2-24-143162/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143162

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2226,10 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja P M

Kostja: A T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-24-143162

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1839,75 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 08.04.2025

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) Harju Maakohtule hagi A Ti vastu

võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS

ja kostja A Ti vahel 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust

1418,10 eurot, intresse 226,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

388,59 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1418,10

eurot) alates 25.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Kostja ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.01.2022 krediidilepingu nr xxx

krediidilimiidiga 2000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 50,45% aastas: krediidilimiit 2000

eurot, intressimäär 35,40% aastas, viivisemäär 35,40% aastas, tagasimaksete arv 60,

maksepäev iga kuu 15. kuupäev.

5. Kostja sai 13.01.2022 krediiti kokku 2000 eurot.

6. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:

klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See

tähendab, et kliendi arve on 0,10% päeva intressist (nt saadud krediit 2000 x 0,10% = 2 eurot

päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 2000 / 60 =

33,33 eurot).

7. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1882,19 eurot, millest põhiosa

katteks arvestati 581,90 eurot, meeldetuletustasude katteks 55 eurot, kiire väljamakse tasu

katteks 15 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 7,42 eurot ja intressi katteks 1222,87 eurot.

Kostja teostas viimase tagasimakse 01.02.2024.

8. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja 01.07.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, millega kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks

kuni 15.07.2024. Kostjat hoiatati, et krediidiandja käsitleb teadet lepingu ülesütlemise

tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral

loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust

tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o

15.03.2024, 15.04.2024 ja 15.05.2024 maksetega. Esialgne võlausaldaja luges 16.07.2024

seisuga lepingu ülesöelduks, kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

9. Hageja teavitas 01.08.2024 kostjat, et XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas kostja

vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).

2-24-143162

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

10.1.

põhivõlg 1418,10 eurot (2000-581,90), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 2000

eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 581,90 eurot;

10.2.

intressid 226,31 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1418,10 eurot intressimääraga

35,40% aastas perioodi 02.02.2024 kuni 15.07.2024 eest;

10.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 388,59 eurot (põhivõlgnevuselt 1418,10 eurot

alates 16.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 24.04.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 35,40% aastas;

10.4.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 01.08.2024 kiri 25 eurot; 06.09.2024 kiri 5 eurot; 03.09.2024 kiri 5

eurot.

11. Hagiavalduse kohaselt on 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300

eurot, finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 245 eurot) ja avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning

Pensionikeskuses (sissetulek 781,74 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus

krediidiotsuse tegemisel järgmistest andmetest: sissetulek 1300 eurot, finantskohustustena

arvestati 100 eurot ja majapidamiskuludena

245 eurot. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

12. Kostjale A T on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

06.06.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 20.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.

13. Hageja on hagiavalduse punktis 4.10 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega

kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi

ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

15. Vastavalt 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS

ja kostja A Ti vahel 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust

1418,10 eurot, intresse 226,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

388,59 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1418,10

eurot) alates 25.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Kohus tuvastab, et kostja A T ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid

13.01.2022 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 48 jj) ja kostja sai 13.01.2022

krediiti kokku 1938 eurot (dtl 54) ning tegi tagasimakseid kokku 1882,19 eurot (dtl

55-56). Kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et

XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK

Incure OÜ) (dtl 66).

17. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur

2-24-143162

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o.

versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla

teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus võlausaldajal.

18. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

19. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

22. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

23. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

2-24-143162

24. Hagiavalduse kohaselt on 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot,

finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 245 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee,

taust.ee – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning Pensionikeskuses

(sissetulek 781,74 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel

järgmistest andmetest: sissetulek 1300 eurot, finantskohustustena arvestati 100 eurot ja

majapidamiskuludena

245 eurot. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

25. Kohus asus 24.04.2025 ja 29.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et

krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei

ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise

põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus

selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest

lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Hageja on küll hagiavalduses märkinud, et laenuandja kontrollis kostja

sissetulekut Pensionikeskusest, millest tuvastas kostja sissetulekuna 781,74 eurot, kuid seejuures

ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja

laenutaotluses esitatule.

Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud

kostja pangakonto väljavõtet.

26. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust.

27. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus,

et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

28. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

30. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

31. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 25-28), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale

24.04.2025 ja 29.04.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe

2-24-143162

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga

hiljemalt 14 päeva jooksul 29.04.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele

esindajale oli 29.04.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 05.05.2025,

seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 19.05.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o

19.05.2025) ega ka käesoleva otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud

haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

32. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

33. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 24.04.2025 ja 29.04.2025

kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja

hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas

lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

37. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 06.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

2-24-143162

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik