2-23-6446/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-23-6446

Tsiviilasi

B.B. kaebus Jõhvi kohtutäitur Andrei Kreki tegevuse

peale täiteasjas nr 006/2016/214

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. aprilli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja Andrei Kreki määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): A.A.

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Mihhail Tuštšenko

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur

Andrei Krek

Avaldaja

(sissenõudja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad E.E. ja Julia

Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 16. aprilli 2025. a määrus

muutmata.

2. Jätta A.A. ja kohtutäitur Andrei Kreki

määruskaebused rahuldamata.

3. Võtta kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebusele

lisatud Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-5722, võlgniku 8. märtsi 2019. a

kaebus täiteasjas nr 066/2016/214 ja kohtutäituri 4.

aprilli 2019. a otsus võlgniku 8. märtsi 2019. a kaebuse

kohta asja materjalide juurde.

4. Jätta määruskaebuste esitamisest tingitud

B.B.imenetluskulud 50% ulatuses A.A. kanda ja 50 %

ulatuses kohtutäitur Andrei Kreki kanda ning A.A. ja

kohtutäitur Andrei Kreki menetluskulud nende endi

kanda.

5. Määrata B.B. menetluskulude rahaliseks suuruseks

400 eurot.

6. Mõista A.A. B.B. kasuks välja menetluskulud 200

eurot.

7. Mõista kohtutäitur Andrei Krekilt B.B. kasuks välja

menetluskulud 200 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. B.B. (avaldaja, sissenõudja) esitas 29. aprillil 2023 Viru Maakohtule kaebuse Jõhvi

kohtutäituri Andrei Kreki tegevuse peale täiteasjas nr 006/2016/214.

Avalduse kohaselt mõistis Narva Linnakohus 30. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr

2-894/05 A.A.ilt (võlgnik) avaldaja kasuks alates 7. juulist 2005 välja igakuise elatise 1875

krooni (119 eurot 83 senti). Elatist suurendati Viru Maakohtu 19. novembri 2015. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567. Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsusega välja

mõistetud elatise nõue on täidetud täiteasjas nr 066/2005/3432. Viru Maakohtu 19. novembri

2015. a otsust täidetakse täiteasjas nr 066/2016/214.

Täiteasjas nr 066/2020/828 alustati täitemenetlust Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a

otsuse alusel täitmata jäänud võla sissenõudmiseks. Kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-20-15229

sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks. Kohtud leidsid, et Narva Linnakohtu 30.

septembri 2005. a otsus on täies ulatuses täidetud täiteasjas nr 066/2005/3432. Kohtutäitur

näitas algul võlgniku poolt 2016. ja 2017. aastal tehtud makseid täiteasjas nr 066/2005/3432 ja

lõpetas täiteasja seoses nõude täitmisega. Võlgniku 8. märtsi 2019. a täiteasjas nr

066/2016/214 esitatud kaebuse läbivaatamise järel näitas kohtutäitur samu makseid täiteasjas

nr 066/2016/214. Seoses sellega ei saanud sissenõudja kätte kõiki elatise makseid.

Ringkonnakohus märkis tsiviilasjas nr 2-20-15229 tehtud lahendis, et tegemist on ühe elatise

nõudega vaatamata sellele, et elatise väljamõistmise kohta on olemas kaks täitedokumenti.

Täiteasjas nr 066/2016/214 tuleb silmas pidada, et kokkuvõttes saaks täidetud elatise nõue

kogu perioodi ulatuses, s.o alates 7. juulist 2005 kuni avaldaja täisealiseks saamiseni, s.o 13.

juulini 2019. Ajavahemikul 7. juuli 2005 kuni 13. juuli 2019 kujunenud elatise võlgnevus on

3158 eurot 3 senti, mitte 1401 eurot 86 senti, nagu leiab kohtutäitur. Avaldajal jäi saamata

1756 eurot 17 senti. Kohtutäitur luges ekslikult 29. jaanuari 2020. a otsuses õigeks võlgniku

võla arvestuse. Võlgnik ei maksnud 2016. aastal 1405 eurot ja 2017. aastal 2385 eurot

täiteasjas nr 066/2016/214. Laekumised 1405 eurot ja 2304 eurot 15 senti olid täiteasjas nr

066/2005/3432. 2016. aastal pidi võlgnik maksma 2210 eurot, mitte 2060 eurot. Avaldaja

palus kohustada kohtutäiturit tegema elatise ümberarvestus vastavalt ringkonnakohtu

selgitustele, s.o arvestada täiteasjas nr 066/2016/214 elatise võlgnevust alates 7. juulist 2005

kuni 13. juulini 2019.

Avaldaja on järginud kaebuse esitamise tähtaega. Kohtutäituri vastuseid avaldaja päringutele

ei saa lugeda toimingu tegemisest keeldumise motiveeritud otsusteks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 7 lg 2 mõistes. Avaldaja esitas 12. veebruaril 2023 kohtutäiturile

avalduse, milles palus kohtutäituril teha elatise ümberarvestuse vastavalt ringkonnakohtu

selgitusele. 12. veebruaril 2023 kohtutäiturile esitatud nõuet ei olnud avaldaja varem esitanud.

Avaldaja sai 14. märtsil 2023 kohtutäiturilt vastuse ja esitas 22. märtsil 2023 kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja sai kohtutäituri vastuse 24. aprillil 2023 ja pöördus

kaebusega kohtusse 29. aprillil 2023.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Avaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peab

kohtutäitur tegema elatise ümberarvestuse. Ringkonnakohtu otsuse kirjeldavas osas kajastatud

arvamus ei ole võlgniku kohustuste suuruse ümberarvutamise aluseks.

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

Avaldaja ei ole järginud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega. Kohtutäitur

vastas avaldaja 18. augusti 2022. a avaldusele võlgnevuse ümberarvestamiseks 17. oktoobri

2022. a kirjaga, märkides, et sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks ja lisavõlgnevuse

sissenõudmine ei ole võimalik. Seega oli avaldajale hiljemalt 17. oktoobril 2022 teada, et

kohtutäitur keeldus täitemenetluses nr 066/2020/828 sundtäitmise lubamatuks tunnistatud

elatisraha võlgnevuse sissenõudmisest täiteasja nr 066/2016/214 raames. Avaldaja esitas 10.

jaanuaril 2023 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus suurendada elatise võlgnevust

ning lugeda õigeks 3211 eurot 38 senti. Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata 31. jaanuari

2023. a otsusega, sest TMS § 217 sätestatud tähtaeg oli möödunud. Selle otsuse peale kaebusi

ei esitatud ja see on jõustunud. Avaldaja esitas 12. veebruaril 2023 avalduse, milles nõudis

korduvalt võlgnevuse ümberarvestust. Kohtutäitur vastas, et selles osas on kaebused ja

avaldused korduvalt läbi vaadatud ning edasikaebetähtaeg on möödunud. Kaebus on ka

põhjendamatu.

4. Asjas toimus 24. märtsil 2025 istung. Avaldaja selgitas, et on esitanud võlgnikule

tsiviilasjas nr 2-20-15229 välja mõistetud menetluskuludega seoses tasaarvestuse avalduse,

mille tõttu on võlgnevus 950 euro võrra väiksem. Kohtutäitur nõustus avalduse sisulise

lahendamisega. Kohtutäitur oli seisukohal, et ta ei saa elatise ümberarvestust teha, sest

sundtäitmine selle summa sissenõudmiseks on tunnistatud lubamatuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus tegi 16. aprillil 2025. määruse, millega rahuldas avalduse, tühistas

kohtutäituri 24. aprilli 2023. a otsuse täiteasjas nr 006/2016/214 ja kohustas kohtutäiturit

avaldaja 23. märtsi 2023. a kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus jättis avaldaja

menetluskulud kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 600 eurot.

Kaebus on esitatud TMS §-s 217 sätestatud tähtaega järgides. Avaldaja esitas kohtutäiturile

juba 18. augustil 2022 päringu, mis olid suunatud elatise võlgnevuse ümberarvutamisele.

Kohtutäitur ei lahendanud avaldusi selliselt, et avaldaja oleks pidanud aru saama, et ta peab

kohtutäituri e-kirjade vormis esitatud vastuste peale esitama TMS § 217 lg-s 1 sätestatud

kaebuse. Kohtutäituri vastused ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Üksnes 31. jaanuari 2023. a

e--kiri sisaldab vaidlustamisviidet. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja 12. veebruari 2023. a

avaldust käsitama TMS § 217 lg-s 1 nimetatud kaebusena ning sellele vastates viitama TMS §

218 lg-le 1. Selle asemel on kohtutäitur käsitanud 12. veebruari 2023. a avaldust avaldusena

otsuse tegemiseks ja 23. märtsi 2023. a avaldust kaebusena. Avaldaja on seega järginud

kaebuse esitamisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

Vaidluse all on avaldaja elatise nõude täitmine. Avaldaja hinnangul peaks elatise võlgnevus 7.

juuli 2005–13. juuli 2019 eest olema suurem, kui on leidnud kohtutäitur. Avaldaja arvutuste

järgi on võlgnevus 3158 eurot 3 senti, mitte 1401 eurot 86 senti. Avaldaja sõnul jääb tal

saamata 1756 eurot 17 senti. Kohtutäitur aga keeldus ümberarvutusest, viidates, et

sundtäitmine on 1888 euro osas lubamatuks tunnistatud.

Asja materjalidest nähtub järgmine:

-

avaldaja on E.E. ja võlgniku poeg;

-

Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 (parandatud

14. oktoobri 2005. a määrusega) suurendati Narva Linnakohtu 31. oktoobri 2001. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-2134/01 võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud elatist ning

mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks alates 7. juulist 2005 kuni tema täisealiseks

saamiseni (13. juuli 2019) välja igakuine elatis 1875 krooni (119 eurot 83 senti), kuid

mitte vähem seaduses ette nähtud miinimummäärast;

-

kuni 30. juunini 2010 kehtinud PKS1995 § 61 lg 4 järgi ei võinud elatis olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 1. juulil 2010 jõustunud PKS

§ 101 lg 1 sätestas sama elatise miinimummäära. Kuupalga ja töötasu alammäära

kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega;

-

Viru Maakohtu 19. novembri 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567 kinnitati

avaldaja ja võlgniku kompromiss, millega muudeti Narva Linnakohtu 30. septembri

2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 võlgnikult väljamõistetud elatise suurust ning

määrati elatise suuruseks 150 eurot kuus ajavahemikul 1. detsember 2015–31. august

2016 ja alates 1. septembrist 2016 seaduses sätestatud miinimummääras kuni avaldaja

täisealiseks saamiseni;

-

tsiviilasjas nr 2-894/05 tehtud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse täitmiseks

oli algatatud täitemenetlus nr 066/2005/3432 ja tsiviilasjas nr 2-15-1567 tehtud Viru

Maakohtu 19. novembri 2015. a määruse täitmiseks täitemenetlus nr 066/2016/214;

-

Narva kohtutäitur Andrei Krek lõpetas 19. veebruari 2019. a otsusega täitemenetluse nr

066/2005/3432 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, s.o nõude täitmise tõttu. Seda kohtutäituri

otsust ei vaidlustatud;

-

avaldaja esitas kohtutäiturile 3. märtsil 2020 uue täitmisavalduse tsiviilasjas nr 2-894/05

tehtud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse täitmiseks 1. märtsi 2020. a

seisuga tasumata elatise võla 1888 euro sissenõudmiseks. Narva kohtutäitur Andrei Krek

alustas täitemenetlust nr 066/2020/828 seisuga 1. märts 2020 tasumata elatise võla 1888

eurot sissenõudmiseks;

-

võlgnik esitas Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 066/2020/828 (tsiviilasi nr 2-20-15229). Viru Maakohus rahuldas 18. veebruari 2022.

a otsusega võlgniku hagi ning tunnistas nimetatud täiteasjas sundtäitmise lubamatuks.

Tartu Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2022. a otsusega E.E. apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtud leidsid selles asjas, et avaldaja

linnakohtu 30. septembri 2005. a otsusest tulenev nõue on täies ulatuses rahuldatud

täiteasjas nr 066/2005/3432 ja seega puudub täiteasjas nr 066/2020/828 täitmata nõue.

Kohtud märkisid, et kostja väide, et kohtutäitur on osa hageja täiteasjas nr

066/2005/3432 tehtud makseid pärast täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõppu arvestanud

võlgniku 8. märtsi 2019. a kaebuse alusel tehtud otsusega ümber täiteasja nr

066/2016/214 makseteks, on tõendamata ja alusetu. Kohtutäitur lõpetas kohtuotsuse

alusel täitemenetluse täiteasjas nr 066/2020/828.

Tartu Ringkonnakohus märkis oma 17. juuni 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-15229, et

kahe täitedokumendi alusel täitemenetluste algatamine on tekitanud segaduse elatise

võlgnevuse jäägi arvestamisel. Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse ja Viru

Maakohtu 19. novembri 2015. a määruse alusel välja mõistetud elatise näol on tegemist ühe

elatise nõudega, s.o elatisega alaealisele lapsele (vt ka TrtRnKm 14.10.2019, 2-19-5874, p

10). Täitedokumentide täitmiseks algatatud täitemenetluste läbiviimisel tuleb silmas pidada, et

elatis saaks tasutud kogu perioodi ulatuses, s.o alates 7. juulist 2005 kuni avaldaja täisealiseks

saamiseni 13. juulil 2019. Sissenõudjal on õigus kogu alaealise lapse ülalpidamiseks välja

mõistetud elatis kätte saada (p-d 7.1–7.3).

Avaldaja leidis, et võlgnik ei ole siiski kogu elatist tasunud ning pöördus sellest tulenevalt

kohtutäituri poole. Kohtutäitur peab huvitatud isikule asjaomase avalduse korral tulenevalt

TMS § 8 lg-st 1 selgitama, kas ja mil viisil see on võimalik ning aluse esinemisel võlgnevuse

ümber arvutama või kui menetlus on lõpetatud, algatama täitemenetluse täitmata võlgnevuse

sissenõudmiseks (TMS § 49 lg 2, § 50 lg 11).

Tsiviilasjas nr 2-894/05 tehtud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse alusel tuli

võlgnikul tasuda elatist kokku 18 179 eurot 24 senti, st ajavahemikul 7. juuli 2005–30.

november 2015 oli elatis kokku 18 179 eurot 24 senti (kroonides välja mõistetud elatis

liidetud kokku kroonides ja jagatud ametliku vahetuskursiga eurode saamiseks ning liidetud

elatis eurodes). Selle otsuse täitmiseks oli algatatud täiteasi nr 066/2005/3432. Selles

täiteasjas laekus hageja esitatud pangakontode väljavõtete järgi hagejale kohtutäiturilt 18 327

eurot 57 senti (dtl 13–31). Maakohus arvestas laekumiste lugemisel, et iga kohtutäiturilt

laekunud makse juures on viide täiteasja numbrile või kohtulahendile. Hagejale laekus seega

rohkem raha, kui oli hageja nõue täiteasjas. Ühtlasi sai hageja nõue selles täiteasjas täidetud.

Seda leidsid ka kohtud tsiviilasjas nr 2-20-15229, pidades tsiviilasjas nr 2-20-15229 Narva

Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse alusel algatatud täitemenetlust 1888 euro suuruse

elatise võlgnevuse saamiseks lubamatuks.

Viru Maakohtu 19. novembri 2015. a määruse järgi tsiviilasjas nr 2-15-1567 tuli avaldajale

tasuda elatist kokku 9763 eurot 23 senti, st elatis ajavahemiku 1. detsember 2015–13. juuli

2019 eest oli kokku 9763 eurot 23 senti (150 +2060 + 2820 + 3000 + 1733,23 = 9763,23).

Selle määruse täitmiseks oli algatatud täiteasi nr 066/2016/124. Selles täiteasjas laekus

hagejale kohtutäiturilt hageja esitatud pangakontode väljavõtete järgi 6456 eurot 85 senti (dtl

13–31). Maakohus arvestas laekumiste lugemisel, et iga kohtutäiturilt laekunud makse juures

on viide täiteasja numbrile või kohtulahendile. Seejuures on 2016. a laekunud 1405 eurost

arvestatud täiteasjas nr 066/2005/3432 1255 eurot ja täiteasjas nr 066/2016/214 150 eurot,

2017. a laekumisest 2304 eurost 15 sendist täiteasjas nr 066/2005/3432 266 eurot 67 senti ja

täiteasjas nr 066/2016/214 2037 eurot 48 senti. Teised menetlusosalised ei ole avaldaja välja

toodud laekumisi kahtluse alla seadnud. Avaldaja saab arvestada võlgnevuse katteks vaid

summaga, mis on kohtutäiturilt talle edasi kantud.

Kui arvestada täiteasjas nr 066/2005/3432 enam laekunud elatist 148 eurot 33 senti (18

327,57 - 18 179,24 = 148,33) kogu elatise nõude täitmisena, on võlgniku elatise võlgnevus

3158 eurot 5 senti (9763,23 - 6456,85 - 148,33 = 3158,05). Kuna kohtutäitur oli elatise

võlgnevuseks arvestanud 1401 eurot 86 senti (dtl 8, 75, 138, 178, 195), on arvestamata jäetud

1756 euro 19 sendi suurune võlgnevus (3158,05 - 1401,86 = 1756,19). Avaldaja võis

kohtutäiturilt taotleda elatise ümberarvestamist. Asjaolul, et avaldaja ei vaidlustanud

kohtutäituri 29. jaanuari 2020. a ümberarvestuse otsust (dtl 40–42), ei ole seejuures tähtsust.

Avaldajal on õigus saada kätte kogu elatise võlgnevus (vrd TMS § 49 lg 2, § 50 lg 11).

Avaldaja ei ole võlgnevuse sissenõudmisest loobunud. Sellel, et sundtäitmine on lubamatuks

tunnistatud täiteasjas nr 066/2020/828, ei ole tähtsust täiteasjas nr 066/2016/124. Tegemist ei

ole sama nõudega samal alusel.

Eelnevat arvestades rahuldas maakohus avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 24. aprilli

2023. a otsuse ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 23. märtsi 2023. a kaebust uuesti läbi

vaatama.

Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-st 1 ja § 172 lg-st 10. Kuna

lahend tehakse kohtutäituri kahjuks, jättis maakohus avaldaja menetluskulud kohtutäituri

kanda. Maakohus jättis teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 585 eurot.

VÕLGNIKU MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

kaebuse rahuldamise osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaebus täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus hindas menetlusosaliste esitatud argumente ja tõendeid valesti ning rikkus oluliselt

menetlusõiguse norme. Kohtutäituril puudub õiguslik alus võlgniku kohustuste

ümberarvutamiseks.

Võlgnik nõustub ringkonnakohtu arvamusega tsiviilasjas nr 2-20-15229 elatise nõude

sissenõudmise kohta, kuid märgib, et avaldaja elatise ümberarvutamise nõude kaalumisel

peab kohtutäitur juhinduma täitemenetluse seadustiku normidest. Avaldusele antud vastuses

selgitas kohtutäitur, miks ta kehtivate õigusaktide seisukohast avaldaja nõuet ei täitnud ning

võlgnik nõustub nende põhjustega.

Võlgnik taotles menetluskulude jaotust ja esitas menetluskulude nimekirja. Maakohus jättis

võlgniku avalduse tähelepanuta. Maakohus ei märkinud menetluskulude jaotust võlgniku

menetluskulude osas maakohtus.

7. Avaldaja palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata

ning võlgniku määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda.

Vaidlust ei ole selles, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on elatis täies mahus võlgnikult sisse

nõutud. Täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõppemine ja kohtutäituri otsuse vaidlustamata

jätmine ei oma käesolevas asjas tähtsust ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt nõustub võlgnik kohtutäituri vastuses kaebusele antud selgitustega,

miks ta ei täitnud avaldaja nõuet ümberarvestuse tegemiseks. Avaldaja märgib, et kohtutäitur

viitas vastuses kaebusele vaid sellele, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata vaidlustamistähtaja

möödalaskmise tõttu. Maakohus asus õigele seisukohale, et kaebus on esitatud õigeaegselt.

Antud asjas tuleb lähtuda sellest, et tegemist on ühe elatise nõudega, ning pidada silmas, et

kokkuvõttes saaks täidetud elatisenõue kogu perioodi ulatuses.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et avaldaja kasuks on välja maksmata elatis summas 3158

eurot 5 senti, mitte 1401 eurot 86 senti, nagu tuleneb kohtutäituri tehtud arvestustest.

Maakohus on menetluskulude jaotamist piisavalt põhjendanud. Maakohus jättis õigesti

võlgniku menetluskulud tema enda kanda.

KOHTUTÄITURI MÄÄRUSKAEBUS

8. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse kogu ulatuses, saata sissenõudja kaebus uueks läbivaatamiseks ja jätta

menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda.

Kohtutäitur lähtus kahe erineva täitetoimiku menetlemisel Tartu Ringkonnakohtu selgitusest

tsiviilasjas nr 2-16-5722, kuni vastupidise otsuse langetamiseni 14. oktoobril 2019.

Võlgnik esitas 8. märtsil 2019 täitemenetluses nr 066/23016/214 kaebuse, mille nõudeks oli

muu hulgas tunnistada võlgnevuse jääki summas 1875 eurot. Võlgnik lisas kaebusele

täitemenetluses nr 066/2005/3432 tasutud summade maksekorraldused.

Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse 4. aprilli 2019. a otsusega rahuldamata ning tuvastas, et

võlgnevuse suurus on 3935 eurot 71 senti.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. oktoobri 2019. a määrusega võlgniku kaebuse, tühistas

kohtutäituri 4. aprilli 2019. a otsuse ning kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

Tartu Ringkonnakohus rõhutas määruse p-s 9, et kohtutäitur on alusetult arvestanud tasutud

summad täitemenetluse nr 066/2005/3432 katteks.

Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal oli täitemenetlus täiteasjas nr 066/2005/3432 juba

lõpetatud seoses nõude täitmisega, st nii jooksev elatis kui ka elatise võlgnevus oli täies

ulatuses sisse nõutud.

Kuna täitemenetlus nr 066/2005/3432 oli juba lõpetatud, pakkus kohtutäitur alustada uue

täitemenetluse täiteasjas nr 066/2005/3432 tasumata jäänud summa sissenõudmiseks.

Sissenõudja täitmisavalduse alusel alustati täitemenetlus nr 066/2020/828.

Võlgnik esitas sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

066/2020/828. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-15229

tunnistati sundtäitmine lubamatuks. Ringkonnakohus rõhutas otsuse p-s 7.2, et Narva

Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsusest tulenev nõue on täies ulatuses rahuldatud täiteasjas

nr 066/2005/3432 ja seega puudub täiteasjas nr 066/2020/828 täitmata nõue ning maakohus

on õigesti tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks.

Kohtud on seega tuvastanud, et:

-

võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 ei moodusta 3935 eurot 71 senti ning kõik

võlgniku esitatud maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214

katteks;

-

võlgnevus täiteasjas nr 066/2005/3432 on täies ulatuses tasutud;

-

uue täitemenetluse alustamine Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsusest

tsiviilasjas nr 2-894/05 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole lubatud.

Kohtutäitur on 4. aprillil 2019 tuvastanud, et võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 moodustab

3935 eurot 71 senti. Kohtutäituri poolt kaebuse uuel läbivaatamisel sissenõudja kaebuses

toodud nõudesumma tunnistamisel teeks kohtutäitur sisuliselt 4. aprilli 2019. a otsusega

sarnase otsuse, mille põhjendamatust on juba tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri

2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5874.

Maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna maakohus sunnib kohtutäiturit alusetult langetama

ebaseaduslikku otsust, mis oli juba varasema menetluse käigus tehtud ning mille

põhjendamatust on kohus tunnistanud.

9. Võlgnik leiab, et kohtutäituri määruskaebus on põhjendatud.

10. Avaldaja palub jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata ning kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.

Väär ja paljasõnaline on määruskaebuse väide, mille kohaselt kohtud on tuvastanud, et

täitemenetluses nr 066/2016/214 võlgnevus ei moodusta 3935 eurot 71 senti ja kõik võlgniku

esitatud maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214 katteks ning et Tartu

Ringkonnakohus rõhutas 14. oktoobri 2019. a määruse p-s 9, et kohtutäitur on alusetult

arvestanud tasutud summad täitemenetluse nr 066/2005/3432 katteks.

Tsiviilasjade nr 2-16-5722 ja nr 2-20-15229 menetluses pole kohtud võlgnevuse suurust

täitemenetluses nr 066/2016/214 ega kohtutäituri poolt eespool väidetut tuvastanud.

Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15229 tuvastanud, et hageja on täiteasjas nr

066/2005/3432 kohustused täitnud ja kostja nõude täies ulatuses rahuldanud, täitemenetlus on

nõude rahuldamisega ka lõpetatud. Kostja vastuväide, et kohtutäitur on hageja avalduse alusel

osa täiteasja nr 066/2005/3432 makseid arvestanud täiteasja nr 066/2016/124 võlgnevuse

kustutamiseks, ei ole tõendatud. Täiteasjade nr 066/2005/3432 ja 066/2016/124 toimikutes ei

ole maksete ülekannete kohta midagi märgitud, ka ei tõenda seda kohtutäituri otsused,

avaldust kohtule esitatud ei ole. Kostja pangakontode väljavõtted ei tõenda, et kohtutäitur

oleks täiteasjas nr 066/2005/3432 maksnud kohtutäiturile laekunud summasid välja täiteasjas

nr 066/2016/124. Kontodel on märgitud kohtutäituri maksete juures nii maksja kui ka täiteasja

number, milles makse on teostatud.

Maakohus on õigesti tuvastanud Viru Maakohtu 19. novembri 2015. a määruse järgi

tsiviilasjas nr 2-15-1567 avaldajale kokku tasumisele kuuluva elatise ja elatise võlgnevuse

suuruse.

Tartu Ringkonnakohus pidas 14. oktoobri 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-5874 p-s 9

ebaõigeks arestimisaktis näidatud võlasummat sel põhjusel, et arestimisakt, milles oli

võlasumma ära toodud, oli koostatud ainult täiteasjas nr 066/2016/214, aga võlasumma oli

arvestatud kohtutäituri poolt kahes täiteasjas (nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432).

Ringkonnakohus ei analüüsinud arvelduskonto väljavõtteid ega andnud hinnangut sellele, kas

kohtutäitur arvestas võlgniku makseid õigesti või valesti.

Tartu Ringkonnakohus viitab 14. oktoobri 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-5874 p-s 9

otsesõnu, et kohtutäituri seisukoht on ebaõige selles osas, et olukorras, kus ühe nõude kohta

on algatatud kaks erinevat täiteasja, ei oma tähtsust, millises konkreetses täiteasjas võlgnik

elatist maksis. Järelikult, kui kohtutäitur maksis avaldajale välja summad ühes täiteasjas, ei

saa ta neid summasid hiljem teises täiteasjas näidata.

Kõik kohtutäiturilt laekunud väljamaksed sisaldavad selgituses viidet täiteasja numbrile ja

kohtulahendile. Lähtudes kohtutäituri selgitustest väljamaksetele, tegi maakohus mõlemas

täiteasjas (nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432) makstud elatise arvestuse õigesti ja jõudis

õigele järeldusele, et elatise võlgnevus on 3158 eurot 5 senti, mitte 1401 eurot 86 senti, nagu

tuleneb kohtutäituri arvestustest.

Antud asjas tuleb lähtuda sellest, et tegemist on ühe elatise nõudega, ning pidada silmas, et

kokkuvõttes saaks täidetud elatisenõue kogu perioodi ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebustes

toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 657 lg

1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

Kohtutäitur esitas koos määruskaebusega Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2017. a määruse

tsiviilasjas nr 2-16-5722, võlgniku 8. märtsi 2019. a kaebuse täiteasjas nr 066/2016/214 ja

kohtutäituri 4. aprilli 2019. a otsuse võlgniku 8. märtsi 2019. a kaebuse kohta.

Ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja võis taotleda

kohtutäiturilt elatise ümberarvestamist.

Asja materjalidest nähtub, et avaldaja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise sissenõudmiseks

on algatatud kokku kolm täitemenetlust. Asjas vaieldakse selle üle, milline on elatise

võlgnevuse jääk täiteasjas nr 066/2016/214.

Täitemenetlused täiteasjades 066/2005/3432 ja 066/2020/828 olid algatatud tsiviilasjas nr

2-894/05 tehtud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005. a otsuse täitmiseks. Täitemenetlus

täiteasjas nr 066/2005/3432 lõpetati nõude täitmise tõttu ja sundtäitmine täiteasjas nr

066/2020/828 tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-15229 kohtu poolt lubamatuks, kuna

täitedokumendist tulenev nõue oli täies ulatuses rahuldatud täiteasjas nr 066/2005/3432.

Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/214 on algatatud tsiviilasjas nr 2-15-1567 tehtud Viru

Maakohtu 19. novembri 2015. a määruse täitmiseks.

Ringkonnakohus jääb varem ülalnimetatud täiteasju puudutavates vaidlustes väljendatud

seisukohtade juurde, millest on lähtunud ka maakohus. Praegusel juhul on tegemist ühe elatise

nõudega, vaatamata sellele, et selle kohta on kaks täitedokumenti, millest esimest täideti

täiteasjas nr 066/2005/3432. Täitemenetluse nr 066/2016/124 läbiviimisel tuleb pidada silmas,

et kokkuvõttes saaks täidetud elatise nõue kogu perioodi ulatuses, s.o alates 7. juulist 2005

kuni avaldaja täisealiseks saamiseni, s.o 13. juulini 2019. Vaatamata elatise nõude

sissenõudmiseks kahe täitemenetluse algatamisest tulenevale võimalikule segadusele

summade arvestuses, on sissenõudjal kokkuvõttes õigus kogu alaealise lapse ülalpidamiseks

väljamõistetud elatis kahe kohtulahendi järgi täies ulatuses kätte saada (vt TrtRnKm

14.10.2019, 2-19-5874, p 10; TrtRnKo 17.06.2022, 2-20-15229, p-d 7.1–7.3).

Võlgnik nõustub määruskaebuses ülaltoodud seisukohtadega, kuid leiab, et elatise

ümberarvutamise nõude kaalumisel peab kohtutäitur juhinduma täitemenetluse seadustiku

normidest. Võlgnik nõustub kohtutäituri põhjendustega, miks ta avaldaja nõuet ei täitnud.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole täiteasja nr 066/2016/214 võlgnevuse jäägi

arvestamisel eksinud. Maakohus on kohtutäiturilt laekunud maksete arvestamisel lähtunud

õigesti makse juures olevast viitest täiteasja numbrile ja/või kohtulahendile. Määruskaebustes

ei tugineta sellele, et maakohus oleks teinud arvutusvigasid.

Kohtutäitur oli kohtuistungil sissenõudja võlgnevuse arvestusega nõus, kuid oli seisukohal, et

ei saa eirata kohtulahendit, millega osa võlgnevuse osas on sundtäitmine lubamatuks

tunnistatud (dtl 305). Kohtutäitur keeldus täitemenetluse läbiviimisest 1401 eurot 86 senti

ületavas osas, viidates sellele, et kohus on tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828

lubamatuks, mistõttu ei saa seda nõuet enam täita (dtl-d 8, 138). Maakohus on määruse p-s 15

õigesti märkinud, et sellel, et sundtäitmine on lubamatuks tunnistatud täiteasjas nr

066/2020/828, ei ole tähtsust täiteasjas nr 066/2016/124.

Täiteasjas nr 066/2005/3432 enam laekunud elatise (148 eurot 33 senti) arvestamine kogu

elatise nõude täitmisena ei saa kahjustada võlgniku õigusi, kuna selle võrra väheneb täiteasjas

nr 066/2016/214 elatise võlgnevus.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu kohtutäituri määruskaebuse väide, mille kohaselt

kaebuse uuel läbivaatamisel sissenõudja kaebuses toodud nõudesumma tunnistamise korral

teeb kohtutäitur sisuliselt 4. aprilli 2019. a otsusega (dtl 349 jj) sarnase otsuse, mille

põhjendamatust on juba tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2019. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-5874.

Ringkonnakohus tühistas 14. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5874 (dtl 187 jj)

kohtutäituri 4. aprilli 2019. a otsuse täiteasjas nr 066/2016/124 ja kohustas kohtutäiturit

võlgniku 8. märtsi 2019. a kaebust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus ei ole selle määruse

p-s 9 rõhutanud, et kohtutäitur on alusetult arvestanud tasutud summad täitemenetluse nr

066/2005/3432 katteks. Võlgnik vaidlustas selles asjas kohtutäituri 27. veebruari 2019. a

arestimisakti. Avaldaja märgib õigesti, et ringkonnakohus pidas ebaõigeks arestimisaktis

näidatud võlasummat sel põhjusel, et arestimisakt, milles oli võlasumma ära toodud, oli

koostatud ainult täiteasjas nr 066/2016/214, aga võlasumma arvestamisel oli kohtutäitur

lähtunud kahe täiteasja võlgnevusest (täiteasjad nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432).

Ringkonnakohus ei andnud eelmärgitud lahendis hinnangut sellele, kas arvestas võlgniku

makseid õigesti või valesti.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kohtud ei ole tuvastanud võlgnevuse suurust

täiteasjas nr 066/2016/214. Erinevalt kohtutäituri määruskaebuses märgitust, ei ole kohtud

tuvastanud, et võlgnevus ei moodusta 3935 eurot 71 senti ning kõik võlgniku esitatud

maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214 katteks.

15. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta võlgniku taotlust menetluskulude jaotamiseks ja

menetluskulude nimekirja. Maakohus on märkinud menetluskulude jaotuse muu hulgas

võlgniku menetluskulude osas. Võlgniku menetluskulud maakohtus jäid tema enda kanda.

Maakohus jättis põhjendatult avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

16. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuste

esitamisest tingitud avaldaja menetluskulud 50% ulatuses võlgniku kanda ja 50% ulatuses

kohtutäituri kanda ning võlgniku ja kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses

lepingulise esindaja kulu 400 eurot. Avaldaja esindaja ajakulu seoses määruskaebustele

vastuste esitamisega oli 4 tundi, esindaja tunnitasu oli 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja lepingulise esindaja kulud on asja liiki, keerukust ja mahukust ning

menetlusdokumentide sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Seega

määrab

ringkonnakohus

avaldaja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

määruskaebemenetluses 400 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab ringkonnakohus võlgnikult ja kohtutäiturilt

kummaltki avaldaja kasuks välja 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)