2-25-1372/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1372 Kohtuasi B.K ja D.S hagi Z.A vastu elatise suurendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.03.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik Z.A 01.04.2025 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad: B.K (isikukood XXX) ja D.S (isikukood XXX), seaduslik esindaja X.G (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja (apellant): Z.A (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast Z.A 01.04.2025 apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 25.03.2025 otsuse peale. 2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 4. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-25-1372 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. B.K ja D.S (hagejad) esitasid 27.01.2025 Pärnu Maakohtule Z.A (kostja) vastu hagi, milles palusid: 1) suurendada Pärnu Maakohtu 31.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22- 136844 Z.A-lt alaealise lapse B.K ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 206,16 eurot kuus, 81,56 euro võrra, ning mõista Z.A-lt B.K kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni B.K täisealiseks saamiseni 20.01.2029 summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui maksmise ajal PKS § 101 lg 3-7 alusel määratav miinimumelatis; 2) suurendada Pärnu Maakohtu 31.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-136844 Z.A-lt alaealise lapse D.S ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 196,16 eurot kuus, 91,56 euro võrra, ning mõista D.S B.K kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni D.S-i täisealiseks saamiseni 28.05.2033 summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui maksmise ajal PKS § 101 lg.3-7 alusel määratav miinimumelatis. 3) Arvestuse aluseks on seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3- 7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest; 4) määrata, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) ning kanda hagejate seadusliku esindaja B.K arvelduskontole. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohtu otsus 3. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 25.03.2025 otsusega; suurendas kohtulahendiga tsiviilasjas 2-22-136844 kostjalt Z.A-lt alaealise lapse B.K ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 206,16 eurot kuus 81,56 euro võrra ning mõistis Z.A-lt B.K kasuks välja igakuise elatise alates 27.01.2025 kuni B.K täisealiseks saamiseni (s.o 20.01.2029) summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui maksmise ajal PKS § 101 lg 3-7 alusel määratav miinimumelatis. Arvestuse aluseks on seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest; suurendas kohtulahendiga tsiviilasjas 2-22-136844 kostjalt Z.A-lt alaealise lapse D.S-i ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 196,16 eurot kuus 91,56 euro võrra ning mõistis D.S B.K kasuks välja igakuise elatise alates 27.01.2025 kuni D.S-i täisealiseks saamiseni (s.o 28.05.2033) summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui maksmise ajal PKS § 101 lg 3- 7 alusel määratav miinimumelatis. Arvestuse aluseks on seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest; määras, et elatis tuleb maksta Z.A-l iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja X.G arvelduskontole selgitusega: Elatusraha, näidates makse selgituses ära ka lapse (laste) nimi ning kuu ja aasta, 2

2-25-1372 mille eest elatist makstakse; jättis rahuldamata kostja taotluse menetlusabi saamiseks ning menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik 4. Kostja esitas 01.04.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 5. Ringkonnakohus jättis 06.05.2025 määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, käsitles 01.04.2025 menetlusdokumenti puudustega apellatsioonkaebusena, mille jättis käiguta ning kohustas kostjat esitama seaduses sätestatud sisuja vorminõuetele vastav apellatsioonkaebus 14 päeva jooksul määruse jõustumisest. 6. Kostja esitas 21.05.2025 ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et loobub. Ringkonnakohus palus 22.05.2025 kohtunõudega kostjal hiljemalt 26.05.2025 täpsustada, kas kostja on loobunud maakohtu otsuse vaidlustamisest. Kostja andis 26.05.2025 teada, et soovib jätkuvalt maakohtu otsust vaidlustada ning taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus selgitas 27.05.2025 vastuses, et taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohus on juba määranud kaebusel esinenud puuduste kõrvaldamise aja 06.05.2025 määrusega, milleks on 14 päeva arvates määruse jõustumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2 ja § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. 8. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2 ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 340ˡ lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 9. Ringkonnakohus käsitles apellandi 01.04.2025 menetlusdokumenti puudustega apellatsioonkaebusena ning jättis selle 06.05.2025 määrusega käiguta. Ringkonnakohus selgitas mh, et kaebus ei vasta seaduses sätestatud sisuja vorminõuetele (TsMS § 663) ja hoiatas apellanti, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 ja § 340¹ lg 2 esimese lause alusel menetlusse võtmast. Ringkonnakohus kohustades apellanti 14 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest esitama seaduses sätestatud vormija sisunõuetele vastav apellatsioonkaebus. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kostja määruse kätte 13.05.2024 ja määrus jõustus 29.05.2025. 10. TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel 3

2-25-1372 kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt RKTKm, 16.05.2011, 3-2-1-40-11, p 12 ning RKÜKm, 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56). 11. Eeltoodust tulenevalt hakkas puuduste kõrvaldamiseks ringkonnakohtu poolt määratud 14-päevane tähtaeg apellandi jaoks kulgema alates 30.05.2025 ning lõppes 12.06.2025 kell 24.00. 12. Kuna apellant käesoleva ajani kaebusel esinenud sisuja vorminõuete puudusi kõrvaldanud ei ole, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 13. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajatele kätte. Arvestades, et kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust. 14. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 15. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4