3-25-1939/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1939

Määruse kuupäev

30. juuni 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Y.Y. kaebus Viru Vangla keelamiseks piirata tema õigust võtta oma

lapsi kaasa lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele M.Aiga

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.Y. , volitatud esindaja M.A

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja vastuväide.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja

pikendamiseks rahuldamata.

3. Tagastada kaebus haldusasjas 3-25-1939.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja, tema esindaja ning

tema laste nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Y. esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning

17. juunil 2025 kaebuse ja esialgse õiguskaitse täienduse. Kaebuse kohaselt keeldub Viru

Vangla lubamast kaebajal võtta oma lapsi J.K ja Y Y.Y.-d kaasa lühi- ja pikaajalistele

kokkusaamistele M.Aiga. Kaebaja taotleb keelata Viru Vanglal piirata kaebaja õigust võtta

kaasa lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele registreeritud elukaaslase M:A kaebaja last J:K

ja K. Y.Y.-d ning kohustada Viru Vanglat lubama kaebajal kaasa võtta lühi- ja pikaajalistele

kokkusaamistele registreeritud elukaaslase M:A lapsed J:K ja K. Y.Y.

2. Tartu Halduskohus jättis 18. juuni 2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja taotleb Viru Vangla

kohustamist lubada tal võtta oma lapsi kaasa lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele M:A

Kaebajal tuli kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus

viie päeva jooksul alates 18. juuni 2025. a määruse kättesaamisest.

3-25-1939

3. Kaebaja esitas 19. juunil 2025 kohtu tegevusele vastuväite. Kaebaja märgib, et on esitanud

keelamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse.

4. Kaebaja esitas 25. juunil 2025 kohtule taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks

kuni 27. juuni 2025. Kohus pikendas 25. juuni 2025. a kirjaga Tartu Halduskohtu 18. juuni

2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2 antud riigilõivu tasumise tähtaega kuni 27. juunini

2025.

5. Kaebaja teatas 30. juunil 2025 kohtule, et tasub riigilõivu päeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite kohtu tegevusele (I), seejärel annab hinnangu

kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II) ning viimasena teeb otsustuse kaebaja, tema

esindaja ja laste nimede varjamise kohta määruse avaldamisel (III).

I

7. Kaebaja on esitanud 19. juunil 2025 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lõike

1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, täpsemalt sellele, et kohus mõistis 18. juuni 2025. a

määruses kaebust kohustamiskaebusena. Kaebaja selgitab, et tema kaebuse näol ei ole

tegemist kohustamiskaebusega, vaid ta on esitanud keelamiskaebuse. Kohus rahuldab kaebaja

vastuväite. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud üksnes keelamisnõude, taotledes Viru

Vangla keelamist piirata tema õigust võtta oma lapsi kaasa lühi- ja pikaajalistele

kokkusaamistele A. Mooniga.

II

8. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

9. Tartu Halduskohtu 18. juuni 2025. a määrusega jäeti kaebaja kaebus selles esineva puuduse

kõrvaldamiseks käiguta. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduse, s.o riigilõivu summas 20

eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja viis päeva määruse

kättesaamisest arvates. Kaebaja esindajale toimetati nimetatud määrus kätte 18. juunil 2025.

Seega hakkas riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg kulgema 19.

juunil 2025 ning viimane päev kaebuse puuduse kõrvaldamiseks oli 25. juuni 2025 (HKMS §

67 lõige 4). Kaebaja esitas 25. juunil 2025 kohtule taotluse riigilõivu tasumiseks ettenähtud

tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning pikendas 25. juuni 2025. a

kirjaga Tartu Halduskohtu 18. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2 antud riigilõivu

tasumise tähtaega kuni 27. juunini 2025 (kaasa arvatud).

10. Kaebaja esitas 30. juunil 2025 kohtule pöördumise, mille kohaselt tasub kaebaja kaebuselt

riigilõivu 30. juuni 2025 jooksul. Kohus mõistab pöördumist uue taotlusena pikendada

riigilõivu tasumise tähtaega, kuivõrd riigilõivu tasumise tähtaeg oli 27. juuni 2025.

11. HKMS § 69 lõige 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud

avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus on seisukohal, et

3-25-1939

lähtudes HKMS § 69 lõike 1 sisust, saab kohus kaaluda tähtaja pikendamist, kui kohtu poolt

määratud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on oluline, et taotlus menetlustähtaja

pikendamiseks oleks esitatud tähtaja kulgemise jooksul. Juhul, kui kohtu poolt määratud

menetlustoimingu sooritamise tähtaeg on möödunud, siis selle pikendamine ei ole vastavalt

HKMS § 69 lõikele 1 võimalik. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohus ei saa

HKMS § 69 lõike 1 alusel pikendada tähtaega, mis on tähtaja pikendamise taotluse esitamise

ajaks juba möödunud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2020. a määruse nr 3-20-1052

punkti 10).

12. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse

rahuldamine antud ajal enam võimalik. Nagu kohus eespool sedastas, siis riigilõivu tasumise

viimane päev oli 27. juuni 2025, kuid taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks esitati

kohtule 30. juunil 2025 ehk ajal, millal riigilõivu tasumise tähtaja pikendamine ei olnud selle

möödumise tõttu enam võimalik. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu

tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

13. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104

lõiked 1 ja 2). Kaebaja ei ole tähtaegselt tasunud kaebuselt riigilõivu, esitanud kohtule

riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega taotlenud menetlusabi. Riigilõivu tasumata

jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

III

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja, tema esindaja ning laste nimed

tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)