3-23-803/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-803

Haldusasi

S.Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale

pensioniõigusliku staaži tuvastamisel

Menetlusosalised

Kaebaja S.Y

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisa (dtl 80).

2. Rahuldada S.Y apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4.

detsembri 2023. a otsus osas, millega kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Teha uus

otsus ja rahuldada S.Y kaebus osaliselt.

3. Tuvastada, et S.Y pensioniõigusliku staaži hulka tuleb lugeda töötamine AS-s The

Baltic Independent perioodil 1. juuni 1992 – 31. august 1997.

4. Asendada avaldatavas otsuses S.Y nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-803

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.Y esitas 9. mail 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu ja töölepingu

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks.

2. SKA jättis 19. detsembri 2022. a otsusega nr TR067764-1 S.Y pensioniõigusliku staaži

hulka arvestamata töötamise AS-s The Baltic Independent ajavahemikul 27. jaanuar 1992 –

31. august 1997. SKA põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt:

1) tööraamatus sisalduvad mh järgmised kanded:

a) kanne nr 14: (kuupäev parandatud, välja loetav 27. jaanuar 1992 – võetud tööle

levitoimetaja ametikohale AS-s The Baltic Independent, alus 1. veebruari 1992 k/k nr 1;

b) kanne nr 15: 31. august 1997 – vabastatud töölt (omanike vahetus), puudub viide

alusdokumendile;

c) kanne 16: 1. september 1997 – võetud tööle Baltic News LTD Eesti filiaali

büroojuhataja ametikohale. Kandel puudub alus ja kande vormistaja allkiri;

2) S.Y esitas 29. juunil 2022 AS-i The Baltic Independent käskkirja tööle võtmise kohta

alates 27. jaanuarist 1992 ning omakäelise selgituse töötamise kohta AS-s The Baltic

Independent kuni 1997. a septembrini. Dokumente töölepingu lõpetamise kohta ei esitatud;

3) Registrite ja Infosüsteemide Keskus väljastas 25. mail 2022 arhiiviteatise nr 8-2-

4/2022/5255. Ettevõtteregistri arhiivi andmetel registreeriti AS The Baltic Independent

ettevõtteregistris 15. mail 1992 ning sundlõpetati 6. detsembril 1999;

4) teatise alusel oli ettevõttega seotud isik alates 16. augustist 1996 juhatuse esimees ja

likvideerija X. X isiku- ja kontaktandmed puuduvad. Seega ettevõttega seotud isikut ei ole

võimalik kindlaks teha;

5) SKA esindaja helistas 12. detsembril 2022 endisele AS The Baltic Independent juhatuse

liikmele Yle. Y kinnitas, et temal ettevõttega seotud dokumente ei ole. SKA esindaja helistas

12. detsembril 2022 Rahvusarhiivi ja sealt kinnitati, et arhiivile ei ole AS The Baltic

Independent dokumente üle antud;

6) Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 ,,Pensioniõigusliku staaži

tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži

arvestamise erisused’’ (määrus nr 59) § 2 lg 1 kohaselt on töötamist tõendavaks dokumendiks

tööraamat. Määruse nr 59 § 2 lg 2 kohaselt võib tööraamatu või tööraamatus vastavate

kannete puudumise või ebaõigete kannete korral pensioniõiguslikku staaži tõendada muu

dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu,

teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik

leping, milles on andmed töötamise aja kohta. Määruse nr 59 § 24 sätestab, et

pensioniõiguslikku staaži arvestatakse dokumentide alusel, mis on vormistatud dokumendi

väljaandmise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Tööraamatu kanded pidid olema kinnitatud

asutuse pitsati, kande vormistaja allkirja ja viitega dokumentidele, mille alusel oli kanne

tehtud. S.Y tööraamatu kandel nr 15 puudub kande vormistaja allkiri ja viide dokumentidele,

mille alusel on kanne tehtud. Ta esitas käskkirja tööle võtmise kohta alates 27. jaanuarist

1992, kuid dokumendid töölepingu lõpetamise kohta puuduvad.

3. S.Y esitas SKA 19. detsembri 2022. a otsuse peale vaide, millele olid lisatud koopiad

ajalehe The Baltic Independent (23. detsembri 1994. a ja 5. jaanuari 1995. a ja 15.–21. märtsi

1996. a) impressumist, mille andmetes on kajastatud S.Y nimi ja osakond, kus isik töötas.

Samuti esitas ta elektroonilised failid oktoober 1996 – september 1997 palgalehtede kohta.

Lisaks taotles vaide esitaja kahtluse korral töösuhte tuvastamist tunnistajate seletustega.

2(8)

3-23-803

4. SKA jättis 16. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 5.2-3/2876-2 S.Y vaide SKA 19.

detsembri 2022. a otsuse peale rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest järelepärimisele nähtub, et AS The Baltic

Independent asutati 6. mail 1992 ning registreeriti ettevõtteregistris 15. mail 1992. Ei ole

selge, kuidas vaide esitaja võeti tööle alates 27. jaanuarist 1992, kui ettevõte hakkas

eksisteerima alles 1992. a mais. Seega ei ole võimalik teha kindlaks täpset tööle võtmise

kuupäeva;

2) määruse nr 59 § 25 lg 1 sätestab, et tööraamatu kanded peavad olema kooskõlas

tööraamatu täitmise ajal kehtinud juhendiga tööraamatute pidamise korra kohta. Kannete

puhul eri tööperioodide kohta peavad olema viited dokumendile, mille alusel kanded on

tehtud. Kande nr 15 kohaselt vabastati vaide esitaja AS-st The Baltic Independent 31. augustil

1997, kuid kandel puudub viide dokumendile, mille alusel on kanne tehtud, selle väljaandmise

kuupäev ja number. Dokumenti töölepingu lõpetamise kohta ei ole ta esitanud.

Pensioniõigusliku staaži tuleb seega tõendada muu dokumendiga;

3) puuduvad muud dokumendid, mis tõendaksid vaide esitaja töösuhte lõppkuupäeva AS-s

The Baltic Independent. Ajalehe väljavõtted ega vaidega esitatud Exceli tabel ei ole

tõenditena käsitatavad määruse nr 59 tähenduses;

Määruse nr 59 § 28 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 28

sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada

tunnistajate ütluste alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri

perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt

väljastatud tõend. Kuna puudub arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend,

mis kinnitaks, et AS The Baltic Independent dokumendid ei ole säilinud, puudub alus

küsitleda tunnistajaid.

5. S.Y nõudis halduskohtule esitatud kaebuses SKA otsuste tühistamist ja kaebaja staaži

uuesti arvestamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) SKA ei andnud kaebajale võimalust tõendada oma töötamist AS-s The Baltic Independent

tunnistajate abiga;

2) SKA ei tunnista tõenditena The Baltic Independent impressumi väljavõtteid ega

elektroonilisi töötasulehti, mis on osa arhiividokumentidest.

6. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) SKA jääb otsustes esitatud põhjenduste juurde;

2) esineb vastuolu kaebaja väidetava tööle asumise kuupäeva ja äriühingu asutamise vahel.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma

sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Kui kaebaja tööandja omandas juriidilise isiku õigused

registreerimisest ehk 15. maist 1992, siis ei tekkinud ettevõttel enne seda aega sotsiaalmaksu

maksmise kohustust.

7. Tallinna Halduskohus jättis 4. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) esmalt tuleb lähtuda tööraamatu kannetest. Kui tööraamatu kanded puuduvad või on

ebaõiged, siis saab tõendamiseks kasutada muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks

(määruse § 2 lg 1 ja 2). Tööraamatu kanded peavad olema kontrollitavad. Kanded pidid olema

tehtud vastavalt sel ajal kehtinud nõuetele (määruse § 25 lg 1). Kannete puhul eri

tööperioodide kohta peavad olema viited dokumendile, mille alusel kanded on tehtud

(määruse nr 59 § 25 lg 3 teine lause). Kanded tuli teha Tööministeeriumi 1. juuni 1992. a

määruse nr 7 „Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ellurakendamine“ (määrus nr 7) alusel.

Kande aluseks oli töölepingu number ja sõlmimise kuupäev (määruse nr 7 p 2.3);

3(8)

3-23-803

2) määruse nr 7 p-st 2.3 tulenev nõue pidi olema teada kaebaja tööraamatusse kande tegijale,

sest tööraamatu koopiast (vastus kaebusele lisa 1) on näha vastav lahter tekstiga, mille alusel

on kanne tehtud (dokument, selle väljaandmise kuupäev ja number);

3) SKA tuvastas õigesti vastuolu tööle asumise kande (kanne 14) ja selle aluseks oleva

kaebaja esitatud dokumendi vahel. Tööraamatus on kande alus 1. veebruari 1992. a k/k nr 1.

Kaebaja esitas 27. jaanuari 1992. a käskkirja nr 3-k. Seega ei saa kaebaja esitatud 27. jaanuari

1992. a käskkiri nr 3-k tõendada kaebaja tööle asumist 27. jaanuarist 1992;

4) SKA tõi põhjendatult välja, et kaebaja ei saanud tööle asuda 27. jaanuaril 1992, sest

äriühing kanti ettevõtlusregistrisse 15. mail 1992. Seega ei ole kaebaja esitatud tööraamatu

ega 27. jaanuari 1992. a käskkirja nr 3-k alusel võimalik tõendada töötamise aja algust AS-s

The Baltic Independent;

5) tööraamatu alusel ei ole võimalik tõendada töösuhte lõppu 31. august 1997. Pärast

töölepingu lõpetamise kannet tuli panna viimase kande teinud asutuse (tööandja) pitser, mida

selleks volitatud isik kinnitas oma allkirjaga (määruse nr 7 p 4.1). Tööraamatu kande juures

puudub pitser ja kande tegija allkiri;

6) SKA ei saanud pensioniõigusliku staaži hindamisel aluseks võtta kaebaja esitatud

impressumi väljavõtteid ega elektroonilisi töötasulehti. Esiteks ei puudu tööraamatu kanded.

Seetõttu puudus vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59

§ 2 lg 2). Teiseks ei ole kaebaja väitnud, et tööraamatu kanded on ebaõiged. Seetõttu puudus

ka sel põhjusel vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59

§ 2 lg 2). Lisaks on määruse nr 59 § 2 lg-ga määratletud, millised dokumendid võivad olla

erandina tõenditena kasutatavad. Impressumi väljavõtted ei vasta sellele loetelule.

Töötasulehed võiksid kannete puudumise või ebaõigsuse korral olla kasutatavad, kui need on

allkirjastatud. Sellise olukorraga ei ole tegemist;

7) määruse nr 59 § 28 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 28

sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada

tunnistajate ütluste alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri

perioodide kohta ei ole säilinud. Kaebaja pensioniõigusliku staaži hindamise alusena on

tööraamatu kanded säilinud. Sellises olukorras puudub õiguslikult võimalus pensioniõigusliku

staaži tõendada tunnistajate ütlustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja ei saa kinnitada, et tööle vormistamise kanne nr 14 tööraamatus on ebaõige.

Erinevused tööle vormistamise kuupäevades ja käskkirja kuupäevas on ebaloogilised ja

kaebaja ei oska sellele selgitust anda. Ilmselt on tegemist inimliku eksitusega. Samuti ei oska

kaebaja selgitada ajavahet tööle vormistamise ja AS The Baltic Independent ettevõtteregistris

registreerimise vahel. Loodetavasti oskab selle kohta anda rohkem infot kaebaja tolleaegne

kolleeg;

2) kanne nr 15 töösuhte lõpetamise kohta on puudulik. Kanne on tehtud teadmatusest. AS The

Baltic Independent tegutses kuni SIA Baltic New Limited Eesti filiaali avamiseni 1997. a

augustis. Seda tõendavad ka tolleagse raamatupidamisteenust pakkunud ettevõtte saadetud

failid;

3) kaebajal õnnestus saada X kontakt ja tema kinnituskiri, et AS The Baltic Independent

arhiividokumendid ei ole säilinud. Kaebaja soovib töötamisaega tuvastada tunnistajate

ütlustega.

4(8)

3-23-803

9. Vastustaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde;

2) haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et oleks võimalik arvata kaebaja pensioniõigusliku

staaži hulka perioodi 27. jaanuar 1992 – 31. august 1997. Haldusmenetluses kogutud

dokumentides, sh kaebaja töötamise kohta esitatud dokumentides (tööraamat, käskkiri nr 3,

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastus), on vastuolulised andmed kaebaja töötamise

kohta ning vastustajal ei ole nende põhjal olnud võimalik üheselt kindlaks teha kaebaja

töötamise perioodi. Lisaks puuduvad andmed, et AS The Baltic Independent oleks tasunud

sotsiaalmaksu perioodil jaanuar – juuni 1992.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka saab arvata aega

27. jaanuarist 1992 – 31. augustini 1997, millal kaebaja enda sõnul töötas AS-s The Baltic

Independent.

11. Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust

andva tegevusega (RPKS § 27 lg 1). Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg,

kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Pensioniõiguslikku

staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või

pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel (RPKS § 281 lg 1 esimene lause).

Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud,

on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega

Sotsiaalkindlustusameti poole (RPKS § 281 lg 2).

12. Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded

dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused on kehtestatud

määrusega nr 59 (RPKS § 27 lg 3). Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse

tööraamat (määrus nr 59 § 2 lg 1). Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise

või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga –

tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri,

teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles

on andmed töötamise aja kohta (määrus nr 59 § 2 lg 2). Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse

dokumentide alusel, mis on vormistatud dokumendi väljaandmise ajal kehtinud nõuete

kohaselt (määrus nr 59 § 24).

13. Kaebaja tööraamatus sisalduvad järgmised kanded (dtl 48–49):

13.1. Kanne nr 14: (algselt märgitud kuupäev on parandatud 27. jaanuariks 1992 [algselt välja

loetav kuupäev on 1. juuni 1992] – võetud tööle levitoimetaja ametikohale AS-s The Baltic

Independent, alus 1. veebruari 1992 k/k nr 1 [kuupäev on parandatud, algselt välja loetav

kuupäev on 1. juuni 1992].

13.2. Kanne nr 15: 31. august 1997 – vabastatud töölt (omanike vahetus), puudub viide

alusdokumendile.

13.3. Kanne nr 16: 1. september 1997 – võetud tööle Baltic News LTD Eesti filiaali

büroojuhataja ametikohale.

5(8)

3-23-803

14. Halduskohus nõustus SKA-ga, et kaebaja tööle asumise kande ja selle aluseks oleva

kaebaja esitatud dokumendi vahel on vastuolu. Tööraamatu kande aluseks on märgitud 1.

veebruari 1992. a k/k nr 1, kuid kaebaja esitatud käskkiri on 27. jaanuarist 1992 ja selle

numbriks on märgitud 3. Eelnevast järeldas halduskohus, et seega ei saanud kaebaja esitatud

27. jaanuari 1992. a käskkiri nr 3-k tõendada kaebaja tööle asumist 27. jaanuaril 1992.

Halduskohus tõi lisaks välja selle, et kaebaja ei saanud tööle asuda 27. jaanuaril 1992

põhjusel, et äriühing kanti ettevõtteregistrisse 15. mail 1992.

15. Erinevalt SKA-st ja halduskohtust on ringkonnakohtu hinnangul võimalik tööraamatu

kande alusel tuvastada kaebaja tööle asumise kuupäev.

15.1. Tööraamatu kandest nähtub, et algselt on tööaja alguse kande kuupäev olnud 1. juuni

1992, sh kande alusdokumendi kuupäev on olnud 1. juuni 1992 (vt dtl 48). Tööle asumise

kuupäev on parandatud kuupäevaks 27. jaanuar 1992 ja kande alusdokumendi kuupäev on

parandatud 1. veebruariks 1992.

15.2. Õige pole tugineda kaebaja viidatud 27. jaanuari 1992. a käskkirjale nr 3 kahel põhjusel:

1) kaebaja viidatud käskkirja number on 3, kuid tööraamatus on käskkirja number 1 ning

2) kaebaja viidatud käskkirjas on ametikoha nimetuseks märgitud „The Baltic Independent“

levidirektori asetäitja, kuid tööraamatus on ametikohaks märgitud AS The Baltic Independent

levitoimetaja.

Tööraamatus puudub kande parandus või uus kanne selle kohta, et käskkirja numbrit ja

kaebaja ametikohta oleks muudetud. Kaebaja esitatud ajalehe väljavõtted lubavad järeldada,

et kaebaja tegi vaidlusaluses äriühingu levitoimetaja tööd (vrd inglise keeles „subscriptions“;

vt käesolev otsus, p 15.3).

15.3. Tööraamatu algset kannet – tööle asumine 1. juuni 1992 – tööle asumise aja õigsuse

kohta kinnitavad ka teised tõendid.

15.3.1.

Asjaolu, et kaebaja vaidlusaluses äriühingus töötas, lubavad järeldada ajalehe The

Baltic Independent impressumi väljavõtteid, mis kajastavad kaebajat töötajana koos tema

kontaktandmetega:

„The Baltic Independent [---] Pärnu mnt 67a [---] Subscrition Department: S.Y.“ (Dtl

10–11)

„The Baltic Times [---]; Tallinn Office; Address: Parnu mnt. 67a [---]; Subscriptions:

S.Y Muhlberg 646171.“(Dtl 12)

15.3.2.

SKA andmetel asutati vaidlusalune äriühing 6. mail 1992 ja kanti

ettevõtteregistrisse 15. mail 1992. Seega 1. juuniks 1992 oli vaidlusalune ettevõtte õiguslikus

mõttes asutatud ja ettevõtteregistrisse kantud.

15.3.3.

Eelnevast tulenevalt on usutav, et kaebajal oli seega võimalik 1. juunist 1992

antud ettevõttes töötada, ettevõttel oli kohustus tasuda sotsiaalmaksu ja seetõttu kajastab

tööraamat selles osas tööaja alguse (s.o 1. juuni 1992) osas õigeid andmeid.

15.4. Vaidlusaluses äriühingus töötamist ei tule praegusel juhul asuda tuvastama võimalike

tunnistajate ütlustega. Viimati märgitut põhjusel, et kaebaja tööle asumise aeg on võimalik

tuvastada tööraamatu kande alusel ning tunnistajad ei saa anda ütlusi selle kohta, et äriühing

oli asutatud varem kui 6. mail 1992. Antud juhtumil ei saa tunnistajad tõendada ka seda, et

6(8)

3-23-803

vaidlusalune äriühing oleks enne asutamist ja registrisse kandmist olnud

sotsiaalmaksukohuslane (RPKS § 28 lg 1).

15.5. Kuna tööraamatust on välja loetav algse kande tegemise aeg (s.o 1. juuni 1992), siis

saab tööraamatu alusel kaebaja töötamise aja alguse vaidlusaluses äriühingus tuvastada alates

1. juunist 1992. Seetõttu puudub vajadus analüüsida, kas lisaks tööraamatule tulnuks kaebaja

töötamise aja algust asuda tuvastada ka teiste tõenditega.

16. Halduskohus asus seisukohale, et tööraamatu alusel ei olnud võimalik tõendada

töösuhte lõppemist 31. augustil 1997. Halduskohtu hinnangul pidi pärast töölepingu

lõpetamise kannet tööandja volitatud isik kinnitama oma allkirjaga (määruse nr 7 p 4.1).

Halduskohtu seisukoha kohaselt puudus kande juures pitser ja kande tegija allkiri.

17. Õige pole halduskohtu tuvastatu, et tööraamatus puudub tööandja pitser. Töölt

vabastamise kande kohta on löödud tööraamatusse The Baltic Indebendent pitser (vt dtl 49).

Viimati märgitut pole ka SKA kahtluse alla seadnud.

18. SKA toob välja, et kuigi kaebaja oli tööraamatu kande nr 15 kohaselt töölt vabastatud

AS-st The Baltic Independent 31. augustil 1997, siis puudus kandel viide dokumendile, mille

alusel kanne tehti, ning selle väljaandmise kuupäev ja number. Ainuüksi viimati märgitu pole

ringkonnakohtu hinnangul piisav järeldamaks, et kaebaja töösuhte lõppemise aega pole

võimalik tuvastada.

18.1. Praegusel juhul on kaebaja tööle asumise aeg tööraamatu alusel tuvastatav (vt käesolev

otsus, p 15 jj). Kui kaebaja on vaidlusaluses äriühingus tööd teinud, siis pole loogiline, et teda

töölt ei vabastatud.

18.2. Tööraamatu kandes nr 15 on toodud vabastamise põhjus, milleks oli äriühingu omanike

vahetus. SKA toob vaideotsuses välja, et e-äriregistri väljavõttest nähtub, et Baltic News

Limited Eesti Filiaal registreeriti 9. septembril 1997. Seega saab pidada usutavaks, et

tööraamatusse kantud kanne „omanike vahetus“ oli kaebaja töösuhte lõpetamise aluseks 31.

augustil 1998. Seejuures nähtub tööraamatu kandest nr 16, et alates 1. septembrist 1997 võeti

kaebaja tööle Baltic News Ltd Eesti filiaalis büroojuhataja ametikohal (dtl 49).

18.3. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud X (SKA vaideotsuses esitatud andmete kohaselt

vaidlusaluse äriühingu juhatuse esimees ja likvideerija) kirjaliku seletuse, milles märgitakse,

et kaebaja oli vaidlusaluses äriühingus töötaja kuni 31. augustini 1997 (dtl 80).

Ringkonnakohus võtab viidatud dokumendi haldusasja materjalide juurde, kuna see on vajalik

asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

18.4. Seega üksnes alusdokumendile viite puudumist ei tule käsitada sellise minetusena, mis

välistaks praeguses asjas tööraamatu alusel töösuhte lõpetamise aja tuvastamise. Tööraamatu

alusel, arvestades asjas kogutud teisi tõendeid kogumis, on võimalik tuvastada kaebaja

vaidlusaluses äriühingus töösuhte lõppemise aeg, milleks oli 31. august 1997.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kohus jättis kaebuse tervikuna

rahuldamata. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tuvastada kaebaja töötamine vaidlusaluses

äriühingus 1. juunist 1992 – 31. augustini 1997. See periood tuleb lugeda kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka.

7(8)

3-23-803

20. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on

seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Teisi menetluskulusid pole ta kohtule

väljamõistmiseks esitanud. Seega puuduvad asjas väljamõistetavad menetluskulud.

21. Asendada avaldavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)