3-24-2806/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2806

Haldusasi

E.C kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 11. septembri

2024. a vastuse nr 7-5/3588-1 tühistamiseks ja Tallinna

linna kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus

abivajaduse hindamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – E.C

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Liisi Raamets-

Tunali

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja 5. juuni 2025. a seisukoha lisad 1–3 ja 6–9 haldusasja nr 3-24-2806

materjalide juurde.

2. Tagastada kaebaja 29. mai 2025. a seisukoha lisa 1 ja 5. juuni 2025 seisukoha lisad

4 ja 5.

3. Rahuldada E.C apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2025. a otsus haldusasjas nr 3-24-

2806 ning teha uus otsus, millega rahuldada E.C kaebus.

5. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 11. septembri 2024. a vastus nr 7-5/3588-

1 ja kohustada Tallinna linna lahendama E.C 8. aprilli 2024. a avaldus uuesti.

6. Mõista Tallinna linnalt E.C kasuks välja riigilõivukulu 40 (nelikümmend) eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

7. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja elukoha aadress tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

3-24-2806

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus andis 12.04.2023 korraldusega nr 342 E.C-le koos perega üürile

3-toalise korteri XXX (üldpind 82 m2). Tallinna Linnavalitsuse 13.03.2024 korralduse nr 241

alusel on üürilepingut pikendatud kuni 13.04.2026.

2. E.C esitas 08.04.2024 taotluse hinnata tema pere abivajadust, kuna nende kasutuses

olev munitsipaalkorter ei vasta pere erivajadustele.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus selgitas 11.09.2024 vastuses nr 7-5/3588-1, et Tallinna

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt 05.08.2024 teostatud hindamise tulemustest nähtuvalt ei ole

pere abivajadus muutunud ning abivajadusest tingitud piiranguid on praeguses eluruumis

võimalik leevendada alternatiivsete lahendustega (nt luua abivahenditega turvalisemad

pesemisvõimalused). Tervishoiuteenuse osutaja soovitus on vältida eluruumis teravaid nurki.

Põrandatel saab kasutada libisemiskindlaid matte, duširuumis spetsiaalseid kummiplaate ja

käepidemeid ning pesemiseks istetooli. Täiendavat nõu abivahendite kasutamise kohta

annavad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid ja kodukeskkonna kohandamise kohta saab

asjatundlikku nõu küsida erinevatelt abivahendite firmadelt. Samuti on võimalik ümber

kujundada suur elutuba ja suurem magamistuba, et tekiksid privaatsemad osad jne.

Kokkuvõttes on perele tagatud sobivad elutingimused olemasolevas eluruumis, mille

turvalisust ja mugavust saab vajalike abivahendite ja kohandustega suurendada.

4. E.C esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2024 kaebuse, mis võeti menetlusse nõuetega

tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 11.09.2024 vastus nr 7-5/3588-1 ja kohustada

Tallinna linna lahendama kaebaja taotlus abivajaduse hindamiseks uuesti. Kaebaja soov on

vahetada praegune korter teise eluaseme vastu, mis vastaks tema meditsiinilistele vajadustele

ja rahalistele võimalustele. Kaebajale sobiks korter vanemas majas (nt Vikerlase tn 15), isegi

kui see vajab renoveerimist ja on pindalalt väiksem. Kaebaja leppis ajutiselt Raadiku tänava

korteriga, sest sel ajal ei olnud vanas elamufondis vabu kortereid, kuid nüüd keeldub

vastustaja korteri vahetamisest põhjendusega, et kaebajal on juba korter olemas. Kaebajal on

puue ja 100% töövõimetus ning kolm alaealist last. Pere elukvaliteedi jaoks on olulised

dušikabiini paigaldamise võimalus, rohkem väiksema pinnaga tube, arstikeskuse lähedus ja

tegevused lastele. Kaebaja pere jaoks olulised kohad asuvad peamiselt Laagna piirkonnas.

Raadiku tänava eluruume haldab Stell Eesti AS, kes ei võimalda eluaseme kohandamist (nt

vanni asendamist dušinurgaga) ega ümberehitamist (nt vaheseinte ehitamist). Samuti on

2(9)

3-24-2806

Raadiku tänava majades üürihind 4 korda kallim kui vanades majades (vastavalt 2,40 eurot/m2

ja 0,60 eurot/m2).

5. Tallinna linn palus vastuses jätta E.C kaebus rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu

07.10.2021 määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) §

18 lg 20 näeb ette, et kui hindamise tulemusena selgub, et inimesel on jätkuvalt

teenusevajadus, kuid pere koosseis või inimeste abivajadus on olulisel määral muutunud, võib

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet otsustada anda inimese kasutusse teise, tema vajadustele

sobivama eluruumi. Enne Raadiku tn munitsipaaleluruumi saamist elas kaebaja perega Virbi

tn kolmetoalises üürikorteris. Kaebajal on tuvastatud puuduv töövõime, keskmine

liikumispuue ja epilepsia. Kaebaja abikaasal oli sel ajal osaline töövõime. Kaebaja pere

abivajadust on hinnatud uuesti 18.04.2024 ja 05.08.2024 ning jõutud järeldusele, et

olemasolev korter katab pere eluruumi vajaduse. Korteris on pere jaoks piisavalt ruumi ja tube

on mugavuse suurendamiseks võimalik liigendada. Samuti on suur pesuruum, mida saab

abivahenditega kohandada turvalisemaks. Kaebaja abikaasal ei ole enam tuvastatud töövõime

vähenemist. Kaebaja soovib eluruumi Laagna asumis, kuid õigusaktidest ei tulene isikule

õigust nõuda, et talle antakse üürile konkreetne korter. Raadiku tänava elamu lähistel on

olemas toidukauplused ja apteek. Kaebaja viidatud Vikerlase tn 15 eluruumis on samuti vann,

mitte dušš, ja hoone esimesele korrusele (sh liftini) jõudmiseks tuleb läbida trepp. Tallinna

linnal ei ole Vikerlase tn 15 elamus ühtegi vaba neljatoalist korterit. Kuna kaebaja pere

abivajadus ei ole muutunud määral, mis tingiks vajaduse eluruumi vahetada, siis oli vastustaja

keeldumine õiguspärane.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja leiab,

et olemasolev eluruum ei sobi pere vajadustele asukoha, tubade arvu ja duširuumi puudumise

tõttu. Kaebajal on õigus vastustajalt nõuda pere vajadustele vastava eluruumi tagamist.

Samuti on kaebajal õigus nõuda varasema otsuse ümbervaatamist, kui pere koosseis või

abivajadus on pärast eluruumi eraldamist oluliselt muutunud. Samas ei ole kaebajal õigust

nõuda, et vastustaja annaks pere kasutusse mis tahes korteri, mis kaebaja arvates vastab

paremini pere vajadustele. Vaidlust ei ole, et kaebaja pere ei ole võimeline endale eluruumi

võimaldama ning kaebajal on diagnoositud epilepsia, mille tõttu esineb tal kukkumise ja

traumade oht. Kaebajal on puuduv töövõime ja keskmine liikumispuue. Peres kasvab kolm

last, kellest noorim sündis 06.08.2023. Kaebaja pere abivajadust on 08.04.2024 taotluse alusel

hinnanud eri ametkonnad kahel korral (18.04.2024, 05.08.2024), jõudes järeldusele, et

olemasolev eluruum vastab pere abivajadusele. Kohtule ei nähtu, et oluliste asjaoludega oleks

jäetud arvestamata. Mõlemas hinnangus pakuti välja lahendusi, kuid kaebaja ei ole nõustunud

neid kaaluma, pidades ainuvõimalikuks eluruumi vahetamist. Vastustaja jättis taotluse

põhjendatult rahuldamata, sest kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda isikule üksnes

sellist abi, mida ta vajab, mitte sellist abi, mida isik ise soovib. Raadiku tänava korter ei

paikne Laagna asumist ülemäära kaugel ja selle ümbruses on mitmeid toidupoode ning

apteeke. Kuna kaebaja tütar õpib Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, siis ei ole kooli

asukohta arvestades määravat tähendust, kas pere elukoht on Raadiku tänaval või Vikerlase

tänaval. Kaebaja viidatud Vikerlase tn korterites on pesemisruumis vann, mitte dušš. Kaebaja

erivajadusi arvestades ei ole vann sobiv lahendus. Ilmselt ei oleks nendes eluruumides samuti

võimalik vanni asendada dušiga. Vikerlase tn 15 kortermajas tuleks esimesele korrusele ja

liftini jõudmiseks kasutada treppi. Vikerlase tn 15 elamus ei ole hetkel ühtegi kaebaja pere

vajadustele vastavat vaba munitsipaaleluruumi. Kaebaja viidatud muid probleeme (nt kõrged

eluasemekulud, sotsiaaltransport) saab koostöös vastustajaga lahendada muude

abimeetmetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(9)

3-24-2806

7. E.C palub 10.02.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.05.2025 ja 05.06.2025)

tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Takso kasutamise

võimalusega seoses tuleb arvestada, et vastustaja ei kompenseeri taksokulusid ja kaebajal on

juba tekkinud eluasemekulude võlgnevus, kuna kogu raha kulub taksole ja toidule.

Toimetulekutoetus ei aita, sest selle määramisel ei võeta arvesse eluasemekulude võlgnevust.

Ühistranspordi kasutamine on meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud. Laagna piirkonnas

elades saaks vajalikud käigud teha jala. Arstitõendi kohaselt vajab kaebaja turvalist vannituba

(sh dušikabiini) ning eraldi ruumi epilepsiahoogude ohutuks talumiseks ja taastumiseks, mitte

sirmiga piiratud nurka. Erinevalt vanadest majadest ei saa Raadiku tn korterisse paigaldada

dušikabiini ega liimitavaid kummiplaate (sh seintele) ja pakutud lahendused (sirm, dušitool)

ei ole piisavad või ohutud. Kaebaja katsetas vastustaja soovitatud puuetega inimestele

mõeldud pesemistooli, kuid kukkus ja sai vigastada. Raadiku tn elamu haldur kinnitas, et

korterites ei tohi teha ümberehitusi. Vanemates majades on korterites nii dušše kui ka vanne

ning igal juhul saab vanas elamufondis vanni asendada dušikabiini vastu. Raadiku tn korterit

pakuti kaebajale ajutiseks elamiseks ja pere lisati 4-toalise korteri ootenimekirja. Kaebaja on

sobivat eluaset oodanud 10 aastat. Raadiku tn korterile lähimate poodide külastamiseks tuleb

kaebajal ületada mitu korda sõiduteed, mis on talle ohtlik. Kullerteenus on aga tasuline.

Asjakohane ei ole viide, et Vikerlase tn 15 elamus tuleks kaebajal kasutada treppi, sest

Raadiku tn elamus tuleb kaebajal korterini jõudmiseks kasutada kahte treppi. Mitmetes

vanemates majades on sissepääsud (sh panipaigad lapsekärude jm hoidmiseks) maapinna

tasandil. Kaebaja ei ole varjanud, et tema tütar õpib praegu Tallinna Kesklinna Vene

Gümnaasiumis, vaid viitas üksnes plaanile viia laps pärast Vikerlase tänavale kolimist üle

Laagna Gümnaasiumi. Kaebaja keskmine laps käib Arbu lasteaias, kuhu oleks võimalik panna

ka noorim laps, kuid kahe lapse transportimisega toime tulemine oleks võimatu. Lähemal

elades sellist probleemi ei esineks. Kaebaja ei taotlenud pere abivajaduse uut hindamist mitte

põhjusel, et perre sündis kolmas laps, vaid pesemistingimuste pikaajalise puudumise tõttu.

Kaebaja abikaasal on samuti terviseprobleeme ja ta saab kaebajat aidata vaid nii palju kui

suudab.

8. Tallinna linn palub 29.05.2025 vastuses jätta E.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Keskne küsimus on,

kas Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2023 korraldusega nr 342 kaebaja kasutusse antud eluruum

vastab jätkuvalt pere vajadustele. Vastustaja spetsialistid jõudsid kahe kodukülastuse põhjal

järeldusele, et olemasolev eluruum vastab kaebaja pere vajadustele. Hindamise käigus on

tehtud ettepanekud, milliste abivahendite ja kohanduste abil saaks turvalisust ja mugavust

eluruumis suurendada. Põrandatel on võimalik kasutada libisemiskindlaid matte, duširuumis

spetsiaalseid kummiplaate ja käepidemeid ning pesemiseks istetooli, samuti saaks ümber

kujundada suure elutoa ja suurema magamistoa. Kaebaja peab ka omalt poolt tegema

mõistlikult võimaliku enda turvalisuse tagamiseks, mistõttu ei ole kohased etteheited, et

kaebaja kukkus temale pesemiseks soovitatud istetooli kasutades ja sai vigastusi. Kaebajale

on selgitatud, et alates 01.05.2024 ei saa enam taotleda kindla vaba eluruumi üürile andmist,

vaid isikutele pakutakse abivajaduse hindamise tulemustest lähtudes neile sobivaid eluruume,

mis on sellel hetkel vabad. Raadiku tänava ümbruses on olemas kõik igapäevaeluks vajalik

(toidukauplused, apteek), samuti on võimalik kasutada kullerteenust ja ühistransporti.

Vikerlase tänaval elades peaks kaebaja samuti väljas liikuma, sh trepist käima ja sõiduteid

ületama. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lg 1 kohaselt tuleb isikule tagada abi, mis on

talle vajalik, mitte tingimata abi, mida ta ise soovib (vt Tallinna Halduskohtu 29.04.2022

otsus nr 3-21-1700). Eluruumi turvalisuse ja privaatsuse suurendamiseks on tehtud kaebajale

mitmeid ettepanekuid, mida ta ei ole soovinud või ei ole pidanud võimalikuks rakendada.

Neid võimalusi kasutamata ei ole alust pidada olemasolevat eluruumi kaebajale ja tema perele

4(9)

3-24-2806

ebasobivaks. Kui kaebajal on raskusi üüri tasumisega, saab ta nõustamiseks pöörduda

vastustaja poole. Eluruumi vahetamine ei muudaks pere võimekust üüri tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et E.C apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (I)

ning seejärel analüüsib apellatsioonkaebuse väiteid ja lahendab apellatsioonkaebuse (II).

I

10. Ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebusele lisatud tõendite haldusasja toimikusse

lisamise küsimuse 07.05.2025 määruses koos apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega ning

võttis uued tõendid asja materjalide juurde ja tagastas korduvalt esitatud tõendid. Kaebaja on

esitanud 29.05.2025 seisukoha lisana 1 (dtl 263) terviseportaali kuvatõmmise, millest nähtub,

et 26.05.2019 on tuvastatud trombofiilia – protrombiini geeni c.20210G>A mutatsioon.

Tõendi põhjal ei ole võimalik aru saada, keda see puudutab, kuid kaebaja seisukoha põhjal

kajastab see tema abikaasa terviseseisundit (st suur risk insuldi tekkeks). Kaebaja 05.06.2025

seisukohale on samuti lisatud mitmeid uusi tõendeid:

–

lisa 1 (dtl 269) – Tallinna Arbu Lasteaia 08.05.2025 teade sõimerühma koha

pakkumisest kaebaja kõige nooremale lapsele;

–

lisad 2 ja 3 (dtl 270–271) – väljavõte kaebaja 31.01.2025 pöördumisest

korteriküsimuses Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ning Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti poole;

–

lisad 4 ja 5 (dtl 272–273) – kaebaja 17.03.2025 e-kiri Lasnamäe Linnaosa Valitsusse

küsimusega, kes on pädev ametnik tegelema tema korteriküsimusega, ning kuvatõmmis

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse veebilehelt, mis sisaldab juhist vastuvõtule pöördumiseks

(vene keeles, tõlge toodud kaebaja 05.06.2025 seisukoha tekstis);

–

lisa 6 (dtl 274) – kaebaja 27.03.2025 e-kiri Lasnamäe Linnaosa Valitsusse, mille

kohaselt teatas võlanõustaja, et ta ei saa kaebaja probleemiga aidata ning kaebajal tuleb

pöörduda linnaosa valitsuse poole;

–

lisa 7 (dtl 275) – OÜ Raadiku Arendus 15.05.2025 üüri ja kommunaalkulude arve, mis

kinnitab, et kaebajal on tekkinud eluasemekulude võlgnevus;

–

lisa 8 (dtl 276–277) – kaebaja 24.04.2025 pöördumine Lasnamäe Linnaosa Valitsusse

seoses eluaseme ja eluasemekulude võlgnevuse probleemiga;

–

lisa 9 (dtl 278–279) – Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 02.05.2025 vastus nr 7-5/1994-2

kaebaja 24.04.2025 pöördumisele.

11. HKMS § 198 lg 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks halduskohtus tuvastatud faktilised asjaolud, mille täiendavat tuvastamist ei pea

ringkonnakohus vajalikuks. Uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on piiratud

(HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohus otsustas 07.05.2025 määrusega lahendada

kaebaja apellatsioonkaebuse lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada

soovi korral täiendavaid seisukohti kuni 05.06.2025. Seda tähtaega on kaebaja järginud. Kuigi

kaebaja taotluse rahuldamata jätmist hinnatakse HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt

keeldumise aja seisuga (11.09.2024), on asjas esitatud ka kohustamisnõue, mille rahuldamise

eeldused peavad olema täidetud mh kohtuotsuse tegemise aja seisuga (nt Riigikohtu

28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Asjas on vaidlus

5(9)

3-24-2806

selle üle, kas vastustaja on õigesti hinnanud, et kaebaja pere abivajadus ei ole muutunud ja

nende üüritav kolmetoaline vanniga korter XXX elamus on kaebaja erivajadusi arvestades

perele jätkuvalt sobiv. Kaebaja ongi uute tõenditega soovinud näidata eeskätt seda, et

olemasolev munitsipaalkorter ei ole temale sobiv pere elukorralduse ega eluasemekulude

suuruse tõttu ning ta on ka kohtumenetluse ajal korduvalt pöördunud vastustaja poole, et oma

probleemi teadvustada ja leida sellele lahendus. Kaebaja 05.06.2025 seisukoha lisadena 1–3 ja

6–9 esitatud tõendid on asjakohased ning need on tekkinud pärast halduskohtu otsuse

tegemist. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel

haldusasja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohus jätab kaebaja 29.05.2025 seisukoha lisa 1 ja 05.06.2025 seisukoha

lisad 4 ja 5 HKMS § 62 lg 2 haldusasja juurde võtmata, sest need tõendid ei oma asja

lahendamisel tähtsust. Olenemata sellest, kas terviseportaali kuvatõmmis kajastab andmeid

kaebaja abikaasa tervise kohta või mitte, ei ole kaebaja olemasoleva munitsipaaleluruumi

sobimatust varasemalt seostanud abikaasa terviseseisundiga, vaid eeskätt enda erivajadustega.

Samuti ei saa pelgalt diagnoosi või geenimutatsiooni tuvastamise põhjal teha järeldust, et

abikaasa tegutsemisvõime on püsivalt piiratud. Vaidluse all ei ole, et kaebaja abikaasal ei

olnud vaidlustatud keeldumise seisuga ning ei ole ka praegu tuvastatud puuet ega töövõime

vähenemist. Kaebaja 05.06.2025 seisukoha lisad 4 ja 5 ei ole asjassepuutuvad, sest vaidluse

lahendamisel ei oma tähtsust, milline konkreetne Tallinna linna asutus või ametnik peaks

kaebaja korteriprobleemiga tegelema. Selle üle, et kaebaja on pikka aega püüdnud oma

eluruumi sobimatust vastustajale tõendada, ei ole vaidlust.

II

13. SHS § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav

sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei

ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele

vastavat eluruumi tagama. SHS § 43 lg 1 p 2 näeb ette, et isikule kasutada antud eluruum

peab vastama isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele ning perekonna suurusele.

Määruse nr 25 § 18 lg 2 p 2 kohaselt võidakse eluruum tagada mh viisil, et linn annab isiku

kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi (sh vajaduse korral kohandatud

eluruumi). Puudub vaidlus, et perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu ei ole kaebaja

võimeline ise eluruumi tagama ja Tallinna linn on alates 2023. a-st võimaldanud perele

munitsipaaleluruumi üürimist XXX elamus (1. korrusel paiknev kolmetoaline korter

üldpinnaga 82 m2). Tallinna Linnavalitsuse 13.03.2024 korraldusega nr 241 (dtl 17) on

üürilepingut pikendatud kuni 13.04.2026, millest järeldub, et vastustaja on tuvastanud kaebaja

jätkuva teenusevajaduse (vt ka määruse nr 25 § 18 lg-d 18–19, 21). Lasnamäe linnaosa

eluasemekomisjoni 22.03.2023 koosoleku protokolli nr 5-12/5 väljavõttest (dtl 46–47)

nähtuvalt on komisjon aktsepteerinud kaebaja taotlust jätta ta XXX elamus pakutud eluruumi

vastuvõtmisele vaatamata endiselt munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorda, et oodata korteri

vabanemist perekonna igapäevaste liikumiskohtade läheduses (nt Medicum tervisekeskus

aadressil Punane tn 61 / Vilisuu tn 6; Tallinna Arbu Lasteaed aadressil Arbu tn 15).

Haldusasjas nr 3-21-1700 on samuti selgitatud, et Raadiku tänaval asuv munitsipaaleluruum

võiks kaebajale olla ajutine lahendus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 otsus, p 12;

Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus, p 28).

14. Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on kaebaja 08.04.2024 taotluse

(dtl 113) alusel õigesti hinnanud pere abivajadust. Vaidlust ei ole selles, et pere abivajadust on

hinnanud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 18.04.2024 (dtl 114–

116) ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 05.08.2024 (dtl 124–132). Mõlemas hinnangus

6(9)

3-24-2806

on kokkuvõtlikult leitud, et praegust eluruumi on võimalik oskusliku planeerimise ja

abivahendite kasutamisega muuta privaatsemaks ja turvalisemaks, mistõttu vastab eluruum

üldiselt pere erivajadustele. Siiski on 18.04.2024 hinnangu kokkuvõttes mööndud, et

olemasoleva korteri kommunaalmaksed on pere sissetulekutega võrreldes liiga suured. Samuti

nähtub 05.08.2024 hinnangust, et abikaasade terviseseisundi tõttu tuleb liikumiseks sagedasti

kasutada taksot (sh raskete toidukottide kojutoomiseks) ning hindaja on soovitanud kaaluda

kullerteenust. Nende hinnangute põhjal leidis Lasnamäe Linnaosa Valitsus 11.09.2024

vastuses nr 7-5/3588-1 (dtl 134), et kaebaja pere abivajadus ei ole muutunud ning

olemasolevat eluruumi on mõningate kohanduste abil võimalik muuta turvalisemaks ja

mugavamaks. Kohtumenetluses on vastustaja rõhutanud, et määruse nr 25 § 18 lg-st 20

tulenevalt eeldab inimese kasutusse teise, sobivama eluruumi andmine, et pere koosseis või

inimese abivajadus on olulisel määral muutunud, kuid selliseid asjaolusid ei esine.

15. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et kaebaja pere koosseis ega abivajadus ei

ole XXX eluruumi vastuvõtmise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Pere kolmas laps sündis

küll alles pärast Raadiku tänavale kolimist, kuid eluasemekomisjon arvestas 22.03.2023

protokolli kohaselt mh asjaoluga, et kaebaja abikaasa oli sel ajal kolmanda lapse ootel.

Kaebajal tuvastatud puudega (vt Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2022 otsus nr P26O-2022-

89473 – dtl 67–68) ja töövõime puudumisega (vt Eesti Töötukassa 25.10.2021 otsus nr TVH/

21/042885 – dtl 63–65) seotud asjaolud ei ole samuti muutunud. Kaebaja abikaasal oli

varasemalt tuvastatud osaline töövõime, kuid praegusel ajal ei ole tal töövõime vähenemist

tuvastatud, kuigi kaebaja selgitusel on abikaasal jätkuvalt terviseprobleeme. Vastustaja ja

halduskohus on lisaks õigesti märkinud, et õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda, et

talle antakse üürile konkreetne eluruum, mis kaebaja hinnangul vastab pere vajadustele kõige

paremini (sh tubade arvu ning sisseseade osas). Olemasoleva eluruumi vastavust perekonna

vajadustele on pädev hindama vastustaja ja kuigi seejuures tuleb arvestada mh taotleja

selgitusi, ei ole need hinnangu andmisel siiski määravad. Sedalaadi hindamisotsus allub

samas täiel määral kohtulikule kontrollile (vrd Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p

20).

16. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja lähtunud põhjendamatult eeldusest, et XXX

eluruumi vastuvõtmisega tunnistas kaebaja ise selle varem pere vajadustele vastavaks, ning

vastustaja keskendus seetõttu eeskätt küsimusele, kas kaebaja pere abivajadus on varasemaga

võrreldes oluliselt muutunud. Samuti on vastustaja põhjendanud, et olemasolevat eluruumi on

võimalik kohandustega muuta kaebaja erivajadusi arvestades sobivamaks ja mugavamaks,

kuid pole sisuliselt hinnanud seda, kas viidatud kohandused oleksid ka tegelikult piisavad ja

reaalselt teostatavad. Medicum Perearstikeskus AS perearsti 13.06.2024 tõendist nr 106557

(kehtib kuni 13.06.2029 – dtl 85) nähtuvalt peaks epilepsiadiagnoosiga patsiendi eluase olema

võimalikult turvaline, sh vajalik dušikabiini ja spetsiaalsete kummiplaatide paigaldamise

võimalus, samuti peaks patsiendi jaoks olema eraldi ruum, kus vähendatakse epilepsiahoo

tekkimist soodustavaid provotseerivaid tegureid ning kus on võimalik epilepsiahoogu ohutult

taluda ja sellest taastuda.

17. XXX korteri pesuruumis on olemas kardinaga dušinurk (dtl 84), kuid nii elamu halduri

selgituse (dtl 60) kui ka üürilepingu tingimuste (vt p-d 9.1–9.2, 13 – dtl 21–33) ja XXX

kodukorra (vt p 10 – dtl 34–42) kohaselt ei ole korterites ümberehitustööd lubatud ning muud

parendused ja muudatused (nt keraamiliste plaatide asendamine kummiplaatidega) on

võimalikud ainult üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul, kusjuures üürnikult võidakse

hiljem nõuda endise olukorra taastamise kulude hüvitamist. Korterisse ei ole võimalik lisada

vaheseinu ja vaheuksi, mistõttu saaks kaebajale vajaliku ruumi eraldamiseks kasutada üksnes

mööblit või sirmi, kuid pole arusaadav, kuidas oleks sellisel viisil võimalik tõhusalt

7(9)

3-24-2806

vähendada epilepsiahoo tekkimist soodustavaid tegureid (nt tagada rahulik uni ja stressivaba

keskkond). 18.04.2024 hinnangus on välja toodud, et kaebajal esineb suuremaid

krambihoogusid 7–8 korda kuus ning igal nädalal ka väiksemaid hoogusid. Kuna tegemist on

munitsipaaleluruumiga, siis pidid vastustajale olema muudatuste tegemise võimalused teada,

kuid 11.09.2024 vastusest ei nähtu, et nendega oleks arvestatud, vaid pigem on üldistavalt

viidatud abivahendite kasutamise ja eluruumi kohandamise võimalusele.

18. Toimiku materjalide põhjal ei ole äratuntav, et kaebaja 08.04.2024 taotluse

lahendamisel oleks võetud arvesse, et eluasemekomisjon oli 22.03.2023 otsuse tegemisel

aktsepteerinud, et kaebaja nõustus korteriga XXX elamus ajutise lahendusena.

Eluasemekomisjon pidi järelikult möönma, et kõnealune eluruum ei pruugi täielikult vastata

kaebaja pere vajadustele. Tallinna Ringkonnakohus on 10.02.2023 otsuses nr 3-21-1700 (p

21) eluasemekomisjoni otsuse liigitanud eelhaldusaktiks üürilepingu sõlmimise korralduse

suhtes. Seega ei saanud vastustaja võtta aluseks eeldust, et kaebaja soovib üksnes varem

endale sobivaks tunnistatud eluruumi (vt määruse nr 25 § 18 lg 14) tingimuste parandamist,

mille jaoks peaks määruse nr 25 § 18 lg 20 kohaselt olema pere koosseis või inimese

abivajadus olulisel määral muutunud. Nimetatud säte ei saa välistada ega takistada kaebajale

kui eluruumi vajajana ootele jäänud isikule määruse nr 25 § 18 lg 10 alusel teise eluruumi

pakkumist, mis vastab tema tegelikele vajadustele.

19. Kaebaja on täiendavalt pidanud XXX eluruumi perele ebasobivaks selle asukoha tõttu,

eeskätt tulenevalt asjaolust, et kuivõrd elukoht jääb küllaltki kaugele perearstikeskusest ja

lapse lasteaiast ning kaebajal on terviseseisundi tõttu keeruline kasutada bussitransporti, siis

tuleb neil pidevalt kasutada ringiliikumiseks taksot, mis on pere niigi keerulist majanduslikku

olukorda arvestades ülemäära koormav ja raskendab oluliselt nende toimetulekut. Samuti on

kaebaja toonud probleemina välja selle, et üürihind XXX elamus on kordades kallim kui nn

vanema elamufondi puhul. Asjaolule, et olemasoleva korteri kommunaalmaksed on liiga

suured, on tähelepanu juhitud mh 18.04.2024 hinnangu kokkuvõttes. Kaebajal on praeguseks

tekkinud ka suur üüri ja kommunaalkulude võlgnevus (dtl 275). Halduskohus ja vastustaja on

küll iseenesest õigesti välja toonud, et toimetuleku ja sotsiaaltranspordi (sh taksoveoteenuse)

tagamiseks oleks kaebajal võimalik taotleda vastustajalt teist liiki sotsiaalteenuseid või -

toetusi, kuid sellest ei saa järeldada, et eluasemekulude suurust ja eluruumi asukohta ei tulegi

sobivuse hindamisel üldse arvesse võtta või see ei omaks olulist tähtsust. Kui eluruumi

tagamise teenuse abil on võimalik saavutada eluruumi vajava isiku ja tema perekonna jaoks

elamistingimused, mille puhul ei oleks neil vajadust täiendava sotsiaalhoolekandelise abi

järele (nt saaks vajalikud igapäevased toimetused nagu lapse lasteaeda viimine ja sealt

toomine ning perearsti külastus teha lühikese jalutuskäiguna), peaks see olema ka vastustaja

jaoks eelistatavaks lahenduseks.

20. Kokkuvõtlikult on Lasnamäe Linnaosa Valitsus jätnud 11.09.2024 vastuse koostamisel

arvestamata olulise asjaolu, et eluasemekomisjoni 22.03.2023 otsusest tulenevalt oli kaebaja

jätkuvalt ootel eluruumi vajajana, mistõttu tuli kaebaja ja tema perekonna abivajadust hinnata

laiemalt kui määruse nr 25 § 18 lg-s 20 sätestatust lähtudes. Vaidlustatud keeldumisest ei

nähtu, et vastustaja oleks üldse sisuliselt hinnanud võimalust vahetada XXX korter kaebaja ja

tema pere vajadustele paremini vastava eluruumiga nt Laagna asumis või mujal lähikonnas.

Vastuses puuduvad näiteks andmed, et Tallinna linna omandis ei ole üldse sobivaid kortereid

või ei ole need pakkumiseks vabad ning ka ei vabane lähemas tulevikus. Kaebaja ei saa nõuda

eluruumi tagamist kindlas elamus (nt Vikerlase tn 15), kuid tal on õigus sellele, et vastustaja

hindaks tema abivajadust ja vajadustele vastava eluruumi tagamise võimalust igakülgselt.

8(9)

3-24-2806

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb E.C apellatsioonkaebus rahuldada ja

Tallinna Halduskohtu 10.01.2025 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse,

millega rahuldab E.C kaebuse, tühistab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 11.09.2024 vastuse ja

kohustab Tallinna linna lahendama kaebaja 08.04.2024 avalduse uuesti.

22. E.C on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot,

kuid ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kanda

vastustajal. Seega tuleb Tallinna linnalt mõista kaebaja kasuks välja riigilõivukulu katteks 40

eurot. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel

nende endi kanda.

23. Kuna otsus sisaldab kaebaja tervist ja eraelu puudutavaid andmeid (sh sotsiaalse kaitse

vajadust – vt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 8), siis tuleb otsuse avaldamisel asendada

kaebaja nimi ja elukoha aadress tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)