2-24-144712/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-144712

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-144712

Tsiviilasi

Jõgeva Vallavalitsuse hagi Z.D vastu rahalise

võlgnevuse tasumise nõudes

Hagihind

609,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jõgeva Vallavalitsus (registrikood: 77000401;

aadress: XXX-i xxx XXX), telefon XXX, e-post:

Kostja: Z.D (isikukood: XXX ; elukoht rahvastikuregistri

järgi kuni 05.01.2025: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX xxx, XXX), telefon XXX, e-post:

Menetlusviis

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõgeva Vallavalitsuse hagi.

2. Mõista kostjalt Z.D välja hageja Jõgeva Vallavalitsuse kasuks põhivõlg 609,25

eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt Z.D-lt hageja Jõgeva Vallavalitsuse kasuks välja riigilõiv 175

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Vallavalitsus esitas 05.12.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (dtl 5-6) Z.D vastu võla, s.o põhinõue 609,25 euro nõudes. Kohus tegi 06.12.2024.

1 (8)

a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Kohus määrusega 17.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 19-20). Võlgnik Z.D esitas

21.01.2025. a nõudele vastuväite (dtl 24-27). Esitatud vastuväites märgib Z.D, et üürileping

võib olla algusest peale kehtetu, kuna Jõgeva Vallavalitsus varjas tema eest olulist infot

kaasüürniku vaimses seisundi kohta. Kaasüürniku käitumise ja rünnakute tõttu muutus

üüripinna kasutamine võimatuks. Z.D on Jõgeva Vallavalitsust teavitanud, et alates juulist

2024 ei ole ta üüripinda kasutanud. Peale juunikuu eest esitatud arve ei ole esitatud arvetel

alust. Z.D-l on vastunõue vallavalitsuse vastu tasumata arvete summa ulatuses koristus- ja

hooldusteenuse eest, mida Z.D on olnud sunnitud osutama, kuna kaasüürnik ei pidanud

puhtust, ei kasutanud tualetti. Z.D ütles KOV töötajatele, et tema teenused on tasulised.

2. Jõgeva Vallavalitsus esitas 11.02.2025. a Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu võla nõudes

(dtl 32-34). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Z.D 30.04.2024. a üürilepingu nr 5-

2/2024/22 eluruumi tagamise teenuse osutamiseks. Üürileandja andis tähtajaliselt alates

01.06.2024 kuni 31.05.2025 üürniku kasutusse korterist aadressil XXX

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx- osa proportsionaalse pinnaga 23.55 m2 (tuba nr 2,

ühiskasutuses olev köök, esik, vannituba ja WC). Eluruum anti üürnikule üle ja pooled

allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti 29.05.2024. Üürilepingu (p.2.1.) järgi pidi üürnik

tasuma üüri 2,50 eurot ruutmeetri kohta ja kõrvalkulud: prügivedu, vee- ja

kanalisatsioonikulu, kütte kulu, eluruumi elekter ja üldkasutatavate ruumide elekter. t.

Üürilepingu punkti 2.3 järgi oli üürnik kohustatud tasuma igakuiselt üüri ja kõrvalkulud

üürileandja poolt esitatud arve alusel ja arvel märgitud tähtajaks. Hageja esitas igal kuul

kostjale arve eelmise kuu eest, kuid alates esimesest arvest ei ole kostja neist ühtegi tasunud.

Üürilepingu punkt 4.3.1 andis üürileandjale õiguse ühekuulise etteteatamisega leping üles

öelda, kui üürnik on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kaks järjestikust kuud üüri või

kõrvalkulud tasumata. Hageja saatis kostjale hoiatuskirja üürilepingu ülesütlemise kohta.

Kostja arveid ei tasunud. Hageja kirjaga 04.10.2024 teatas kostjale, et ütleb temaga sõlmitud

üürilepingu üles lepingu p.4.1. alusel ja kostjal on kohustus üüripind vabastada ja

üürileandja esindajale üle anda hiljemalt 14.10.2024. Kostja määratud ajaks üüripinda üle ei

andnud, kostjaga kontakti saada ei õnnestunud. Kostjal on täielikult tasumata viis arvet

kuupäevadega 30.06.2024-31.10.2024 kokku summas 609,25 eurot.

Arved on koostatud Jõgeva Vallavalitsuse raamatupidamisprogrammis, saadetud kostjale e-

posti teel aadressile xxx, kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta pole arveid kätte saanud ja

vaidlus puudub ka selle üle, et kostja eluruumi tegelikult kasutas. Kostjal oli kohustus arved

tasuda. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 108

lg.1 alusel, kõik kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Hageja nõue on viie täielikult

tasumata arve summa 609,25 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagilt tasunud

riigilõivu 175 eurot.

Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta (dtl 107-111) ei nõustu kostja vastuväidetega

hagile. Hageja leiab, et kostja laimavad väited vallavalitsuse sotsiaaltöötajate töö halva

kvaliteedi kohta ei puutu käesolevas hagimenetluses asjasse. Hageja võlaõiguslik nõue

tuleneb arvete mittetasumisest kostja poolt. Kostja oli enne üürilepingu sõlmimist talle

eraldatava eluruumi kohapeal üle vaadanud, selle kasutustingimustega tutvunud, ta oli teadlik,

et jagab korterit korterinaabri xxxxxxxx, kostjal ei olnud vastuväiteid. Hageja ei ole varjanud

kostja eest infot korterinaabri vaimse tervise kohta, korterinaabri xxxxxxxx on võimalik ühes

korteris elada. Kostja tutvus enne üürilepingu sõlmimist eluruumi ja selle kasutamise

tingimustega, sõlmis täiesti vabatahtlikult üürilepingu, kus oli muuhulgas lahti kirjutatud üüri

ja kommunaalteenuste eest tasumise põhimõtted ja võttis aktiga eluruumi oma kasutusse.

2 (8)

Arvete tasumiseks rahaliste võimaluste puudumise leevendamiseks on kohalikus

omavalitsuses on alati toiminud sotsiaaltoetuste ja –teenuste süsteem ja abi saab taotleda iga

abi vajav füüsiline isik ise. Kuna kostja ei olnud üürilepingut üles öelnud, oli hagejal kuni

omalt poolt lepingu ülesütlemiseni täielik õigus arveid esitada ja teha seda lepingus

kokkulepitud tingimustel. Hageja selgitab arvetel märgitud summade kujunemist: need

summad pärinevad korteriühistu poolt korteri kohta esitatud arvetelt ja nii elektrimüüja kui

ka võrguteenuse osutaja poolt vallavalitsusele esitatud arvetelt. Korteri kohta arvel esitatud

summad jagatakse üürnike vahel. Tulenevalt kostjaga sõlmitud üürilepingust tasub

üürnik korteriühistu arvest (1/2 osas korteri kohta arvestatust) haldusteenuse ja prügiveo eest

ning vee- ja kanalisatsioonikulu, valla kui omaniku kanda jääb remondifondi, fassaadi

remondifondi ja reservfondi maksed. Elektrimüüja ja võrguteenuse osutaja arve jagatakse

mõlema üürniku vahel võrdselt 1/2 osaks. Kostja etteheide, et tegelikult elas koos xxxxxxxx

korteris ka kolmas isik, on hageja jaoks ootamatu. Samas kasutas ka kostja kasutuses olevat

eluruumi kogu aeg ka kostja poeg ja seda ei ole arvestatud kostjale arve koostamisel. Nii

koheldi mõlemat üürnikku võrdselt. Hageja on seisukohal, et kostja väited korterinaabri pärast

eluruumi kasutamise võimatuse kohta on alusetud ja ilmselgelt liialdatud. Seetõttu ei ole

hageja kaalunud kostja üüri tasumisest vabastamist või üüri alandamist võlaõigusseaduse §

296 lõigete 1 või 2 alusel. Hageja möönab, et kostja on tõepoolest saatnud

sotsiaalosakonnale hulgaliselt kirju, milles muuhulgas kirjutab ka, et ta ei saa eluruumi

kasutada, ei ole siiski tõendatud, et ta ka tegelikult seda ei teinud.

Hageja ei aktsepteeri kostja poolt hagi vastusele lisatud arvet nr S1 (korteris elava teise isiku

järel koristamise eest). Tegemist on fiktiivse arvega, mille tasumiseks varasemalt

kokkulepped puuduvad. Võlaõigusseaduse § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud

ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid

maksta pärast iga vastava

ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul

arvestati

üüri kuu kohta, seega esitati arved üks kord kuus ja need tuli tasuda arvel märgitud

tähtpäevaks

(üürilepingu punktid 2.1-2.3). Üüri suuruse muudatust kostja ei ole taotlenud ja VÕS § 302

lg.2, lg.3 kohast üüri alandamise vaidlust algatanud ei ole.

Lõppseisukohtades (dtl 137) palub hageja hagi rahuldada. menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Kohus võttis hagi 14.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama (dtl 48-49).

4. 18.02.2025. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (dtl 50-60, lisad dtl 61-85).

Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnista. Kostja vastuväited on grupeeritavad järgmiselt:

4.1. üürile antud ruumides elamine osutus võimatuks samas korteris elava isiku vaimse

seisundi tõttu. Kostja on kaasüürniku käitumisest teavitanud Jõgeva Vallavalitsust ja

Sotsiaalkindlustusametit.

4.2.eluruumiga seotud kulude tasumine ei olnud kostjale jõukohane.

4.3.kostja oli sunnitud koristama kaasüürilise järelt, selle kohta esitatud kostja poolt teenuse

arve nr S1 summas 95 eurot.

4.4. kostja kasutas üürile antud eluruume ainult juunis 2024.

3 (8)

5. Kohus saatis 30.04.2025 pooltele kirja (dtl 102-103), milles selgitas tõendamiskoormist ja

asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

6. Kostja saatis 27.04.2025. a kohtule täiendava seletuse (dtl 86-87), milles viitab Jõgeva

VV ametnike viisakusetusele, tööülesannete täitmata jätmisele ja tema enda läbipõlemisele.

Kostja ei ole enam võimeline selle asjaga tegelema.

7. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus 26.05.2025 pooltele

saadetud kirjas selgitas nõude lahendamise õiguslikke aluseid ja lõpetas asja sisulise

arutamise. Kohus andis pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad ja teatas kohtulahendi

tegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kui üürileandja ja kostja kui üürnik sõlmisid

30.05.2024. a tähtajalise üürilepingu nr 5-2/2024/22 eluruumi tagamise teenuse osutamiseks

(dtl 36-38). Lepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil

XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Eluruum antakse üürniku kasutusse tähtajaliselt 1.juunist

2024 kuni 31.maini 2025. Üürilepingu p.1.4. viitab VÕS § 272 lg.4 p.4, mille järgi ei kohaldu

lepingule võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu, kuna eluruum antakse

üürile sotsiaalteenusena. Üürilepingu p.2 sätestab üürniku kohustused, s.h. p.2.1. tasuda

eluruumi kasutamise eest üüri 2,50 eurot ruutmeetri kohta ja p.2.2. lisaks üürile tasuma

eluruumi ja üldkasutatavate ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud: prügivedu, vee- ja

kanalisatsioonikulu, kütte kulu, eluruumi elekter ja üldkasutatavate ruumide elekter.

Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest,

teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Üürilepingu p.2.6.

sätestab üürniku kohustuse informeerida enda ajutisest äraolekust (üle ühe kalendrikuu)

eelnevalt Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaalosakonda. Üürniku või tema täisealise

perekonnaliikme äraolek ei vabasta neid ühegi lepingujärgse kohustuse täitmisest juhul, kui

sotsiaalosakonda ei ole eelnevalt informeeritud. Üürilepingu p.2.10. järgi on üürnikul

kohustus lepingu lõppemisel eluruumi vabastamisel anda üle korras eluruum ja vabastada

eluruum isiklikest asjadest. Üürilepingu p.4 näeb ette lepingu lõppemise tingimused, s.h.

p.4.2. Üürnikul on igal ajal õigus leping üles öelda, teatades sellest üürileandjale vähemalt üks

kuu ette. Lepingu p.4.3. sätestab üürileandja õiguse öelda leping üles ühekuulise

etteteatamistähtajaga (p.4.3.1.) kui üürnik on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kaks

järjestikust kuud üüri või kõrvalkulud tasumata.

Eluruumi valdus anti kostjale üle 29.05.2024. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 40).

Seega on oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 mõttes.

VÕS § 271 sätestab: Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Kohus selgitab, et üürileping on tasuline kestvusleping.

VÕS § 272 lg.4 järgi Elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: (p.4)

üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu

avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud

üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule

teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest.

4 (8)

Et kostjale on eluruum antud üürile eluruumi tagamise teenuse osutamiseks, on

selgesõnaliselt kirjas pooltevahelise üürilepingu pealkirjas, lepingu p. 1.1. ja p.1.4. Ka

sellise eluruumi kasutusse andmine, mis on märgitud VÕS § 272 lg.4 p.4 on tasuline

kestvusleping. Sellisele kasutuslepingule kohaldatakse rendilepingu kohta ja täiendavalt

üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu kohta sätestatust ei tulene teisiti.

10. Asjas ei ole vaidlustatud hagiavalduses esitatud väiteid, et hageja hoiatas 13.09.2024.a

kirjaga kostjat, et kui ta ei ole hiljemalt 30.09.2024 tasunud üürilepingu alusel esitatud

arveid, ütleb Jõgeva Vallavalitsus 14.10.2024.a üürilepingu üles ja et 04.10.2024 teatas

hageja kirjaga kostjale, et ütleb temaga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles lepingu

p.4.3.1. alusel ja et kostjal on kohustus üüripind vabastada ja hagejale üle anda hiljemalt

14.10.2024.

11. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et pooltevaheline üürileping

oleks lõpetatud või üles öeldud enne kui seda tegi hageja 04.10.2024.a kirjaga. VÕS § 354

sätestab, et ruumide rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. Kostja vastusest kohtule ja selle lisadest selgub, et kostjal on kriitika kaasüürilise

käitumise suhtes, kuid kostja vastusest ei nähtu et ta oleks üürilepingu üles öelnud ja sellest

üürileandjat ehk Jõgeva Vallavalitsust teavitanud ja kasutatava eluruumi vabastanud. Kostja

vastusest nähtub, et kostja kasutas talle üürile antud eluruumi juunis 2024 (dtl 53), juulis-

augustis-septembris 2024 (kirjeldused dtl 57-59). Kostja kinnitab (dtl 59), et tal on seal toas

oma asjad, tal pole neid kuhugi viia, asjad jäävad sinna, ruume ja võtmeid pole saanud üle

anda.

Seega on põhjendatud lugeda, et hageja ja kostja vahel eluruumi tagamise teenuse

osutamiseks sõlmitud üürileping kehtis seni, kuni hageja selle erakorraliselt üles ütles

04.10.2024.a. Hageja lõpetas arvete esitamise kostjale 31.10.2024.

13. Hageja on esitanud kostjale arved nr 6867 30.06.2024 summas 122,73 eurot, arve nr

7583 31.07.2024 summas 104,98 eurot, arve nr 8778 30.08.2024 summas 129,83 eurot, arve

nr 9964 30.09.2024 summas 124,34 eurot ja arve nr 11098 31.10.2024 summas 127,37 eurot.

Dtl 41-45. Igal arvel on märgitud tasumise tähtaeg ja kulukirjed: vee- ja kanalisatsioonikulu,

elektrikulu, haldusteenus, prügivedu, ruumide rent, küte. Arvetel olevate kulukirjete

selgitamiseks on hageja esitanud 2024.a augustikuu arve najal näite (dtl 128-131), mille abil

on kontrollitav, kuidas on kostjale esitatud arvele nr 8778 tekkinud summad. Nii on

kontrollitav, et elektrikulu summa (arvel 42,96 eurot) on tekkinud AS Elektrilevi poolt

esitatud arvest (dtl 130) ja AS Alxela poolt esitatud arvest (dtl 131), millel näidatud

elektrikulu kokku on 85,922 eurot, sellest ½ on 42,96 eurot. Korteriühistu poolt esitatud

augustikuu arve selle korteri kulude kohta (dtl 129) näitab, et vee- ja kanalisatsioonikulu

kokku on olnud 45,42 eurot, kostjale esitatud arvel on sellest summast pool ehk 22,71 eurot.

Ruumi rendihind 58,88 eurot on kostja kasutuses olevate ruumide pinna (23,55 m2) ja

üürihinna (2,50 eurot ruutmeetri kohta) korrutis. See tähendab, et hageja on esitanud kostjale

arved vastavalt üürilepingus kokku lepitud üürihinnale ja kõrvalkulude maksumusele

korteriühistu ja teenuseosutajate poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei ole tasunud ühtki

temale esitatud viiest arvest ja seega on kostja poolt tasumata üüri ja kõrvalkulude maksumus

kokku summas 609,25 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole neid arveid tasunud.

14. Kuna kostja ei ole tasunud 2024.a juunikuu, juulikuu, augustikuu ja septembrikuu arveid,

on hageja õigustatult ja lepingu p.4.3.1. alusel öelnud üürilepingu erakorraliselt üles

oktoobris 2024, esitades selle kohta eelnevalt hoiatuse septembris 2024. Analoogset

5 (8)

õigussuhet- eluruumi üürilepingut reguleeriv VÕS § 313 lubab üürilepingut erakorraliselt

üles öelda.

Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda kasutuses oleva eluruumi eest üüri

ja ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid, sellega on kostja pooltevahelist üürilepingut

rikkunud (rikkunud raha maksmise kohustust) ja hagejal on õigus kasutada

õiguskaitsevahendit VÕS § 108 lg.1 järgi - nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud

nõude mõista kostjalt välja Jõgeva Vallavalitsuse kasuks põhivõlg 609,25 eurot, nõue kuulub

rahuldamisele.

15. Puutuvalt kostja vastuväidetesse (käesoleva lahendi p.4) märgib kohus järgmist.

4.1. üürile antud ruumides elamine osutus võimatuks samas korteris elava isiku vaimse

seisundi ja käitumise tõttu. Kostja on kaasüürniku käitumisest teavitanud Jõgeva

Vallavalitsust ja Sotsiaalkindlustusametit. Asjas ei ole vaidlust, et kostjale anti üürilepinguga

kasutada eluruum kohaliku omavalitsuse poolt eluruumi tagamise teenuse osutamisena.

Eluruumide puhul, mida kohalik omavalitsus annab üürile oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks eluruumi hädasti vajavatele isikutele, ei kohaldata eluruumide üürimise

sätteid, see on kirjas VÕS § 272 lg.4 p.4 ja märgitud ka hageja ja kostja vahelises

üürilepingus. Isikute hulka, kes sellisel alusel eluruumi kasutada saavad, ei kuulu üksnes

sotsiaalselt vähekindlustatud isikud, vaid ka muud eluruumi hädasti vajavad isikud, nt

tervisehäirega isikud, kes ei suuda endale ise eluruumi leida või tagada. Selles õigussuhtes –

kohaliku omavalitsuse õigussuhe isikuga, kes hädasti vajab eluruumi- võetakse arvesse

sotsiaalhooldusõiguse valdkonna õigusnorme. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5

lg.2 järgi Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja

efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Hüvitise

all SÜS § 12 lg.1 p.2,§ 14 p.2 tähenduses mõeldakse ka asja isiku kasutusse andmist.

Praegusel juhul on kostja kasutusse antud vastav eluruum ja kostjat on teavitatud sellest, et

talle antakse kasutada ühiskasutuses olev eluruum (lepingu p.1.2). Kostja on lepingu

sõlmimisele eelnevalt olnud teadlik korterit kasutavast teisest üürnikust. Sama korterit

kasutava kaasüürniku terviseprobleemidest ja tema käitumisharjumustest detailselt ülevaate

andmine ei kuulu üürilepingu ega kasutuslepingu sisusse. Isik, kellele antakse eluruum

kasutusse sotsiaalhoolekandelise hüvitisena SÜS § 15 p.2 tähenduses, ei saa eeldada, et

kaasüürnikul puuduvad igasugused tervise-, käitumis- vm igapäevase toimimisega seotud

probleemid. Ka sellistel isikutel on õigus saada eluruum eluruumi tagamise teenuse raames,

olenemata nende käitumishäiretest ja kostja ei saa selles osas tingimusi seada. Pooltevahelise

üürilepingu p.5 on kirjas, et üürileandjal on õigus kokkuleppel üürnikuga anda üürniku

kasutusse teine eluruum kui punktis 1.2. märgitu. Asja materjalist, s.h. kostja saadetud

menetlusdokumentidest nähtub, et kostja on varasemalt tema kasutada olnud korteri puhul

(Sauna tn) seda võimalust kasutanud. Kostjal on õigus oma huvide kaitseks leping üles öelda

(pooltevahelise lepingu p.4.2) või taotleda temale teise eluruumi andmist (lepingu p.5).

Käesolevas asjas ei ole kostja neid võimalusi kasutanud.

4.2.eluruumiga seotud kulude tasumine ei olnud kostjale jõukohane. Pooltevahelises

üürilepingus on kirjas üüri suurus- 2,50 eurot ruutmeeter. Kostjale esitatud arvetelt nähtub,

et üür (58,88 eurot kuus) moodustab umbes poole igakuisest arvest. Seega oli kostjale juba

üürilepingu sõlmimisel teada üüri suurus ja võimalus sellega arvestada lepingu sõlmimisel.

Kostja üürilepingu sõlmimisel ei saanud eeldada, et kommunaalteenuseid (elekter, vesi,

kanalisatsioon, küte) ta korterit kasutades ei tarbi ja nende eest tasuma ei pea. Kostja on

korduvalt kohtule (ja muudele asutustele) saadetud kirjades rõhutanud oma pikka

raamatupidamistöö kogemust, seega oli tema kogemuse juures talle kaasnev kulu

ettenähtav. Õiguskirjanduses (Võlaõigusseaduse II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019,

lk.248) märgitakse VÕS § 272 lg.4 p.4 juhtumite kohta (üürilepingud, mille esemeks on

6 (8)

eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele

isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi

sihtotstarbest.), et nende lepingute puhul üürnik ei saa vaidlustada ei üüri suurust ega üüri

tõstmist või suurenemist.

Hageja on kostjale 18.07.2024 saadetud kirjas (dtl 115) selgitanud kostjale võimalust

taotleda täiendavat sotsiaalabi ja muid teenuseid, samuti 29.05.2024 kirjas võlgade

tekkimise puhuks (dtl 116).

Kostja on esitanud kohtule nimekirja kuupäevadest ja majutusasutustest (dtl 58), kus ta

üürilepingu kestmise ajal ööbis ja tasus majutuse eest, tegemist on märkimisväärsete

summadega, mis ületavad hagejalt kostjale esitatud arvete summad. See osutab, et kostja

viide eluruumiga seotud kulude ülejõukäivusele ei ole siiras. Majutused, mida kostja on

kasutanud ja mille eest tasunud seoses koolitusega või täiendõppega või Tallinnas või Tartus

viibimisega ei ole seostatavad käesoleva vaidlusega hageja ja kostja vahel.

4.3.kostja oli sunnitud koristama kaasüürilise järelt, selle kohta esitatud kostja poolt Jõgeva

Vallavalitsusele teenuse arve nr S1 summas 95 eurot (dtl 60). Arvelt nähtub, et teenuste

kirjeldusena märgitakse xxxxxxxxxx- ruumide koristamist, s.h. kaasüürniku xxxx uriini ja

rooja koristamist, xxxxxxxx tegelemist sotsiaaltöötaja asemel. Arve on dateeritud 31.08.2024,

maksetähtaeg 04.03.2025. Arvel on märgitud, et sellise teenuse tasumiseks kokkulepe

puudub, sama kinnitab ka hageja, kes ei nõustu arvet aktsepteerima ja tasuma.

Kohus on seisukohal, et arve esitamine ja selle alusel tasaarvestuse tegemine on VÕS § 297

lg.1 järgi lubatav elu- või äriruumide üürniku ja üürileandja vahelises suhtes, kui üürnik on

tasaarvestuse kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.

Käesolevas asjas ei ole tegemist elu- või äriruumide üürisuhtega, see tuleneb VÕS § 272 lg.4

p.4 ja on selgesõnaliselt kirjas pooltevahelises üürilepingus p.1.4, mistõttu sellisele sättele

(VÕS § 297) tugineda ja tasaarvestusnõuet esitada ei saa. Ka esinevad VÕS § 297 lg.2

tulenevad tasaaarvestusnõuet välistavad asjaolud.

4.4. kostja kasutas üürile antud eluruume ainult juunis 2024. Kohus on eespool p.12

näidanud, et asjas esitatud väited ja tõendid kinnitavad, et kostja kasutas talle üürile antud

ruume ka järgnevatel kuudel pärast juunit 2024. 18.02.2025 kohtule saadetud kirjas kirjutab

kostja (dtl 59), et tema asjad on seal toas, tal ei ole neid kuhugi viia, mis viitab, et ruumid on

viidatud kuupäevalgi veel kostja kasutuses.

16. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole

esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi osaliselt või

tervikuna rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata arvete summa,

põhivõlg 609,25 eurot.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse

kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude

7 (8)

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, millest 65

eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 110 eurot hagi esitamisel (dtl 46, 6,8). Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

8 (8)