2-23-9153/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-23-9153

Tsiviilasi

Jelena Fedulova hagi kohtutäitur Anne Böckleri,

OÜ GS Core ja Marek Mardiati vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamise,

kinnisasja väljanõudmise, omanikukannete

muutmise ja nõusoleku asendamise nõuetes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

23 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. septembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Fedulova apellatsioonkaebus

Asja arutamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Jelena Fedulova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir

Makarov

Kostjad (vastustajad):

kohtutäitur Anne Böckler

OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline

esindaja Alar Liivamägi

Marek Mardiat (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jelena Fedulova apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12.

septembri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-9153 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jelena Fedulova kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jelena Fedulova (hageja) esitas 26. juunil 2023 hagi kohtutäitur Anne Böckleri (kostja I),

OÜ GS Core (kostja II) ja Marek Mardiati (kostja III) vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kinnisasja väljanõudmiseks, omanikukannete muutmiseks ja nõusoleku

asendamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 10. mail 2023 kostja I läbi viidud

kordusenampakkumise täiteasjas nr 182/2022/1501 ning seejärel tuvastada kostja III kohustus

anda nõusolek hageja kandmiseks kinnisasja X, aadressil XXXXXXX (registriosa nr

XXXXXXXX) (edaspidi X kinnisasi) omanikuna kinnistusregistrisse ja asendada nimetatud

kande tegemise nõusolek kohtulahendiga. Hageja taotles ka hagi tagamist.

Hageja taotlusel tagas kohus hagi 30. juuni 2023. a määrusega ja arestis X kinnisasja ning

kandis hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke.

Hagiavalduse kohaselt müüs kostja I enampakkumise tulemusel 19. mail 2023 hagejale

kuuluva X kinnisasja. Enampakkumisele laekus kaks pakkumist ja kinnisasi müüdi kostjale

III hinnaga 20 000 eurot. Hageja andmetel oli täiteasjas 182/2022/1501 tasumisele kuuluv

summa 29. mai 2023. a seisuga 7746 eurot 5 senti (sh täitekulud), sissenõudjaks kostja II.

Hageja hinnangul ei saa kinnisasja pidada arestituks, sest hagejale ei ole arestimisakti kätte

toimetatud. Algselt leidis hageja, et talle pole kätte toimetatud ka täitmisteadet, kuid nõustus

23. aprilli 2024. a seisukohas, et väljastusteade on kohane tõend kättetoimetamise

tõendamiseks ja täitmisteate saab lugeda kätte toimetatuks. Hageja jäi selle juurde, et kostja I

ei ole tõendanud enampakkumise akti kätte toimetamist. Seega on arestimine tühine.

Kostja I määras arestimisaktiga vara hinna alla turuhinna – sarnase kinnisasja turuhind on 89

000 eurot, kuid kostja I määras kinnisasja alghinnaks 18 000 eurot. Hageja ei saanud alghinda

vaidlustada, sest talle ei toimetatud kätte arestimisakti. Kostja I on arestinud rohkem võlgniku

vara, kui oli vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kinnisasja väärtus

oli nõudest 10x suurem.

Hageja selgitas, et jäi enampakkumise aluseks olevate kohustuste täitmisega viivitusse seoses

enda tervisliku seisundiga ja ravimite mõjuga, mille tõttu ta polnud võimeline igapäevaselt

oma e-posti kontrollima ega asjaajamisega tegelema. Hagejale olid teada tema kohustused ja

ta püüdis kohtutäituriga pidevalt saavutada kokkulepet sissenõudja nõude rahuldamise viiside

osas, ent kohtutäitur tema kirjadele ei vastanud ja telefonitsi võlgnikuga ei suhelnud. Lisaks

on hageja võimeline ja valmis tasuma nõude rahuldamiseks igakuiselt 600 eurot. Seega

olnuks nõuet rahuldada võimalik ka muul viisil. Hageja sai enampakkumisest teada, kui kostja

III esitas hagejale ettepaneku valduse üleandmiseks.

Hageja leidis, et arestida ei või füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või

teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Kinnisasi X on hageja ainus

sissetulekuallikas. Hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja linnufarmi ja alustanud kitsejuustu

tootmisega. Hageja tegutseb läbi ettevõtte XXXXXXXX OÜ. Majandustegevus toimub

kinnisasjal juba alates 2019. aastast, kuid majandustegevus oli algusjärgus ja hagejal olid

soetatud küülikud, kitsed, kanad, haned, pardid, kalkunid. Sealt edasi on hageja kinnisasja

loomapidamiseks arendanud ja karja kasvatanud. Majandustegevus aitab hagejal nüüdsest

tasuda võlgnevusi, mis on investeeringuteks võetud laenude makseraskuste tõttu tekkinud.

Esimene enampakkumine ebaõnnestus selle tõttu, et kestis vaid minimaalse seaduse sätestatud

aja ning arvesse jäeti võtmata kinnisasja asukoht, mis oleks eeldanud pikemat

enampakkumise aega. Seega ei ole enampakkumise ebaõnnestumine tõendiks selle kohta, et

kinnisasi oleks väikese väärtusega.

Hageja leidis lõppseisukohas mh, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument ei ole kehtiv –

sissenõudja on maksekäsu kiirmenetlusse esitanud ebaõigeid väiteid ja on

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel jätnud täitmata oma lepingueelsed kohustused. Keegi ei ole

nõude aluseks oleva lepingu kehtivust kontrollinud. Kui pankrotimenetluses selgitatakse

välja, et sissenõudjate nõuded ei ole õiguspärased ja neid tuleb oluliselt vähendada, võib

kujuneda olukord, kus enampakkumisel müüdud kinnisasja väärtus ületab olulisel määral

sissenõudjate nõuete suurust.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagis on esitatud

täitemenetluse kohta ebaõigeid andmeid. Täiteasjas 182/2022/1501 on täitemenetlus läbi

viidud korrektselt. Hageja on olnud menetluse algusest saati teadlik tema suhtes läbiviidavast

täitemenetlusest, sh kinnisasja arestimisest ning kõikidest täitetoimingutest, mida kohtutäitur

on täitemenetluses teinud.

Kohtutäitur on hagejale 30. mail 2022 edastanud täitmisteate e-posti aadressil

XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna hageja kohtutäiturile e-posti teel täitmisteate

kättesaamist ei kinnitanud ega kohtutäituriga ühendust ei võtnud, saatis kohtutäitur Anne

Böckler hagejale 8. juunil 2022 täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse ja täitedokumendi AS

Eesti Post (Omniva) kaudu postiga hagejale kuuluva kinnisasja aadressil. Täitmisteade on

hagejale kätte toimetatud AS Eesti Post (Omniva ) vahendusel allkirja vastu 10. juunil 2022.

Kohtutäitur saatis hagejale 26. juulil 2022 e-kirja, mille manusesse oli lisatud digitaalselt

allkirjastatud teade kinnisajas arestise aja ja koha kohta: 3. august 2022 kell 14.00 täituri

büroos. 3. augustil 2022 saatis täitur hagejale kinnisasja arestimise akti e-posti teel

meiliaadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mida hageja igapäevaselt kasutab, seega on

arestimisakt kätte toimetatud 3. augustil 2022 saatmisega e-posti aadressil. Kuigi hageja e-

kirja kättesaamist ei kinnitanud, võttis hageja kohtutäitur Anne Böckleri bürooga telefoni teel

järgmisel päeval, s.o 4. augustil 2022 kell 11.57 ühendust. Venekeelses kõnes kinnitas hageja,

et sai kohtutäituri kirja kätte. Hageja 04.08.2022 telefonikõnest kohtutäituri büroole on

kuulda, et hageja kinnitab, et sai kätte kohtutäituri kirja, millega on ta kätte saanud ka vara

arestimise akti. Kohtutäituri hinnangul valetab Jelena Fedulova kohtule ning proovib leida

võimalusi vältimaks kodust ilma jäämist.

Ühtlasi võttis hageja kohtutäituriga ühendust 8. augustil 2022 seoses kontolt arestiga laekunud

summaga ning kohtutäituri büroo töötaja selgitas hagejale muu hulgas, et kui hageja nõuet

tasuma ei hakka, siis müüb kohtutäitur hageja vara. 8. augustil 2022 saatis hageja kostjale I

digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles palus lõpetada X kinnisasja (talu) müük ja koostada

võlgade tasumiseks graafik. Täiendavalt jättis kostja I kinnisvara arestimise akti koopia

postkasti, kui käis 22. augustil 2022 hageja kinnisasja enampakkumisel müümise eesmärgil

pildistamas. Kuna täitmisteade toimetati hagejale allkirja vastu kätte X kinnisasjal, siis võis

kostja toimetada arestimisakti kätte ka kinnisasjal asuvasse postikasti panekuga TsMS 326

alusel. Hageja sai kinnisasja arestimise akti kätte 4. augustil 2022 ning on hagiavalduses

esitanud kohtule teadlikult valeandmed kinnisasja arestimise akti kättetoimetamise kohta.

Kohtutäitur teavitas hagejat uuest enampakkumisest 17. märtsil 2023 e-postiaadressil

XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt oli alates menetluse algusest toimunud pidevalt

varasem meilivahetus hagejaga. Esimene enampakkumine nurjus, kuna enampakkumisele ei

registreerinud ühtegi osalejat ning kohtutäitur saatis hagejale 10. aprillil 2023 enampakkumise

nurjumise akti e-kirja teel. Hageja helistas 12. aprillil 2023 kohtutäituri büroosse ning kõne

käigus mh kinnitas, et sai enampakkumise nurjumise akti kätte ning kinnitas ka, et on aru

saanud varasemalt kohtutäituri büroo töötaja saadetud kirjadest. Hagejale selgitati, et täitur

hindab vara alla ning paneb selle uuesti enampakkumisele. 18. aprillil 2023 edastas täitur

hagejale vara ümberhindamise akti ja kordusenampakkumise teate e-kirjaga.

Elektrooniline kordusenampakkumine toimus 18. aprill 2023 kuni 17. mai 2023.

Kordusenampakkumine õnnestus ning kinnisasi müüdi hinnaga 20 000 eurot. Kohtutäitur

edastas hagejale kordusenampakkumise akti 19. mail 2023 e-kirjaga.

Kuna hagejale on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud hiljemalt 4. augustil 2022, siis on

hinna vaidlustamiseks hagi esitamise tähtaeg möödunud . TMS § 74 lg 7 ja § 217 lg 1

kohaselt pidi hageja arestimise aktis märgitud hinna vaidlustama hiljemalt 15. augustil 2022.

Hilisema seisukoha järgi leidis kostja II, et hiljemalt 22. augustil 2022 hakkas kulgema

kinnisasja arestimisakti vaidlustamise tähtaeg. Hagejal ei ole hagimenetluses enam võimalik

vaidlustada kinnisasja enampakkumise alghinda.

Hagist ei selgu, millisel alusel väidab hageja, et kohtutäitur on kinnisasja hinnanud alla

turuhinna. Hagiga esitatud kinnisasja müügikuulutus ei ole samalaadse objekti kohta.

Kohtutäitur märkis ka, et pärast esimest nurjunud enampakkumist suhtles hageja 12. aprillil

2023 kohtutäituri bürooga ning hageja teadis, et vara arestimise aktis märgitud alghinnaga 23

000 eurot ei soovinud mitte keegi kinnisasja osta ning kohtutäitur hindab vara alla.

Kostja menetluses oli hageja suhtes 3 täiteasja, milles oli kokku hagejal vajalik koos

täitemenetluse kuludega tasuda 23 375 euro 69 senti. Lisaks olid nimetatud täitemenetlustega

ühinenud veel 5 täitemenetlust, kokku nõuetega 7604 eurot 12 senti, millele lisanduvad

viivised. Hageja ei saavutanud täitemenetluses sissenõudjatega maksegraafikuid ega

pöördunud ka nõuete ajatamiseks kohtusse. Hageja oli pakkunud kohtutäituri kaudu tasumist

maksegraafikuga 100 eurot kuus, millega kõik sissenõudjad ei nõustunud. Hageja ei

pakkunud välja muid sissenõudjatele aktsepteeritavaid lahendusi, kuidas tasuda nõuded ilma

kinnisasjale sissenõuet pööramata. Võttes arvesse sissenõudjate nõuete suurust, oli igati

põhjendatud sissenõude pööramine hageja kinnisasjale. Isegi kinnisasja enampakkumise

tulemist ei saanud kõik hageja võlausaldajate nõuded tasutud.

Hagejale kuulunud kinnisasi ei ole TMS § 66 mõttes mittearestitav asi. Hageja ei ole mitte

ühegi tõendiga tõendanud, et kinnisasjal ka reaalselt tegutseb kitse- ja linnufarm. Esitatud

fotod väidetavast majandustegevusest on tehtud pärast enampakkumist. Hageja ei ole saanud

ka ettevõtlusest sissetulekut. Kinnisasja valduse vabastamisel on hagejal õigus kaasa võtta

kogu vallasvara, mis ei ole kinnisasja osa ning millele kinnisasja arestimine ei ulatu.

Hageja tervislik seisund ei ole oluline, kuna hageja ei ole täitemenetluse ajal taotlenud

täitemenetluse peatamist oma terviseseisundi tõttu. Hagejale 26. jaanuaril 2023 välja

kirjutatud ravimid ei saanud anda kõrvaltoimeid alates 26. maist 2022.

Kostja selgitas, et täituril ei ole seadusest tulenevat kohustust pidada võlgniku eest

sissenõudjatega maksegraafiku läbirääkimisi. Täitur võib maksegraafiku pakkumist

vahendada, kuid see tundub talle täitmise seisukohast mõistlik. Käesolevas menetluses on

kohtutäitur vastanud hagejale nii 17. oktoobri 2022. a kui ka 29. novembri 2022. a e-kirjaga,

et maksegraafiku saamiseks minimaalne kuumakse peab olema vähemalt 200 eurot. Arvestada

tuleb sellega, et täitemenetlusega olid ühinenud mitu teist menetlust. Hageja oleks saanud

vältida kinnisasja müüki vaid sellega, et ta kas oleks saavutanud toimiva ja sissenõudjaid

rahuldava maksegraafiku kõigi ühinenud sissenõudjatega või tasunud kõik täitemenetluses

sissenõudmisele kuuluvad summad. Vaidluse kohustuste muul viisil tasumise võimalikkuse

üle oleks pidanud lahendama täitemenetluse kestel.

3. Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II leidis, et kuivõrd haginõuete põhjendatus sõltub

kohtutäituri tegevuse õigsusest täitemenetluses. Kostja I on vastuses hagiavaldusele veenvalt

põhistanud ja tõendanud, et täitemenetluses hageja õigusi ei rikutud ja hageja poolt hagi

alusena esile toodud asjaolusid ei esinenud või need pole õiged.

Põhjendamatu ja otsitud on hageja väide, et arestimisakti pole talle kätte toimetatud. Hageja

seisukohad on ka vastuolulised. Kuivõrd hageja ei kaitsnud oma õigusi kaebusega täituri

tegevuse peale täitemenetluses, ei või ta käesolevas menetluses tugineda asjaoludele, mille

oleks saanud vaidlustada täitemenetluses. Kostja leidis, et vara müük ei toimunud tühise

arestimisakti alusel.

Täitmisel olnud nõude loovutas Bondora AS 2022. a juulis. Lisaks oli veel ka teisi nõudeid,

näites TF Panga nõue ei olnud täitmisel ja hageja tasutud summad olid selle nõude katteks.

Kostja märkis, et hageja väide, et sissenõudja Renovum OÜ oli nõus maksegraafiku

sõlmimisega, on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on, et Renovum OÜ keeldus sellest.

Hageja pakutud maksegraafik oleks eeldanud võla tasumist 29 kuud, mis on sissenõudja jaoks

ebamõistlik aeg.

4. Kostja III vaidles samuti hagile vastu ja oli seisukohal, et enampakkumine kinnisasja

müümiseks on õiguspärane ja seega kehtiv. Kohtutäitur müüs kinnisasja kõrgeima pakkumise

teinud kostjale III hinnaga 20 000 eurot. Kostjale III teadaolevalt toimus kinnisasja müük

täitemenetluses vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule ning kordusenampakkumisele

eelnenud kõiki täitetoiminguid sai hageja vaidlustada täitemenetluse seadustikus ettenähtud

korras ja tähtaegadel. Hageja ühtegi eelnevat toimingut tähtaegselt vaidlustanud ei ole. Hageja

väide, et kinnisasi müüdi alla turuhinna ning viide City24 andmetel 89 000 eurose

turuväärtusega sarnasele kinnisasjale on meelevaldne. Kinnisasja müüdi enampakkumisel

korduvalt ja ostuhuviliste puudumisel alandati hinda algselt 23 000 eurolt 18 000 euroni.

Kuna enampakkumine on seaduslik, puudub alus rahuldada ka teisi hageja esitatud nõudeid.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 12. septembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus tühistas otsuse resolutsiooni p-s 2 30. juuni 2023. a määrusega

seatud hagi tagamise abinõu – kinnisasja aresti ja määras, et kustutada tuleb

kinnistusraamatust vara käsutamise keelumärge kostjale III kuuluvale kinnisasjale, registriosa

numbriga XXXXXXXX asukohaga X, XXXX. Maakohus määras, et otsus tuleb saata pärast

jõustumist resolutsiooni p 2 osas täitmisele kinnistusosakonnale.

Maakohtu otsuse kohaselt kuulus hagejale X kinnisasi. Hageja suhtes on 27. mail 2022

algatatud täitemenetlus nr 182/2022/1501 (dtl 68–71). Täiteasi oli kostja I menetluses.

Täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 26. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-105347 ja

sissenõudjaks Bondora AS. Täiteasjas 182/2022/1501 tasumisele kuuluv summa oli 30. mai

2022. a seisuga 8052 eurot 58 senti (sh täitekulud).

Hageja on alles kirjaliku menetluse lõppseisukohtades esitanud uued vastuväited, leides, et

täitedokument ei pruugi olla kehtiv. TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse määramisel on

kirjalike lõppseisukohtade esitamise võimalus samaväärne TsMS §-s 402 sätestatud

kohtuvaidlusega. Seejuures sätestab nimetatud paragrahvi lg 2 teine aluse, et kohtukõnes võib

viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele. Seega ei saa kohtukõnes/kirjalikes lõppseisukohtades esitada enam uusi väiteid või

tõendeid. Nimetatud keelu eesmärk on piiritleda menetlust ja võimaldada selle võimalikult

kompaktne ja kiire lahendamine. Kui kohus käeolevalt hageja uut väidet arvesse võtaks,

tuleks vastaspoolele anda võimalus vastuse esitamiseks ja kohus ei saaks lahendit teha ja

menetlus veniks veelgi. Selline käitumine on hageja poolt oma menetlusõiguse pahatahtlik

kasutamine, sest lisaks menetluse venisele on see ka vastaspoolt üllatav. Eeltoodust tulenevalt

maakohus hageja uusi vastuväiteid arvesse ei võta.

Maakohus märkis hageja seisukoha osas selgituseks siiski järgmist. Maksekäsu kiirmenetluses

tehtud maksekäsk on kohtumäärus vastavalt TsMS § 489 lg-le 1. Käesolevalt oli see

kohtumäärus jõustunud, vastasel korral ei oleks täitemenetlust algatatud. Jõustunud

kohtumääruse muutmise või tühistamise alused sätestab TsMS § 480 ja nimetatud alused on

üsna piiratud ning ei ole kohaldatavad maksekäsus võla välja mõistmise nõudele.

Kokkuvõtvalt selgitas maakohus, et puudub võimalus teises menetluses uutel alustel

vaidlustada juba jõustunud kohtulahendit – antud juhul vaidlustada maksekäsu määrust. Seega

on hageja sellekohased vastuväited perspektiivitud. Kostja II nõue on juba täidetud, mistõttu

ta pankrotimenetluses nõuet esitada ei saagi. Täidetud kohustuse saab vaidlustada vaid

tagasivõitmise hagi esitamisega, lähtudes PankrS §-st 110 jj. Selleks peavad esinema aga

teatud eeldused.

Maakohus viitas TMS §-le 55 ja § 10 lg 1 esimesele lausele. Menetluses alguses väitis hageja,

et ei ole saanud kätte täitmisteadet, seejärel 26. märtsi 2024. a istungil väitis hageja, et

väljastusteatel ei ole tema allkiri ja postitöötaja pole kontrollinud, kellele ta täituri edastatud

dokumendi üle andis, ja temale seda kätte ei toimetatud. Kostja I esitas kohtule tõendid 30.

mail 2022 koostatud täitmisteate (dtl 69–71) kätte toimetamise kohta hagejale: AS Omniva

kirjakeskuse kinnistuskiri täitedokumentide, sh täiteasjas 182/2022/1501 täitmisteate ja

kohtutäituri tasu otsuse, kättetoimetamise kohta Jelena Fedulovale 10. juunil 2022 kell 11.15

(dtl 85), koopia hageja allkirjast (dtl 509) ja AS Omniva kirjakeskuse tõend asjaolude kohta,

mis fikseeriti dokumendi kätte toimetamisel (dtl 571).Viimaselt nähtub nii hageja allkiri kui

ka dokumendi andmed, mille alusel kirjakandja on hageja isiku tuvastanud: juhiluba

EV629939. Maakohus leidis, et dokumentide kättetoimetamine on nimetatud tõendite alusel

tõendatud. Pärast nimetatud tõendite esitamist võttis hageja omaks, et on täitmisteate siiski

kätte saanud.

Seega ei ole arestimine tühine TMS § 55 p 2 alusel, sest tühisuse aluseks on selle sätte järgi

puudujäägid täitmisteate kättetoimetamisel.

Täitmisteates on hagejale selgitatud tema õigusi: eelkõige kaebuse ja hagi esitamise korda,

menetluse peatamise ja ajatamise võimalusi ja nende avalduste esitamise korda,

mittearestitavat sissetulekut puudutavate taotluste esitamise võimalust, aga ka võimalust

kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks või sissenõudjaga kokkulepete sõlmimiseks ning

selgitati täitemenetluse kulude kujunemist. Samuti selgitati võlgnikule tema kohustusi.

Täiendavalt on selgitused kaebeõiguse kohta ka muudes hagejale edastatud dokumentides:

vara arestimise aktis, enampakkumise nurjunuks tunnistamise aktis, vara ümberhindamise

aktis. Seega ei vasta tõele hageja väide, et talle pole täitemenetluses tema õigusi selgitatud –

ta on kätte saanud täitmisteate, kus nimetatud selgitused kirjas on.

Kohus leidis, et hageja etteheited täituri büroo töötajatele ei ole asjakohased: kui võlgnik ei

valda riigikeelt ja seetõttu jäävad talle kirjalikult esitatud õiguste ja kohustuste selgitused

ebaselgeks, on see tema risk. Asjaolu eest, et võlgnik ei oska riigikeelt, ei saa vastutada täitur

ega täituri büroo töötajad. Täitemenetluse seadustik ei näe ka eraldi ette, et täitur või tema

büroo töötajad peavad kirjalikult selgitused saanud isikule telefonis samad selgitused uuesti

üle selgitama. Kohtutäitur võis eeldada, et võlgnikku on tema õigustest ja kohustustest

nõuetekohaselt teavitatud, sest tal oli reaalne võimalusi esitatud selgitustega tutvuda.

Hageja jäi edasises menetluses selle juurde, et pole saanud vara arestimise akti, mistõttu on

arestimine tühine.

Kohtutäitur koostas täiteasjades 182/2022/1501 ja 182/2022/1502 kinnisasja arestimise akti 3.

augustil 2022 (dtl 92–96). Eelnevalt oli hageja e-postil XXXXXXXXXXXXXXXXXX 26.

juulil 2022 saadetud teade plaanitava arestimise aja ja koha kohta (dtl 85–88). Teate saatmise

kaaskirjas (meilis) oli märgitud, et dokument loetakse TsMS §3141 alusel kättetoimetatuks

kolme tööpäeva möödumisel. Kohtutäitur edastas maakohtule tõendid, et on vara arestimise

akti edastanud hageja e-postil XXXXXXXXXXXXXXXXXX 3. augustil 2022 kell 16.54 (dtl

89). Nimetatud kaaskirjas oli märge, et kirja kättesaamise kohta oodatakse tagasisidet.

Puuduvad dokumentaalsed tõendid, et hageja oleks e-kirja teel saadud dokumentide

kättesaamist kinnitanud. Kohtutäitur edastas vara arestimise akti hagejale ka selle postkasti

panekuga (dtl 220) 22. augusti 2022. a kohas, kuhu hagejale oli postiteenistuse kaudu kätte

toimetatud täitmisteade ja mis oli eeldatavalt hageja elukoht.

Maakohus leidis, et kinnisvara arestimise akt tuleb lugeda hagejale kätte toimetatuks hiljemalt

8. augustil 2022. Kohtu arvamus on kujunenud kogumis, lähtudes järgmistest asjaoludest ja

tõenditest. Esiteks oli täitmisteates, mille hageja oli kätte saanud, kohtutäitur kohustanud

võlgnikku (s.o hagejat) viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed (postiaadress,

elektronposti aadress), mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja

hoiatanud, millised on tagajärjed, kuid ta neid andmeid ei teata. Puudub vaidlus, et hageja ei

teatanud kohtutäiturile mingeid andmeid, mh ka seda, et ta ei ela X kinnisasjal. Seni oli

kohtutäitur kasutanud hagejale dokumentide edastamiseks kas tema meiliaadressi

XXXXXXXXXXXXXXXXXX või edastanud dokumendid reaalselt tema elukohta X

kinnisasjal XXXX. TMS § 10 lg 1 viimase lause kohaselt võib kohtutäitur olukorras, kus

võlgnik oma kontaktandmeid ei edasta või kui edastatud andmed on ebaõiged, edastada

võlgnikule need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, enda valitud viisil.

Kuna hageja ei teatanud ise enda toimivaid kontakte, võis kohtutäitur ise valida

kättetoimetamise viisi, juhindudes TsMS sätestatud kättetoimetamise variantidest. TsMS §

3141 lg 1 kohaselt võis dokumentide kätte toimetamisel kasutada sama aadressi või kontakti,

mille kaudu on isikule samas menetluses varem dokumendid kätte toimetatud. Hagejale oli

saadetud korduvalt dokumente eelnimetatud e-posti aadressil, mistõttu edastati ka vara

arestimise akt sellel aadressil. Maakohus möönis, et hageja ei ole kordagi saatnud

kohtutäiturile vastuseks kinnitust dokumentide saamise kohta. Hageja ei ole vaidlustanud, et

tegemist on tema e-posti aadressiga – ta on sama aadressi märkinud kohtule edastatud

hagiavaldusse ja on edastanud sellelt aadressilt 8. augustil 2022 avalduse kohtutäiturile (dtl

248–249). Seega on tegemist hageja e-posti aadressiga. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt võib

menetlusdokumente saata ka e-posti aadressile, mille menetluses osalev isik on menetluses ise

kohtule (antud juhul täiturile) teada andnud. Kuna hageja saatis 8. augustil 2022 ise aadressilt

XXXXXXXXXXXXXXXXXX täiturile avalduse, võis täitur lugeda seda tema toimivaks

kontaktiks. Antud sätte kohaselt loetakse sellisel aadressil saadetud menetlusdokument kätte

toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. E-kiri saadeti 3. augustil 2022, mis oli

kolmapäev – seega oli kolmas tööpäev 8. august 2022, s.o sama päev, kui täitur sai teada, et

hageja kasutabki seda e-posti aadressi suhtluseks. Kostja I on esitanud tõendina telefonikõne

salvestuse 4. augustist 2024, kus kohe kõne alguses pärast tervitust teatab isik, kes

identifitseerib end hiljem kui Jelena Fedulova, et sai kohtutäiturilt kirja seoses maja müügiga

ja soovib teada, milles asi. Jutt saab olla kirjast, mis saadeti hageja e-posti aadressile 3.

augustil 2022 kell 16.54 ja millega edastati vara arestimise akt. 8. augustil 2022 saadetud

taotluses palub hageja peatada tema talu müügi. Kahe viimase tõendi alusel on selge, et

hageja oli hiljemalt 8. augustil 2022 teadlik, et täitur on alustanud tema kinnisasjal (talu,

maja) müümist võlgade katteks.

Maakohus leidis, et vara arestimise akt on korduvalt hagejale kätte toimetatud veel ka 22.

augustil 2022 selle postkasti panekuga tema elukohas X kinnisasjal XXX lähtudes TsMS §-st

326. Esiteks on täitmisteade hagejale allkirja vastu kätte toimetatud just samal aadressil.

Teiseks ei ole hageja ise pärast täitmisteate saamist täiturit teavitanud, et see pole tema

elukoht. Ka 4. augusti 2022. a telefonikõnes kinnitab hageja, et kinnisasi, mida müüa

soovitakse, on tema ainus elukoht. Kolmandaks on tõendina esitatud fotolt näha, et tegemist

on postkastiga, millesse pandud dokumendid säilivad ja hagejal on võimalik need sealt kätte

saada. Neljandaks oli kohtutäitur püüdnud dokumentide üle andmiseks kinnisasjale siseneda,

kuid seda takistasid seal lahtiselt asuvad koerad ja hageja majast ei väljunud. Koerte viibimist

kinnisasjal ei ole hageja eitanud. Kohtu ette pole ka toodud asjaolusid, millest saaks järeldada,

et kohtutäituril oli võimalik anda dokumendid üle TsMS § 322 või § 323 sätestatud viisil ja

isikutele. Seega oli hagejale võimalik lugeda dokumendid kätte toimetatuks nende postkasti

panekuga 22. augustil 2022.

Eeltoodust tulenevalt oli hageja vara arestimisest teadlik kõige hiljem 22. augustil 2022. Talle

selgitati ka vara arestimise aktis uuesti kaebeõigust, kuid ta ei esitanud kohtutäiturile kaebust

ei vara arestimise ega vara väärtuse peale. Kuna kaebust ei esitatud, ei ole vaja absoluutse

täpsusega ka hinnata, kas selle esitamise tähtaeg hakkas kulgema pärast 8. augustit 2022 või

22. augustit 2022. Igal juhul sai hageja vara arestimise akti kätte.

Kohus selgitab, et kui võlgnik pole kohtutäituri määratud hinnaga nõus, võib ta selle

vaidlustada kohtutäiturile TMS § 217 sätestatud kaebuse esitamisega. Ka hinna peale hageja

kaebust ei esitanud.

Lisaks eeltoodule edastati 17. märtsil 2023 hageja samale e-posti aadressil enampakkumise

teade (dtl 104–113), 10. aprillil 2023 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (dtl 113–

119) ja 18. aprillil 2023 ka vara ümberhindamise akt (dtl 124–131). Kahes viimases

dokumendis on jälle selgitatud kaebuse esitamise õigust. Kohtuistungil kinnitas hageja, et

aprillis sai e-kirjakastist kätte kõik dokumendid, mis sinna olid saabunud. Kõik saadetud

dokumendid sai lugeda kättetoimetatuks lähtudes TsMS § 3141 lg-st 2.

12. aprillil 2023 salvestatud telefonikõnes (kostja I vastuse lisa 9) kinnitab hageja täituri

büroo töötajale korduvalt, et sai eelmisel päeval kirja kohtutäiturilt kinnisasja müügi kohta.

Büroo töötaja selgitas hagejale, et üks enampakkumine on juba nurjunud ja kohtutäitur

alandab hinda. Paar päeva hiljem vestles hageja büroo teise töötajaga (telefonikõne kostja I

vastuse lisa 23), milles talle selgitati, et vara sundmüüki nõudis Renovum OÜ kohtutäitur

Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas ning et kokkulepe tuleb teha selles büroos ja just

selle sissenõudjaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et oleks saavutanud Renovum

OÜ-ga võla tasumise kokkuleppe. Kõigis kõnedes selgitati hagejale ka, et osadena saab võlga

tasuda, kui sellega on nõus sissenõudjad.

Hagejale anti korduvalt erinevates dokumentides teada tema õigusest esitada kohtutäituri

otsusele või tegevusele kaebus. Hageja ei ole mitte ühtegi kaebust esitanud.

Praegusel juhul oli hageja teadlik nii täitemenetlustest kui ka vara sundmüügist ja tal oli

võimalik täitemenetluse ajal kaebus esitada. Seda hageja ei teinud, mistõttu on ta kaotanud

õiguse esitada vastuväiteid – näiteks kinnisasja hinna määramise peale või ka üldiselt täituri

tegevusele. Kohus ei tuvastanud arestimise tühisuse aluseid. Seega on vara arestimine ja

sellele järgnenud enampakkumine kehtivad.

Hageja leidis, et tema huve on rikutud ka nn ülearestiga – vara arestiti suuremas ulatuses kui

oli tema vastu nõudeid. Maakohus märkis, et hageja vastu oli täitmisel nõudeid kokku

vähemalt 30 979 eurot 81 senti. Vara müügist saadud tulemi jaotuskavast (dtl 262–265)

nähtub, et osa nõudeid jäi pärast vara müügist saadu jagamist ka rahuldamata: rahuldamata

jäid täies ulatuses kõik ühinenud nõuded. Seega ei ole kohtutäitur eksinud TMS § 53 vastu –

arestitud ei olnud rohkem vara, kui oli vajalik sissenõudjate nõuete rahuldamiseks ja

täitekulude tasumiseks.

Maakohus ei saa anda hinnangut hageja väitele, kas vara oli tegelikult rohkem väärt kui oli

selle müügihind enampakkumisel. Seda põhjusel, et täituri määratud hinda saanuks hageja

vaidlustada just kaebust esitades. Kuna kinnisasi müüdi enampakkumisel, tõusis selle hind ka

summani, mida ostjad pidasid antud piirkonnas kohaseks selle eest maksta ja seega oli

tegemist siiski kohaliku turuhinnaga.

Ei esine ka TMS § 55 p 4 aluseid, et lugeda vara arestimine tühiseks, sest hagejat oli

korduvalt teavitatud tema õigustest, kuid ta ei kasutanud võimalust menetluse kestel kaebust

esitada. Hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna

ülejäänud hageja nõuded tulenesid enampakkumise kehtetuse väitest, siis ei ole võimalik

rahuldada ka neid nõudeid. Hagi jääb seega täies ulatuse rahuldamata.

Hageja väidetav halb tervislik seisund ei ole tema tegevusetust vabandavaks asjaoluks. Lisaks

on täitmisteates selgitused menetluse peatamise võimaluse kohta ka tervisliku seisundi tõttu.

Hageja ise seda võimalust ei kasutanud.

Maakohus ei andnud sisulist hinnangut hageja väitele, et kohtutäitur on arestinud

mittearestitava vara. Esiteks oleks hageja pidanud esitama sellised väited kaebuses ükskõik

millisele täiturilt saadud täitemenetluse dokumendile (neid oli kokku vähemalt 4). Teiseks ei

ole arestitud hagejale kuuluvaid põllumajandusloomi ega -seadmeid, millelt ta eeldatavalt

sissetulekut teenib – arestiti kinnisasi. Hagejal on kinnisasja vabastamisel õigus oma

vallasvara, sh loomad ja linnud kaasa võtta.

Lähtudes TsMS 386 lg-st 4 tühistab kohus hagi tagamise abinõud, sest hagi jääb rahuldamata.

Otsuse jõustumisel tuleb saata otsus kinnistusraamatu kannete kustutamiseks

kinnistusosakonnale.

Lähtudes TsMS §-st 162 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule esitas

menetluskulude nimekirja ainult hageja esindaja. Kuna hageja õigusabikulusid kohus kelleltki

teiselt välja ei mõista, puudub vajadus neid kulusid ka sisuliselt hinnata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tühistatud osas uueks sisuliseks

läbivaatamiseks tagasi Tartu Maakohtule. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse p 2

osas ja jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Kohus ületas diskretsiooniõigust, mistõttu on valesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis tõi

kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust.

Hageja nõustub maakohtuga, et hageja on alles kirjaliku menetluse lõppseisukohtades

esitanud uued vastuväited, leides, et täitedokument ei pruugi olla kehtiv. Maakohus oleks aga

pidanud hageja uued vastuväited arvesse võtma. Vastuväidete arvestamata jätmine võib

rikkuda õigust olla ära kuulatud ning kahjustada menetlusliku võrdsuse põhimõtet,

õigusselgust.

Maakohus ei võtnud piisavalt arvesse hageja keelebarjäärist tingitud raskusi oma õigustest aru

saamisel. Pelgalt kirjaliku täitmisteate saatmine ei olnud piisav hageja õiguste nõuetekohaseks

tagamiseks. Hageja palub ringkonnakohtul hinnata, kas täitur oleks pidanud võtma

täiendavaid meetmeid (nt pakkuma tõlgiteenust), et hageja saaks oma õigustest ja kohustustest

täitemenetluses aru.

Vale on maakohtu järeldus selle kohta, et vara arestimise akt loeti hagejale kättetoimetatuks

hiljemalt 8. augustil 2022. Kinnisvara arestimise akti ei toimetatud hagejale kätte. Ei ole

piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja sai kinnisvara arestimise akti kätte e-posti

aadressil. E-kirja saatmine ei tõenda ega kinnita, et e-kiri on jõudnud adressaadini. Samuti ei

nõustu hageja maakohtu hinnanguga, et kinnisvara arestimise akt loeti hagejale

kättetoimetatuks selle saatmisega hageja elukohta X kinnisasjal. Ei ole tõendeid, mis

kinnitaksid, et hageja tegelikult sai dokumendi sellel aadressil kätte. Kättetoimetamise täpne

kuupäev on kriitilise tähtsusega, kuna see määrab kindlaks menetluslikud tähtajad (nt kaebuse

esitamise tähtaeg).

Vara turuväärtust pole kohtuotsuses piisavalt hinnatud ehk see on jäetud tähelepanuta.

Kinnisvara enampakkumise hind oli kunstlikult madal ega vastanud vara turuhinnale, mis

kahjustas hageja majanduslikke huve.

Maakohus ei hinnanud piisavalt hageja individuaalset olukorda ning jättis arvestamata,

millisel määral terviseprobleemid teda mõjutasid.

Maakohus jättis arvestamata olulise asjaolu, et hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja

linnufarmi ning alustanud kitsejuustu tootmist, millest ta teenib tulu ettevõtte XXXXXXXX

OÜ kaudu. Hageja palub apellatsioonikohtul seda asjaolu hinnata, kuidas hageja äritegevus

mõjutab tema võimet täita rahalisi kohustusi ja tasuda võlad.

Kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada, tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus

ning jätta maakohtu menetluses kantud hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I–III kanda.

7. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega

materiaalõigust valesti kohaldanud. Hageja väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja

etteheited kohtutäiturile on põhjendamatud ja vastuolus tõendamist leidnud faktidega. Hageja

pole täituri toimingute peale kaebust esitanud ja on minetanud võimaluse neid vaidlustada.

Maakohus on asja õigesti lahendanud, tõendeid õigesti hinnanud. Menetluskulude jätmine

kostja II kanda poleks põhjendatud.

8. Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus on asja õigesti lahendanud. Kohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme ega materiaalõigust valesti kohaldanud. Apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus arvestas igati hageja väidetega, mis ei leidnud ühelgi

moel tõestamist.

9. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Maakohus on arvestanud menetlusosaliste põhjendatud väiteid ja tõendeid,

mis on asja seisukohalt olulised ning maakohus pole rikkunud hageja viidatud põhimõtteid.

Hageja õigused on täitemenetluses olnud tagatud. Võlgnikule on kätte toimetatud

täitmisteade, milles on selgitatud võlgniku õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril ei ole seadusest

tulenevat kohustust edastada võlgnikule venekeelseid dokumente ega anda venekeelseid

selgitusi. Kohtutäitur on samas võlgnikule selgitanud täitemenetlust nii eesti, inglise kui ka

vene keeles. Kui hageja oli arvamusel, et kohtutäituri büroo vene keele oskus ei olnud piisav,

oleks ta ise pidanud leidma endale tõlgi.

Kinnisvara arestimise akt on võlgniku kätte toimetatud. Nii võlgniku 4. augusti 2022. a kõnes

kui ka 8. augusti 2022. a digitaalselt allkirjastatud avalduses on otsene kinnitus, et võlgnik

teadis talle kuuluva kinnisasja arestimisest. Kui hageja ise oli kohtutäiturile 8. augustil 2022

saatnud avalduse (e-kirjaga), võis täitur ka seda e-posti aadressi kasutada kontaktina.

Sisuliselt hageja kinnitas ka kohtumenetluses, et tegemist on tema e-posti aadressiga.

Kohtutäitur Anne Böckler käis isiklikult 22. augustil 2022 võlgniku elukohaks oleval

kinnisasjal sooviga anda võlgnikule üle kinnisasja arestimise akt ja teha kinnisasjast pildid.

Lisaks kohtutäiturile viibis toimingu juures ka kohtutäituri büroo töötaja Tamur Viidalepp.

Hiljemalt 22. augustist 2022 hakkas kulgema kinnisasja arestimise hinna vaidlustamise

tähtaeg.

Kinnisvara arestimise hind ei ole käesoleva vaidluse kontekstis enam vaieldav, kuna hinna

vaidlustamise tähtaeg on läbi. Ka hinna vaidlustamise kaebuses ei kontrolli kohus kohtutäituri

määratud hinda, vaid määrab eksperdi, kes hindab kinnisasja väärtuse. Enampakkumise

kontekstis määrab hinna aga enampakkumisel tehtud kõrgeim pakkumine.

Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks täitemenetluse jooksul takistanud oma

õigusi kaitsta. Hageja pole menetluse ajal täitemenetluse peatamise taotlust esitanud. Hageja

ei ole esitanud kohtutäiturile ega kohtule ka tõendeid, et ta oleks terviseseisundist tulenevalt

vajanud pikema perioodi vältel statsionaarset tervishoiuteenust või tema terviseprobleemid

oleksid olnud nii suured, et oleksid pikema perioodi vältel takistanud oma õigusi

täitemenetluses kaitsta. Võlgnik ka polnud tegevusetu.

Kohtutäitur ei ole arestinud hagejale ega hageja ettevõttele kuuluvaid põllumajandusloomi

ega -seadmeid. Enampakkumisel müüdi hageja võlgade katteks kinnisasi ning isegi kui

võlgnikul on seal mingid eemaldatavad seadmed, siis sellele arest ei laiene. Hagejal on

kinnisasja vabastamisel õigus oma vallasvara, sh loomad ja linnud kaasa võtta. TMS § 223

alusel hagi esitamisel ei oma tähtsust, mil viisil isik oma igapäevast sissetulekut teenib.

Seetõttu ei oma antud kohtuasjas ka tähtsust, kas võlgniku tegevus on kasumlik või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

12. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Hageja tugineb sellele, et maakohtul tulnuks arvestada hilinenult esitatud vastuväiteid,

mille kohaselt täitedokument ei ole kehtiv. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus pidas

vastuväiteid põhjendatult hilinenult esitatuks ja märkis, et jätab need arvestamata, andis ta

vastavatele vastuväidetele otsuses ka oma sisulise hinnangu. Asjakohane ei ole hageja väide,

nagu peaks hakkama kohus hindama jõustunud kohtulahendi kui täitedokumendi alusel

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel seda, kas jõustunud

kohtulahendis kajastatud nõue on sisuliselt põhjendatud. Maakohus pole rikkunud hageja

viidatud õigust olla ära kuulatud ega menetlusliku võrdsuse põhimõtet, õigusselguse

põhimõtet.

12.2. Maakohus on põhjendatult tuvastanud ka täitmisteate kättetoimetamise ning selle, et

täitmisteates on selgitatud hagejale tema õigusi ja kohustusi, sh kaebekorda. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et täitur ei saa vastutada selle eest, et hageja ei oska riigikeelt.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et täitur oleks pidanud

veenduma, et hageja sai oma õigustest ja kohustustest aru ja pidi vajadusel pakkuma

tõlketeenust. Nagu kostja I põhjendatult viitas, siis seadusest sellist kohustust ei tulene. Õige

on ka kostja I viide, et asja materjalidest tulenevalt on kostja I büroo töötajad täiendavalt

selgitanud hagejale olukorda ja tema õigusi, mh on vesteldud hagejaga ka vene ja inglise

keeles (telefonikõnede helisalvestused, vt kostja I vastusele hagile lisatud tõendid – lisad 5, 6

ja 9, 23, dtl 104, 105, 125, 268). Õige on kostja I viide, et kui hageja tundis, et ei saa siiski

kirjalikest ja suulistest selgitustest, oma õigustest ja kohustustest aru, oli tal võimalus otsida

endale tõlk. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul hageja ebavõrdset

kohtlemist ega muude põhimõtete rikkumist, millele hageja on viidanud.

12.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et asjaoludest tulenevalt

võib tuvastada, et hageja sai kätte arestimisakti hiljemalt 8. augustil 2022, mil hageja saatis

kostjale I e-kirjaga avalduse müügi peatamiseks samalt e-posti aadressilt

XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millele oli saadetud arestimisakt 3. augustil 2022. Mh on

hageja märkinud saadetud digiallkirjastatud avalduses, et soovib kinnisasja müügi peatamist,

soovib maksegraafikut ja et tegemist on tema ainsa elukohaga (dtl 248–250). Mh on

maakohus viidanud põhjendatult sellele, et hageja helistas pärast arestimisakti e-posti teel

saatmist 4. augustil 2022 kostja I büroosse ning kinnitas, et sai kohtutäiturilt kirja seoses maja

müügiga ja soovib teada, milles asi. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et jutt saab olla e-

kirjast, mis saadeti hageja e-posti aadressile 3. augustil 2022 kell 16.54 ja millega edastati

vara arestimise akt (kostja I 27. juuli 2023. a vastusele hagiavaldusele lisatud lisa 5, kõnelogi

04.08.2022 53040076_in_1659603111.wav, dtl 104). Maakohus on põhjendatult viidanud ka

sellele, et täiendavalt on pandud arestimisakt hageja kinnisasja, mis oli tema enda avalduse

järgi ta ainsaks elukohaks, juures asuvasse postkasti 22. augustil 2022 (dtl 221). Asjas nähtub,

et pärast kinnisasja arestimist on hageja e-posti teel XXXXXXXXXXXXXXXXXX

täituribüroo töötajatega ka korduvalt suhelnud (vt dtl 257–259).

Kuivõrd hageja sai arestimisakti kätte juba augustis 2022, aga kinnisasja hinda ei

vaidlustanud, on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja on kaotanud õiguse tugineda

kinnisasja hinda puudutavatele väidetele. Hageja pole ka esitanud asjas selliseid tõendeid, mis

annaks sisuliselt alust järeldada, et hind oleks määratud ebamõistlikult madal.

12.4. Ka väited hageja tervisega seoses pole aluseks hagi rahuldamiseks. Nagu kostja I

põhjendatult viitas, pole hageja taotlenud täitemenetluse peatamist tervisliku seisundi tõttu

(TMS § 46 lg 2 p 2 alusel). Asjas nähtub, et võimalust pöörduda kohtu poole täitemenetluse

peatamiseks/täitmise ajatamiseks TMS § 45 alusel on kostja I ka hagejale e-kirja teel

selgitanud (dtl 257). Asjas esitatud tõenditest tulenevalt ei nähtu, et hageja tervislik seisund

oleks olnud selline, mis takistanuks tal täitemenetluses oma õigusi teostamast. Pealegi on

hageja menetluses aktiivselt osalenud, mida näitavad mh täiturile saadetud kirjad ja

telefonikõned.

12.5. Hageja on tuginenud sellele, et maakohus pole hinnanud hageja majanduslikku seisundit

ja võimet täita oma kohustusi ning et hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja linnufarmi ja on

alustanud kitsejuustu tootmisega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei

puuduta arestimine vallasvara ja hagejal on õigus oma linnud-loomad kinnisasja müügi järel

kaasa võtta. Väited selle kohta, nagu peaks praeguses menetluses hindama ka hageja

majanduslikku seisundit ja äritegevust, ei ole asjakohane. Seega ei muuda järeldust ka esitatud

tõendid, millest nähtub loomade pidamine (mh dtl 495). Asja materjalidest tuleneb, et hageja

suhtes on menetluse ajal kuulutatud välja pankrot ja alustatud kohustustest vabastamise

menetlust (vt dtl 586). Seega ei ole ka sisuliselt põhjendatud väide, nagu suudaks hageja oma

majandustegevusest saaduga võlgu tasuda. Asjaolu, et hageja soovib majandustegevusega

edasi tegeleda ja peab selleks oluliseks kinnisasja olemasolu, ei anna alust hagi rahuldada.

12.6. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata ning

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samuti pole alust tühistada maakohtu otsuse p 2

hagi tagamise tühistamise osas. Nagu maakohus on samas ka märkinud, tuleb otsuse p 2 osas

saata see kinnistusosakonnale täitmiseks alles pärast otsuse jõustumist.

13. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, ei ole alust

muuta menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendatult hageja

kanda. Asjas nähtub, et keegi kostjatest pole oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt

taotlenud, mistõttu maakohtus hüvitatavad ja kindlaksmääratavad menetluskulusid puudusid.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjad pole esitanud hüvitatavate menetluskulude

nimekirju või on teatanud, et menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotle, märgib

ringkonnakohus, et kostjatele apellatsioonimenetluses hüvitatavad ja kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)