1-11-9374/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-9374

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsembril 2011.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-11-9374 (11230108560)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Raivo Seppo

Ines Tammsalu

Kriminaalasi V.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja Aleksei J.A süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi, Lühimenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav

V.A

Isikukood XXX, elukoht: XXX, kodakondsuseta,

keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral, viimati

- 16.02.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

331 alusel vangistusega 3 k, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 k.

Tõkend – vahistamine alates 23.11.2011, kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2011 Kaitsja

Rein Kiviloo

Süüdistatav J.A

Kaitsja

Isikukood XXX, elukoht XXX, kodakondsuseta,

keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem

kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati KarS § 424 alusel vangistusega 6 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 k, KarS §

68 lg 1 alusel vangistusega 3 k, KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi tähtajaga 6 k. Karistus pöörati täitmisele.

Tõkend – vahistamine alates 29.11.2011, kahtlustatavana kinni peetud 08.07.2011

Sergei Narusberg

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi V.A KarS § 199 lg 2 p 4 ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.07.2011, s.o 1 päeva. Seega ärakandmisele kuulvaks karistuseks jääb 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust lugeda vahistamise päevast 23.11.2011.a.

V.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata ko htuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse täieliku ärakandmiseni.

Tunnistada süüdi J.A KarS § 202 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.07.2011, s.o 1 päeva. Seega ärakandmata karistuseks jääb 19 (üheksateist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust lugeda vahistamise päevast 29.11.2011.a.

J.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistaminetühistada mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel.

Asitõend: sülearvuti, mis on tagastatud kannatanu NT– kohtuotsuse jõustumisel jätta omanikule.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.A-lt NT kasuks 38 (kolmkümmend üks) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti.

Välja mõista V.A-lt ja J.A-lt riigituludesse menetluskulud:

mõlemalt eraldi II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, J.A-lt määratud kaitsjale makstud tasu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti ja V.A-lt määratud kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kask) eurot ja 59 (viiskümmend üheksa) senti.

Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava nimi, 1-11-9374, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.12.2011.a.

SÜÜDISTUS

V.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

22.06.2011 kella 05.00-07.00 vahelisel ajal Tallinna linnas XXX asuva maja ühisköögis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära NT´ile kuuluva sülearvuti Roverbook väärtusega 300 eurot koos netipulgaga Huawei E169 väärtusega 31,32 eurot.

Seega pani V.A oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse s.o KarS § 199 lg

2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.A süüdistatakse selles, et tema 22.06.2011 Tallinna linnas XXX tn 8 majas müüs

Oleg S V.A poolt NT varastatud süleaervuti Roverbook väärtusega 300 eurot ja netipulga Huawei väärtusega 31,32 eurot, olles teadlik, et eelnimetatud esemed on saadud süüteo toimepanemise tulemusena.

Seega pani J.A oma tahtliku tegevusega toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, so KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Süüdistatav V.A tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagiga. Kahetseb. Palus arvestades, et viimasest karistusest on juba pikk aeg möödas, anda temale võimalus töötada, kuivõrd tahab elu alustada, aidata, trahve maksta.

Süüdistatav J.A tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagiga. Selgitas, et laps on tal 3- aastane. Töölt ära ei saanud tulla, kuna kartis, et teda vallandatakse. Ei mõelnud tagajärgedele. Kahetseb. Palus piirduda tingimisi karistusega. Süüdistatava J.A kaitsja S.Narusberg leidis, et esitatud tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon õige. J.A tunnistab süüd, kahetseb, aitas omalt poolt kaasa arvuti tagastamisele. Palus arvestada, et eelmisest karistusest on möödunud juba üle aasta, sellest episoodist, milles teda süüdistatakse, on juba möödunud 5 kuud. Miks ta ei ilmunud kohtusse, seda ta selgitas. Palus võimalust määrata talle tingimuslik karistus kontrollnõuetega ja palus määrata menetluskulude tasumine ositi.

Süüdistatava V.A kaitsja R.Kiviloo leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, ei nõustu, et üldkasulik töö süüdistatavale mingil juhul mõju ei avalda. Sellist karistust ei ole tema suhtes varem kohaldatud, leiab, et võib-olla just see karistus mõjub temale paremini karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Palus kohtul vangistuse mõistmisel, mis võiks olla lühem kui taotles prokurör, asendada see üldkasuliku tööga. Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, palus karistada V.A esitatud süüdistuses 4 kuu 15-päevase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra. Leidis, et ei ole alust ja põhjuseid V.A tingimuslikult vabastada või asendada üldkasuliku tööga, järeldusi ta teinud ei ole ka viimasest reaalsest karistusest. J.A palus karistada väiksema süü tõttu 45-päevase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra. Leidis, et ei ole alust ega põhjust tingimisi karistuseks või üldkasulikuks tööks, kuivõrd J.A ei ole suutnud varem täita katseaja nõudeid, viimane üldkasulik töö pöörati täitmisele.

KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - millest nähtuvalt elab ta toas nr 98, XXX, Tallinn. Korteris on 6 toa Kannatanu NT´i ütlused,

peale ühine köök ja tualettruum. 22.06.2011 olid ühisköögis ja kannatanu sülearvuti oli seal diivani peal, kuna kuulasid muusikat. Kella 03.00-04.00 ajal tuli neile külla Anatoli. Perekonnanimi võib olla Gordejev. Tema telefon on XXX. Ta ütles, et pole kaks päeva söönud ja kutsus ta siis kööki. Ema läks tuppa nr 98 magama kella 05.00 ajal ja kannatanu läks välja ühte tuttavat ära saatma. Anatoli jäi üksi kööki. Lukustas korteriukse. Tuli korterisse tagasi kella

08.00-09.00 vahel. Korteriuks oli lukus ja avas selle võtmega. Korterisse minnes nägi, et Anatolit enam köögis ei ole. Köögist oli kadunud ka kannatanu sülearvuti. Ema magas sel ajal ja tema ei kuulnud midagi. Järgmisel päeval kohtus juhuslikult Anatoliga ja küsis sülearvuti kohta.

Ta ütles, et ootas teda, kuid ei viitsinud rohkem oodata ning kui ühest toast (103) tuli välja naaber Anton, siis ta palus temal avada korteriuks. Sülearvuti kohta ütles ta, et tema seda ei võtnud, kuid võib selle üles leida. Ootas mõne päeva, kuid temaga rohkem ühendust ei saanud. Antoniga ta rääkida pole saanud ning pigem kahtlustab, et sülearvuti võttis Anatoli. Anatoli on umbes 35-aastane, umbes 170 cm, kõhna kehaehitusega, lühikeste pruunide juustega. Sülearvuti oli firmalt Roverbook, halli värvi korpusega, 15". Sülearvuti väärtuseks hindab 300 eurot. Eritunnuseks oli see, et aku üks kinnitus oli katki ja parandas selle ise liimiga. Sülearvuti küljes oli ka Tele 2 netipulk Huawei E169, seerianumber XXX, ostetud järelmaksuga Tele 2-st, väärtus 31,32 eurot. 08.07.2011.a. tagastati kannatanule politsei poolt varastatud sülearvuti Roverbook Discovery T410 WT seerianumber XXX koos laadijaga. Antud sülearvuti tundis ära välimuse, taustapildi ja isiklike fotode järgi peidetud failide all. Tagasi ei ole saanud kannatanu netipulka

Huawei F.169 väärtusega 31,32 eurot ja antud summa osas soovib esitada tsiviilhagi. OT, kannatanu ema võttis rendile internetipulga, mida kannatanu kasutas ja mis nüüd varguse korral tuleb kinni maksta. (tl 2-4, 5-6) - , millest nähtuvalt esitab NT tsiviilhagi seoses 22.06.2011 kella 05:00-09:00 vahel Hagiavaldus aadressil XXX toimepandud sülearvuti ja netipulga vargusega tsiviilhagi temale tagastamata netipulga väärtuses so. summas 31,32 eurot. (tl 10)

- mille kohaselt umbes kaks nädalat tagasi, Tunnistaja OS´i 06.06.2011 antud ütlused, arvatavasti päevasel ajal, tuli tema juurde Aleksei-nimeline meesterahvas. Aleksei tuli XXX maja aadressile, kus elab tunnistaja tüdruksõber. Aleksei pakkus talle müüa sülearvutit. Aleksei ütles, et sülearvuti kuulub talle ja ta soovib seda maha müüa, kuna raha on vaja. Sülearvuti dokumente Alekseil kaasas ei olnud. Sülearvutiga oli Alekseil kaasas laadija. Aleksei soovis sülearvuti eest saada 50 eurot, aga kuna tunnistajal oli ainult 38 eurot, siis ta andis Alekseile need

38 eurot. Aleksei nime V.A ei maininud. Kui hakkas sülearvutit kasutama, siis selgus, et antud sülearvuti ei sobi talle ja müüs sülearvuti edasi. Kuid kui politsei soovis temaga vestelda, sai aru, et tegemist on varastatud sülearvutiga ja ostis sülearvuti tagasi. Tunnistaja andis politseile üle sülearvuti RoverBook Discovery T410 WT seerianumber XXX koos laadijaga. Aleksei talle internetipulka kindlalt ei andnud. Aleksei elab XXX majas. (t/l 11-14)

- , millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja Kahtlustatava V.A ütlused selgitab, et ühel hommikul, nii kella 03.00 ajal öösel tutvus tänaval XXX maja juures Nikolaiga ja Nikolai kutsus teda enda ema sünnipäevale. Läks Nikolai juurde, kus oli Nikolai ema ja üks neiu. Nikolai ema läks magama. Nikolai ütles, et ta saadab neiu ära ja et ta ootaks teda köögis. Nikolai lahkus neiuga lukustades ühisköögi ukse võtmega, nii et ta ei saanud köögist väljuda. Istus köögis umbes poolteist tundi ja seejärel tuli naabertoast Anton, kelle käest palus enda jaoks avada lukustatud uks, et ta saaks minema minna.

Kaasa võttis sülearvuti, mis oli köögis diivani peal. Sülearvuti, mille ta kaasa võttis, kuulus Nikolaile. Samuti võttis sülearvutiga kaasa laadija ja internetipulga. Sülearvutiga läks kohe aadressile XXX sõbra Aleksei juurde. Palus Alekseil anda sülearvuti 20-30 euro eest panti- Alekseil on konkreetsed pandimajad, kuhu ta asju pandib. Anatoli tahtis, et ta pandiks sülearvuti sellisesse kohta, kust selle pärast välja saaks osta. Aleksei võttis sülearvuti ning jättis Anatoli enda korterisse luku taha kaheksaks tunniks. Mingi meesterahvas tuli korterisse ja ta ütles, et Aleksei oli talle helistanud ja öelnud, et politsei võttis ta koos sülearvutiga kinni.

Järgmisel päeval sai teada, et Aleksei oli sülearvuti müünud ühele tuttavale O - seda sai teada Kopli peal ringi liikudes ja räägiti, et Aleksei oli sülearvuti eest saanud 30 eurot. Anatoli Aleksei käest sülearvuti müügi eest raha ei saanud. Kui ta palus Alekseil sülearvuti pantida, siis ütles talle, et see on varastatud ja samuti ütles talle, et kust ta sülearvuti varastas. Aleksei oli teadlik sellest, et tegemist on varastatud sülearvutiga. Alekseile andis sülearvuti koos laadija ja internetipulgaga. Aleksei elab ta XXXteisel korrusel.

Nikolai sülearvuti võttis ta võib-olla sellepärast, et vihastas, kuna ta jättis ta üksi 1,5 tunniks. Sülearvuti soovis panti panna, kuna soovis raha saada, et koju süüa osta. Kahetseb seda, et sülearvuti, laadija ja netipulga varastas ja lubab tagastada sülearvuti. (tl 18-21) - , millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, Kahtlustatava J.A ütlused et juuni kuus hommikul kell 06.00 tuli tema juurde koju aadressile XXX, Tallinn, Anatoli ja soovis, et ta aitaks tal sülearvutit müüa. Koos sülearvutiga oli kaasas laadija.

Internetipulka sülearvutiga kaasas ei olnud. Anatoli ütles, et ta varastas külas olles sülearvutiseda, kus kohast ta sülearvuti varastas, ta ei öelnud. Seejärel läks Aleksei sülearvuti ja laadijaga kodust minema ja Anatoli jäi tema juurde koju. Läks O juurde koju XXX kanti kella 07.00 ajal ja pakkus talle sülearvutit 30-40 euro eest. O ütles, et tuttav müüb sülearvutit. O ei öelnud, et sülearvuti on varastatud. Seejärel O ostis sülearvuti tema käest ära 30 euro eest. Raha kulutas söögi peale. Anatolile ta sülearvuti müügi eest raha ei andnud.

Kahetseb. (tl 27-30) - millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks halli värvi sülearvuti Asitõendi vaatlusprotokoll, „RoverBook" Discovery T410 WT", „kod: XXX", „S/N XXX" ja musta värvi laadija. (tl 34-40)

- millest nähtuvalt on teda varem V.A karistusregistri väljavõte, kriminaalkorras karistatud kümnel korral, viimati

- 12.08.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud ja 25 päeva;

- 16.02.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 331 alusel vangistusega 3 k, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 k. (tl 44-49) - millest nähtuvalt on teda varem kriminaalkorras J.A karistusregistri väljavõte,

karistatud viiel korral, viimati KarS § 424 alusel vangistusega 6 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 k, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 k, KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi tähtajaga 6 k. (tl 53-59)

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et süüdistatava V.A süü talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on täielikult tõendamist leidnud.

Kannatanu NT ja süüdistatava V.A enda ütlustega on tuvastatud, et V.A , olles 22.06.2011 külas kannatanul NT´il, võttis lahkudes kaasa kannatanule kuuluva sülearvuti koos laadija ja netipulgaga. Varguse toimepanemist tõendab lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokoll.

Kohus leiab, et V.A on varguse toime pannud tahtlikult. V.A enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga varastatud sülearvuti hiljem pantida või maha müüa. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele.

Harju Maakohtu 12.08.2009 otsusest ning karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.A karistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Seega oli V.A KarS § 199 lg

2 p 4 märgitud isikuks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et V.A poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Samuti on täielikult tõendamist leidnud J.A süü eelnevalt V.A poolt varastatud sülearvuti turustamises. Süüdistatava J.A süüd tõendavad tunnistaja OSi ja süüdistatava V.A ütlused kui ka J.A enda ütlused. Saadud tulu kulutas J.A enda tarbeks.

Kohus leiab, et J.A on süüteo toime pannud tahtlikult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta teades vara päritolu kindla eesmärgiga varastatu maha müüa ja sellega teenis endale rahalisi vahendeid. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Arvestades toimepandu tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 202 lg 1 järgi, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanu NT esitanud tsiviilhagi varastatud ja tagastamata internetipulga väärtuses. Süüdistatav V.A on tsiviilhagi õigeks võtnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Süüdistatav V.A avaldas kohtuistungil, et tunnistab tsiviilhagi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab haginõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et kannatanu NT poolt esitatud nõue kuulub rahuldamisele.

KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale V.A-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Kohus leiab, et süüdistatava V.A karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. V.A on varem korduvalt 10-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning väärteokorras NPAL § 15¹ alusel. Kriminaalkorras mõistetud karistustega sh. pikemaja lühiajaliste vangistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud V.A-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Seetõttu ja arvestades süüdistatava narkootiliste ainete tarvitamist, ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et V.A-le mõistetava karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga ning leiab, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale. Karistuse määra valikul lähtub kohus, et süüdistatava süü ei olnud kuigi suur ning kannatanule ei tekkinud olulist varalist kahju. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Kohus leiab, et süüdistatava J.A karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. J.A on varem korduvalt 5-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et J.A-le mõistetud karistuse võiks jätta tingimisi kohaldamata allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud väärteokorras NPAL § 15¹ alusel. Harju Maakohtu 12.11.2009 otsusega mõistetud karistus KarS § 424 järgi asendati üldkasuliku tööga, mis pöörati hiljem

KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Seetõttu on süüdistatav oma varasema käitumisega juba näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale. Karistuse määra valikul lähtub kohus, et süüdistatava süü ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Kohtunik Julia Vernikova