2-24-7475/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-7475

Tsiviilasi

Eve Aru hagi Erki Vase vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erki Vase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Eve Aru (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus

Miilaste

Kostja (apellant) Erki Vask

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erki Vase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. oktoobri

2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-7475 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud Erki Vase kanda.

3. Mõista Erki Vaselt Eve Aru kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 975 eurot.

4. Mõista Erki Vaselt Eve Aru kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eve Aru (hageja) esitas 12. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi Erki Vase (kostja) vastu,

paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivise kohtu poolt määratud kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest

kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Kõrveküla Põhikoolis 3. c klassi klassiõpetajana. Hageja

tagastas 17. aprillil 2024 pärast tunde 3. c klassi õpilastele eesti keele tööd. Kostja lapse töö

hinnati puuduliku hindega. Õpilane tundis huvi, kas ta saab töö järgi vastata. Õpetaja vastas

õpilasele: „Kulla laps, õpi natuke, lähen viin pikapäevarühma õpilased sööma ja tulen kohe

tagasi.“ Klassi tulles õpilast ei olnud. Hageja sai kell 13:18 õpilase emalt Stuudiumisse kirja,

milles tundis huvi, mis põhjusel ei saanud õpilane eesti keele tööd vastata. Lapsevanemale jäi

lapse kiusamise mulje. Hageja vastas lapsevanemale ja selgitas, et lapsele sai selgitatud, et töö

on vaja enne ära õppida ja keegi ei keelanud õpilasel õppima jääda. Pärast 5. tundi lähevad

pikapäevarühma õpilased sööma ja lapsed, kes soovivad vastata/õppida, teavad seda ja

ootavad vahetunni ära. Hageja vastas, et tema eesmärgiks ei ole kedagi kiusata ja

mittelubamise juttu ei olnud. Andmaks lapsevanemale lisaselgitusi, helistas hageja õpilase

emale ja selgitas muu hulgas, et laps sai arenguvestlusel kiita. Lapsevanema etteheide oli, et

hageja kiusab ainult tema last ja pöördub lapse poole ees- ja perekonnanimega. Hageja tegi ka

Stuudiumi kaudu teatavaks, et õpilane saab reedel 19. aprillil 6. tunni ajal vastama tulla.

Kostja (õpilase isa) helistas 17. aprillil 2024 kell 18:00 hagejale koju ja süüdistas hagejat tema

poja kiusamises ja pere terroriseerimises, laskmata hagejal sõnagi vahele öelda. Hageja üritas

mitu korda öelda „stopp“. Kostja ärritus ja ütles hagejale: “Sina lits mulle stopp ei ütle. Sa lits

veel kahetsed seda ja maksad selle eest valusalt. Kena pensionipõlve Sulle!“ Õpilase isa lisas,

et töötab väga kõrgel kohal. Antud vestlust kuulis pealt hageja abikaasa, kes sekkus ja sai

samuti lapsevanemalt sõimata.

Kostja telefoninumbrilt saadeti 17. aprillil 2024 kell 21:11 hageja telefoninumbrile SMS, kus

oli väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust termini „lits” kohta. Kostja saatis samal päeval

kell 21:20 SMS-i, kus süüdistas hagejat ebapädevuses, vääritus käitumises, liiderdamises jms.

Kostja saatis 18. aprillil 2024 kell 08:01 SMS-i, kus lubas pöörduda kooli juhtkonna poole ja

eeldas, et hageja vabandab.

Hageja esitas 19. aprillil 2024 kostjale kohtueelse nõudekirja isikuõiguste rikkumise

lõpetamiseks. Hageja soovis kostjalt kirjalikku vabandamist 7 päeva jooksul. Kostja vastas

hagejale 19. aprillil 2024, jäädes oma arvamusele kindlaks.

Kostja kahjustas enda väljaütlemistega hageja isiklikke õigusi, teotas tema au ja andis

ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Hageja taotleb VÕS § 134 lg 2 alusel

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja on hageja

abikaasa juuresolekul hageja au ja väärikust alandanud, sõimates teda litsiks. Kostja süüdistas

hagejat vääritus käitumises, lapse/laste kiusamises, liiderdamises, manipuleerimises ja

ebavõrdes kohtlemises, andes sellega väärtushinnangu hageja ametikohustuste täitmise kohta.

Kostja on olnud hageja suhtes ähvardav. Kõik see on tekitanud hagejale psüühilisi kannatusi,

alaväärsustunnet, jõuetust, hingelist valu, unetust. Hageja saab psühholoogilist abi ja teraapiat

traumaterapeudi juures.

2. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles avaldas kahetsust juhtunu osas ja avaldas soovi

lahendada vaidlus läbirääkimiste teel. Kohus andis kostjale korduvalt tähtaja

kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kuid kostja hageja poole kompromissi sõlmimiseks ei

pöördunud.

3. Asjas toimus kohtuistung 24. septembril 2024. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta kasutas

hageja kohta järgmiseid sõnu ja väljendeid: lits, inimesena julm, vääritu, valelik,

ebakompetentne, alavääristav, bipolaarne ning psüühiliste häiretega isik. Kostja leiab, et tema

ei pea millegi pärast vabandama, vaid tema ees peab vabandama hoopis hageja, kuna hageja

kiusas ja alavääristas tema last. Kostja arvates oli tema sõnakasutus õigustatud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1620 eurot ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

Hageja on tuginenud sellele, et kostja rikkus tema isiklikke õigusi, avaldades tema kohta

ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele.

Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku

au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute

või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused on järgmised: kas kostja

on tekitanud hagejale kahju tema isiklike õiguste rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4), kahju

tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046)

ning kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050) (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-

2032, p 12).

Kohus peab väärtushinnangu puhul tuvastama selle avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg

1 p 4 ja § 1046 tähenduses (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Selleks, et

väärtushinnangu avaldamine oleks õigusvastane, peab väärtushinnang olema kannatanu au

teotav. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p

11).

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel helistanud,

saatnud SMS-e ja e-kirja nimetades hagejat litsiks, inimesena julmaks, väärituks, valelikuks,

ebakompetentseks, alavääristavaks, bipolaarseks ning psüühiliste häiretega isikuks. Kostja ei

ole vaielnud vastu hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ja toimunud sündmuste

kirjeldusele. Kostja tunnistas ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil, et ta on hageja suhtes

eelnimetatud sõnu ja väljendeid kasutanud. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei

kahetse ta toimunud sündmusi ega oma käitumist. Kostja on arvamusel, et tema ei pea hageja

ees vabandama, vaid hoopis hageja peab kostja ees vabandama, sest hageja on tema last

kiusanud ja alavääristanud. Kostja leiab siiani, et tema sõnakasutus oli õigustatud.

Maakohus leidis, et kostja on avaldanud hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et kostja kasutatud väärtushinnangud

on au teotava iseloomuga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida iga sõna ja väljendi au

teotavat iseloomu eraldi ja põhjalikumalt.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud sõnade ja väljendite kasutamine kostja poolt ei olnud

õigustatud. Kohtu hinnangul oli 17. aprillil 2024. a toimunud sündmuse näol tegemist

arusaamatusega. Kohtule ei nähtu asjas esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatud

seisukohtadest, et hageja oleks last kuidagi kiusanud või alavääristanud. Kohtuistungil küsis

kohus korduvalt, milles täpsemalt seisnes lapse kiusamine või alavääristamine, kuid kostja ei

osanud seda täpsemalt selgitada. Kostja tõi üksnes välja, et hageja on kiusanud tema last

sellega, et hageja pani temale puuduliku hinde. Puuduliku hinde panemist ei saa pidada lapse

kiusamiseks või alavääristamiseks ning kostja sõnakasutus ei olnud kohtu hinnangul sellises

olukorras õigustatud. Siinjuures selgitas hageja koheselt lapse emale, mis täpsemalt juhtus

ning andis selgitused selle kohta, kuidas ja millal saab laps uuesti vastama tulla. Maakohus

leidis, et sellises olukorras ei olnud kostja sõnakasutus ja ebatsensuursete väljendite

kasutamine põhjendatud. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja isiklikke õigusi, teotades tema

au.

Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi teha kaalutlusotsus.

Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi

(VÕS § 1043 ja § 1050).

Praegusel juhul on hageja isiklike õiguste rikkumine VÕS § 1046 lg 1 alusel õigusvastane.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046 lg 2) ning kostja vastutab hageja

isiklike õiguste rikkumise eest.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse

korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt RKTKo 4.10.2017, nr 2-15-

16007/50, p 18 ja 25.10.2017, nr 2-18-15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest

rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja

isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna

mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127

lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel,

arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt RKTKo 25.09.2013, nr 3-2-

1-80-13, p-d 19 ja 20). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, nr 2-15-16007/50, p 18).

Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel

juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt RKTKo 26.06.2013,

nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,

täidab ka preventsioonifunktsiooni ja väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja

õigusvastasele teole ning on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega

tekitatud ülekohtu eest. Maakohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel

arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist ning hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas.

Riigikohus on analüüsinud mittevaraliste kahju hüvitiste suurust isiklike õiguste rikkumisel ja

leidnud, et 2020. a kuni 2022. a kohtupraktika kohaselt jäid väljamõistetud hüvitised

vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitis oli 1502 eurot (vt Riigikohtu kohtupraktika

analüüs: Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. a, lk 13).

Maakohus leidis, et praegusel juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada

rikkumise raskust ja ulatust, sh kestust ning kostja käitumist ja suhtumist hageja isikusse

pärast rikkumist. Kohus arvestas kahjuhüvitise suuruse määramisel asjas esitatud ja tuvastatud

asjaolusid: kostja ei piirdunud ühe telefonikõnega või ühe e-kirja või SMS-i saatmisega, vaid

kostja sõimas hagejat esiteks telefonikõnes, seejärel saatis õhtu jooksul pärast tööaega mitu

SMS-i, siinjuures kirjutas ka veel e-kirja, kasutades väga vulgaarseid väljendeid; kostja saatis

hagejale SMS-i väljavõttega Eesti õigekeelsussõnaraamatust sõna „lits“ kohta, mis on kohtu

hinnangul käsitletav mõnitamisena; kostja mitte üksnes ei sõimanud hagejat, vaid ähvardas ka

töö kaotamisega; hageja saatis kostjale kohtueelse nõudekirja, paludes vabandada, kuid kostja

ei nõustunud sellega; kohus andis korduvalt kostjale võimaluse sõlmida kompromiss, kuid

kostja ei pöördunud kordagi hageja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks; kostja ei

kahetse juhtunut siiani, vaid peab hageja õiguste rikkumist õigustatuks, siinjuures arvab kostja

endiselt, et hoopis hageja peaks tema ees vabandama. Ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil

jäi kostja endiselt selle juurde, et tema sõnakasutus oli õigustatud ning tema ei ole kuidagi

käitunud ebatsensuurselt. Mõistetavalt on sellised sündmused ja kostja käitumine põhjustanud

hagejale psüühilisi kannatusi, alaväärsustunnet, hingelist valu ja unetust. Hageja on

selgitanud, et ta käib siiani terapeudi juures abi saamas.

Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja ei kahetse juhtunut ega ole hageja ees ka vabandanud,

leiab kohus, et mõistlik ja õiglane hüvitis on 2000 eurot. Praegusel juhul esineb ka vajadus

mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuna kostja ei mõista siiani, et ta on

ebaviisakalt käitunud ja selline sõnakasutus ei olnud õigustatud. Kohus ei saa praegu kahju

suuruse määramisel hinnata kostja varalist seisundit, kuna kostja ei esitanud kohtuistungil

oma varalise seisundi kohta usaldusväärseid andmeid. Kostja avaldas esmalt, et tema varaline

seisund on väga hea, kuna ta teeb koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Hiljem muutis kostja oma seisukohti, selgitades, et ta on Eestis hoopiski töötu ja temal

puudub üldse sissetulek. Mingil hetkel arvas kostja, et miinimumpalka ta ilmselt siiski saab.

Maakohus ei pea kostja avaldatut usaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 1620 eurot

Vastavalt hageja taotlusele märkis maakohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt

menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

hageja kanda.

Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest ei arvestanud

kahjuhüvitise määramisel asjaoluga, et kostjal on XXXXX. Maakohtu istungil 24. septembril

2024 viitas hageja XXXXXXXXXX (protokolli esimene leht), kuid see jäi kohtu poolt

tähelepanuta. XXXXX arvestamine on selle vaidluse lahendamisel oluline, sest esinevad

alused VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist

vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki

asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku

olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Apellant on seisukohal, et kahjuhüvitise

väljamõistmine XXXXX isikult summas 2000 eurot oleks äärmiselt ebaõiglane ja

vastuvõtmatu. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 436.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohus on järginud menetlusnorme ja arvestanud mittevaralise kahju

hüvitamise suuruse määramisel kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. Ajateljel vaadatuna on kostja tegu tahtlik, mitte hetkeemotsioonist tingitud.

Seega on kostja tegu olnud teadlik ja sihipärane õpetaja halvustamine, ähvardamine ja tema

inimväärikuse alandamine abikaasa silmis. Kostja on sellest praeguseks ka ise aru saanud ja

ennast õigustama asunud. Hageja esindaja vestles hageja abikaasaga ja ta on kirjeldanud

kostja käitumist, millest tema osa sai, ja avaldanud, et tundis abikaasana jõetust, et ei saanud

telefoni kaudu oma õpetajana töötavat abikaasat kaitsta. Võimaliku XXXXX kohta pole

kostja esitanud ühtegi tõendit, nagu ka sissetulekute kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud ning mõistnud

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ja viivise sellelt. Kostja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

9. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on põhjendatult tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumise kostja poolt – kostja on

avaldanud telefonikõnes kohatu ja au teotava väärtushinnangu hageja kohta, kasutades

põhjendamatult ebatsensuurset väljendit hageja abikaasa ehk kolmanda isiku kuuldes.

Asjaolu, et tegemist oli hageja perekonda kuuluva isikuga, kes kostja väljendatut kuulis, ei

muuda õigusvastast käitumist õigustatuks. Lisaks tungis kostja hageja privaatsfääri ja rikkus

hageja eraelu puutumatust (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 mõttes) sellega, et saatis

hagejale põhjendamatult solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid ka pärast telefonivestluses

avaldatut. Ringkonnakohus märgib mh, et eraelu kaitsealasse on hõlmatud Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikas mh vaimne puutumatus (vt nt EIKo Bensaid vs

Ühendkuningriik, 06.02.2001). Ringkonnakohtu hinnangul saab selliselt sisustada eraelu

puutumatust ka VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Asjaolusid, mis kostja sellist käitumist õigustanuks,

pole asjas tuvastatud.

Kostja on menetluses esitatud materjalide kohaselt ka kõike oma väljendatut tunnistanud (vt

mh dtl 15, 29, 87).

Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud peamiselt sellele, et tal on XXXXX ja seda tulnuks

maakohtul hüvitise väljamõistmisel arvestada. „XXXXXXXXXX“ on kostja viidanud

põgusalt ka maakohtu istungil (dtl 87). Samas pole kostja ei maakohtus ega ka

ringkonnakohus oma väiteid tõendanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on

maakohtu menetluses istungil leidnud, et ta on õigesti käitunud ja hoopis hageja peab

vabandama.

Maakohus on põhjendanud piisavalt ka mittevaralise kahju hüvitise suurust. Asjas nähtub, et

hagejal on tekkinud kostja käitumise tõttu reaalsed terviseprobleemid, millega peab tegelema.

Hüvitise suuruse juures on maakohus arvestanud erinevaid asjaolusid (mh kostja käitumist

pärast rikkumist ja suhtumist hagejasse menetluse ajal) ning ringkonnakohus leiab, et hüvitise

suuruse määramisel pole menetlusnorme rikutud. Kuivõrd kostja pole esitanud oma väidetava

haiguse kohta tõendeid, jäävad kostja väited XXXXX osas paljasõnalisteks ning

ringkonnakohus ei saa seda tõendatuks lugeda ega ka sellega arvestada. Õige on hageja väide,

et kostja pole ka oma sissetuleku kohta tõendeid esitanud, mistõttu ei saa ka sellega hüvitise

määramisel arvestada. Asjas ei esine ringkonnakohtu hinnangul alust hüvitise vähendamiseks.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse on esitanud kostja, mitte hageja, ei ole ringkonnakohtul alust

kaaluda ka hüvitise suurendamist.

10. Kuna maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust pole, tuleb apellatsioonkaebus

jätta rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

12. Kuivõrd maakohus määras kohtulahendis kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

määrab ringkonnakohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse

apellatsioonimenetluses.

Hageja 8. juunil 2025 esitatud taotluse kohaselt on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku

975 eurot ning õigusabi osutamisele kulus 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määra 150

eurot võib pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjas olemust ja tehtud

toiminguid, võib hageja lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi pidada põhjendatuks. Seega on

hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 975 eurot (6,5 tundi *

150 eurot) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)