2-25-8373/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025 kell 17.00, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-8373

Tsiviilasi

Võlgniku M. L. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgnik M. L., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, tel XXX

Võlgniku usaldusisik Andrus Õnnik, Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühing, asukoht Side tn 10a-4, XXX-i,

tel.4431313, 50 11556, e-post: XXX

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. L. avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja M. L.(isikukood XXX) pankrot 27. juunil 2025 kell 17.00 ja

algatada M. L. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. L. pankrotihalduriks Andrus Õnnik.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17. juuli 2025

algusega kell 11.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi

vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel

saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile liina.lohmus@kohus.ee,

märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-8373.

5. Kohustada võlgnikku M. L. andma võlgnikku vanne enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 17.07.2025 kell 11.30. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas

asukohaga Sadama 21, Haapsalu, saalis nr 1. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29. juunil 2026.

2-25-8373

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht

ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. M. L. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks.

Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul.

Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

10. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

11. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

12. Jätta menetluskulud võlgniku M. L. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasuks 886 eurot millele lisandub käibemaks

194,92 eurot, kokku 1080,92 eurot ja mis tuleb hüvitada usaldusisikule

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Väljamakse teha OÜ Andrus

Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele XXX SEB Pank AS , mille kaudu haldur

tegutseb.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

1. M. L. esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 30.05.2025 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Andrus Õnniku.

3. 27.06.2025 esitas Andrus Õnnik kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja

võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse.

Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu vaatamata sellele, et

võlausaldajate nõuded ei ole veel olulisel määral sissenõutavaks muutunud, kuna võlgnikul

puuduvad võimalused ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisik

hinnangul on M. L. ´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks igapäevaseks tarbimiseks oma

maksevõimet ületavate kohustuste võtmine ja hiljem uute laenude võtmine eelmiste

2-25-8373

tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa abielulahutus, sellega kaasnenud

ühise eluaseme müük ja seetõttu kasvanud eluasemekulud. Kuigi võlgniku vastu olevad

võlausaldajate nõuded ei ole veel sissenõutavaks muutunud, on siiski põhjust järeldada, et

võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2024 augustis, kui võttis pärast sissetuleku arvelt

kohustuste tasumist igapäevaste kulude tasumiseks laene juurde ca 1500 eurot. Käesoleval

ajal ei ole teada seadusest tulenevaid asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab

usaldusisik, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga mistõttu tuleks välja kuulutada tema

pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna võlgnik teatas kohtule, et ta ei soovi asja

lahendamist kohtuistungil, lahendab kohus võlgniku avalduse kirjalikus menetluses.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt

kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt

on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning M. L. on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ei ole

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulekuks on

haigushüvitised ja töötasu keskmiselt 1 197 eurot kuus, teadaolevaid kohustusi 11-ne

võlausaldaja ees kokku 49 929,83 eurot, mis kõik ei ole muutunud sissenõutavaks, kuid

võlgnikul puudub vara, mille arvelt neid kohustusi täita.

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja

27.06.2025 kell 17.00. Usaldusisik Andrus Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks

võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, arvestades ühtlasi pankrotihalduri kvalifikatsiooni,

erialaseid teadmisi ja kogemusi.

8. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

17.07.2025 algusega kell 11.30 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest

üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks

e-postile liina.lohmus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-8373.

2-25-8373

9. FIMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on

talle teadaolevalt õiged.

10. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt

peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS

§ 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule

igal aastal aruande.

11. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29.06.2026.

12. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus

võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või

usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

2-25-8373

14. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule

esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, teostades

järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja selle lisadega tutvumine 30 min, võlgnikule

päringute koostamine ja vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund, päringute registritesse ja

muudele asutustele koostamine 30 minutit, päringute tulemusena saabunud vastuste

töötlemine 1,5 tundi, võlgnikuga seotud andmetega registrites tutvumine 1 tund, võlgnikule

kuulunud korteriomandiga seotud dokumentide analüüs 0,5 tundi, võlgniku 5 aasta

pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüsimine 1 tund, võlgniku vastu esitatud elatise

hagiga tutvumine ja võlgniku nõustamine 1 tund, andmete kogumis analüüsimine ja võlgniku

nimel vara- ja võlanimekirja koostamine 7,5 tundi. Arvestades usaldusisiku töötasu suuruseks

140 eurot tund, on usaldusisiku tasu 2030 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik

palub tasu kindlaks määrata väiksemas määras, kuna menetluses puuduvad vahendid

usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja müüdava

vara puudumist kokku summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 194,92 eurot, kokku

1080,92 eurot. Usaldusisik palub 886 eurot, millele lisandub käibemaks määrata hüvitamisele

riigi vahenditest.

15. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab

nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu

määr 61,10 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 886 eurot, koos käibemaksuga 1080,92 eurot.

16. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025 aastal on kuutasu alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei ole võlgnikul piisavalt vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

17. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja

arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta

on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti

andmetel on OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse

büroole ning OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule

käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

18. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt

taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule

tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras

menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 886 eurot,

käibemaksuga 1080,92 hüvitada riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb tasu välja

maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le

Andrus Õnniku Õigusbüroo.

Kohus selgitab:

•

tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

2-25-8373

•

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

•

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

•

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44)

•

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2)

•

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest. (FIMS § 49 lg 9)

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik