolepa pidev rahulolematus kriminaalasja menetluse käiguga, mis on

ilmnenud juba kohtueelses uurimises. Apellatsioonimenetluses jätkas Aigar Arolepp oma

kirjalike täienduste saatmist, mis asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma.

40. Janno Otti kaitsja arvates realiseerisid Aigar Arolepp ja Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3

koosseisu, mitte aga KarS § 214 lg 2 koosseisu. Kolleegium leiab, et süüdistatavate süüdi

olekut kinnitavate tõendite kogum väljapressimisteos on käesolevas asjas küllaldane. Märkida

tuleb seda, et kuna süüdistatavad filmisid ja salvestasid kannatanu P.O. suhtes toime pandud

vägivaldset tegevust ja olustikku, siis see kinnistab samuti kolleegiumis veendumust

süüdistuse õiges kvalifikatsioonis. Kaitseväited sellest, justkui kannatanu P.O. ise oli kõiges

süüdi ja kasutas süüdistatavate suhtes aktiivselt vägivalda, pole jätkuvalt kinnitust leidnud ka

apellatsioonikohtus.

41. Apellatsioonides leitakse seega, et süüdistatavad pole süüdistuses kirjeldatud

väljapressimistegu toime pannud. Maakohus on seda väidet juba kontrollinud ja samm-

sammult käsitlenud tõendeid, mis omavad uuritava kuriteo puhul tähtsust. Olulisemad

kaitseväited on maakohtu otsuses juba kummutamist leidnud ja kolleegium ei pea nendele

vastamist ning kordamist enam vajalikuks, sest nõustub nendega. Tõsiseltvõetavaid

argumente süüdistuses kirjeldatud sündmuste ümberlükkamiseks apellatsioonides esitatud

pole.

42. Ringkonnakohus ei usu nagu maakohuski Aigar Arolepa apellatsioonis esitatud versiooni

sündmusest, mille kohaselt süüdistatav läks lihtsalt kannatanu ja Janno Otti kaklusele vahele,

samuti seda, et mingit rahanõudmist pole toimunud.

43. Kolleegium ei nõustu Janno Otti kaitsja käsitlusega, et Janno Otti polnud väljapressimise

osaline, kuna raha ja varalise kasu üleandmise nõudmine P.O. lt oli Aigar Arolepa ekstsess.

Apellatsiooni taotlust kvalifitseerida Janno Otti tegevus ainult kehalise väärkohtlemisena

seega edu ei saada. Maakohus tuvastas põhjendatult, et Aigar Arolepp ja Janno Otti kasutasid

kannatanu P.O. suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda ajaliselt koos, olid teadlikud

teineteise tegevusest ja esitatud nõudmistest ning kasutatud vägivallast. Nende ühist

tegutsemistahet raha üleandmise nõudmisel kinnitavad ilmekalt Aigar Arolepa tehtud ja asja

materjalide juurde võetud videosalvestised. Kolleegium tõdeb, et mis saab veel

objektiivsemalt edastada toimunud sündmust ja süüdistatavate tegevust kui vahetult

kuriteopaigal isikute osavõtul ülesvõetud videosalvestused. Kaitsja mõistab nende hävitavat

toimet kaitsepositsiooni väljatöötamisele ja loomulikult ta nendele ei viita ning püüab

kannatanu suhtes toime pandud vägivalda minimeerida. Tuleb nõustuda, et paljusid detaile,

mis 22. septembril 2023 kella 17-23 vahel Tartumaal XXX vallas XXX talus Aigar Arolepa

elukohas süüdistatavate ja kannatanu vahel aset leidsid, poleks ilma videosalvestisteta

võimalik rekonstrueerida. Kõiki maakohtu poolt tuvastatud vägivallategude asjaolusid 22.

septembril 2023 kolleegium kordama ei hakka, vaid toob välja olulisema.

44. Süüdistatavate rahulolu ühisest vägivaldsest tegutsemisest, kambavaimust ja tagajärgedest

nähtub asja juures olevatest videosalvestistest ja vaatlusprotokollidest, milliste analüüsi

kolleegium enam ei korda. Lugedes kannatanu P.O. antud ütlusi maakohtus, nähtub nendest

süüdistatavate üleolev ja raske puudega kannatanut alandav hoiak juba sündmuste algul.

Nimelt saatis Aigar Arolepp P.O. kauplusse viina järgi kannatanu enda raha eest. Kuna

kannatanu ei andnud Aigar Arolepale viina kätte ja tahtis enne oma raha tagasi, siis algas

kaklus, mis üsna pea muutus ühepoolselt P.O. peksmiseks, sest süüdistatavatel oli füüsiline

ülekaal. Eelnevalt olid süüdistatavad juba kaks pudelit viina ära joonud. Esmalt hakkas Janno

Otti kannatanut riietest tirima. Aktiivsemalt vallandus vägivald siis, kui Aigar Arolepp haaras

kannatanul kõrist, pigistas ja lohistas teda elutuppa. Kannatanu tundis valu ja võttis tal hinge

kinni. Seejärel lõikas Aigar Arolepp kannatanu juustest noaga välja juuksesalgu. Pärast seda

muutus kannatanu peksmine intensiivseks. Mõlemad süüdistatavad peksid vaheldumisi. Janno

Otti lõi „rusikate, jalaga kõhtu, ribide piirkonda ka “ ja rusikaga näkku ning „siis pani

jalaga näkku ka veel.“ „Aigar vist istus natuke aega seal ja filmis, kuidas Janno peksab.“ (Ko

To 8 kd, tl 77-81) Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad ja kannatanu said tervisekahjustusi,

kuid süüdistatavatel tuvastati ründajatele iseloomulikud kehavigastused – katkised verised

sõrmenukid.

45. Kannatanu kirjelduse kohaselt kui Aigar Arolepp filmimise lõpetas, siis ta järgnevalt

peksis kannatanut samamoodi. Lõi rusikaga ja „jalaga mulle selja piirkonda, kõhtu, näkku.“

Jalaga näkkulöömise tagajärjel purunes kannatanu ninaluu. „Aigar lõi sellise paugu, et mul

oli nina pahupidi.“ Kolleegium leiab, et pärast sedavõrd massiivset ja valimatut P.O.

peksmist ei olnud peksmine Aigar Arolepale ja Janno Ottile enam huvitav ega mõnupakkuv ja

siis kaasnes peksmisega rahanõue ehk see kasvas üle väljapressimiseks. Olles läbipekstud, on

mõistetav, et kõiki süüdistatavate poolt väljaöeldud sõnalisi detaile P.O. ei mäleta.

Kannatanu mäletab, et siis toimus Aigar Arolepa poolt „mingi ähvardus rahadega“ ja ta

ässitas Janno Ottit, et ta peksaks edasi. Aigar Arolepp hoidis nuga kõri peal ja nõudis „100

eurot, et ma maksaks talle ja C. ile. Mul ei ole sellist raha.“ Kannatanu on täpsustanud, et

„Aigar ise ei öelnud seda, vaid Janno ütles, et maksa see 100 eurot.“ Kannatanu sai aru, et

seda raha oli vaja Aigar Arolepale ja Janno Otti ütles seda Aigar Arolepa eest.

46. Maakohtus esitas süüdistatava kaitsja Janno Ottile küsimuse, et „seda te ju kuulsite, et

rahanõudmise jutt kõrval käis, samal ajal, kui teie peksite ?“ Sellele vastas Janno Otti „ma ei

pannud seda tähele“, mis on kolleegiumi arvates eluliselt mitteusutav ja antud sooviga ennast

lihtsakoeliselt väljapressimisteost igati distantseerida (Ko To 8 kd, 106p)

47. Janno Otti filmis samuti toimuvat. Kannatanu arvab, et kui ta oleks lubanud maksta, „siis

ma oleks pääsenud puhtalt, aga ma ei pääsenud ikka peksti edasi.“ Kannatanu palus, et

„tahan elada veel…olen sant juba“, et peksmine lõpetataks, kuid süüdistatavad seda ei teinud

ja peksmine kestis edasi. Vahepeal tegi Aigar Arolepp videokõned J.K. ule ja K.K. le ning

taheti näidata P.O. välimuse põhjal, et keegi neist on järgmine. Kannatanu ütles neile, „ärge

Jumala eest tulge ja siis oli peksmine edasi.“ Ühel hetkel lõi kannatanu enesekaitseks

külmkapi pealt võetud mingi eseme Janno Ottile pähe puru, põgenes majast ning jooksis XXX

Hooldekodusse abi järele. Sealt viidi ta kiirabiga Tartusse kliinikumi. Kannatanu P.O. nägu ja

välimus olid peksmisest sedavõrd moondunud, et kui politsei ta järgmisel päeval koju viis, siis

„ema arvas, et mingi võõras mees on ukse taga ja pani ukse kinni ja ei tundnud mind ära.“

48. Peksmisega samaaegne varalise kasu üleandmise nõudmine on väljapressimise

koosseisupärane tegevus. Muu hulgas seostas Aigar Arolepp vara nõudmise Janno Otti

kasutatava vägivallaga ehk põhimõttel „Sina kannatanu maksa, siis lõppeb ka sinu löömine“.

Kaitsja püüab luua muljet, et Janno Otti oli Aigar Arolepa esitatud nõudmiste ajal kuskil

eemal (kõrvaltoas, majast väljas jne). Sellist asjaolu aga tõenditest ei tulene. Kannatanu ja

süüdistatavad olid ühes ruumis ning vahetult sündmuse keskmes. Kumbki süüdistatavatest ei

eemaldunud kuhugi. Janno Otti kuulis nõudmisi ja tegutses vägivalla kasutamisel kooskõlas

Aigar Arolepa nõudmistega. Raha nõudmine ja P.O. valmisolek tarvitatud vägivalla tõttu

raha maksta, on kajastatud videosalvestistes.

49. Riigikohus on kaastäideviimist käsitlenud otsuse 3-1-1-10-1 punktis 12. Nimelt vastutus

kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille

esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut

panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel

üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada

teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria

kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas

tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad

ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda

kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis

tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust

põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik

on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKK

otsus nr 3-1-1-18-08 p 14).

50. Kaitsja püüab apellatsioonis väita, et Janno Otti väljapressimisteo süüdistus tema

kaitsealuse osas on meelevaldne. Nagu märgitud kolleegium selle väitega ei nõustu nagu

maakohuski. Veel soovib kaitsja näha, et süüdistatavatel oleks olnud ühine kooskõlastatud

teoplaan, kuid sündmust kajastavad tõendid kinnitavad, et selleks lihtsalt ei olnud aega ja

vajadust. Rahanõue kasvas hetkeliselt välja kannatanu peksmisest ja süüdistatavad jätkasid

selle nimel koos tegutsemist. Maakohus leidis loogiliselt, et Aigar Arolepal ja Janno Ottil

polnud P.O. vastu mingi nõudeõigust.

51. Kolleegium leiab, et Janno Otti teopanus oli vaieldamatult 22. septembri 2023

väljapressimisteos oluline, sest ta peksis kannatanut korduvalt ja jõuliselt Aigar Arolepa

rahanõudmise ajal. Valimatu peksmine Aigar Arolepa ja Janno Otti poolt rõhutas P.O. le

olukorra tõsidust ja vähest pääsemislootust. Oma kohaloleku ja kannatanu peksmisega hoidis

Janno Otti kuriteosündmust kaalukalt kontrolli all. Videos kestvusega 44 sekundit on näha

P.O. u, kes seisab diivani ees ja kelle ees seisab Janno Otti, kes lööb P.O. u parema käega pea

piirkonda. (Ko To 4 kd, tl 20) Olles Aigar Arolepa poolt seejärel põlvili käsutatud, palus

kannatanu peksmine lõpetada. P.O. anus „Palun ära löö. Ma õhtu annan raha sulle.“

Kõrvalolev Janno Otti lausub selgesõnaliselt „Asi on rahas.“ Kannatanu anub edasi „Palun

lubage, ma tahan elada.“

52. Ilmselgelt jäi P.O. kahele isikule (Aigar Arolepale ja Janno Ottile) jõus alla ja sündmus

arenes ühepoolselt kannatanu peksmiseks, misjärel kasvas peksmine üle väljapressimiseks.

Mingit eelnevat kooskõlastust ja kokkulepet ei peagi selleks olema. Õige on maakohtu

järeldus, et süüdistatavad õhutasid üksteist kannatanu suhtes uutele tegudele nii sõnas kui

käitumises. Põhimõtteliselt nad nautisid kannatanu üleelamisi ja kannatusi. Maakohus on

õigesti järeldanud, et kuna Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt kaasa ja oma

kohaloleku ja käitumisega toetas Aigar Arolepa nõuet, tuleb tema tegevus lugeda toime

panduks vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 kohaselt. Veel vaja on märkida järgmist.

Kui kannatanu poleks Aigar Arolepa elamisest XXX talust põgenenud ja lähedalasuvast

hooldekodust abi saanud, oleks tema jaoks tagajärjed võinud olla ettearvamatud.

53. Maakohtu otsusele esitatud apellatsioonis pole süüdistatav Aigar Arolepp nõus veel

mitmete talle süüks arvatud kuritegudega. Kolleegium leiab, et ka nendes süüdistustes teda

õigeksmõistmise taotluses edu ei saada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad üsna selgelt, et ta

on vägivaldne.

54. Kannatanute K.K. ja J.K. u ähvardamises KarS § 120 lg 1 tunnustel on maakohus

veenvalt tuvastanud Aigar Arolepa süü. Apellatsioonist on väljaloetav, et neid tegusid pole

Aigar Arolepp ka vaidlustanud.

Kannatanu J.K. selgitas maakohtus põhjalikult, mis põhjustel ta Aigar Aroleppa kardab.

Kannatanule ei meeldi vägivald ja tal oli hirm, et süüdistatav saab ta kuskilt kätte ja paneb

talle käed külge. Ähvardused ja hirmu tundmine mõjutasid teda sedavõrd, et ta „väga ei julge

kuskil käia.“ (Ko To 8 kd, tl 60-61)

Kannatanu K.K. kirjeldas Aigar Aroleppa kui isikut, kes „kui saab korraks alkoholi pöörab

kohe ära, hakkab tüli norima ja tahab kaklema hakata.“ (Ko To 8 kd, tl 63) Prokurör küsis

kannatanult maakohtus, et mida ta tegi kui luges Aigar Arolepa kirjutist „K.K. ja J.K. te

surnud.“ Kannatanu selgitas, et „ma helistasin kohe sõpradele ja ütlesin, et mind ähvardati, et

mina olen järgmine, kes surma saab.“ Sõpradele helistas ta seetõttu, et hirm oli. Ta nägi

videosid, kus P.O. suhtes kasutati Aigar Arolepa ja Janno Otti poolt vägivalda. Need tekitasid

temas hirmu ja kartust. Tol õhtul kutsuti ka teda Aigar Arolepa elukohta, kuid ta keeldus

minemast, sest kartis, et tema võib olla järgmine, kelle suhtes vägivalda kasutatakse. Hiljem ei

julgenud ta Tartu linnas liikuda, sest kartis, et süüdistatav võib seal käia (Ko To 8 kd, tl 64-

65)

Kannatanutele K.K. le ja J.K. ule P.O. peksmise videote saatmise kohta pakub süüdistatav

Aigar Arolepp ise välja, et soovis vist neid hirmutada, „et kardavad, tunnevad hirmu.“ (Ko

To 8 kd, tl 110p, 117)

55. Kannatanu K.K. episoodis süüdistuses KarS § 323 lg 1 järgi Aigar Arolepp ennast süüdi

ei tunnista ja väidab, et ta ei ole K.K. ähvardanud ega tema kui õigusemõistmises osaleja

vastu vägivalda kasutanud ning palub ennast selles õigeks mõista.

Kolleegium süüdistatava õigeksmõistmise taotlusega ei nõustu, sest ei kahtle kannatanu K.K.

ütlustes, et T.K. e poolt edastatud kiri, mille oli vanglast välja saatnud Aigar Arolepp, tekitas

temas hirmu. „See tekitas mulle suurt hirmu. Ma hakkasin tõsiselt kartma. Minu praegune

elukaaslane Siim ütles, et sa pead politseile teatama. Mul on kolm last ja tõesti nüüd see

juhtub, et ta tapab mu ära.“ (Ko To 8 kd, tl 50p) K.K. ütluste kohaselt Aigar Arolepp

süüdistab teda kõiges, aga ta pole midagi halba teinud. Süüdistatav ise ei ole ennast muutnud.

Kannatanu kartis Aigar Aroleppa ja tema sõpru.

Süüdistatav pidas maakohtus antud ütlustes siiski võimalikuks, et ta mingeid ähvardusi K.K.

kohta kirjutas. Ta vastab kaitsja küsimusele, miks ta seda tegi: „Ma ei oska öelda, võib olla

mingi hetkeemotsioon.“ (Ko To 8 kd, tl 109)

56. Kannatanu C.K. i episoodis süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi väidab Aigar

Arolepp, et pole C.K. it ähvardanud ja teda ahistavalt jälitanud ning palub ennast õigeks

mõista. Sõim olnud neil kannatanuga vastastikune. Selles episoodis nõustub kolleegium

samuti maakohtu jälgitavate põhjendustega.

Kannatanu, väikelapse ema C.K. , on maakohtus kirjeldanud kui paaniliselt ta Aigar Aroleppa

kartis. Aigar Arolepp võttis muuhulgas C.K. ile 18. augustil 2023 kõne, mille ajal oli kõrval

ka kasvataja M.K. . Kannatanu kirjeldas: „Hakkasin kartma, et ta päriselt viib mu lapse ära

ja viib mu metsa ja tapab mu ära…Ma teadsin, et kui tal mingi mõte pähe tuleb, siis ta

nagunii tuleb kohale. Ta tuligi kohale. Kasvataja kutsus politsei ja viis ta ära“ (Ko To 8 kd, tl

38p) Kannatanu kirjeldas, et nimetatud sündmus jättis tema psüühikale jälje. „Ma hakkasin

enda selja taha vaatama, ma ei julgenud enam üksi kuskil käia, ma käisin ainult kasvatajaga.

Ma kartsin et ta võib igal pool olla.“ Kui Aigar Arolepp oli juba eelvangistuses helistas ta

C.K. ile. Segaduses kannatanu võttis süüdistatava kõne vastu. „Alguses ma ei saanud aru, kes

räägib. Ta ajas segast juttu ja lõpuks ütles, et ta ei jäta seda asja nii. Et tuleb välja ja teeb

selle sama teo, mis ta lubas. Sain aru, et ta tahab mu ikkagi ära tappa ja lapse ära võtta minu

käest.“ (Ko To 8 kd, tl 40)

C.K. tunneb süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ees nende vägivaldsuse pärast hirmu.

Seetõttu taotles ta nende suhtes ka lähenemiskeeldu pikemaks ajaks. „Kui nad vanglast välja

saavad, et nad ei saaks mulle lähemale tulla. Ma arvan, et mitmeks aastaks.“ (Ko To 8 kd, tl

43)

Tõenditest tuleneb, et Aigar Arolepp ületas kannatanu jaoks igasugused taluvuspiirid ja

muutus häirivaks ning hirmutavaks alates 18. augustist 2023. Süüdistatava poolt toimusid

ähvardused telefoni teel, Messengeris, lakkamatu ühenduse otsimine ja kohale ilmumine

kannatanu asukohta (lastekodu juurde). Seejärel toimusid süüdistatava poolt kõned vanglast,

samuti saatis hirmutav-ähvardava kirja.

Kolleegium peab vajalikuks välja tuua tõendite objektiivse hindamise osas järgmist. Nimelt

on asjas küllaldaselt videomaterjali vägivallasündmustest, mille on salvestanud või siis

otsepildis edastanud süüdistatav Aigar Arolepp. Süüdistatava taolist käitumise omapära on

kirjeldanud kannatanu C.K. ütlustes: „Talle meeldis asju üles pildistada ja filmida, et hiljem

neid vaadata või näidata teistele…Ma mainisin talle pidevalt, et mulle ei meeldi sellised

videod, et mina neid videoid rohkem näha ei soovi, aga ta ikkagi saatis neid.“ (Ko To 8 kd, tl

35p)

57. Alaealiste vastu suunatud süütegudes KarS § 179 lg 11 ja § 1751 lg 2 järgi on tõendite

kogum Aigar Arolepa puhul selgelt ja arvukalt dokumenteeritud ning süüdistatava süüd

kinnitav. Süüdistataval ei olnud maakohtus prokuröri küsimuste peale oma tegude osas

midagi mõistlikku vastata. Näiteks küsimusele, miks ta alaealisele kannatanule S.K. ule

hakkas seksijutte ajama, vastas Aigar Arolepp „purjus peaga möla lihtsalt.“ (Ko To 8 kd, tl

113p) Süüdistatav väitis, et kuna kontakte oli palju, siis ta kõikide isikute ja vestluste sisu ei

mäleta. Arvab, et kõiki süüdistuses märgitud kannatanuid ei ole ta seksuaalselt ahvatlenud.

Väidab endiselt, et pole kellelegi raha pakkunud ei niisama ega seksuaalse tegevuse eest. Tal

on lihtsalt tavaks rahast pilte teha ja neid saata. Aigar Arolepp leiab, et see, et tal on suur süda

ja ta armastab tervet Eesti rahvast ei ole õnneks karistatav ega kuritegu. Mingit lapspornot

tema üldse näinud pole. Apellatsioonis süüdistatav kordab seega varem väljatoodud

asjakohatuid selgitusi, kuid maakohus on need üldised vastuväited juba veenvalt ümber

lükanud. Süüdistatav võttis aga omaks, et suhtles V.T. e nimelise noore tütarlapsega, ahvatles

teda ja tema vanus oli suhtluses teada.

KarS § 1751 lg 2 süüdistuse kohta ei mäleta süüdistatav, et ta oleks kuskil videos lapsi

seksimas näinud. Samas tuleb Aigar Arolepa eriline huvi alaealiste tüdrukute vastu välja

muuhulgas ka tema elukaaslaste ütlustest. Tunnistaja, endine elukaaslane J.S. , kirjeldas

prokurörile kohtus, et süüdistatav „poole ööni istus üleval, vaatas Tiktokis igasugu lollusi,

kuidas noored tüdrukud tantsivad…niipalju kui ma silmanurgast nägin, siis võib olla 13-14

vanuses.“ Küsimusele miks tal suhe lõppes Aigar Arolepaga, vastas J.S. muuhulgas, et „…

kes on nõus sellise mehega koos elama, kes ärritub kergesti, vassib, valetab, on vägivaldne.“

(8 kd, tl 21p)

58. Süüdistatav Janno Ottile süüks arvatud kuriteod KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

59. Kannatanu C.K. i tõukamise episoodi osas on Janno Otti avaldanud, et C.K. il on tema

vastu vimm, kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C.K. i

plaani kolida pärast lapse sündi Aigar Arolepa juurde. Selline süüdistatava väide osutub aga

paljasõnaliseks. Kolleegium ei tuvastanud nagu maakohuski põhjust, miks oleks kannatanu

pidanud 2022. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal, Aigar Arolepa elukohas

XXX talus toimunud sündmuse välja mõtlema.

Kannatanu C.K. on maakohtus üle kuulatud ja ta on jäänud oma ütluste juurde, et joobes

Janno Otti tõukas teda kahe käega õlgadest. „Ta tõukas mind vastu kappi, nii, et mul oli

pärast selg valus…Ta tõukas mind eemale. Ma sain haiget. …See tagajärg, kui ma kukkusin

vastu kappi, oli suhteliselt valus, mul tekkis alaseljale sinikas, paar nädalat kindlasti.“

Prokuröri küsimusele, miks Janno Otti nii tegi, vastas kannatanu „Ma ei andnud talle neid

pähkleid süüa, mis olid minu omad….ta läks tigedaks, sest ma ei lubanud ja siis ta lükkas.“

(Ko To 8 kd, tl 34, 44) Eeltoodu näitab kolleegiumi arvates ilmekalt süüdistatava

vägivallalembust ja seda, et Janno Otti võis täiesti tühisel põhjusel teise inimese vastu käe

tõsta. Miks peaks kannatanu sellise vägivallateo detailid välja mõtlema, nagu väidab Janno

Otti, pole tõendeid uurides võimalik eluliselt usutavalt mõista. Pärast sellist Janno Otti

tegevust ehmatas kannatanu kõvasti ja hakkas süüdistatavat rohkem kartma.

Subjektiivse koosseisu osas nõustub kolleegium maakohtuga, et täiskasvanud mehe poolt

noore naise jõulisel tõukamisel sai Janno Otti aru ja pidas võimalikuks, et tõukamise tagajärjel

ruumis, kus kannatanul ei olnud enda sõnul võimalik kuidagi eemale astuda, võib kannatanu

kõva mööbli vastu kukkudes saada haiget.

Kaitsja väidab, et maakohtu poolt oli kohatu ja õiglase õigusemõistmise põhimõttega

vastuolus ka tõdemus, et tõenäoliselt Janno Otti ärritus ja tõukas kannatanut. Kolleegium ei

näe siin midagi vastuolulist, sest kannatanu on selgesõnaliselt kinnitanud, et vahetult enne

tõukamist muutus Janno Otti tigedaks. Kohtul võiks tekkida kõhklusi süüdistuse

paikapidavuses kui Janno Otti oleks kriminaalkorras karistamata ja poleks vägivaldsust

kunagi ilmutanud. Janno Otti on aga varasemalt (2022) vägivallakuritegusid toime pannud.

Kaitsja pole rahul, et vägivallaepisood on loetud tõendatuks kannatanu ütlustele tuginedes.

Ringkonnakohus ei näe ka siin midagi lubamatut, sest asjas kogutud tõendite põhjal pole

mingit alust kahelda C.K. i ütluste usaldusväärsuses. Kohtupraktikas on arvukalt lahendeid,

kus kehalise väärkohtlemise puhul ongi tõenditeks ainult süüdistatava ja kannatanu ütlused.

60. Kannatanu R.K. kehalise väärkohtlemise episoodis on kaitsja arvates maakohus kaasa

läinud prokuratuuri ülemäärase agarusega teha iga hinna eest Janno Ottile karistusõiguslik

etteheide. Kaitsja tunneb mõistetavalt heameelt, et prokuröri pingutusest hoolimata ei

õnnestunud kannatanult saada Janno Ottit süüstavaid ütlusi, mistõttu kohus oli sunnitud need

vastuolude tõttu kõrvale jätma.

Kolleegium leiab vastupidiselt kaitsja apellatsioonis väidetule, et pole alust kahelda C.K. i

ütluste usaldusväärsuses ja selles mida ta nägi. Läbi Aigar Arolepa tehtud videokõne nägi ta

hetke, kus Janno Otti oli R.K. peal ja nad karjusid. Janno Otti seejuures „rääkis hästi

jõuliselt. Üks hetk oli käsi rusikas ja siis ta lõi teda, aga ma ei näinud kuhu ta lõi.“ (Ko To 8

kd, tl 35) Hiljem esitas prokurör veel täpsustavalt küsimusi. Korduvale küsimusele, kas ta

nägi lööki, vastas kannatanu kindlalt, et nägi R.K. t selili. Janno Otti oli tal otsas ja „ta lõi

käega näo piirkonda…tundus mitu korda.“ C.K. i arvates tundus see peksmisena ja ta lõpetas

selle videokõne ise, sest „ma hakkasin enda pärast juba kartma ja ma tahtsin selle kõne ära

lõpetada, et ma saaksin rahulikult olla. See oli päris jube.“ (Ko To 8 kd, tl 43p)

Süüdistatav Janno Otti on R.K. vigastuse tekkimise osas pakkunud välja segase ja eluliselt

mitteusutava versiooni. „Täis peaga kukkumine vastu kappi või klaasi… Teleka juures ta

lendas küll jah…Vastu akent… Ta oli raskes joobes, ta tahtis alguses telekast kinni rabada,

tõmbas teleka pikali maha ja lendas ja kukkus.“ (Ko To 8 kd, tl 100-101) Kaitsja küsimusele,

mis süüdistatav oskab öelda Aigar Arolepa poolt ülesvõetud video kohta, kus ta on R.K. l

kaksiratsi peal, vastas Janno Otti, et ta surus kannatanu lihtsalt voodi peale ja rahustas teda

maha. Küll peab süüdistatav võimalikuks, et sellise mahasurumise käigus võis R.K. ka haiget

saada. Prokuröri küsimusele, millest R.K. verine oli, kui süüdistatav teda oma sõnade järgi

lihtsalt maha surus, vastab Janno Otti väheveenvalt „ma ei oska vastata.“

Süüdistatava Janno Otti kaitsja soovib kaitsealusele KarS § 121 järgi süüks arvatud

vägivallateos kahtluse alla seada kannatanute ja nende ütluste usaldusväärsust, kuid

kolleegium sellega ei nõustu nagu maakohuski. Lugedes maakohtu istungite protokolle on

arusaadav, et kannatanu T.M. ja R.K. kardavad Janno Otti vastu ütlusi anda ja pigem

püüavad toimunut ilustada, mittemäletada ja iseloomustada süüdistatavat kui normaalset

napsusõpra. Näiteks kannatanu R.K. puhul avaldas prokurör tema kohtueelsel uurimisel

antud ütlused, mille kohaselt „Janno lõi mind rohkem kui üks kord vastu pead. Ma ei mäleta,

mitu korda ta mind vastu lõi.“ Kohtus asus kannatanu väitma, et „mina tean ühte lööki.“ (Ko

To 8 kd, tl 71p)

Maakohtus esitatud küsimustele vastates ilmneb süüdistatavate ütlustes laveeriv heitlikkus ja

vägivaldsuse pisendamine. Aigar Arolepp eeluurimisel antud ütlusi „tegin video, sest kartsin,

et Janno lööb R.K. maha“ maakohtus enam ei kinnita ja püüab väita, et „ma olen vale asja

kohta vist tunnistusi andnud… seal ei olnud kellelgi hirmu.“ Tegemist olla lihtsalt nügimise ja

rüselusega. (Ko To 8 kd, tl 119p)

61. Kannatanu T.M. i osas seletas Janno Otti, et tema kannatanut löönud ei ole, küll aga

„ma peksin riidekapi ust, kui veider see ka pole.“ Aigar Arolepp filmis T.M. iga seotud

episoodi, kuid miks ta seda tegi ta ei tea. T.M. i peksmise asjaolude osas pakub Aigar Arolepp

välja, et ju kannatanu „kukkus mingi kapsariivi otsa…“ Janno Otti poolt kannatanu

peksmisest ei tea ta midagi, küll väidab, et „Janno minu meelest tegi seal mingeid

kätekõverdusi ja kapiuks jäi ette.“ (Ko To 8 kd, tl 118p) Sellised kaitseväited on asjakohatud

ja maakohus on põhjendatult tuvastanud Janno Otti süü läbi tõendite analüüsi.

Asja materjalide juures on Aigar Arolepa poolt C.K. ile saadetud videod, mis sisaldavad

vägivalda ja millised C.K. edastas politseile. Kahel videol, mis on tehtud X talus, on

kannatanu T.M. ja Janno Otti. Videos on fikseerunud Janno Otti ja T.M. i vahel asetleidnud

sõnavahetus. Sellest dialoogist järeldub, et Janno Otti lõi T.M. it sedavõrd, et viimasel hakkas

peast jooksma verd. Janno Otti kannatanut noaga ei löönud, lõi käega ja see oli puhas löök.

Janno Otti arvas, et T.M. il on vägivalla kasutamise osas veel palju õppida. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et Janno Otti tahtliku löömise tagajärjel tekkis T.M. ile pähe veritsev

haav.

II

Karistused

62. Aigar Arolepp palub KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima

karistusega ning vähendada raskeimat karistust. Arvestama peaks asjaolu, et ta on vabandanud

kannatanute ees. Aigar Arolepp ei ole nõus ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ega

konfiskeerimisega. Süüdistatava Janno Otti kaitsja palub samuti kergendada kaitsealusele

mõistetud karistust.

63. Kolleegium leiab, et kaalumisele ei kuulu karistusest tingimisi vabastamine, mida Aigar

Arolepp on apellatsioonis nimetanud. Olgugi, et ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonid

perspektiivitud süüdistatavate süüküsimuse osas, leiab kolleegium, et väljapressimisteo puhul

karistuse kergendamise taotlus väärib tähelepanu. Maakohus on süüdistatavatele karistust

mõistes rikkunud materiaalõigust ja ei ole põhjendust, miks on vajalik karistus mõista just

sellises määras. Janno Otti puhul on kohus märkinud, et „kuriteo tehiolusid ja isiku süüd

arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest keskmisest suurema karistuse mõistmine.“

Aigar Arolepa puhul on põhjendus lakooniline ja üldistav „kohtu hinnangul on Aigar Arolepa

süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine.“ (otsus lk-d 52, 54)

64. KarS § 214 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 4 kuni 12 aastat, mis teeb sanktsiooni

keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. Maakohus mõistis Janno Ottile karistuseks KarS §

214 lg 2 p-de 1, 4 järgi 7 aastat vangistust ning Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 8

aastat vangistust. Kohus luges Aigar Arolepa süü väljapressimises selliseks, et karistada teda

keskmises määras. Teiste kuritegude puhul tuleb maakohtu otsuses nimetatud karistuse

mõistmise põhjenduste ja määraga nõustuda. Õigustatult võeti arvesse seda, et süüdistatavad

pole neile mõistetud varasematest karistustest järeldusi teinud.

65. Kolleegium ei tuvastanud süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid, sealhulgas

puhtsüdamlikku kahetsust ja nõustub maakohtuga, et karistust raskendavate asjaoludena tuleb

Aigar Arolepa puhul arvestada KarS § 58 p-des 2 ja 4 sätestatut - süüteo toimepanemine

kannatanu P.O. u alandades ning kuriteo toimepanemine endiste pereliikmete ja muul viisil

perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Janno Otti puhul on raskendava asjaoluna

tuvastatav samuti KarS § 58 p 2 sätestatu - süüteo toimepanemine kannatanut alandades

(P.O. ).

66. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga eksinud süüdistatavate süü suurusele vastava

karistuse mõistmisel, sest väljapressimisteo eest mõistetud karistused on liiga karmid.

Maakohus võttis küll õigustatult arvesse süüdistatavate poolt toimepandud teo asjaolusid, kuid

need ei tingi karistuste mõistmist praeguses määras. Kolleegium märgib, et Riigikohtu

seisukoht, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr, ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki

konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv

individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. Õiguslikke piire arvestav konkreetse

karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus.

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-20-5, p 19)

67. Kolleegium peab vajalikuks välja tuua Aigar Arolepa ja Janno Otti väljapressimisteo

eripära järgmises. Süüdistatavad nimelt ei kavandanud väljapressimist pikemalt ette. Nad ei

teinud selleks varasemalt plaane ega kooskõlastanud detailsemat rollijaotust. Kannatanu P.O.

peksmine kasvas väljapressimisteoks üle koha peal spontaanselt.

68. Süüdistatava Janno Otti väljapressimisteo kvalifitseerimisel KarS § 214 järgi lisandub

sellele lg 2 p 1 , kuna isik on varasemalt toime pannud kelmuse. Täiendav kvalifitseeriv

tunnus ei pea tähendama veel raskema karistuse mõistmist võrreldes Aigar Arolepaga.

Kolleegium leiab, et asjas kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad Janno Otti väiksemat rolli

väljapressimise toimepanemises. Väljapressimisega alustas Aigar Arolepp.

69. KarS § 214 lõike 2 sätestatud avar karistusvahemik (vangistusmäär 4-12 aastat) ei

tähenda kohustust mõista kolleegiumi hinnangul süüpõhimõttega vastuolus olevalt ja

vabaduspõhiõigust ebaproportsionaalselt piiravat karmi karistust. Kolleegium leiab, et Aigar

Arolepa ja Janno Otti süü suurusele vastab KarS § 214 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast

väiksem karistus. Arvestada tuleb ka seda, et kannatanu sai küll vigastusi, kuid need ei olnud

rasked. Kohus tõdeb, et varasemate kohtuotsuste ja karistuste liitmise tulemusena mõistetav

lõplik ärakantav karistus on küllaldaselt pikk, et vangistusasutuses realiseeruksid mõlema

süüdistatava puhul vajalikud preventsioonid.

70. Kolleegium peab põhjendatuks mõista Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

karistuseks 5 aastat vangistust ning Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 6 aastat

vangistust.

71. Janno Otti liitkaristus. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et karistuse

eesmärke on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi võimalik Janno Otti puhul saavutada vangistuse

keskmisest madalama määraga. Sellekohased motiivid on jälgitavad.

Ringkonnakohtu otsusega tuleb tühistada maakohtu otsusega Janno Ottile mõistetud

liitkaristused. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb liita karistused üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25. mai 2022

otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud

vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat 8 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.

jaanuarist 2024 karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust alates tema

kahtlustatavana kinni pidamisest 16. jaanuarist 2024.

72. Aigar Arolepa liitkaristus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt teiste Aigar

Arolepale süüks arvatud kuritegude eest mõistetud karistustega ja nende kergendamist

vajalikuks ei pea. Igati põhjendatud on talle KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi (C.K. i suhtes

toime pandud ähvardamised ja ahistav jälitamine) toime pandud kuritegude eest vangistuse

mõistmine sanktsioonide maksimaalses määras.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning

Aigar Arolepale mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel tuleb arvata Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21. märts - 22. märts 2023,

s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõista karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust,

mille kandmise algust hakatakse arvestama alates Aigar Arolepa kahtlustatavana

kinnipidamisest 4. oktoobrist 2023.

73. Süüdistatav Aigar Arolepp ei nõustu apellatsioonis tema suhtes maakohtu poolt

kohaldatud lähenemiskeeldude kohaldamise ja konfiskeerimisotsustusega. Süüdistatava

sellekohased vastuväited on üldsõnalised ja asjakohatud. Maakohus on kannatanute suhtes

kohaldatud lähenemiskeelde põhjalikult vaaginud (otsus lk-d 57-58). Kolleegium uuris

maakohtu istungite protokolle ja tuvastas, et kõik kannatanud jäid istungitel selgesõnaliselt

oma taotluste juurde, et kohaldada Aigar Arolepa suhtes lähenemiskeeldu. Mingit alust

lähenemiskeeldude tühistamiseks ei esine.

74. Asja juurde oli võetud asitõendina Aigar Arolepa elukohas 4. oktoobril 2023 läbiotsimise

käigus ära võetud pussnuga, mis anti hoiule PPA hoiuruumi. Kolleegium nõustub maakohtu

õigusliku otsustega KarS § 83 lg 1 alusel pussnuga kui süüteo toimepanemise vahend

konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Seega

pussnuga Aigar Arolepale tagastamisele ei kuulu.

III

75. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 4 ja § 340 lg

2 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. novembri 2024 otsuse osaliselt,

s.o Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse

osas, Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud karistuses, KarS § 64 lg 1 ja 65

lg 2 alusel mõistetud karistuste liitmise osas. Kohus mõistab Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2

p 4 järgi karistuseks 6 aastat vangistust ja Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi

karistuseks 5 aastat vangistust. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus süüdistatavatele

uued liitkaristused ja uue ärakandmisele kuuluva lõpliku karistuse.

Apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.

IV

Menetluskulud

76. Süüdistatava Janno Otti kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene esitas apellatsioonis

muuhulgas taotluse jätta menetluskulud riigi kanda. Kuna menetluskulude tekkimist

tõendavaid dokumente esitatud ei ole, ei ole võimalik kohtul ka menetluskulude osas

seisukohta kujundada.

(allkirjastatud digitaalselt)