3-25-2069/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2069

Haldusasi

X.X. kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tema 21.05.2025. a taotluse

menetlemisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni

p-d 2 ja 3

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus ja taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.

määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3. Jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotlused läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 22.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses tema väärikuse alandamise ja

tervise kahjustamisega. Eesti Töötukassa maksis kaebajale töövõimetoetust kuni 17.05.2025,

mil kaebaja vahistati. Kui varasemalt maksti kaebajale toetust AS SEB Pank kontole, siis

vanglas taotles kaebaja, et toetus makstakse tema vanglasisesele kontole. Vangla direktor

kinnitas kaebaja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust 16.06.2025 ning esitas

vastavate dokumentide ärakirjad Eesti Töötukassale. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale

originaaldokumendid koos täiendava selgitusega. Kaebaja helistas 18.06.2025 Eesti

Töötukassale ning talle selgitati, et esitatud dokumendid ei ole aktsepteeritavad, kuna need

pole digitaalselt allkirjastatud. Tänaseks on Eesti Töötukassa kaebajale teadaolevalt maksnud

töövõimetoetuse tema vanglasisesele kontole. Tegelikult oli Eesti Töötukassa kohustatud

aktsepteerima kaebaja esitatud taotlust ning mitte kohustama teda tegema täiendavaid

toiminguid. Eesti Töötukassa tegevus oli õigusvastane ning alandas intensiivselt kaebaja

väärikust ning kahjustas tema tervist. Kaebaja taotles ka talle riigi õigusabi määramist.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 26.06.2025. a määrusega (resolutsiooni p 2)

ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema 21.05.2025. a taotluse menetlemisega. Kaebaja hinnangul oleks

Eesti Töötukassa pidanud tema taotlust koheselt aktsepteerima ning mitte nõudma kaebajalt

täiendavate toimingute tegemist. Kaebaja selgitab, et Eesti Töötukassa alandas tema väärikust

ning põhjustas talle tervisekahju.

2.2. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Asjaolu, et Eesti Töötukassa nõudis kaebajalt 26.05.2025. a teatega nr MVM-25001747-1

tema 21.05.2025. a taotluse digitaalselt või notariaalselt allkirjastamist ning et kaebaja pidi

Eesti Töötukassa teatest juhindudes tegema täiendavaid toiminguid, et Eesti Töötukassa

maksaks töövõimetoetuse kaebaja vanglasisesele kontole, ei saanud põhjustada kaebajale

ülemääraseid kannatusi või tervisekahju. Eesti Töötukassa tegevus sai põhjustada kaebajale

pelgalt vähest heaolu langust. Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks nõutud toimingute

tegemine ülemääraselt keeruline või koormav olnud. Kaebaja ise selgitab, et vangla direktor

kinnitas kaebaja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust juba 16.06.2025 ning kaebajale

teadaolevalt on praeguseks töövõimetoetus tema vanglasisesele kontole makstud. Seega ei ole

Eesti Töötukassa tegevus kaebajale mingeid olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa toonud.

Lisaks ei ole kaebaja väitnud, et tal oli töövõimetoetusele kohest ligipääsu vaja ning ka

kohtule ei ole vastav vajadus äratuntav. Vanglas on tagatud vahistatu toitlustamine vähemalt

kolm korda päevas ja vangla tagab kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid,

esmavajalikud hügieenitarbed. Vangla kindlustab vahistatule ka muu vältimatult vajaliku, et

tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samuti ei ole kaebaja välja

toonud, milles talle põhjustatud tervisekahju täpselt seisneb. On ilmselge, et tegemist on

paljasõnalise väitega, kuivõrd Eesti Töötukassa tegevus haldusmenetluse läbiviimisel ei

saanud kaebaja tervist kuidagi kahjustada. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive

väheintensiivne.

2.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHK

27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Kohus ei võta seisukohta Eesti

Töötukassa tegevuse õiguspärasuse osas, kuna see ei ole asja lahendamisel määrava

tähendusega. Isegi kui haldusorgani õigusvastast tegevust jaatada, siis ei saanud see

põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Kaebajale ei saanud Eesti Töötukassa tegevuse tõttu

kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Samuti ei

saanud haldusorgani tegevus ilmselgelt kuidagi kaebaja tervist kahjustada. Eesti Töötukassa

tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud

kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus

rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel Eesti Töötukassa tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks (RKHK 19.06.2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja

14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2.4. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse ning ta on ka varasemalt

suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi esitada (haldusasjad

nr 3-25-2021, 3-25-1834, 3-25-1620, 3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-24-398

jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses

osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. taotluse riigi õigusabi saamiseks

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 27.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

26.06.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Kaebaja märkis määruskaebuses, et

kohtumenetlus ei näe ette, et kaebus tagastatakse ja riigi õigusabi taotlus jäetakse ühe ja sama

määrusega rahuldamata. Seetõttu tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus PS

§ 13 alusel, sest kaebajal pole tõhusat õiguskaitsevahendit, kui tema kaebus tagastatakse ja ka

riigiõigusabi taotlus jäetakse rahuldamata. Samuti on kohtu väide, et Töötukassa tegevus ei

põhjustanud kaebajale kannatusi, põhjendamatu ja eksitav.

3.1. 27.06.2025 esitas X.X.-i ringkonnakohtule ka eraldi taotluse põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks seoses halduskohtu 27.06.2025. a vastusega, milles

kohtunik selgitas kaebajale, et tema poolt 27.06.2025 Tartu Halduskohtule esitatud taotlust, et

halduskohus edastaks ise uurimisorganitele kaebaja kuriteokaebuse kohtuniku vastu, ei ole

halduskohtul alust rahuldada. Halduskohus selgitas kaebajale veel, et kui ta soovib esitada

Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile kuriteokaebuse, siis tuleb tal endal vastav

avaldus uurimisorganitele edastada kas elektrooniliselt või paberkandjal.

X.X. leiab, et kohtuniku väide on küll õige, aga arusaamatuks jääb, mis takistab kohtul

kuriteokaebust edastada. Selline kohtu tegevusetus asjaolusid arvestades on õigusvastane ja

seetõttu tuleb asjas alustada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et J. määruskaebus halduskohtu 26.06.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse

määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.06.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses

pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

4.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.06.2025. a määruse põhjendustega ka osas,

mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2

nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse

tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi

kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale

võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu

sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei

ole aga edasi kaevatav.

4.2. X.X. leidis määruskaebuses, et tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus PS

§ 13 alusel, sest kaebajal pole tõhusat õiguskaitsevahendit, kui tema kaebus tagastatakse ja ka

riigiõigusabi taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on seega esitanud abstraktse

sisuga taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus

märgib esmalt, et sellise sisuga taotluse alusel ei ole võimalik vastava menetluse algatamise

üle otsustada, kuna määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi seadusesätet ei

halduskohtumenetluse seadustikust ega ka riigi õigusabi seadusest, mille PS-le vastavuse

kontrolli teostamist ta ringkonnakohtult soovib. Kohus seda kaebaja eest otsustada ei saa.

Seega jääb esitatud taotlus läbi vaatamata. Mis puudutab veel tõhusat õiguskaitsevahendit, siis

on kaebajal HKMS-st tulenevalt võimalus vaidlustada kaebuse tagastamist Riigikohtuni välja

(HKMS § 121 lg 4) ja menetlusabi andmata jätmist ringkonnakohtuni (HKMS § 119).

4.3. Mis puudutab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotlust seoses

halduskohtu 27.06.2025. a vastusega, siis ka selles osas jääb vastav taotlus läbi vaatamata.

HKMS § 158 lg 4 kohaselt algab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus sellest, kui

halduskohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see

on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtu tegevuse või tegevusetuse osas ei saa

seega põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlust alustada. Ka Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 ei näe Riigikohtule ette sellist pädevust.

4.4. Ringkonnakohus märgib seoses kuriteoteate (kuriteokaebuse) edastamisega, et

halduskohus selgitas oma 27.06.2025. a vastuses õigesti, et halduskohtul puudub alus ise

edastada kaebaja poolt halduskohtu kohtuniku suhtes koostatud kuriteoteadet PPA-le või

prokuratuurile ja kui kaebaja tahab kuriteoteadet uurimisorganitele saata, siis tuleb tal seda ise

teha. HKMS § 4 lg 1 näeb ette, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuriteoteate

esitamine, kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamine ja kriminaalmenetluse alustamata

jätmise vaidlustamine on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) reguleerimisalas.

Kuriteoteate esitamist reguleerib KrMS § 195, mille kohaselt kuriteoteade esitatakse

uurimisasutusele või prokuratuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused oma

pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet,

Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate

osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või

kohalike asutuste kaudu. Seega kui kaebaja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu,

tuleb tal endal esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ja seda isegi siis, kui

kaebaja arvates on tema suhtes kuriteo toime pannud halduskohtu kohtunik, kes 26.06.2025. a

määrusega tagastas haldusasjas esitatud kaebuse ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Kuna kuriteoteate esitamine on KrMS-i ja mitte HKMS-i reguleerimisalas ning

seda saab esitada üksnes isik, kes leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis ei ole

ka halduskohtule esitatud taotlus edastada kaebaja poolt kohtuniku suhtes koostatud

kuriteoteade uurimisorganitele, käsitletav halduskohtumenetluses HKMS-i alusel esitatud

taotlusena, mida peaks lahendama halduskohus. HKMS-ist ega ka ühestki teisest seadusest

või muust õigustloovast aktist ei tulene halduskohtule kohustust edastada kinnipeetavate poolt

kohtuniku suhtes koostatud kuriteoteateid ise uurimisasutusele või prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)