3-25-1511/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1511

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

võimaldada tal kasutada arvutit

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 21.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagada

talle arvuti kasutamise võimalus kohe, kui kaebaja selleks soovi avaldab. Kaebuse kohaselt

keelati kaebajal Tartu Vanglas arvuti kasutamine pärast seda, kui ta esitas 09.05.2025 üksuse

juhi kohta kaebuse. Kaebaja väitel saab ta võtta dokumendid e-toimikus vastu, kuid peab

seejärel kohe arvuti juurest ära tulema. Kaebajal ei lubata dokumentidega tutvuda ja neile

vastata. Lisaks ei saa ta ka e-poodi kasutada ega kõneaega laadida.

2. Kaebaja esitas asjas nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka riigi õigusabi taotluse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis kaebaja selleks, et tal võimaldataks kasutada arvutit,

et ta saaks tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga, teha vanglale pöördumisi ja e-poest

sisseoste, laadida kõneaega, esitada kohtule kaebusi ja taotlusi ning tutvuda

kohtudokumentidega. Riigi õigusabi andmise vajadust põhjendas kaebaja sellega, et ta ei saa

end ise esindada, sest ta ei saa tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga ning kohtud ei abista

kaebajat kunagi, vaid teevad koostööd hoopis vanglaga. Riigi õigusabi on vajalik, et

kohtumenetlus sujuks kiiremini, õiglaselt ja väikeste kuludega.

3. Tartu Halduskohus tagastas 30.05.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 4).

4. Tartu Halduskohus leidis, et kaebaja kohustamiskaebus arvuti kasutamiseks kohe, kui

kaebaja seda vanglalt taotleb, tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 on

vanglas kinni peetaval isikul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta

on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt tuleb vaie

lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

5. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja arvuti kasutamisega seonduva vaide Tartu

Vanglale 27.05.2025, seega pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Sellises olukorras

ei saa kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda ning kohustamiskaebus ei ole

HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt kohtus lubatav. Kuna vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul,

kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5), muudaks

praeguses olukorras kaebuse menetlemine kohtueelse menetluse läbimise kohustuse

sisutühjaks. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult: tal tuleb enne kaebusega kohtusse

pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta

vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus kohustamiskaebusega halduskohtu poole

pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 27.05.2025. a vaie tagastatakse,

jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule

vaidemenetluse ajal. Halduskohus leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS §

249 lg 2 alusel lubatav. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tartu Vanglale vaide, milles palub tagada

talle arvuti kasutamise võimalus, kui tal on selleks vajadus. Kaebaja esitas küll vanglale vaide

pärast kohtusse pöördumist, kuid praeguse seisuga on vanglas vaidemenetlus pooleli.

Halduskohus leidis, et kaebajal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et talle vanglas seatud arvuti kasutamise

piirangud võiksid talle kaasa tuua mõne kahjuliku tagajärje, mida oleks hiljem keeruline

kõrvaldada.

7. Vangla selgituste kohaselt rakendati kaebajale alates 09.05.2025 arvuti kasutamise

piiranguid kaebaja enda käitumise tõttu, sest ta ähvardas vangla vara lõhkumisega ning ka tegi

seda, lõhkudes muu hulgas ära arvuti klaviatuuri. Halduskohus märkis, et talle teadaolevalt ei

anta kaebajale praegu tahvelarvutit kambrisse ning ta ei saa arvutiruumi igapäevaselt

kasutada, kuid kaebajale võimaldatakse arvuti vahendusel talle saabunud pöördumisi vastu

võtta ning ka ise pöördumisi esitada. Seda kinnitab muu hulgas ka kohtute infosüsteemist

nähtuv kaebaja pöördumiste arv. Nimelt on kaebaja esitanud alates 09.05.2025 kohtutele e-

toimiku vahendusel mitmeid kaebusi, määruskaebusi, riigi õigusabi taotlusi ja muid avaldusi

(näiteks asjades nr 3-25-1424, 3-25-1423, 3-25-1445, 3-25-1487, 3-25-1486, 3-25-1581 ja 3-

24-781). Samuti on kaebaja esitanud praeguses asjas kohtule e-toimiku vahendusel

27.05.2025 teate ning 28.05.2025 riigi õigusabi taotluse ja selgituse. Kaebaja kohtusse

pöördumiste rohkus kinnitab, et ta saab kohtuga suhtlemiseks piisaval määral arvutit

kasutada. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks arvuti

kasutamise mittevõimaldamise tõttu saanud pöördumisi esitada. Samuti ei ole ta esile toonud

ühtegi konkreetset kohtuasja, mille toimiku materjalidega oleks tal vaja arvuti vahendusel

põhjalikult tutvuda, kuid ei saa seda vangla piirangute tõttu teha. Lisaks arvuti vahendusel

pöördumiste esitamisele on kaebajal võimalik esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale

kirjalikult. Kaebaja sai ka praeguses asjas esitada kohtule kaebuse paberkandjal. Seetõttu ei

nähtu kohtule, et arvuti kasutamise piirangud takistaksid kaebajal tema kaebeõiguse

teostamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks vanglas piiramatult arvutit

kasutada.

8. Vangla on selgitanud, et vanglas sisseostude tegemine on võimalik üksnes arvuti

vahendusel. Halduskohus pidas võimalikuks, et ka telefonile kõneaja laadimiseks on vaja

kasutada arvutit. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses väitnud, et ta sooviks lähiajal

vangla kauplusest mõnd talle hädavajalikku sisseostu teha või kõneaega laadida. Samas on

vangla kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et soovi korral tagatakse kaebajale vastavad

võimalused.

9. Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on esitanud

hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kohustuslikus

kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu

asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Asjaolu, et kaebajal ei ole

võimalik vanglas igapäevaselt arvuti kaudu õigusaktide ning kohtupraktikaga tutvuda, ei saa

olla tema õiguste kaitsmisel takistuseks. Kaebajal ei ole vaja halduskohtule esitatud kaebuses,

esialgse õiguskaitse taotluses ega vanglale esitatud vaides viidata õigusnormidele ja

kohtupraktikale, vaid piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja seisukohtade arusaadavast

kirjeldamisest. Praeguses asjas on kaebaja suutnud seda teha. Asja lahendamisel tähtsust

omavad õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus.

Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip

(haldusmenetluse seaduse § 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja esitas 12.06.2025 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu

30.05.2025. a määruse peale. Kaebaja märkis, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme,

kui tegi otsuse vangla paljasõnaliste väidete alusel. Arvuti klaviatuuri lõhkus kaebaja ära

11.05.2025, mitte 09.05.2025. Viimati mainitud kuupäeval tegi kaebaja kaebuse üksuse juhi

kohta tema ebaviisaka ja solvava käitumise tõttu, millele järgnevalt keelati kaebajal arvuti

kasutamine ära. 11.05.2025 lõhkus kaebaja klaviatuuri ära, sest talle öeldi, et arvuti

kasutamine on tal edaspidi keelatud. Samuti tuleb üksuse juhi korraldusel kaebaja

paberkandjal tehtud kaebused ja kahjunõuded hävitada, mis kaebaja vanglale esitab.

Halduskohus ei abista kaebajat kunagi, vaid teeb koostööd vangla ja vastustajatega ning

mätsitakse kõik kinni. Kinnipeetav peab saama õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 30.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste

kaitseks on ilmselgelt vähene.

12. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud kohustamiskaebuse

HKMS § § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli kohtusse pöördumise hetkeks kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.05.2025. a määruse

põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

13. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

14. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 30.05.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata nii kaebaja esialgse

õiguskaitse kui ka riigi õigusabi taotlused. Arvestades 30.05.2025. a halduskohtu määruses

esitatud põhjendusi eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmise kohta, millega

ringkonnakohus samuti nõustub, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja

võimalus määruskaebementluses oma õiguste kaitseks ka eeltoodud osas ilmselgelt vähene ja

seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib

ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise

küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse

kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et

esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole edasi kaevatav. Seega ei ole käesoleval juhul riigi õigusabi ja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas määruskaebuse esitamine

Riigikohtule lubatav. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas HKMS §

207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.

(allkirjastatud digitaalselt)