3-23-192/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-192

Haldusasi

Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse nr 1132

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, esindaja

advokaat Maksim Greinoman

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa

Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja

advokaat Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sikupilli-Majaka

asumi

arengu

MTÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2023. a otsus muutmata.

2. Mõista Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ-lt Osaühingu Rail Baltic Estonia kasuks

välja apellatsiooniastme menetluskulu 2500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võig esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-192

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014. a korraldusega nr 199-k algatati Ülemiste

ühisterminali detailplaneering (DP).

2. Tallinna Linnavalitsus jättis 19. mai 2021. a korraldusega nr 522 Ülemiste ühisterminali

DP keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) algatamata. Korralduse põhimotiivide ja

kaalutluste kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik. KSH vajaduse kaalumise aluseks on

planeeringuala muutumine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 4 tähenduses, mis viitavad olukorrale, kui strateegilises

planeerimisdokumendis tehakse muudatus ning koostatakse detailplaneeringut, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud

määruses nimetatud tegevust. Sellises olukorras tuleb DP koostamisel anda eelhinnang ja

kaaluda KSH vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lg-dest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

3. Tallinna Linnavalitsus võttis 13. aprilli 2022. a korraldusega nr 355 DP vastu.

4. Rahandusministeerium andis 22. novembri 2022. a kirjaga nr 15-3/5275-10 DP-le

heakskiidu tingimusel, et planeering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

5. Keskkonnaamet kooskõlastas 7. detsembri 2022. a kirjaga DP.

6. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 21. detsembri 2022. a korraldusega nr 1132 Lasnamäel

asuva 11,47 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada

äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali

hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (punkt 1).

DP-ga moodustakse 19 krunti (kolm ärimaa krunti, kaheksa transpordimaa krunti ja neli äri-

ja/või transpordimaa krunti ning neli ajutist krunti, mis nähakse ette liitmiseks kõrvalolevate

kinnistutega). DP-ga määratakse ehitusõigus järgmiste hoonete ehitamiseks: 1) kaks kuni neli

maapealset ja kaks maa-aluse korrusega raudteeinfrastruktuuri hoonet; 2) kaks kuni üheksa

maapealset ja kaks maa-aluse korrusega ärihoonet; 3) üks kuni neli maapealset ja kaks maa-

aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 4) üks kuni üheksa maapealset ja kaks maa-aluse

korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 5) kaks kuni kümme maapealset ja kaks maa-aluse

korrusega äri- ja/või transpordihoonet. DP-ga määrati üldised maakasutustingimused, sh anti

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahenduse (punkt 2).

DP-ga kavandatavate avalikult kasutatavate teede (jalgratta- ja kergliiklustee), sõiduteede

koos (tõstetud) ülekäiguradade, parkimiskohtade, taksopeatuste, busside peatumisalaga,

ümberpööramise kohaga, trammitee koos trammipeatuste ja ootepaviljonidega, lifti,

tugimüüri, mürakaitseekraanide, pollari ja trepi, üldkasutatava haljastuse,

sademeveekanalisatsiooni ning tänavavalgustuse ehitamine tagatakse vastavalt Tallinna linna

ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel 11. aprillil 2022 sõlmitud halduslepingule nr

TKA54 ja selle 20. detsembril 2022 sõlmitud lisale nr 2 (punkt 3).

2(8)

3-23-192

Tallinna linnal on õigus tunnistada DP kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute

ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel sõlmitud korralduse punktis 3 nimetatud halduslepingus ja selle lisades

määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud

kohustusi; nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal

asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist (punkt 4).

DP-ga avalikuks kasutamiseks ettenähtavate ehitiste, sh teede ehitamiseks ja avaliku

kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia menetlused kinnistute ja kinnistute osade Tallinna

linnale omandamine, sh servituutide määramiseks (punkt 5).

7. Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse tühistamiseks, alternatiivselt tühisuse

tuvastamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised nõuded:

1) DP realiseerimine ohustaks nii Ülemiste ühisterminali külaliste kui ka selle vahetus

läheduses elavate Sikupilli-Majaka piirkonna elanike elu. Venemaalt tulenev oht Eestile on

reaalne ning Venemaa peab raudteejaamu olulisteks sõjalisteks sihtmärkideks. DP ei näe ette

varjendite rajamist Sikupilli-Majaka piirkonna elanikele;

2) KSH läbiviimine oli kohustuslik, sest tegemist on kaugvedudeks mõeldud raudteega.

Jaamateede arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud arvu;

3) Ülemiste ühisterminali DP-d pole kooskõlastatud Lasnamäe linnaosakoguga;

4) vaidlusalune korraldus on tühine, kuivõrd seda ei andnud volikogu (HMS § 63 lg 2 p 3).

8. Tallinna linn taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) KSH on kohustuslik üksnes juhul, kui planeeritava tegevusega on hõlmatud mh vastavate

raudteerajatiste ehk jaamateede ehitamine (KeHJS § 6 lg 1 p 14; EhS lisa 1; RdtS § 2 p 24;

Raudtee tehnokasutuseeskiri § 2 p 16). Ülemiste raudteepeatus ei ole sama, mis Ülemiste

raudteejaam, millega planeeringuala kattub vaid osaliselt. Jaama mõistega ei ole hõlmatud

raudteeinfrastruktuuri hoone mõiste, mis on defineeritud RdtS § 2 p-s 17.

Raudteeinfrastruktuuri hoone ei ole raudteerajatis EhS tähenduses;

2) DP-ga ei anta ehitusõigust raudteerajatistele, sh ei planeerita raudteejaama laiendamist

(jaamateede ehitust), vaid üksnes terminalihoone jt hoonete ehitust. DP eesmärk on kinnistute

jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega

krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja

ärihoonete ehitamiseks. Ülemiste jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest

eraldiseisvas ja vastustajast sõltumatus menetluses. Seetõttu on asjakohatu kaebaja arutlus

sellest, mitme rööbastee või jaamatee võrra Ülemiste jaamas muudatusi tehakse;

3) korraldus pole tühine. EhSRS § 1 lg 1 ei kohaldu kohaliku omavalitsuse sisepädevuse

küsimuste osas, vaid üksnes PlanS sätete kohta. DP kehtestamise pädevus on Tallinna

Linnavalitsusel (vt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22 § 1);

4) varjendi planeerimata jätmine ei ole õigusvastane. Kaebaja ei saa esitada avalikes huvides

kaebust. Kaebusest ei selgu, millisest õigusaktist tuleneb kohustus planeerida hoonesse

varjend.

9. Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) KSH läbiviimine polnud kohustuslik. KSH algatamata jätmise vajalikkust kaaluti

eelhinnangu põhjal;

3(8)

3-23-192

2) kaebajal puudub kaebeõigus varjendite küsimuses ning Ülemiste ühisterminali DP ei ole

kõnealuses osas õigusvastane;

3) DP kehtestas pädev haldusorgan;

4) kaebaja väidetud kooskõlastusnõuet ei eksisteeri.

10. Tallinna Halduskohus jättis 8. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebus varjendit puudutavas osas on esitatud teiste isikute kaitseks, milleks HKMS ega

eriseadus kaebajale õigust ei anna. Isegi juhul, kui kaebeõigust jaatada, siis DP täpsusastme

küsimus ei ole lahendada varjendite küsimust. Ükski õigusakt ei kohusta nimetatud küsimust

DP-ga lahendama;

2) DP pole tühine. Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on mh Tallinna Linnavolikogu

23. septembri 2021. a määruse nr 22 § 1, mille kohaselt planeerimisseaduses nimetatud

kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritakse Tallinna

Linnavalitsusele. Planeerimisseadusest ei tulenenud kohustust, et seda peab tegema volikogu.

Asjassepuutuv ei ole Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021. a määruse nr 22 § 2,

kuivõrd tegemist ei ole planeeringuga, mille kehtestamine oleks linnavolikogu pädevuses.

Samas nähtub vaidlusaluse korralduse lisa punktist 6.45.4, et mh Lasnamäe Linnaosa Valitsus

ja Lasnamäe linnaosakogu kooskõlastasid DP ja omapoolseid lisatingimusi ei esitanud;

3) kehtiv õigus ei nõudnud KSH läbiviimist. Vaidlusaluse korraldusega ei otsustatud uue

raudteeliini ja uue raudteejaama ehitamist ega olemasoleva raudteejaama laiendamist (KeHJS

§ 6 lg 1 p 14). DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada

äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali

hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. KSH algatamine ei ole vajalik, kuna DP-

ga ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele ehitusõigust. Raudteerajatiste

(raudteede, platvormide, tunnelite jms rajatiste) ehitusõigus on kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud/antavate projekteerimistingimuste ja

ehituslubade alusel. DP-ga määratakse ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone,

büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks ning moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa

sihtotstarbega krundid, mis ei ole käsitatav raudteejaama ehitamise või laiendamisena.

Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse (RdtS) mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone

ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust tulenevatele ehitamisele

kehtestatud nõuetele. Kuna raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud ei

ole, siis KSH kohustus sellele ei laiene, sest seda ei saa käsitleda raudteejaamana. Seejuures

asus ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. detsembri 2022. a kirjas nr 25-4/22-

55-1 seisukohale, et KeHJS § 6 lg 1 p 14 alusel KSH koostamine vajalik ei ole.

Keskkonnaamet kooskõlastas 7. detsembri 2022. a kirjaga nr 6-2/22/22959-3 vaidlusaluse DP;

4) KeHJS § 6 lg 1 p-i 14 tuleb tõlgendada viisil, et pelgalt ühisterminali hoone kavandamine

raudteejaama territooriumile, kus on juba rohkem jaamateid kui KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 toodud

piirväärtus, ei tähenda seda, et tegemist on uue raudteejaama ehitamisega või selle

laiendamisega. Oluline on lähtuda kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust. Kui

kavandatava tegevuse sisuks on üksnes jaamahoone ehitamine, oleks meelevaldne seda

tõlgendada uue raudteejaama (sh kogu uue raudteeinfrastruktuuri) ehitamisena või

laiendamisena;

5) Harju MP-ga määrati Ülemiste reisiterminali põhimõtteline asukoht Tallinna linnas

Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas. Harju MP seletuskirjas märgitakse, et reisiterminali

DP-ga lahendatakse täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine, liiklus- ja

parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed

asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded. Harju MP

4(8)

3-23-192

menetluses koostati KSH uuringud (vt Harju MP seletuskiri, lk 18; kolmanda isiku

08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2);

6) vaidlusaluse DP menetluses on koostatud KSH eelhinnang;

7) kaebaja viited direktiivile 2011/92/EL (KMH direktiiv) ei ole asjakohased, kuivõrd see

reguleerib keskkonnamõjude hindamist, mitte keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) avalikes huvides on Sikupilli-Majaka asumi elanikele ja ühisterminali külastajatele

varjumiskohtade loomine. Ohutus sõjaolukorras on avalikes huvides ja seetõttu on kaebaja

põhjendatult varjumiskoha küsimusele tuginenud. Kavandatav terminal pole õhurünnakute

korral turvaline. Terminal ei hõlma endas varjendeid. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsioonist tulenevalt on riigil kohustus luua evakuatsioonimeetmed;

2) halduskohus leidis ekslikult, et Kaitseministeeriumi ja PPA kooskõlastused kinnitavad

varjendite rajamise ebavajalikkust;

3) vastustajal tuli viia läbi KSH. Halduskohus tugines põhjendamatult ministeeriumite

järeldustele. Praegusel juhul tahetakse asendada kahest perroonist koosnev jaamahooneta

raudteepeatus suuremahulise mitmetasandilise jaamahoonega, millega suurendatakse

jaamateede arvu kahest kas kuue või seitsmeni (dtl 23–121). Vanad perroonid lammutatakse.

Väikesest raudteepeatusest saab linna ja kogu riigi peamine raudteejaam. Tegemist on vana

raudteepeatuse lammutamisega ja täiesti uue raudteejama ehitamisega. Vastustaja oli

kohustatud kohaldama KeHJS § 6 lg 1 p 14. Tegemist on kaugvedudeks mõeldud raudteega.

Raudteejaama hoone on raudteejaam. Tõendatud pole, et KSH viidi läbi Harju MP raames.

Harju MP ei näe ette jaamateede arvu, vaid see võimaldab rajada terminali ka vähemate

radadega, kui on nimetatud KeHJS § 6 lg 1 p-s 14;

4) linnavalitsus polnud pädev linnavolikogu asemel korraldust andma. DP algatati 13.

veebruaril 2014 ehk enne EhSRS-i jõustumist. Planeering tuli lõpuni menetleda vana

planeerimisseaduse alusel (EhSRS § 1 lg 1). Sellega kavandati linnaehituslikult olulisi

muudatusi, mille varasema ehitusmääruse alusel pidi otsustama linnavolikogu. Ka KOKS §

22 lg 1 p 33 kohaselt pidi volikogu antud küsimuse otsustama.

12. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus analüüsis otsuses avaliku huviga seonduvat. Halduskohus viitas õigesti, et

kaebaja pole toonud välja õigusnormi, mida vastustaja oleks varjendi küsimuses rikkunud.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on kõrge abstraktsusastmega ja

sealt ei tule riigile vahetut kohustust luua reisiterminali varjendit. Kaebaja on juriidiline isik.

Planeeritud hoonetele on ette nähtud maa-alused korrused, seega on põhimõtteliselt ka

ehitusloa menetluses võimalik seda küsimust lahendada;

2) KSH polnud kohustuslik. Direktiivi 2011/92 ei tulnud vahetult kohaldada. Direktiiv on

nõuetekohaselt riigisisesesse õigusesse üle võetud. Viidatud direktiiv reguleerib

keskkonnamõjude hindamist, mitte KSH-d. DP-ga ei kavandata raudteejaama ja sellega ei

anta ehitusõigust raudteerajatistele. Harju MP menetluses viidi raudteerajatiste osas läbi KSH.

Kaebaja pole vaidlustanud kaebuses seda, et Harju MP menetluses pole KSH-d

nõuetekohaselt läbi viidud. TTJA väljastas rööbasteede osas nii maakonnaplaneeringut

täpsustavad projekteerimistingimused kui ka ehitusload, mis võimaldavad raudteerajatised

valmis ehitada sõltumata käesoleval juhul vaidlustatud DP kehtivusest. DP-ga ei antud seega

ehitusõigust raudteerajatistele. Läbi viidi KSH eelhindamine, milles jõuti järelduseni, et

olulist keskkonnamõju ei esine. Kaebaja viimati märgitud seisukohta ei vaidlusta;

5(8)

3-23-192

3) EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri Tallinna ehitusmääruse kohaldamist. DP ei näe ette

linnaehituslikult olulisi muudatusi, mille tõttu ei tulnud kohaldada PlanS v.r § 10 lg 61 p 5.

Tegemist on linna sisepädevust puudutava küsimusega. Võimalik menetlusrikkumine ei tooks

kaasa DP tühistamist (HMS § 58).

13. Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebajal puudub varjendi osas kaebeõigus. Nimetatud küsimuses pole DP õigusvastane.

Kehtiv õigus ei kohusta DP-ga antud küsimust lahendama. Tegemist on otstarbekust

puudutava küsimusega. Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ei pidanud

varjendit tarvilikuks. Terminal ei kätke endas ohtu. Ohu saab põhjustada sõda;

2) eelhinnangu alusel KSH mitte algatamine oli õiguspärane. Kaebaja pole eelhinnangule

vastuväiteid esitanud. KeHJS § 6 lg 1 p 14 koosseis pole täidetud. DP-ga ei reguleerita

raudteerajatiste ehitusõigust. Raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus on

antud Harju MP-ga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

väljastatud/väljastatavate projekteerimistingimuste ja ehituslubadega. Praeguse vaidluse

esemeks pole Harju MP. Ühisterminali kui raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s

14 nimetatud ei ole ning vastavat ehitist ei saa käsitada raudteejaamana. Ülemiste

ühisterminal on raudteeseaduse (RdtS) mõistes raudteeinfrastruktuuri hoone, mitte

raudteejaam. Küsida võib, miks peaks ühisterminali hoone ja kas või sama suure mistahes

muu hoone keskkonnamõju erinev olema. Ilmselgelt on KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõeldud

reguleerima raudteerajatisi. Seejuures uut raudteejaama ei ehitata, jaamateid ei pikendata ega

olemasolevat raudteejaama ei laiendata. Jaamateede arvu vähendatakse;

3) KSH algatamise kohustus ei tulnud direktiivist 2011/92. Riigisisene õigus vastab

direktiivile. DP-ga ei viida läbi KMH-d. Seetõttu pole viide direktiivile asjakohane. Lisaks on

kaebaja direktiivi vääralt mõistnud;

3) linnavalitsus oli pädev DP-d kehtestama. EhSRS ei reguleeri Tallinna linna ehitusmääruse

kohaldamist. DP-ga ei kavandatud linnaehituslikult olulisi muudatusi ega KeHJS § 6 lg-s 1

nimetatud tegevusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendusega ega korda kõiki neid üle (HKMS § 201 lg 4).

I

15. Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsus vaidlustada kohtus, kui ta leiab,

et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui sellega on rikutud tema õigusi (PlanS § 141).

Viidatud sätte kohaselt võib kaebuse esitada seega nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike

huvide kaitseks.

16. Kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale on võimalik kaebus esitada samaaegselt

kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, peavad

need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Seejuures lasub kohtul

sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud

subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu

seaduse või muu õigusaktiga (RKHKo 3-3-1-29-10, p-d 15 ja 16). Kui haldusakti

vaidlustatakse populaarkaebusega ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse

väärkasutamise motiivil, eeldab see eelkõige seda, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib

6(8)

3-23-192

vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab seejuures kaebuses

osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud

(RKHKo 3-3-1-84-08, p 15).

17. Kui kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks, tuleb kaebuses osutada õigusvastaselt

kahjustatud avalikule huvile (RKHKo 3-3-1-29-10, p 19; 3-3-1-84-08, p 15).

18. Kaebajaks on juriidiline isik ja kaebuse alusel pole võimalik järeldada, et varjumiskohta

puudutavas osas oleks kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks. Selles osas on tegemist

populaarkaebusega.

19. Välistada ei saa seda, et detailplaneeringu üheks ülesandeks võib olla varjumiskoha

loomine (vt nt PlanS § 126 lg 1 p 4) ja avalikes huvides võib olla ühiskonnaliikmete vajadusi

ja huve arvestav ruumiline areng selle läbi, et linnaruumis oleksid varjumiskohad (vt PlanS §

1 lg 1). Samas ei saa eelnevast aga järeldada, et vaidlusalune DP on õigusvastane põhjusel, et

sellega pole varjumiskoha küsimust otsustatud. Esmalt ei kohustanud kehtiv õigus

ühemõtteliselt teatud piirkondades ja teatud liiki hoonetesse looma varjumiskohti. Teiseks on

halduskohus põhjendatult välja toonud, et DP lahenduse kooskõlastas Kaitseministeerium ja

PPA, kes ei ole pidanud vajalikuks varjumiskohtade rajamist Ülemiste ühisterminali alale.

Seega puudub selge indikatsioon selle kohta, et just vaidlusaluse DP-ga oleks tulnud

lahendada ka varjumiskohta puudutavad küsimused.

II

20. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et DP kehtestamise korraldus pole tühine. Küsimus

selle kohta, kas DP pidi kehtestama linnavalitsus või volikogu, puudutab kohaliku

omavalitsuse üksuse sisepädevust. Sisepädevuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2)

rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 lg 2 p 3 alusel,

viidatud norm reguleerib neid olukordi, kui rikutud on välispädevust (vt RKHKo 3-17-725, p

20).

21. Kehtiv õigus ei kohustanud volikogu DP-d kehtestama. EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri

Tallinna ehitusmääruse kohaldamise küsimust.

22. Isegi juhul, kui EhSRS § 1 lg 1 tõttu tulnuks kohaldada Tallinna ehitusmäärust (vt HMS §

5 lg 5), ei järeldu sellest, et vaidlusaluse DP oleks pidanud kehtestama linnavolikogu. DP

algatamise hetkel kehtinud Tallinna ehitusmääruse § 20 lg 4 ja planeerimisseaduse § 10 lg 61

p 5 kohaselt kehtestas detailplaneeringu linnavalitsus, v.a juhul, kui planeeringuga kavandati

linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asus linnaehituslikult olulises

piirkonnas. Vastustaja ei pidanud praegusel juhul kaaluma, kas tegemist võib olla

linnaehituslikult olulise muudatusega PlanS § 130 lg 2 p-i 3 mõttes. Tallinna Linnavolikogu

1. oktoobri 2015. a otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu

kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarveteks ettevõtlusala, liiklusala,

ettevõtlusala kõrvalotstarbega korterelamuala, haljasala ning korterelamu-, tootmis- ja

laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega ettevõtlusala. Üldplaneeringu kohaselt moodustab Tartu

mnt – Peterburi tee – Majaka tn sihi ja raudtee vaheline ala uue olulise tõmbekeskuse, kus

täidab keskset funktsiooni perspektiivne Ülemiste ühistransporditerminal, kuhu on ette nähtud

kaubandus- teenindus- ja büroopinnad. Üldplaneering kajastab terminali põhimõttelist

asukohta, täpne maa-ala tuli määrata detailplaneeringu koostamisel. Vastavalt

üldplaneeringule on alale kavandatud transpordisõlm, kuhu on koondatud raudteejaam,

bussijaam ja linnatransport. Vaidlustatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

7(8)

3-23-192

Ühisterminali hoone rajamine vaidlusalusesse piirkonda oli kajastatud sisuliselt juba

üldplaneeringus, mille volikogu oli kehtestanud. Seega ei ole põhjust pidada vaidlusaluse DP-

ga ühisterminali küsimuse lahendamist selliseks muudatuseks, mille puhul peaks haldusorgan

kindlasti kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega. Praeguses

asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaksid linnaehituslikult olulisele muudatusele.

III

23. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et Ülemiste ühisterminalihoone, bussijaamahoone

ja büroohoonete ehitamine ning DP alal olemasoleva raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine

ja rajamine ei ole selline olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 14 tähenduses,

mille puhul oleks KSH algatamine KeHJS § 33 lg 1 p-st 3 tulenevalt kohustuslik.

24. DP ei näe ette Ülemiste jaamas kahe rööbastee asendamist kuue rööbasteega, vaid

lammutatakse kolm olemasolevat 1520 mm rööbasteed ja ehitatakse kolm 1435 mm

rööbasteed (vt ka vastuvõetud DP seletuskirja p 6.3; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti 1. novembri 2019. a otsus nr 1-10/19-369; Keskkonnaameti 29. aprilli 2021. a kiri nr 6-

5/21/6987-2). Seega oli vastustajal KSH algatamise otsustamisel KeHJS § 6 lg 2 p-st 10 ning

§ 33 lg 2 p-dest 1 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p-st 3 tulenevalt kaalutlusõigus.

25. KSH kohustuslikkust ei tulene ka KMH direktiivi art 4 lg-st 1 ja lisa I p 7 alap-st a, sest

praegusel juhul ei kavandata raudtee ehitamist, vaid üksnes raudteejaama hoone ehitamist,

mis eeldab KMH direktiivi art 4 lg 2 ja lisa II p 10 alap c kohaselt KSH eelhinnangut, mida

vastustaja on ka teinud. Rajatava Rail Baltic raudtee keskkonnamõjusid on hinnatud

riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ raames tehtud

KSH aruandes.

IV

26. Kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108

lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.

27. Kolmas isik on apellatsiooniastmes kandnud õigusabikulu 3117,60 eurot (ilma

käibemaksuta). Kolmandale isikule osutati õigusabi 23,10 tundi (halduskohtu otsusega

tutvumine, suhtlemine kliendiga, kohtutoimiku läbitöötamine ja apellatsioonkaebuse

koostamine ning menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine). Samas halduskohus pidas

põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa praeguses asjas pidada apellatsiooniastme kulusid põhjendatuks selles osas,

mis ületavad halduskohtu välja mõistetud õigusabikulusid. Vaidluse all olev teemade ring

ringkonnakohtus oli sama, mis halduskohtus. Ühtegi asjaolu, mis tingiks suurema kulu välja

mõistmist, ei esine. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 2500 eurot

(HKMS § 109 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)